Tallinn 2008 Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Bachil oli oma aja kohta küllaltki hea humanitaarne ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta Lüneburgi Michaeli kooli koori. Bach oli oma aja parimaid organiste. Ta töötas kirikuorganistina Arnstadtis, Mühlhausenis ja Weimaris, õukonnakapelli kontsertmeistrina Weirmaris ja õukonna kapellmeistrina Köthenis. Elu vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikahariduse eest, töötas koori ja orkestiga. Bach oli kaks korda abielus. Tema 20 lapsest said heliloojatena tuntuks neli: Wilhelm Friedemann, Carl Philipp Emanuel, Johann Christoph ja Johann Christian.
,,Kaunid laulud", lüüriline-romantiline ,,Ellerhein", soololaulud, ei kasuta rahvaviise, meloodiad voolavad, 3. K.A.Hermanni muusikaline tähtsus · Mitmed tema koorilaulud on veel tänapäevalgi üldrahvalikult populaarsed. · Uskus eestluse arengusse, eestluse teerajaja olulistes valdkondades · Üks rahvaviiside kogumise algataja 4. Oreli õppimine, sest vene õigeusu kirikus ei kasutatud pille aga Baltikumis ja paljudes vene linnade kirikutes vajati organiste. 5. Propageeris Eesti Postimehe veergudel mitmehäälset laulu, avaldas sõnumeid muusikapidustuste ja sündmuste kohta välismaal, et ärgitada koorilauluhuvi. 6. Peokavas 15 ilmalikku ja 12 vaimulikka laulu, suurem osa saksa heliloojatelt (eestikeelne tekst), Ettekandel laulupeol F. Pacius ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (sõnad Jannsen), K. Collan ,,Mu meeles seisav alati mu hiilgav isamaa" (sõnad Koidula), A. Saebelmann-Kunileiu ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" (sõnad Koidula)
ning ooperiteatrit kummitasid pankrotid. Johann Sebastian Bach (1685-1750) Bach tähendab saksa keeles ,,oja". Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Bachil oli oma aja kohta küllaltki hea humanitaarne ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta Lüneburgi Michaeli kooli koori. Bach oli oma aja parimaid organiste. Ta töötas kirikuorganistina, õukonnakapelli kontsertmeistrina ja õukonna kapellmeistrina. Kui ,,noore" Bachi muusikat peeti liiga julgeks, siis ,,vana" Bachi muusikat lootusetult iganenuks. Elu lõpul süvenes tema lühinägelikkus, 1750 jäi pimedaks. Kaks silmaoperatsiooni ebaõnnestusid, pärast mida tervis kiiresti halvenes. Suri 28.juulil 1750. a. Bach oli kaks korda abielus. Tema 20-st lapsest kasvas suureks kümme ning heliloojatena sai tuntuks neli: LOOMING
Bach Ühine Händel Oli hea soprani häälega, Sündisid Saksamaal 1685. Töötas organistina, tänu millele valiti ta aastal. viiuldajana, Lüneburgi Michaeli kooli Olid hea haridusega. klavessinistina ja koori. Mõlemad jäid elu lõpu- kappelmeistrina. Oli oma aja parimaid aastatel pimadaks. Ta oli rikas ning reisis organiste. palju. Töötas organistina, LOOMING Kirjutas enamjaolt õukonnakapelli Muusika oli jõuline. oopereid. kontsertmeistrina, Saavutas ruttu üleeuroopa- õukonna kapellmeistrina, lise tuntuse kuna kirjutas kantorina, linna inglise keelseid oopereid. muusikadirektorina.
olid ta vennad, mitmest tema pojast said muusikud ning see suguvõsa ulatub välja meie aega. Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Bachil oli oma aja kohta küllaltki hea humanitaarne ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta Lüneburgi Michaeli kooli koori. Bach oli oma aja parimaid organiste. Ta töötas kirikuorganistina, õukonnakapelli kontsertmeistrina ja õukonna kapellmeistrina. Elu lõpuperioodil oli ta Leipzigi Toomakooli kantor ja linna muusikadirektor. Ta vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikalise hariduse eest, töötas koori ja orkestriga. 1740.a paiku hakkab aktiivsest muusikaelust kõrvale tõmbuma. Kui ,,noore" Bachi muusikat peeti liiga julgeks, siis ,,vana" Bachi muusikat lootusetult iganenuks
3) Missa h-moll. Kirjutas elu lõpus teadlikult kokkuvõttena elutööst. Monument terve baroki vaimulikule vokaalmuusikale. 15 osa. 4) ,,Jõuluoratoorium" 5) 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda lina kirikutes ette kantava muusika eest. Instrumentaalmuusika Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina. Lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Tuntuim oreliteos ,,Toccata d-moll" Klaviirimuusika. 2 suurteost: lastele mõeldud üpik ,,Anna Magdalena vihik", täiskasvanutele mõeldud ,,HTK hästitempereeritud klaviir". Tempereerima tähendab häälestama. Orkestrikontserdid: 6 Brandenburgi kontserti. kõige tuntum on nr 3. Orkestrisüidid, viiulikontserdid, klavessiinikontserdid.
aastal oli Miina Härma sunnitud I maailmasõja tõttu Kroonlinnast lahkuma. Nime eestistamine (Hermannist Härma) toimus 1935. aastal enne helilooja 70-ndat sünnipäeva. Uus nimi võeti väga kiiresti omaks. Miina Härma suri Tartus 16. novembril 1941. a. ja on maetud Tartu Raadi kalmistule. Miina Härma suureks teeneks võib lugeda seda, et ta võttis vaevaks tuua orelimuusikat ka maarahva hulka. Linnades toimus sageli kontserte, kuid maale ja väiksematesse kohtadesse sattus häid organiste harva. Nüüd said kuulajate hulgad tutvuda Bachi, Mendelssohni ja teiste orelikomponistide teostega. Härmal on suur tähtsus Eesti muusika maailmas, kuna ta oli esimene naishelilooja eestis, ning vaatamata kõigi vastuseisule otsustas ta siiski õppida muusikat.
Scarlatti Prantsusmaa – Jean-Baptiste Lully, Jean-Philippe Rameau Inglismaa – Henry Pucell Saksamaa – Michael Praetorius, Heinrich Schütz, Georg Philipp Telemann 7. Kirjuta lühidalt J.S.Bachi (nimeta eluaastad) elust.Millised on suurimad erinevused võrreldes G.F.Händeliga? 8. Johann Sebastian Bach (1685-1750) sündis Saksamaal muusikute perekonnas. Tema organistist vend õpetas teda orelit mängima. Bach oli oma aja parimaid organiste. Kaks korda abielus ja 20 lapsest said heliloojatena tuntuks 4. Jäi elu lõpupoole pimedaks. Tema teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud ''Fuugakunst'', mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Nad oli Händeliga täielikud vastandid, sest Händel ei kirjutanud kirikumuusikat ning tema anne avanes peamiselt ooperis, mida Bach üldse ei kirjutanud. 8. Nimeta G.F
Tema oratooriumid olid ooperlikud ja dramaatilised, suur osa oli kooridel. Kirjutanud üle 30 oratooriumi ,,Messias". JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Bachil oli oma aja kohta küllaltki hea humanitaarne ja teoloogiline põhiharidus. Bach oli oma aja parimaid organiste. Ta töötas kirikuorganistina, õukonnakapelli kontsertmeistrina ja õukonna kapellmeistrina. Bachi teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Tema teoste hulka kuuluvad näiteks vaimulikud teosed ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon" või instrumentaalmuusika loetelust ,,Hästitempereeritud klaviir".Bachi viimaseks teoseks jäi lõpetamata "Fuugakunst" KLASSITSISM 18. saj IIp 19. saj I veerand AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS:
välja kui katoliiklik igand. Kirikute rüüstamised toimusid eriti ägedasti Tallinnas ja Tartus (1525) aastal, kuid varsti need rüüstamised koos orelite hävitamisega õnneks lõppesid. See asjaolu näitab, et vähemalt Tallinnas ja Tartus olid orelid juba keskajal. Oreliehitusele Eestimaal avaldasid 16. ja 17.sajandil suurt mõju Saksamaa ja Rootsi, kus oli juba eelnevalt kõrge orelikultuur. Ka nende maade oreliehitajaid ja organiste oli tulnud Eestisse töötama. 16. ja 17.sajandi oreliehitajaid: Bartold Fehoff (Fiehoff) ehitas Tartu Jaani kirikule väikese positiivoreli (1585) ja Tallinna Oleviste kirikule oreli (1588). Johannes Paul tuli Eestimaale Riiast (1614) aastal. Hooldas oreleid Tallinnas, Riias, Jelgavas ja Kuldigas. Meinecke tuli Gdańskist Eestimaale ja tegutses Tallinnas (1648-1678). Tema ehitas oreleid
Naiskodukaitses. Nime eestistamine (Hermannist Härma) toimus 1935. aastal enne helilooja 70-ndat sünnipäeva. Uus nimi võeti väga kiiresti omaks. Miina Härma suri Tartus 16. novembril 1941. a. ja on maetud Tartu Raadi kalmistule. Miina Härma organistina Miina Härma suureks teeneks võib lugeda seda, et ta võttis vaevaks tuua orelimuusikat ka maarahva hulka. Linnades toimus sageli kontserte, kuid maale ja väiksematesse kohtadesse sattus häid organiste harva.Miina Härma tõi orelimuusika maarahva hulka Nüüd said kuulajate hulgad tutvuda Bachi, Mendelssohni ja teiste orelikomponistide teostega. Kahjuks võimaldasid sealsed orelid üpris piiratud repertuaari. Repertuaari korduvust ongi Miina Härma puhul kõige rohkem kritiseeritud. Pärast õpingute lõpetamist ja osaliselt juba enne seda tegi Miina Härma mitmeid konsertreise üle Eesti, esinedes orelikunstnikuna nii linna- kui maakirikutes. Kui ta oma lõpueksami eel 1889. a
tekstiga . Paljud tema püha teosed sisaldavad lühikest motiivi kus korduvad ühendus, võib pidada pildilisi sümboleid ja liigendust ning liturgilised mõisted. Näiteks oktaavi hüpe tavaliselt alus joonele , kujutab seost taeva ja maa vahel. Instrumentaalmuusika: - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist. - 2- ja 3-häälsed inventsioonid - `Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik` , `Anna Magdalena Bachi noodivihik`
3. Klaverikontserdid 4. Ke elpillikvartetid Teosed: ,,Läbi öö " , ,, Noored sepad" , ,, Õ õtsuv m eri" , ,, Allik" , ,,Varas" , ,,Eks te tea" , ,, Otsekui hirv" , Fuuga dm oll orelile, 12 koraaliprel üüdi orelile, ballaad ,, S e st Ilmaneitsist ilusast" · Peeter Süda (1883-1920) 20.saj. teisel kümnendil üks silmapaistvamaid organiste eestis. Sündis Saare maal talupoja pere konnas. 19021911. aastatel õppis Peterburi konservatooriumis oreli ja ko mpositsiooniklassis. Tundis sügavat huvi Bachi polüfoonilise muusika vastu. 1912. aastal asus Süda ela ma Tallinna. T ö ötas Tallinna kõrge mas Muusikakoolis oreli ja ko mpositsiooni õpetajana
ehitatud ja uuendatud 19.sajandi kombel Aristide Cavaillé-Colli poolt. Organisti ametikohta Notre Dame'is koos Saint Sulpice'i organisti ametikohaga Saint Sulpice'i kirikus, kus on Cavaillé-Colli suurim instrument, peetakse üheks kõige prestiizsemaks orelimängija ametikohaks kogu Prantsusmaal. Orelil on 7800 toru millest 900 on tunnistatud ajalooliseks. Orelil on 109 klappi, viis 56-klahvist koosnevat klahvistikku ja 32-klahvine pedaalistik. Üks kõige tuntumaid organiste Notre Dame'is oli Louis Vierne, kes hoidis seda positsiooni 1900-1937. Oma ametiaja jooksul muudeti Cavaillé-Colli oreli tonaalsust, eriti 1902. ja 1932.aastal. Pierre Cochereau algatas edasised ümbertegemised(paljud, ms olid juba Louis Verne'i planeeritud), sealhulgas oreli elektrienergiale üleviimise 1959. and 1963. aasta vahel ( esialgne Cavaillé-Colli konsool asendati uue Anglo-Ameerika stiiliga). Peale Cochereau äkilist surma 1984.aastal, määrati 1985
- `Jõuluoratoorium` - 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest. 9 9 INSTRUMENTAALMUUSIKA - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist. - 2- ja 3-häälsed inventsioonid - `Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik` , `Anna Magdalena Bachi noodivihik`
tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Teoseid: Sirisege, sirbikesed Mu süda, ärka üles Peeter Süda (1883-1920) oli 20.saj. teisel kümnendil üks silmapaistvamaid organiste eestis. Ta sündis Saaremaal talupoja perekonnas. 1902-1911. aastatel õppis Peterburi konservatooriumis oreli- ja kompositsiooniklassis. Süda tundis sügavat huvi Bachi polüfoonilise muusika vastu. 1912. aastal asus Süda elama Tallinna, töötades Tallinna kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõpetajana. Peeter Süda oli andekas organist ja orelimuusika loojana silmapaistev polüfooniameister, kes jätkas Rudolf Tobiase alustatud suunda. Rahvamuusikat loomingu aluseks
Peeter Süda (30.01.1883 Atla, Lümanda vald - 03.08.1920 Tallinn) · Süda ainus rahvaviisile tuginev oreliteos on "Pastoraal". Ainus kooriteos - "Linakatkuja" · Oli 20. sajandi teisel kümnendil silmapaistvamaid organiste Eestis, samuti helilooja, silmapaistev orelikunstnik ja hea pedagoog. Mart Saar (28.09.1882 Hüpassaare - 28.10.1963 Tallinn) · Peeter Süda sündis Saaremaal talupoja perekonnas, kus valitses religioosne ja · Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. muusikasõbralik õhkkond. Kodus oli küla pillimeistri tehtud orel, millel ta juba 5- aastaselt mängis. Muusikaõpinguid alustas köstri juures
Rudolf Tobias, Artur Lemba, Mart Saar, Eduard Tubin, 43. Eesti klaverimuusika loojaid pärast II maailmasõda. Eugen Kapp, Eduard Tubin, Ester Mägi, Jaan Koha, Jaan Rääts, Raimo Kangro, Lepo Sumera, Rein Rannap, Arvo Pärt, Tõnu Kõrvits. 44. Eesti klaveri- ja orelimeistreid. Klaveri: Johann Friedrich Gräbner, Johannes Thal, Ernst Hiis, Johannes Vihm, Aleksander Läte Orelimeistrid: Carl George Thal, Carl August Tanton, Gustav Normann, Hardo Kriisa, Olev Kents, 45. Eesti tuntumaid organiste. Joh. Kappel, M. Lüdig, A.Kapp, R.Tobias, Mart Saar, Ulla Krigul, 46. Eesti tuntumaid orelimuusika loojaid. Rudolf Tobias, Artur Kapp, Peeter Süda, Alfred Karindi, Edgar Arro, Johannes Hiob, Roman Toi, 47. Artur Kapi, Mart Saare, Eduard Oja ja Eino Tambergi soololauludest. Artur Kapp- Eesti professionaalse klassikalise soololaulu looja. „Metsateel“. Koos Mart Saarega eristusid nende soololaulud, kelle laulud on enam läbi komponeeritud ning luule sisu
avatud kõigele uuele, ühendas originaalselt kõiki omaaegseid stiile Johann Sebastian Bach (1685-1750) Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast vanemate varajast kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Tänu oma ilusale sopranihäälele valiti Bach Lüneburgi Michaeli kooli koori. Bach oli oma aja parimaid organiste. Ta töötas kirikuorganistina Arnstadtis, Mühlhausenis ja Weimaris, õukonnakapelli kontsertmeistrina Weimaris ja õukonna kapellmeistrina Köthenis. Elu lõpuperioodil oli ta Leipzigi Toomakooli kantor ja linna muusikadirektor. Ta vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikahariduse eest, töötas koori ja orkestriga. Elu lõpul süvenes tema lühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine. LOOMING Vokaalmuusika
Cimze seminari lõpetanud panid tugeva aluse eesti heliloomingu- ja klaverimängutraditsioonile. Lausa määrav tähendus oli seminaril aga Eesti I üldlaulupeole. 3. Kuidas nimetati 19.sajandil puhkpilliorkestreid? pasunakoorid 4. Keda kutsuti Väägvere Taavetiks? Mille poolest on see mees Eesti kultuuriloos oluline? Eesti 19. ja 20. sajandi haridus- ja kultuuriloos on märkimisväärne koht mitme põlvkonna Wirkhausidel, kelle hulgast on tulnud kooliõpetajaid, dirigente, heliloojaid, organiste ja laulupidude üldjuhte. Esimesena sellest suguvõsast oli tuntud Lohkva, hiljem Väägvere koolmeister ja vennastekoguduse ettelugeja Taavet Wirkhaus (1800- 72). Oma ametites kasutas ta sõnalise esinemise kõrvak ka koorilaulu ja pillimängu, mis köitsid nii noori kui ka vanu. Samuti aitas koolmeistri mainet kõrgel hoida avar silmaring tänu suhtlemisele kaasaja nimekate inimestega, teiste hulgas ülikooli õppejõu ja kirjamehe Friedrich Robert Faehlmanniga. 5
ülesvõetud vormid ennenägematule kõrgusele eelkõige oma julge harmooniakäsitlusega, mis oma aega kaugelt edestas. Oma aegsetele on ta ületamatu harmooniameister, meie aeg imetleb teda suure kontrapunktimeistrina. Tugev väljendusjõud, palju affekte väljendavad muusikalisi figuure. Palju teoseid loodud pedagoogilisel otstarbel oma poegadele. Loomingus jälgitav pidev areng ja süvenemine kuni hilise stiilini. Bach oli oma aja suuremaid organiste ja klavessiinimängijaid (arenenud pedaalitehnika ja pöidla haaramine sõrmestusse), ka hea viiuldaja. Tema oreliteoste ja kontsertide aluseks on itaalia eeskujudest edasiarendatud instrumentaalne mängutehnika. Tagasihoidlikud elutingimused, lesk suri vaesuses. Sagedased kokkupõrked ümbruskonnaga ,Toomkooli rektori poolt pealesurutud ametikohustused. Algav rokokoo kutsus esile esteetilised vaidlused Bachi stiili vastu(meloodia kontrapunkti vastu)
C Monarh ei jaga üldse kellegagi võimu. Vabariigile, kuid ka konstitutsioonilisele monarhiale on iseloomulik: 1) võimuallikaks rahvas, kes teostab teatud juhtudel võimu otse; 2) riigipea valitakse kas otse rahva poolt või valijameeste kaudu; 3) võimud on lahutatud 4) parlament ja riigipea valitakse kindlaks tähtajaks, toimuda võib rotatsioon 5) lahutatud võimudel üksteise suhtes poliitilise kontrolli ja tasakaalustamise võimalus Liigitus seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu organiste omavaheliste suhete alusel: a) parlamentaarne: valitsusel parlamendi poliitiline usaldus; pädevus on valitsusel ja parlamendil iseseisev ning erinev, piiritletav. b) parlamendikeskne süsteem: parlament ostustab sisulised riigielu küsimused, juhib ise riiki; valitsuse liikmeid nimetab ja vabastab parlamendi juhatus. Sveits. c) võimude lahususe süsteem: selge seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu absoluutne eraldatus, vastastikune tasakaalustatus. Riiklik korraldus
ja orkestri vastandamisel Soolokontsert- Süit- mitmeosaline instrumentaalteos, baroki ajal oli populaarne tantsusüit mis koosnes iseloomult, tempolt ja rütmilt kontrastsetest tantsudest Heinrich Schütz- oli saksa helilooja ja organist. Teda on nimetatud saksa muusika isaks, sest hakkas kombineerima saksa keelt muusikasse. Pani aluse saksa oratooriumile, ooper ,,Daphne" Johann Sebastian Bach- sündis saksamaal. Ta oli oma aja parimaid organiste. Ta oli kaks korda abielus. Bach oli muusikatraditsioonide kokkuvõtja. Ta kirjutas ple 300 kirikukantaadi(,,kohvikantaat", 40 suure oreliteose). Tal jõi lõpetamata teos ,,fuugakunst" Georg Friedrich Händel- sündis samuti saksamaal. Ta reisis palju. Tema loomingus puudub kirikiumuusika ja ta a krijutas peamiselt oopereid. Ta kirjutas üle 40 ooperi(,,julius caesar"), üle 30 oratoorimi(,,messias"), 18 concerto grossot
annaabi.ee 
