ka suusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine. Suundorienteerumises tuleb kontrollpunktid läbida etteantud järjekorras, oluline on raja läbimise kiirus. Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Suundorienteerumise radu jagatakse distantsi pikkuse järgi sprindiks, lühirajaks, tavarajaks ja pikaks rajaks. Võistlusi peetakse ka öises orienteerumises. Individuaalvõistlused toimuvad peamiselt eraldistardiga (stardiintervall enamasti 1-3 minutit), kuid korraldatakse ka ühisstardiga võistlusi. Ühisstardiga võistluste puhul kasutatakse sageli hajutust (paralleelpunkte), et vältida koosjooksmist. Lisaks individuaalvõistlustele korraldatakse ka teatevõistlusi ja võistkondlikke võistlusi. Orienteeruja tähtsamad võistlusvahendid on kaart ja kompass. Orienteerumiskaardid on
TÖÖLEHT Orienteerumine (küsimused) 1. Mis spordiala on orienteerumine? 2.Kus asub orienteerumise sünnimaa? 3.Millised on veel orienteerumisalad? 4.Millised on orienteerumise põhiliigid(2)? Iseloomusta. 5.Milles seisneb orienteerumise asja mõte? 6.Iseloomusta orienteerumise rada. 7.Millised teadmised tulevad kasuks orienteerumises? 8.Mis aastal toimus Eestis esimene orienteerumisvõistlus? 9.Kus peetakse tavaliselt võistlusi ja mis on võistlejatel keelatud teha enne orienteerumist? 10. Millised on tähtsamad võistlusvahendid? TÖÖLEHT Orienteerumine(vastused) 1.Orineteerumine on spordiala, kus võistleja peab läbima kaardi ja kompassi abil maastikul tähistatud ja kaardil märgitud kontrollpunktid. 2.Norra on orienteerumise sünnimaa. 3
vene keel valdan suhtlemistasandil Arvutioskus: internet, Windows-keskkond Autojuhiload: B-kategooria alates 2009.aasta veebruarist MUU INFORMATSIOON 3 Saavutused: 2006 retk"Mini Erna" II koht 2005 Võrumaakonna maakonna III võrkpallis 2005 Laskejooksu II maakonnas 2003 maakonna III orienteerumises Huvialad: Jahindus, autosport ning võrkpall Ühiskondlik kuuluvus:1997-2006 Kaitseliidus Noorkotkas 2003-2005 Kooli metskonna ülem SOOVITAJAD AS Kurmik Martti Zeiger Oü Ruuderi Ehitus Ülo ruuder AS Yit Ehitus Mai 2009 4 Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktorile
kasuusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine. Suundorienteerumises tuleb kontrollpunktid läbida etteantud järjekorras, oluline on raja läbimise kiirus. Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Suundorienteerumise radu jagatakse distantsi pikkuse järgi sprindiks, lühirajaks, tavarajaks ja pikaks rajaks. Võistlusi peetakse ka öises orienteerumises. Individuaalvõistlused toimuvad peamiselt eraldistardiga (stardiintervall enamasti 13 minutit), kuid korraldatakse ka ühisstardiga võistlusi. Ühisstardiga võistluste puhul kasutatakse sageli hajutust (paralleelpunkte), et vältida koosjooksmist. Lisaks individuaalvõistlustele korraldatakse ka teatevõistlusi ja võistkondlikke võistlusi. Orienteeruja tähtsamad võistlusvahendid on kaart ja kompass. Orienteerumiskaardid on
Esimene orienteerumisvõistlus Eestis korraldati 19. juunil 1926 aastal Pirital. Tänapäevaste põhimõtete järgi peetud kaitseliidupäevade orienteerumisjooksu (meistrivõistlused) 4,9 km 5 KP-ga rajal võitis ajaga 29.18,8 (üks kilomeeter 6 minutiga) Tartu ülikooli majandusüliõpilane Julius Tiisfeldt, tol ajal tuntud kergejõustiklane (Varssavi 1924. aasta ülemaailmsete üliõpilasmängude võitja keskmaajooksus). Kuni II maailmasõjani võistlesid orienteerumises kaitseliitlased, piirivalvurid, sõjaväelased, koolinoored ja korraldati meistrivõistlusi. Naiste osalemisest orienteerumisjooksus pole andmeid. Pärast sõda hakkasid matkajad orienteerumisvõistlusi uuesti korraldama 1950-ndatel aastatel. Esimene individuaalne orienteerumisjooks toimus 15. juunil 1958 Viljandi lähedal Viiratsis, kui Kalevi MV-l valikorienteerumises võitsid esikoha Heino Mardiste ja Illi Uuetoa. 3 Orienteerumises peetakse hulgaliselt pikkade traditsioonidega
jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. · Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. · Muusika, rütm, heli, vibratsioon mõjutavad meeleolu, väljendavad tundeid. 4. Ruumiline intelligentsus · Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. · Inimene mõtleb kujundites ja piltides. · Selle intelligentsiliigi abil saab fantaseerida, asju välja mõelda. 5. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus · Seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. · Inimene mõtleb liikumise kaudu oma tegevustest. 6. Enesetunnetamisintelligent sus
samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. •Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. •Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. •Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu/aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses. •Enesetunnetamisintelligentsus väljendub võimes mõista iseennast ja tundeid. Analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. Oskus oma tegevust suunata ja plaanida. •Suhtlemisintelligentsus seisneb võimes märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada
kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. b) Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. c) Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. d) Loogilis - matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. e) Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia
Gardner on muusikalise intelligentsuse puhul toonud näiteks Yehudi Menuhini, kes võeti kolmeaastaselt viiulikontserdile kaasa. Kuuldu vaimustas teda sedavõrd, et ta nõudis sünnipäevakingiks nii viiulit kui ka viiuliõpetust. Õpinguis oli ta niivõrd edukas, et juba kümneaastaselt sai temast rahvusvaheliselt tuntud muusik. Ruumiline intelligentsus Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. Enesetunnetamisintelligentsus Enesetunnetamis - ehk intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist
seda imelikum, kui mõelda sama telekanali väga olulisele panusele uue kunsti tutvustamisel varasematel aegadel. Kaasaegse kunsti olemust avas nn tavavaatajale küllalt hästi Kaido Ole juhitud saatesari OP Kunst ETV-s 2014. a kevadel, mis paraku piirdus vaid ühe hooajaga. Uuendatud formaadis saatesari OP Margit Kilumetsa juhtimisel kunstitutvustuse seisukohast oma ülesannet ei täida, mis omakorda kinnitab muidu professionaalsete ajakirjanike võhiklikkust kaasaegses kunstis orienteerumises ja kinnitab vajadust vastavaks käsitluseks, kuidas olukorda parandada. Kultuuriajakirjandust tervikuna on hiljuti uuritud ka riiklikul tasandil: 2014. a tellis EV Kultuuriministeerium Tartu ülikooli teadlastelt uuringu (Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Ragne Kõuts-Klemm, 2016), mis võtab vaatluse alla nii kultuuriajakirjanduse sisu kui ka kasutajaskonna, otsides vastuseid küsimusele, kuidas täidab Eesti kultuuriajakirjandus oma rolli kultuuri ja ühiskonna sidustajana
Kulukeskne hinnakujundus hinna määramisel lähtutakse tootmis- või ostukuludest, millele lisatakse teatud juurdehindluse protsent. Tarbijakeskne hinnakujundus Hinnakujundamisel lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumusest ning teatud psühholoogilisi aspekte. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. Konkurentsikeskne hinnakujundus seisneb orienteerumises turuhinnale, see on kasutatav eriti homogeensete toodete korral. Ettevõte ei püüa hoida kindlat vahekorda hinnal ja tootmiskuludel. Tootmiskulude muutumisel hinda ei muudeta, küll aga reageeritakse konkurentide hinnamuudatustele. Konkursihind tellimuse saamiseks avalikul konkursil tuleb tihti pakkuda madalaim hind. Kombineeritud hinnakujundus. Sellise hinnakujundusmeetodi puhul võetakse arvesse nii omakulusid, konkurentide hindu, kui ka tarbija hinnataju. 11
a) Kulukeskne hinnakujundus hinna määramisel lähtutakse tootmis- või ostukuludest, millele lisatakse teatud juurdehindluse protsent. b) Tarbijakeskne hinnakujundus Hinnakujundamisel lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumusest ning teatud psühholoogilisi aspekte. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. c) Konkurentsikeskne hinnakujundus seisneb orienteerumises turuhinnale, see on kasutatav eriti homogeensete toodete korral. Ettevõte ei püüa hoida kindlat vahekorda hinnal ja tootmiskuludel. Tootmiskulude muutumisel hinda ei muudeta, küll aga reageeritakse konkurentide hinnamuudatustele. Konkursihind tellimuse saamiseks avalikul konkursil tuleb tihti pakkuda madalaim hind. d) Kombineeritud hinnakujundus. Sellise hinnakujundusmeetodi puhul võetakse arvesse nii omakulusid, konkurentide hindu, kui ka tarbija hinnataju. 16
(fosfororgaanilised materjalid) jne. Tootmise seisukohast võib eristada looduslikke ja sünteesmaterjale. Isoleermaterjalide polarisatsioon ja dielektriline läbitavus Isoleermaterjalide üheks olulisemaks omaduseks on võime elektriväljas polariseeruda, mis seisneb aatomite või molekulide positiivsete ja negatiivsete laengukeskmete nihkumises või polaarsete molekulide (dipoolide) orienteerumises välja sihis. Polariseerumise tulemusena tekivad isoleermaterjali vastaspindadel erinimelised laengud (joon. 2). Joon. 2. Dielektriku polariseerumine elektriväljas Rakendatud elektrivälja sihis dielektriku väljaga ristioleva pinna ühiku läbi nihkunud laengu hulka iseloomustab nn. elektrinihe ehk elektriline induktsioon D, mida mõõdetakse kulonites ruutmeetri kohta [C/m2]. Antud keskkonda (isoleermaterjali) iseloomustab
7 Noorte Kotkaste tegevus Noorkotkaste salga/rühma koondustel õpitakse tundma kodumaad, Eesti ajalugu ja skautlikke oskusi. Otsesidemete tõttu Kaitseliiduga on võimalik saada ka riigikaitselist ettevalmistust ning kõike muud, mis selles eas poisse huvitab. Rühmade ja Malevate laagreid viiakse läbi erinevatel aastaaegadel, tihti koos kodutütardega. Igal aastal toimub ka üleriigilisi laagreid ja üritusi. Noorkotkaste malevad võistlevad omavahel näiteks suusatamises, orienteerumises, laskejooksus, males, kabes, sportpüssist laskmises ja paljus muus. Vastavalt Kaitseliidu seadusele on noorkotkastele lubatud läbi viia sõjaväerelvade väljaõpet ja neist tiirulaskmisi alates 12. eluaastast. Igal aastal korraldatakse ajaloolise Erna luureretke eeskujul loodud Mini-Erna luurevõistlust, millel saavad osaleda ka teised noorteorganisatsioonid. Alates 2013. a on 12-18 a vanustel noorkotkastel üldkehalise testi sooritamise võimalus
üle Eesti. 1.2 Orienteerumisspordi ajalugu Esimene o-võistlus Eestis korraldati 19. juunil 1926 Pirital. Tänapäevaste põhimõtete järgi peetud kaitseliidupäevade o-jooksu (meistrivõistlused) 4,9 km 5 KP-ga rajal võitis ajaga 29.18,8 (üks kilomeeter 6 minutiga) Tartu ülikooli majandusüliõpilane Julius Tiisfeldt, tol ajal tuntud kerge-jõustiklane (Varssavi 1924. aasta ülemaailmsete üliõpilasmängude võitja keskmaajooksus). Kuni II maailmasõjani võistlesid orienteerumises kaitseliitlased, piirivalvurid, sõjaväelased, koolinoored, korraldati meistrivõistlusi. Naiste osalemisest o- jooksus pole andmeid.Pärast sõda hakkasid matkajad orienteerumisvõistlusi uuesti korraldama 1950-ndatel aastatel. Esimene individuaalne o-jooks toimus 15. juunil 1958 Viljandi lähedal Viiratsis, kui Kalevi MV-l valikorienteerumises võitsid esikoha Heino Mardiste ja Illi Uuetoa (Vill). Organisatoorne areng: 8. juunil 1959 loodi Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures
orienteeruvat ja hinnast sõltumatut ostuhoiakut Tuleb arvestada, et nõudlus on mõjutatav turundusmeetmestiku teiste elementidega. Mida ainulaadsem on toode, seda kõrgemat hinda on võimalik küsida. Hind peab katma kulutused reklaamiks, müügiks ja teisteks müügitoetuse meetmeteks, mis on vajalikud unikaalse toote tutvustamiseks tarbijatele ja nende ostu otstarbekuses veenmiseks. (Turunduse alused) 2.3 KONKURENTSIKESKNE HINNAKUJUNDUS Seisneb orienteerumises turuhinnale, ta on kasutatav eriti homogeensete toodete korral. Ettevõte ei püüa hoida kindlat vahekorda hinnal ja tootmiskuludel. Tootmiskulude muutumisel hinda ei muudeta, küll aga reageeritakse konkurentide hinnamuudatustele. Konkursshind - tellimuse saamiseks avalikul konkursil tuleb pakkuda madalaim hind. (Turunduse alused) Konkurentsist lähtuvas hinnakujunduses on oluliseks mõisteks toote majanduslik väärtus see kujuneb tarbijal kahe osana: · Üks osa on baasväärtus, s
Need kaitsvad elektripulsid tekitatakse kahe organi poolt- Hunter ja Main organ. See jõud mis tekib nende kahe organi ning elektriangerja pulseeriva elektrivooluga klassifitseerib selle kala tugevaks elektriliseks kalaks INFOVAHETUS JA ÜMBRUSKONNA TAJUMINE Sachi organ (elektrielund) on peamine suhtluseallikas. See elund saadab välja nürka signaali, umbes 10 V amplituudiga. Neid signaale kasutatakse komuunikeerimises, samuti orienteerumises, samuti mitte ainult kasulik saagi leidmisel vaid arvatakse et see mängib suurt rolli ka sigimispartneri valimisel. Teadlased on kindlaks teinud et elektriangerjal on hästi arenenud kuulmis taju. Neil on Weberi aparaat. Mis ühendab kõrva ujupõiega mis suuresti võimendab nende kuulmist. SIGIMINE, ARENG, ELUIGA Elektriangerjad sigivad kuival ajal. Munad hoiustatakse hästi peidetud pessa, mis on tehtud isase süljest
Gardner on muusikalise intelligentsuse puhul toonud näiteks Yehudi Menuhini, kes võeti kolmeaastaselt viiulikontserdile kaasa. Kuuldu vaimustas teda sedavõrd, et ta nõudis sünnipäevakingiks nii viiulit kui ka viiuliõpetust. Õpinguis oli ta niivõrd edukas, et juba kümneaastaselt sai temast rahvusvaheliselt tuntud muusik. 4) Ruumiline intelligentsus Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. 5) Kehalis-kinesteetiline intelligentsus 12 Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. 6) Personaalne intelligentsus jaguneb omakorda kaheks:
mõnevõrra, kuid see hetk oli konkurentide pakutav hind juba lähemal XXX AS algsele pakkumisele ja XXX AS sai teha natuke parema pakkumise ning klient jäi alles. Kliendiga sõlmiti talle sobivama hinnaga leping. XXX tehasest võeti masinad järelmaksu peale ja transporditi Eestisse, ning liisiti kliendile. Otsuse efektiivsuse määratlus: Valik oli kõiki asjaolusi arvesse võttes ilmselt õige, tänu juhi oskustele turul orienteerumises ning konkurentide (konkurent kelle juhiga oldi üsna sõbralikes suhetes) veenmises, saadi parem tehing kui algselt oleks pidanud. (jah olukord oligi veidi segane) 5.2 Koosoleku läbiviimise viis XXX AS-is peetakse koosolekuid kord nädalas esmaspäeviti, hädaolukorras ka tihedamini. Koosolekute läbiviimise mõte on müügiosakonnaga müügieesmärkide täitmise arutamine, järelhoolduse ja töökoja toimimisega seotu, arutatakse tarnijatega
jahutusaine ülesandeid. Tahkedel isolaator materjalidel peab olema tagatud kuumus kindlus. Kuumus kindluseks nimetatakse piir temperatuuri mille juures tahke materjal kaotab oma mehaanilised omadused teformeerub. Isoleermaterjalide üheks olulisemaks omaduseks on võime elektriväljas polari- seeruda, mis seisneb aatomite või molekulide positiivsete ja negatiivsete laengukeskmete nihkumises või polaarsete molekulide (dipoolide) orienteerumises välja sihis. Polariseerumise tulemusena tekivad isoleermaterjali vastaspindadel erinimelised laengud 29. Nimetage gaasid, milliseid kasutatakse dielektrikuna, nende omadused, mis määravad gaasilise materjali kasutamisalad? Õhk hea isolaator; Vesinik - hea soojusjuht ja kasutatakse elektrimasinate jahutamiseks hermeetilistes süsteemides; Lämmastik ja kõik inert gaasid; Elegaas
seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. Muusikaline: väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. Ruumiline: ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. Kehalis-kineetiline: seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. Enesetunnetamis: väljendub võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. Kõige sellega kaasneb ka tavaliselt oskus oma tegevust suunata ja plaanida. Suhtlemis: seisneb
Hinnakujundamisel lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumusest ning teatud psühholoogilisi aspekte. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. 16 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik c) Konkurentsikeskne hinnakujundus seisneb orienteerumises turuhinnale, see on kasutatav eriti homogeensete toodete korral. Ettevõte ei püüa hoida kindlat vahekorda hinnal ja tootmiskuludel. Tootmiskulude muutumisel hinda ei muudeta, küll aga reageeritakse konkurentide hinnamuudatustele. Konkursihind tellimuse saamiseks avalikul konkursil tuleb tihti pakkuda madalaim hind. d) Kombineeritud hinnakujundus. Sellise hinnakujundusmeetodi puhul võetakse arvesse nii omakulusid, konkurentide hindu, kui ka tarbija hinnataju. 7. TURUSTUS 7.1
• Nt kui paluti katseisikutel alla suruda oma erutust erootiliste sündmuste kogemustel või emotsioone negatiivse alatooniga piltide vaatamisel, siis aktiveerusid samuti tähelepanuvõrgustike piirkonnad (lateraalsed prefrontaalsed ja tsingulaarsed alad). • On teada, et lastel ei ole enese-kontroll või –regulatsioon nii hea kui täiskasvanutel -> ilmselt on üheks põhjuseks see, et laste enesergulatsioon baseerub suures osas sensoorsetes kogemustes orienteerumises. Oma kognitsioone ja emotsioone hakkavad kontrollima siis, kui täidesaatva tähelepanu võrgustikud on küpsemad (u 3-4-aastastena). Tähelepanu ja teadvuse mehhanism: sükroniseerituse hüpotees - milles seisneb ja kuidas toimib? Üks võimalus on see, et tähelepanusüsteem tekitab sünkronisatsiooni erinevate sensoorset infot töötlevate neuronite vahel. • Ernst Niebur jt (2002) pakkus välja, et sünkroniseerimine ilmneb samaaegsel aktsioonipotentsiaalide
kuvandieesmärgid (stabiilsus, hea maine) ja kasumieesmärgid (max kasum, tasuv investeering, raha kiire käive). Kaasaja turunduses eristatakse järgmisi hinnakujundusmeetodeid: Kulukeskne hinnakujundus- lähtutakse tootmis- või ostukuludest, lisatakse juurdehindlus %; Tarbijakeskne hinnakujundus- lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest. Konkurentsikeskne hinnakujundus- seisneb orienteerumises turuhinnale (kasutatav eriti homogeensete toodete korral). Kombineeritud hinnakujundus- võetakse arvesse omakulud, konkurentide hinnad ja tarbijate hinnataju. 19. Toode Toote all mõistetakse kõike seda, mis võib rahuldada turu vajadusi või soove. Tooteks võivad olla füüsilised objektid (asjad), teenused, kohad, organisatsioonid, ideed, informatsioonid jne. Ostjale müüdavat toodet vaadeldakse kolmel tasandil:
annaabi.ee 
