EESMÄRGIKONFLIKT TUNNETE e EMOTSIONAALNE KONFLIKT - vallandunud tunnete tulemusena tekivad pinged, mis omakorda pärsivad ratsionaalset käitumist. Tekib viha, eelarvamuste, põlguse, vastumeelsuse või isiklike kokkupõrgete tagajärjel KONFLIKTIDE AVALDUMISE TASANDID · Isiksusesiseselt · Gruppidevaheliselt · Isiksustevaheliselt · Organisatsioonikonflikt · Grupisiseselt Isikusisene konflikt * Seotud väärtuste ja prioriteetidega * Tekitab stressi- (kestvate ja korduvate ärritajate mõjul tekkiv pingeseisund) * Tõmbab inimest mitmes erinevas suunas * Erinevad väärtused * instrumentaalsed - isiklikult eelistatud käitumisviisid * lõppväärtused - eelistatud lõppeesmärgid Isiksustevaheline konflikt ON LEVINUIM KONFLIKTI AVALDUMISE TASAND
Isikutevahelise konflikti tõenäosus on suurem, kui ühe töötaja tegevus oleneb teise tegevusest. Rühmadevahelised konfliktid on organisatsioonides tavaline nähtus. Iga rühm püüab õõnestada võistlevat rühma, et olla parem. Rühmadevaheliste konfliktide tekkepõhjused on: · tegevuse kooskõlastamatus, erinevad seisukohad rühmade eesmärkidest; · grupilojaalsus, oma rühma paremakspidamine; · võistlus piiratud ressursside eest; · rühmade vastastikune tööalane sõltuvus jne Organisatsioonikonflikt haarab kogu organisatsiooni, mille põhjuseks võib olla: · organisatsiooni eesmärgi või missiooni muutus; · eesmärkide saavutamise strateegiate muutmine; · juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine; · mittesobiv juhtimisstiil; · põhjalikud tehnilised ümberkorraldused; · informatsiooni kulgemise ja suhtlemise vead; · kaugelearenenud ja lahendamata jäetud konflikt üksikisikute või rühmade vahel.
tulemusi on võimalik vältida, jälgides ja juhtides oma käitumist. Mõningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidmaks uusi ja paremaid viise edasiminekuks. Sa pead panema konflikti enda kasuks tööle. Konflikt tekkis muudatustes töös (töökonflikt) – tasustamissüsteemi muudetakse, mida lahti ei selgitata ja töötajatel tekib ootus suuremat tasu saada, mis osutub palgapäeval siiski vastupidiseks. Lisanduvad ka juhi-alluva suhted. Organisatsioonikonflikt – haarab kogu organisatsiooni ja selle osi. Sellise konfliktiga kaasnevad isikusisesed, isikute ja rühmade vahelised konfliktid. Põhjuseks võib olla organisatsiooni eesmärgi, missiooni, strateegiate muutus, mittesobiv juhtimisstiil, info liikumise ja suhtlemise vead jne. Antud situatsioonülesandes on kogu organisatsiooni haarav konflikt kuna juhises kirjeldatud konfliktil on tegelikult kolm osapoolt: esmalt töötajad, siis filiaali juht ja kolmandaks tippjuht
Kohflikti põhitunnused: Ükski konflikt ei lahene iseenesest Iga lahendamata konflikt genereerib uusi konflikte Iga lahendamata konflikt kerkib ülesse uute konfliktide taustal Konfliktiolukorra lahendamise võimalused: Võistlemise moodus Koostöö moodus Järeleandlik moodus Vältimise moodus Lepitamise moodus Konfliktid esinevad: Isiksusesiseselt Isiksustevaheliselt Grupisiseselt Gruppidevaheliselt Organisatsioonikonflikt Organisatsioonide vaheline konflikt Ühiskondlik konflikt Konfliktide liigid: 1. Horisontaalne ja vertikaalne konflikt (nt juhtkonna ja töötajate vahel - üleval alla ja alt üles) 2. Vajadus- ja väärtuskonflikt 3. Huvide konflikt 4. Tunnetuse ja tunnete konfliktid Suhtlemine konfliktses olukorras: Hoidke distantsi Vältige hinnangulisust Näoväljendustes Poosis Zestides Hääletoonis
tegevuse kooskõlastamatus, erinevad seisukohad rühmade eesmärkidest; rühmalojaalsus, oma rühma paremakspidamine; võistlus piiratud ressursside eest; rühmade vastastikune tööalane sõltuvus jne Rühmadevaheline konfliktolukord võib olla konstruktiivne, soodustades nende vahelist võistlust ja motiveerides nende liikmeid paremini töötama. Suhteid lõhkuvate e. destruktiivsete konfliktide puhul on aga vajalik analüüs, et suhteid tasakaalustada. Organisatsioonikonflikt haarab kogu organisatsiooni ja selle osi. Sellise konfliktiga kaasnevad isikusisesed, isikute ja rühmade vahelised konfliktid. Organisatsioonikonflikti põhjuseks võib olla: organisatsiooni eesmärgi või missiooni muutus; eesmärkide saavutamise strateegiate muutmine; juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine; mittesobiv juhtimisstiil; põhjalikud tehnilised ümberkorraldused; kommunikatsioonihäired;
ressursside eest; rühmade vastastikune tööalane sõltuvus jne. rühmade vaheline konflikt võib olla konstruktiivne (konflikt on ka arengu eeldus) soodustades nende vahelist võistlust ja motiveerides nende liikmeid paremini töötama. Suhteid lõhkuvate e. destruktiivsete konfliktide puhul on aga vajalik analüüs, et suhteid taastada. Kui üldse konflikte pole, siis kõik seisab. 6. organisatsioonikonflikt haarab kogu organisatsiooni ja selle osi. Põhjusteks võivad olla: org. eesmärkide või missiooni muutus; eesmärkide saavutamise strateegiate muutus; juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine; mittesobiv juhtimisviis; põhjalikud tehnilised ümberkorraldused; info kulgemise ja suhtlemise vead; kaugelearenenud ja lahendamata jäetud konflikt üksikisikute või rühmade vahel
rühmalojaalsus, oma rühma paremakspidamine; võistlus piiratud ressursside eest; rühmade vastastikune tööalane sõltuvus jne Rühmade vaheline konfliktolukord võib olla konstruktiivne, soodustades nende vahelist võistlust ja motiveerides nende liikmeid paremini töötama. Suhteid lõhkuvate e. destruktiivsete konfliktide puhul on aga vajalik analüüs, et suhteid tasakaalustada. 6) Nimeta organisatsioonikonflikti tekkepõhjuseid. Organisatsioonikonflikt haarab kogu organisatsiooni, mille põhjuseks võib olla: • organisatsiooni eesmärgi või missiooni muutus; • eesmärkide saavutamise strateegiate muutmine; • juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine; • mittesobiv juhtimisstiil; • põhjalikud tehnilised ümberkorraldused; • informatsiooni kulgemise ja suhtlemise vead; • kaugele arenenud ja lahendamata jäetud konflikt üksikisikute või rühmade vahel.
ignoreerivad iga liikme tegevustulemuste sõltuvst teiste grupiliikmete tegevusest; Gruppidevahelised konfliktid- osaleb kaks või enam gruppi. Organisatsioonis ilmnevad need näiteks ühe ettevõtte allüksuste tegevuse kooskõlastamisel või eesmärgi püstitamisel tekkinud probleemidena või arusaamatustena. Erimeelsused tööülesannete lahendamisel tekivad just siis, kui iga osakondon meelestatud ainuüksi oma probleemidele. Organisatsioonikonflikt Konstruktiivsed ehk positiivse jõuga konfliktid ...on sellised, mille lahendamisel ollakse loominguline, kasutatakse uusi käitumis- ja mõtlemisviise. Konfliktide lahendamine stimuleerib positiivseid muutusi organisatsioonis. Destruktiivsed ehk negatiivse jõuga konfliktid...tekivad vaenulikus õhkkonnas. Tekkinud
rollikukujutluste tõttu, põhjuseks võib olla vale arusaamine, ebapiisav info, halb suhtlemine, väärtushinnangud, erinevad seisukohad organisatsiooni eesmärkidest või muudatuste vajalikkusest, staatuse langemise oht. Rühmadevaheline konflikt – põhjused võivad olla tegevuse kooskõlastamatus, erinevad seisukohad rühmade eesmärkidest, vastastikune tööalane sõltuvus. Rühmadevaheline konflikt võib olla ka konstruktiivne, motiveerides rühma liikmeid paremini töötama. Organisatsioonikonflikt – haarab kogu organisatsiooni. Põhjuseks võib olla eesmärgi või missiooni muutus, strateegiate muutmine, struktuuri muutmine, mittesobiv juhtimisstiil, tehnilised ümberkorraldused, kaugele arenenud või lahendamata konfliktid üksisikute või rühmade vahel. Konflikti tagajärjed võivad olla nii kasulikud kui kahjulikud, olenevalt sellest, kas konflikt on konstruktiivne ehk suhteid parandav või destruktiivne ehk suhteid lõhkuv.
vähenemine. - Vangide dilemma - tagajärgede sõltuvus vastastikusest tegevusest. Vangide dilemma tüüpi situatsioonil on palju sarnaseid jooni inimestevahelise konfliktiga: - Ühe isiku tegevuse tulemus sõltub sellest, mida tiene teeb. - Ta näitab piltlikult erinevusi individuaalse ja koostegevuse puhul. - Toimimisviisi valik sõltub parneri usaldamise määrast. - Pingelises olukorras võib valida võistevate või koostegevusele suunatud tegevuse alternatiivne vahel. Organisatsioonikonflikt: - Konstruktiivne - positiivse jõuga konflikt, mille lahendmisel ollakse loominguline, kasutatakse uusi mõtlemis- ja käitumisviise. - Destruktiivsne - negatiivse jõuga konfliktid tekivad vaenulikuses või sobimatusest juhul, kui need takisatavd omavahelist koostööd. Konflikti liigid: - vertikaalne - horisontaalne - tootmisüksuste ja ametnikkonna vastuolu - Konflikti lahendus - olukord, milles tulemused rahuldavad kõiki osapooli või konflikti põhjused on kõrvaldatud.
Rühmadevahelised konfliktid on organisatsioonides tavaline nähtus. Iga rühm püüab õõnestada võistlevat rühma, et olla parem. Äärmuslikul juhul võib selline konflikt meenutada alaealiste jõukude vahelist sõda. Rühmadevaheliste konfliktide tekkepõhjused on: tegevuse kooskõlastamatus, erinevad seisukohad rühmade eesmärkidest; grupilojaalsus, oma rühma paremakspidamine; võistlus piiratud ressursside eest rühmade vastastikune tööalane sõltuvus jne 4. Organisatsioonikonflikt haarab kogu organisatsiooni ja selle osi. Organisatsioonikonflikti põhjuseks võib olla: organisatsiooni eesmärgi või missiooni muutus eesmärkide saavutamise strateegiate muutmine juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine mittesobiv juhtimisstiil põhjalikud tehnilised ümberkorraldused informatsiooni kulgemise ja suhtlemise vead
grupilojaalsus, oma rühma paremakspidamine; võistlus piiratud ressursside eest rühmade vastastikune tööalane sõltuvus jne Rühmade vaheline konfliktolukord võib olla konstruktiivne (Constructive), soodustades nende vahelist võistlust ja motiveerides nende liikmeid paremini töötama. Suhteid lõhkuvate e. destruktiivsete (Destructive) konfliktide puhul on aga vajalik analüüs, et suhteid tasakaalustada. 4. Organisatsioonikonflikt haarab kogu organisatsiooni ja selle osi. Sellise konfliktiga kaasnevad isikusisesed, isikute ja rühmade vahelised konfliktid. Organisatsioonikonflikti põhjuseks võib olla: organisatsiooni eesmärgi või missiooni muutus eesmärkide saavutamise strateegiate muutmine juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine mittesobiv juhtimisstiil põhjalikud tehnilised ümberkorraldused informatsiooni kulgemise ja suhtlemise vead
3) Rühmadevahelised konfliktid – iga rühm püüab õõnestada võsitlevat rühma, et olla parem, äärmuslikul juhul meenutab jõukudevahelist sõda. Tekkepõhjused: tegevuse kooskõlastamatus, grupilojaalsus, võistlus piiratud ressursside eest, rühmade vastastikune tööalane sõltuvus. Võib olla konstruktiivne, soodustades nendevahelist võistlust ja motiveerides paremini töötama, või destruktiivne ehk lõhkuv. 4) Organisatsioonikonflikt haarab kogu organisatsiooni ja selle osi, kaasnevad isikusisesed, isikute ja rühmade vahelised konfliktid. Tekkepõhjused: organisatsiooni eesmärgi muutus, strateegiate muutus, juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale, mittesobiv juhtimisstiil, info kulgemise ja suhtlemise vead. Konfliktide lahendamine: 1) vältimine – füüsiline või vaimne tagasitõmbumine, püüe jääda kõigis
võistlevat rühma, et olla parem. Tekkepõhjused- tegevuse kooskõlastamatus, erinevad seisukohad eesmärkidest, grupilojaalsus- oma rühma paremakspidamine, võistlus piiratud ressursside eest, rühmade vastastikune tööalane sõltuvus. Rühmadevaheline konflikt võib olla konstruktiivne, soodust. Rühmade vahelist võistlust ja motiveerides liikmeid paremini töötama. Suhteid lõhkuvate e. Destruktiivsete konfliktide puhul on vajalik analüüs,et suhteid tasakaalustada. Organisatsioonikonflikt haarab kogu org. ja selle osi.Allikaks võivad olla nii üksikisikute kui rühmade vahelise konflikti tekkeõhjused. Põhjuseks võib olla- org. Eesmärgi või missiooni muutus, eesmärkide saavutamise strateegiate muutumine, juhtimiskultuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine, mittesobiv juhtimisstiil, põhjalikud tehnilised ümberkorraldused, info kulgemise ja suhtlemise vead, kaugelearenenud ja lahendamata konfliktid. Org. Tasemelt ei ole hea ei
eesmärkidest; 2. grupilojaalsus, oma rühma paremakspidamine; 3. võistlus piiratud ressursside eest 4. rühmade vastastikune tööalane sõltuvus jne Rühmadevaheline konfliktolukord võib olla konstruktiivne, soodustades nende vahelist võistlust ja motiveerides nende liikmeid paremini töötama. Suhteid lõhkuvate e. destruktiivsete konfliktide puhul on aga vajalik analüüs, et suhteid tasakaalustada. 4. Organisatsioonikonflikt haarab kogu organisatsiooni ja selle osi. Organisatsioonikonflikti põhjuseks võib olla: organisatsiooni eesmärgi või missiooni muutus eesmärkide saavutamise strateegiate muutmine juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine mittesobiv juhtimisstiil põhjalikud tehnilised ümberkorraldused informatsiooni kulgemise ja suhtlemise vead
Iga rühm püüab õõnestada võistlevat rühma, et olla parem. Rühmadevaheliste konfliktide tekkepõhjused on: · Tegevuse kooskõlastamatus, erinevad seisukohad rühmade eesmärkidest · Oma rühma paremaks pidamine · Võistlus piiratud ressursside eest · Rühmade vastastikune tööalane sõltuvus jne. 1 Organisatsioonikonflikt haarab kogu organisatsiooni ja selle osi. Sellise konfliktiga kaasnevad isikusisesed, isikute ja rühmadevahelised konfliktid. Organisatsioonikonflikti põhjuseks võib olla: · Organisatsiooni eesmärgi või missiooni muutus · Eesmärkide saavutamise strateegiate muutmine · Juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine · Mittesobiv juhtimisstiil · Põhjalikud tehnilised ümberkorraldused · Informatsiooni kulgemise ja suhtlemise vead
kujutlusi tajutakse ebasobivatena. Nimetatakse ka arvamuste konfliktiks. 3. Tunnete konfliktid ... on olukorrad, mil tunded või emotsioonid on ühildamata inimesed vihastavad üksteise peale. Konflikt käivitab emotsioonid, mille tulemusena tekivad pinged. Nimetatakse emotsionaalseteks konfliktideks. Konfliktide avaldumise tasandid: 1. Isiksusesisesed 2. Isiksustevahelised 3. Grupisisesed 4. Gruppidevahelised 5. Organisatsioonikonflikt Isikusesisesed konfliktid: · Konfliktid, kui inimese ette kerkib kaks või enam võrdselt meeldivat eesmärki, millest valida saab vaid ühte. · Konflikt, kus omavahel võitlevad soov midagi saavutada ja soov sellest loobuda. · Konflikt, kui inimesel tuleb valida kahe või enama võrdselt ebameeldiva võimaluse vahel. Organistasioonikonfliktid: · Konstruktiivsed ehk positiivse jõuga konfliktid ...on sellised, mille lahendamisel
tegevuse kooskõlastamatus, erinevad seisukohad rühmade eesmärkidest; rühmalojaalsus, oma rühma paremakspidamine; võistlus piiratud ressursside eest; rühmade vastastikune tööalane sõltuvus jne Rühmadevaheline konfliktolukord võib olla konstruktiivne, soodustades nende vahelist võistlust ja motiveerides nende liikmeid paremini töötama. Suhteid lõhkuvate e. destruktiivsete konfliktide puhul on aga vajalik analüüs, et suhteid tasakaalustada. Organisatsioonikonflikt haarab kogu organisatsiooni ja selle osi. Sellise konfliktiga kaasnevad isikusisesed, isikute ja rühmade vahelised konfliktid. Organisatsioonikonflikti põhjuseks võib olla: organisatsiooni eesmärgi või missiooni muutus; eesmärkide saavutamise strateegiate muutmine; juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine; mittesobiv juhtimisstiil; põhjalikud tehnilised ümberkorraldused; kommunikatsioonihäired;
annaabi.ee 
