inertsed teadmised, mida õpilased on võimelised reprodutseerima, kui neil tuleb vastata küsimustele või kasutada teadmisi situatsioonis, mis on sarnane sellega, kus materjali omandati. Nii õppides kujunevad õpilasel süstemaatilised teadmised õppeainest. 2. Orienteerumisrefleks Orienteermusmisrefleks on täidesaatva kontrolli poolt koordineeritud reageering. Mõned väliskeskkonna stiimulid kutsuvad esile orienteerumisrefleksi, teised mitte. Orienteerumisreageeringutele toetuvad õpetajad õpetamisel, andes õpilastele klassis mitmesuguseid osutusi ja käske, näiteks: ,,Tähelepanu!" jne. Tähelepanu saavutamine on esimene eeldus õppimise käivitumiseks. Selleks kasutatavaid võtteid saab jaotada nelja gruppi: 1. märguanded, millele reageeritakse automaatselt 2. üllatused 3. lahenduste paljusus 4. vastuolude ja paradokside rõhutamine
· Kõneteste antakse uuritavale audiomeetri õhu- ja luukuulari kaudu · Kõnetestidena kasutatkse rahvuskeele foneetilisi iseärasusi arvestavaid ühe-, kahe- ja mitmesilbilisi sõnu või lauseid · Püütakse välja selgitada järgmisi näitajaid: - Kõnetaju lävi - Kõnest arusaadavuse lävi - Õigesti korratud sõnade arv Kõrvahaiguste uurimismeetodid LASTE AUDIOMEETRILINE · sünnitusmajas UURING sõeluuringuna · põhineb orienteerumisrefleksi väljaselgitamisel · erinevas vanuses erinevad vahendid · uuringu tulemust mõjutavad: - uuringu läbiviija suhtlemisoskus ja osavus lapses huvi tekitada - toa heliisolatsioon - kõrvalised tähelepanu köitvad esemed. Karin, Julia 41 Kõrvahaiguste uurimismeetodid IMPEDANTSOMEETRIA · meetod helienergia läbivuse mõõtmiseks keskkõrvast · allosadeks on: - tümpanomeetria - refleksomeetria - tubomeetria · uuringuks vajab patsient
2.1 Orienteerumisrefleks Eristatakse tahtmatut (passiivset) ja tahtlikku (aktiivset) tähelepanu. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava (ootamatu, uudse) välise stiimuli mõjul.8 Krull juhib meie tähelepanu sellele, et orienteerumisreflekside ehk tahtmatu tähelepanu ülesanne on märgata ohtu, koondada tähelepanu ja sellega seoses käivitada informatsiooni töötlemine. Mitte kõik väliskeskonnastiimulid ei kutsu esile orienteerumisrefleksi. Reeglina reageerime kas muutustele väliskeskonna stimulatsioonis või ärritajate ainulaadsetele omadustele. Orienteerumisrefleks on õppetöös oluline seetõttu, et ,,tähelepanu saavutamine on esimene eeldus õppimise käivitamiseks."9 Õppetöös saab kasutada järgnevaid võtteid, et vallandada orienteerumisrefleksi: 6 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 242. 7 Bachmann, Talis, Maruste, Rait. Psühholoogia alused
rühmale ja alles siis, kui õpilane on saanud tagasi enesekindluse ja kaotanud hirmutunde, tervele klassile. Märguande ja tingimatu ärritaja vahel kord tekkinud seose kõrvaldamine võib osutuda küllaltki raskeks ja pikaajaliseks kasvatusülesandeks. (Krull E, 2000) 2.3. ASSOTSIATIIVNE TINGITUS JA SELLE KASUTA- MINE KOOLIS Kassikalise tingituse kujunemiseks on vaja orienteerumisrefleksi esilekutsuva ärritaja kas eelnev või üheaegne toime tingimatu stiimuliga. Selle tulemusena tekib assotsiatiivne seos kahe ärritaja vahel. Assotsiatiivse tingituse olemasolul kutsub ühe idee või sündmuse meenutamine esile sellega paaris oleva sündmuse või idee meenutamise. Klassikaline tingitus on vaadeldav assotsiatiivse tingituse erijuhina. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Selleks kasutatakse mehaanilist harjutamist
Informatsiooni voolu kirjelduses võetakse arvesse ka osaliselt alateadvuslikult ja osaliselt teadvustatud psüühilisi protsesse, mis kontrollivad informatsiooni töötlemist meie teadvuses (Krull, 2001). ,,Alateadvuslike kontrolliprotsesside puhul on sageli tegemist kaasasündinud reflektoorsete reageeringutega ümbritsevale keskkonnale. Selliste orienteerumisreflekside ülesandeks on kindlustada organismi ohustavate sündmuste ja olude märkamine. Orienteerumisrefleksi käivitumisel koondub kogu meie tähelepanu vastavale märguandele ning käivitub sellega seostuva informatsiooni töötlemine. Teadvustatud kontrolliprotsessid, mida nimetatakse metakognitsiooniks, ulatuvad tähelepanu suunamisest kuni kõige keerulisemate mõtlemisprotsesside jälgimiseni" (Krull, 2001, lk 242-243). Kognitiivsed õppimisteooriad 13 Kokkuvõte Kognitiivsed õppimisteooriad said laiemalt tuntuks 1960. aastatel
reageerimistele. Ehk kui me kogeme midagi negatiivset võtame näiteks, et me kukume eksamil läbi siis me võime hakata kogema enne igat järgnevat eksamit ärevust ja seda mitte ainult selle kindla aine eksamil vaid ka teistes ainetes. Õppimine seisneb uue märguande omandamises. 1 Assotsiatiivne tingitus Klassikalise tingituse kujunemiseks on vajalik orienteerumisrefleksi esilekutsuva ehk neutraalse ärritaja kas eelnev või üheaegne toime tingimatu ärritajaga. Selle tulemusena tekib assotsiatiivne seos kahe ärritaja vahel ja algul neutraalsest ärritajast saab tingitud ärritaja, mis hakkab vallandama samasugust reaktsiooni nagu tingimatu ärritajagi. Tekkinud on kahe eri liiki ärritaja assotsiatiivne seos. Tegelikult kujunevad taolised assotsiatiivsed seosed ka kahe neutraalse ärritaja vahel
Selektiivse ehk valikulise tähelepanu juures on kaks peamist probleemi: millele tähelepanu on suunatud ja kui suurt hulka teavet selline tähelepanukese või fookus suudab korraga töödelda, ehk kui suur on tähelepanu maht. Selektsioon sõltub kahest teguriterühmast: Välised tähelepanu suunda reguleerivad tegurid (objekti intensiivsus, kontrast, liikumine, ootamatus, vastavus inimese vajadustele jne), mis töötavad tahtmatu tähelepanu mehhanismide ja orienteerumisrefleksi alusel. Sisemised tähelepanu suunda reguleerivad tegurid (inimese huvi, hoiakud, eelhäälestus, seisund, kogemused, tegevuse eesmärgid, mälu ülesehitus). Tähelepanu mahtu mõõdetakse psühholoogilistes teabeühikutes – kompades (ingl chunk). Komp on mõtestatud teabe tervikühik, mis on tähistatav keelemõistete, reaalsete objektide tervikkirjelduste ning asjatundjatele tähenduslike tegevuselementide tervikstruktuudide abil.
on sellised psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine ja keel. Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine (valiv iseloom, valime ise bjekti tahtlikult või tahtmatult) ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus. Eeldab keskendumist, peame teatud asjad kõrvale jätma ja süvenema. On seotud orienteerumisrefleksi Tähelepanu kui seisund Jaguneb: Tahtmatu tähelepanu täelepanu millelegi automaatselt ilma et peaks pingutama; passiivne tähelepanu iseenesest, sõltub ärritajate eripärast, tegevuse eesmärkidest, sõltumatutest sündmustest Objektiivsed: ärritaja suhteline tugevus, erinevas olukorras mõjub iga ärritaja erinevalt, ärritaja suurus on suhteline (ämblike kartmine), uudsus, liikumine Subjektiivsed: sõltuvad inimesest endast vajadused, huvid (rasedus)
psüühilisi häireid. a.i.1.a.i.2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused. Need on esmajoones tarbed meelelise tunnetuse (aistingu- ja tajuelamuste) ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda , liikuda, toimida. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis võib tekkida sensoorne nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvaiks võib lugeda ka orienteerumisrefleksi ja laste mängutarbe, vabadusrefleks. Orgaanilisi ja funktisoonivajadusi nimet. esmasteks e primaarseteks vajadusteks. a.i.1.a.i.3. Sotsiaalsed vajadused. Inimene on ühiskondlik olend. Vajab oma inimliku kvaliteedi säilitamiseks ja arendamiseks pidevat lävimist teiste inimstega ja kultuurikeskkonnaga. a.i.1.a.i.4. Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused. Need tarbed on üldise maailmatunnetuse,
9) Värv Reklaamisõnumis peaks üks värvitoon domineerima teiste üle ja just see toon peab olema valitud vastavalt eesmärkidele ja appeleeringutele. Värvide funktsioonid: 1) Realismi tagamine («nii nagu päriselt»). 2) Tähelepanu tõmbamine. 3) Inimese seisundi muutmine (soe-külm, elav-rahulik). 4) Esteetiline funktsioon (ilusam eklaam on ka mõjuvam). Selektsiooni sõltuvus: 1) Välised tähelepanu suunda reguleerivad tegurid, mis töötavad tahtmatu tähelepanu mehhanismide ja orienteerumisrefleksi alusel. 2) Sisemised tähelepanu suunda reguleerivad tegurid. Peamised eesmärgid, mida reklaamipraktikud peavad seoses tahelepanumehhanismidega arvestama: 1) Läbi tuleb mõelda tähelepanu tõmbamine. 2) Läbi tuleb mõelda tähelepanu hoidmine ehk püsimine reklaamiteatel pärast seda, kui tähelepanu on võidetud. 3) Et tähelepanu keskmest välja jääv reklaamteade siiski mingis osas meelde jääks, et hiljem oma mõju avaldada (spontaalne tajuelement).
Kui aga räägime sellest, et tähelepanu korral on subjekt ärkvel, virge ning tema psüühika on aktiveeritud, löögivalmis, siis tähistab see tähelepanu kui seisundi aspekti. Orienteerumisrefleks - on inimese ja looma keeruline reaktsioon stiimuli uudsusele ja/või ootamatustele ning uuele olukorrale üldse (nt ka harjumuspärase ootamatule puudumisele). Bioloogilises mõttes tagab orienteerumisrefleks ärritaja vastuvõtuks parimad tingimused ning on tahtmatu tähelepanu aluseks. Orienteerumisrefleksi puhul katkeb käimasolev tegevus, suureneb tundlikkus, luuakse valmidus otstarbekaks reaktsiooniks. Selleks võib olla põgenemine, enesekaitse või lihtsalt signaali mõistmine. Tähelepanuliigid: tahtmatu- geneetiliselt vanim ning lihtsaim tähelepanu alaliik. See on passiivne, sõltub ärritajate eripärast (näiteks intensiivsus või seos isiksuse hetkel valdava vajadusega jne) ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks
1. realismi tagamine 2. tähelepanu tõmbamine 3. inimese seisundi muutmine 4. esteetiline funktsioon. Tähelepanuprotsessid ja reklaam Tähelepanu tähendab psühholoogiliste teabetöötlusprotsesside valikulist suunamist teatavale osale potentsiaalselt kättesaadavast teabest. Selektsiooni sõltuvus teguriterühmadest: 1. välised tähelepanu suunda reguleerivad tegurid, mis töötavad tahtmatu tähelepanu mehhanismide ja orienteerumisrefleksi alusel. 2. sisemised tähelepanu suunda reguleerivad tegurid. Hea reklaamteade on selline, mille loomisel on kasutatud nii tahtmatut tähelepanu köitvat vormistust kui ka inimese tahtliku tähelepanu suunda kontrollivaid tegureid nagu huvitavus, intrigeerivus, vastavus vajadustele ja soovidele. Tähelepanu maht on piiratud ning seetõttu on mõistetav, miks reklaamipraktikas on jõutud arusaamiseni üheainsa kandva idee
Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepärase objekti või mõtteahela hulgast Kui protsess selektsioon infotöötluses Kui seisund subjekt on ärkvel ning tema psüühika on aktiveeritud. Orienteerumisrefleks on inimese ja looma keeruline reaktsioon stiimuli uudsusele ja/või ootamatusele ning uuele olukorrale üldse (nt ka harjumuspärase ootamatule puudumisele). Orienteerumisrefleksi puhul katkeb käimas olev tegevus, suureneb tundlikkus, luuakse valmidus otstarbekaks reaktsiooniks. Nt põgenemine, enesekaitse või lihtsalt signaali mõistmine. Tähelepanu liigid: Tahtmatu on geneetiliselt vanim ning lihtsaim tähelepanu alaliik. See on passiivne, sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks.
mitme näivalt korraga käepärase objekti või mõtteahela hulgast Kui protsess selektsioon infotöötluses 30 Kui seisund subjekt on ärkvel ning tema psüühika on aktiveeritud. Orienteerumisrefleks on inimese ja looma keeruline reaktsioon stiimuli uudsusele ja/või ootamatusele ning uuele olukorrale üldse (nt ka harjumuspärase ootamatule puudumisele). Orienteerumisrefleksi puhul katkeb käimas olev tegevus, suureneb tundlikkus, luuakse valmidus otstarbekaks reaktsiooniks. Nt põgenemine, enesekaitse või lihtsalt signaali mõistmine. Tähelepanu liigid: Tahtmatu on geneetiliselt vanim ning lihtsaim tähelepanu alaliik. See on passiivne, sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks.
endassetõmbumine (Unt 2005: 33). Kui varakult võib andekus ilmneda ja millised on selle tüüpilised tunnused varases lapseeas? Üheks eriti varaseks andekuse tunnuseks imikutel on peetud pilkkontakti olemasolu, mis võivat esineda lausa vastsündinuil, hiljem ka varast esemete silmadega fikseerimist. Iseloomulikuks on arvatud imiku aktiivsust ja elavust, naermist ja naeratamist ka võõrastele, vajadust stiimulite järele, arenenud orienteerumisrefleksi , uudishimu, head info vastuvõtmist ja töötlemist, võimet suhteliselt pikka aega ühele tegevusele kontsentreeruda. Kõik see loob head eeldused edasiseks arenguks. Eriti oluliseks andekuse näitajaks on peetud keelt nii varast kõnelema hakkamist kui ka kõnest arusaamist, rikast sõnavara ja lausete moodustamise oskust (ibid) Eespool kirjeldatud andeka lapse tunnuste puhul tuleb rõhutada kaht asjaolu: kõik
psüühilisi häireid. 2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused. Need on esmajoones tarbed meelelise tunnetuse (aistingu- ja tajuelamuste) ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda , liikuda, toimida. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis võib tekkida sensoorne nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvaiks võib lugeda ka orienteerumisrefleksi ja laste mängutarbe, vabadusrefleks. Orgaanilisi ja funktisoonivajadusi nimet. esmasteks e primaarseteks vajadusteks. 3. Sotsiaalsed vajadused. Inimene on ühiskondlik olend. Vajab oma inimliku kvaliteedi säilitamiseks ja arendamiseks pidevat lävimist teiste inimstega ja kultuurikeskkonnaga. 20 4. Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused. Need tarbed on üldise maailmatunnetuse,
psüühilisi häireid. 2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused. Need on esmajoones tarbed meelelise tunnetuse (aistingu- ja tajuelamuste) ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda , liikuda, toimida. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis võib tekkida sensoorne nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvaiks võib lugeda ka orienteerumisrefleksi ja laste mängutarbe, vabadusrefleks. Orgaanilisi ja funktisoonivajadusi nimet. esmasteks e primaarseteks vajadusteks. 3. Sotsiaalsed vajadused. Inimene on ühiskondlik olend. Vajab oma inimliku kvaliteedi säilitamiseks ja arendamiseks pidevat lävimist teiste inimstega ja kultuurikeskkonnaga. 17 4. Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused. Need tarbed on üldise maailmatunnetuse,
planeerimine pealisehitus, mis praktilises koostegevuses alles alustab oma funktsioneerimist. Partneri tegevuse reguleerimist kirjeldades on vajalik iseloomustada mõlema suhtleja rolli ja oskusi, milleks ühelt poolt on oskus instruktsiooni järgi tegutseda, teiselt poolt oskus partneri tegevust suunata. Esimest aspekti on põhjalikult uurinud A. Luria. Ta pöörab tähelepanu sellele, et juba esimese eluaasta esimesel poolel kutsub ema kõne esile orienteerumisrefleksi. Esimese eluaasta lõpul hakkab täiskasvanu kõne suunama lapse taju ning kutsub esile liigutusaktiivsuse. Teise eluaasta alguses täidab laps juba lihtsaid korraldusi ("Anna palli" "Tõsta käsil"). Kui aga tajuväljas või lähemal nimetatud esemest on mingi teine tähelepanu köitev ese, ulatab laps hoopis selle. Järelikult lihtne suuline korraldus on selles vanuses täidetav ainult juhul, kui seda ei sega orienteerumisrefleks (taju). Ilmneb ka
annaabi.ee 
