Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ksülofon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju klotse umbes on ksülofonil?
  • Mis kujuline on ksülofon?
  • Kes oli Ferdinand Kauer?
  • Millega mängitakse ksülofonil?
  • Mis pillid on ksülofoniga sarnased?

KSÜLOFON
Esitlust valmistasid:
Diana Lanevskaja ja  
Anastasia Ossadtšaja
KSÜLOFON
Ksülofon on löökpill.
Tavaliselt on ta trapetsikujuline. 
See koosneb erisuurustest ristkülikulistest 
puitklotsidest. Puitklotse on 36–42. Need on kindlas 
järjestuses  harilikult neljas reas kinnitatud 
õlgpalmikule. 
Kaasaegsed ksülofonid puidust
Heli tekitatakse klülofonipulgakestega vastu klotsi 
lüües. Ksülofonile on iseloomulik lühike kustuv 
heli,  pikemad helid saavutatakse  tremologa. Heli 
ulatus on c1-c4. Pill on pärit Aasiast, Euroopas sai 
tuntuks  15. sajandil. Nüüdisajal valmistatakse ka 
klaviatuurikujulisi ksülofone.
Klaviatuur  kujuline 
Ksülofonipulgad
Tremolo
ksülofon
KSÜLOFONI ROLL MUUSIKAS
Esimest korda kasutasid ksülofoni orkestris -
Ferdinand  Kaueri seitse  variatsiooni muusikas, mis 
olid kirjutatud aastal 1810.
Praegu ksülofoni kasutatakse sümfoonia 
orkestris,estraadis, ja teda veel kasutatakse solo 
pillina .
Ferdinand Kauer 
KSÜLOFONI  SUGUKOND
MARIMBA
Marimba on ksülofoniga üsna sarnane pill. Ka 
marimba koosneb puitplaatidest.Tema puitplaatide 
alla on paigutatud metalltoruresonaatorid (neid 
kasutatakse viimasel ajal ka ksülofonidel). 
VIBRAFON
Oma ehituselt meenutab vibrafon nii ksülofoni kui 
ka kellamängu. Vibrafoni metallplaatide alla on aga 
paigutatud torukujulised resonaatorid, milles õhu 
paneb võnkuma elektrimootor.
METALLOFON
Metallofon on igasugune löökpill, mis koosneb 
raamile kinnitatud metallist plaadikestest ja mida 
mängitakse nuiade või pulkadega lüües.
LASTE KSÜLOFONID
Lastel on olemas ka ksülofonid 
ja nende peal mängitakse ka 
ksülofoni pulgakestega aga nad 
on väiksemad ja värvilised.
Neil pole kaks rida ja nende 
peal ei saa mängida ilusat 
muusikat sest neil pole torusi 
all.
SUUR TÄNU KUULAMISE EEST!
http://get-tune.net/?a=music&q =%
EA%F1%E8%EB%EE%F4%EE%ED
Siit saame kuulata ksülofoni mängu.
TAGASISIDE
 Kui palju klotse umbes on ksülofonil?
 Mis kujuline on ksülofon?
 Kes oli Ferdinand Kauer?
 Millega mängitakse ksülofonil?
 Millega sarnanevad ja erinevad 
lasteksülofonid ja tavalised ksülofonid?
 Mis  pillid  on ksülofoniga sarnased?
 Kuidas või mille abil saadakse pikkemaid 
helisi?
 Kas teile meeldis?

Document Outline

  • Slide 1
  • Ksülofon
  • Slide 3
  • Ksülofoni roll muusikas
  • Ksülofoni sugukond Marimba
  • Vibrafon
  • Metallofon
  • Laste ksülofonid
  • Suur tänu kuulamise eest!
  • Tagasiside
Vasakule Paremale
Ksülofon #1 Ksülofon #2 Ksülofon #3 Ksülofon #4 Ksülofon #5 Ksülofon #6 Ksülofon #7 Ksülofon #8 Ksülofon #9 Ksülofon #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor DianaLan Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Löökpillide kirjeldus
2
doc

Löökpillide kirjeldus

Timpan Tema tekitatud heli on madal ja kumisev. Timpan koosneb metallkatlast ja selle peale pinguldatud nahast. Timpan on häälestatav ehk muudetava helikõrgusega löökpill: mida suurema pinge all on timpani nahk, seda kõrgem heli tekib. Timpani nahka pingutab pillimees pedaali abil või häälestuskruvidega, mida timpanil on kaheksa. Timpanikatla ülemisel äärel on skaala, mis näitab, millisel kõrgusel heli võib pill parasjagu tekitada. Pedaali abil saab pillimees teha timpanil väga põnevalt ja salapäraselt kõlavad glissandosid ­ libiseda sujuvalt ühelt helikõrguselt teisele. Timpaninahka ei tohi aga liiga palju pinguldada, sest siis võib nahk rebeneda. Selleks, et timpanite heliulatus oleks suurem, valmistatakse eri suurusega timpaneid. Väiksemad katlad annavad kõrgemaid helisid, suuremad aga madalamaid. Timpanit mängitakse vildist või flanellist peadega timpaninuiade abil. Timpan on sümfooniaorkestri löökpillide rühma kõige tähtsam pill. Orkestris kas

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun