(sünteesi käigus moodustavad lihtsama ehitusega molekulid keerulisemaid nt sahhariide, valke, nukleiinhappeid, lipiide) ENERGIAT KASUTATAKSE! (fotosüntees, valgusüntees, glükogeeni süntees) ATP kulub!! ● Dissimilatsioon (katabolism) ehk lagundamisprotsess. ENERGIAT SAADAKSE! (seedimine, hingamine) ATP tekib (ADP+Pi) Vabanev energia salvestatakse energiarikastesse orgaanilistesse ainetesse, mida nimetatakse makroergilisteks ühenditeks. Peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP, millesse salvestatud keemilist energiat saab hiljem kasutada sünteesiprotsessides. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest fosfaatrühmast (2 fosfaatrühma -> ADP)
see protsess on ainsaks energiaga varustamise vormiks. Denitrifitseerimine hingamise vorm anaeroobsetes bakterites, mille juures lämmastikoksiidid toimivad hapniku asemel elektronide aktseptoritena. Sel viisil toimub N 2 tagastamine atmosfääri. 6. Millises vormis (mille koostises) olevat lämmastikku on võimeline omastama valdav enamus organisme? NH4+ - koostises. 7. Ammooniumi lülitumine orgaanilistesse molekulidesse toimub põhiliselt kolme tüüpi reaktsioonide abil. Otsustage, milline ensüüm millist reaktsiooni katalüüsib. Reaktsioon Ensüüm A. -ketoglutaraat + NH4++ NADPH glutamaat + NADP+ I. Karbamoüülfosfaadi süntetaas B. HCO3- + NH4+ +2 ATP H2N-COO-PO32- II. Glutamiini süntetaas C. Glutamaat + NH4++ATP Glutamiin + ADP+Pi III. Glutamaadi süntaas 8
Organismi keemiline koostis: C, H, N, O, P, S Organism: a.) Orgaanilised ained valgud lipiidid, sahhariidid, NH(nukleiinhapped) b.)Anorgaanilised ained vesi, soolad(katioonid, anioonid) Makroelemendid: C , H , O kuuluvad kõikidesse orgaanilistesse ühenditesse N , P , S valkudes, nukleiinhapetes Mikroelemendid: K, Na, Ca, Fe jt. C asub organismis vajalikes anorgaanilistes ühendites - süsihappegaas on hingamise lõpp-produkt ning fotosünteesi lähteaineks -C on orgaanilise keemia alus, sest võib moodustada pikki ahelaid, ta on 4-valentne, erinevad (1,2,3) sidemed H võimaldab vesiniksidemete teket - kindlustab biopolümeeride kõrgemat järku struktuuride kooshoidmisel O tugev oksüdeerija -> vabaneb energia
2. tsüanobakterid 2. seened 3. kemosünteesijad 3. enamus bakterid bakterid 4. enamus protistidest 5 liiki erinevatest Sinivetikas, tulp, kuusk, Põder, kärbseseen, organismirühmadest tsüanobakter ja korünebakter, koer ja piparmünt. kingloom. 18. Millistesse orgaanilistesse ainetesse talletavad oma glükoosivarud a) taimed, b) loomad? A) Glükoosivarud talletuvad tärklisena (risoomis,mugulas,sibulas, juures) B) glükogeenina (maksas või lihastes) 19. Mis on tsitraaditsükli lõpp-produktid? (2) CO2 ja NADH 20. Millised on hingamisahela lähteained? (2) NADH ja O2 21. Miks vajab organism makroergiliste ühendite energiat? (2) a)organismi biosünteesireaktsioonides b) ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil 22
järvedesse või põhjaveekihti . Maapinnalähedane vesi rikastab sageli pinnaveekogusid või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu. Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. HAPNIKURINGE: Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus: vee fotolüütilisel lagunemisel eraldub vesinik, mis seondub süsinikuga, ja hapnik, mis jääb vabaks. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. FOSFORIRINGE Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris
Rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid, loomad vajavad toidust omastatavaid orgaanilisi aineid. Ükski organism ei saa otse väliskeskkonnast rakkude ehituseks kõlbulikke valke, lipiide ega sahhariide, neid tuleb ise sünteesida. Lagundamis- ja sünteesiprotsessid organismi ainevahetus. Jääkaineid eritatakse ümbritsevasse keskkonda. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Fotosünteesi käigus kasutatakse valgusenergiat, energia salvestub orgaanilistesse ainetesse. Hiljem, kui nad oksüdeeruvad, energia vabaneb. Taimed kasutavad energeetilistel eesmärkidel enda sünteesitud ühendeid, loomad saavad energia toidus esinevate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja väljutavad seda. Aine-ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. Milles väljendub elusorganismidele omane püsiv sisekeskkond?
· Põhiprotsess on vee fotolüüs, mille käigus tekivad hapnik ja vesinik. · Vesinik seotakse NADPH2 -ks · Hapnik läheb rakust välja · Valgusenergia seotakse ATP-sse Pimedusstaadium · Toimub nii pimeduses kui valguse käes kloroplastide stroomas · Toimuvad paljud järjestikused reaktsioonid, mille käigus NADPH2 -st ja süsihappegaasist tekib glükoos (Calvini tsükkel) · Vajalik energia saadakse ATP-st Organismi varustamine energiaga · Kõik organismid saavad vabastada orgaanilistesse ainetesse talletatud energiat dissimilatsioonireaktsioonidel · 1 g süsivesikuid annab 17,6 kJ energiat · 1 g valke annab 17,6 kJ energiat · 1g lipiide (rasvasid) annab 38,9 kJ energiat · Kõige enam lagundatakse energia saamiseks süsivesikuid · Gklükoosi lagundamist energia saamiseks nimetatakse hingamiseks. Hingamine · Hingamine on raku varustamine energiaga · Hingavad kõik elusorganismid (aeroobne, anaeroobne) · Energiaga varustamiseks lagundatakse glükoosi
jõuda, kus see võib oksüdeeruda sulfaatideks (olles toksiline mõningatele taimedele). Samuti võib vääveldioksiid atmosfääris redutseeruda sulfiidiks või oksüdeeruda sulfaatideks, mis veega (sademetega) reageerides moodustab väävelhappe, mis on üks happesademete peakomponente. Hapnikuringe: Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus: vee fotolüütilisel lagunemisel eraldub vesinik, mis seondub süsinikuga, ja hapnik, mis jääb vabaks. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. Hapniku ja süsihappegaasi sisalduse muutused atmosfääris on omavahel stöhhiomeetriliselt
rakuhingamisahela protsessidele) süntees toimub, nagu enne juba märgitud, lamellide membraanides seega: - valgusstaadiumi sisenditeks on ja H2O - reaktsioonide toimumiseks on vaja NAD, ATP ja fosfaate - valgusstaadiumite väljunditeks on : NADPH, ATP ja O2 pimedusstaadiumist pikemalt - pimedusstaadiumi reaktsioone kutsutakse ka Calvini tsükliks - reaktsioonid toimuvad stroomas - kokkuvõtlikult toimub pimedusstaadiumis see, et õhust pärinev CO2 seotakse orgaanilistesse molekulidesse - reaktsioonid on tsüklilised (sarnaselt hingamisahela reaktsioonidele) - Calvini tsükli otseseks väljundiks on 3-süsilikuline suhkur, mis on aluseks teistele algmolekulidele seega: - sisendiks on ATP, NADPH, CO2 - väljunditeks on C3H6O3 (2*C3H6O3 = glükoos); NADP, ATP ja fosfaatrühmad fotosünteesi tähtsus: - taimed toodavad enda tarbeks orgaanilist ainet. * kõik autotroofse organismi rakud ei ole fotosünteesivõimelised.
ilmusid u 700..900 miljonit aastat tagasi ! Ainevahetuse moodustavad organismi lagundamis- ja sünteesiprotsessid (selle käigus moodustunud jääkained eritab ta ümbritsevasse keskkonda) ! Ka energiavahetus iseloomustab elu kõik organismid vajavad elutegevseks energiat · Rohelised taimed kasutavad fotosünteesi käigus valgusenergiat energia salvestub orgaanilistesse ainetesse nende hilisemal oksüdeerimisel energia taas vabaneb · Loomad saavad energia toidus esinevate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil · Organismid ka väljutavad energiat nt soojusenergiat (kõik organismid, kelle keha temp on väliskeskonna omast kõrgem) ! Metabolism ehk aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel Organismidel enam-vähem püsiv keemiline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga
· Aine- ja energiavahetus on elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. - Valgud, lipiidid, sahhariidid tuleb organismidel ise sünteesida. - Organismi lagundamis- ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. - Ainevahetuse kaudu on organism seotud ümbritseva kk-ga. - Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. 1. Rohelised taimed kasutavad valgusenergiat. 2. Energia salvestub orgaanilistesse ainetesse. 3. Loomad saavad energia nende ainete hilisemal oksüdatsioonil. - Organismid võtavad kk-st energiat vastu ja väljutavad seda (soojusenergia). · Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. - Ainevahetuslike protsesside regulatsioonil tagatakse organismide püsiv keemiline koostis. - Nt. Stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon (pH) on kõigil org stabiilne.
Elusorganismidele on lämmastik valkude koostisosana sama hädavajalik element kui süsinik. Inimkond on kahekordistanud bioloogiliselt aktiivsete lämmastikuvormide tekkimist aastas. Seda põllumajandusliku tootmise ja fossiilkütuste põletamise tagajärjel. Lämmastikuringe tähtsamad etapid: (1) õhus olev vaba lämmastik on kättesaadav ainult tänu vähestele bakteritele, kes redutseerivad lämmastiku ammooniumiks ja sisestavad selle orgaanilistesse ühenditesse; (2) taoimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsete lämmastikuühendite lämmastikust; (3) loomad vajavad orgaaniliste ühendite ja valkude lämmastikku; (4) prgaanilise aine lagunedes vabanevat ammoniaaki võivad jälle kasutada taimed ja mikroobid; (5) suurem osa vabanevast ammoniaagist allub nitrifikatsioonile; (6) nitraadid on taimedele kasutatavad lämmastikuallikad, nende toel toimub denitrifikatsioon. Fosforiringe
transport. Üsna palju leidub dioksiine ja PCB-sid vanade trafode ja kondensaatorite õlides [1, 2, 3]. Põlemisprotsessides PCDD/F võivad tekkida pea igasuguse orgaanilise materjali põlemisel. ,,Rahvajuttudes" kiputakse Kloori sisaldust üle tähtsustama. Näiteks olmejätmete põlemisel on kloori liig harilikult umbes miljonikordne. Kloor võib seejuures esineda nii sooladena, kui seotuna orgaanilistesse ühenditesse. [2, 6] Soodsaim temperatuurivahemik dioksiinide moodustumiseks on 300-325 °C, üle 450 °C ja alla 250 °C võib dioksiine tekkida tühisel hulgal. [2, 6] Lendtuhk, mis sisaldab nõge, tahma ja kloriide on soodsaks pinnaks dioksiinide moodustumisele. Kloori aatomid ühinevad süsinikuosakestega ja süsinik võib formeeruda aromaatseteks struktuurideks, mis võivad olla PCDD/F või nende vaheühendid. [2, 6] Dioksiini teket katalüüsib tugevasti Cu2+ ioon
organismidest. Toituvad põhiliselt bakterirakkudest ning sageli võidakse neid pidada organismideks, kes hoiavad bakterite populatsioone erinevates keskkondades kontrolli all. Prokarüootsed organismid oma laia leviku ning unikaalse ainevahetusega on võimelised osalema erinevate ainete ringetes. Kahel juhul omavad nad aga unikaalset rolli: metanogeneesis (süsiniku muundamine süsihappegaasiks) ja lämmastiku fikseerimises (molekulaarne lämmastik seotakse orgaanilistesse lämmastikühenditesse). Seega on nad asendamatud nii süsiniku kui ka lämmastiku ringes.Prokarüoote iseloomustavad veel teisedki metaboolsed protsessid, mis on unikaalsed ainult neile, põhinedes erinevate keemiliste elementide ringetel. Näiteks litotroofsed bakterid kasutavad anorgaanilisi ühendeid, nagu lämmastikku ja vesiniksulfiidi, energia allikatena. Teised mikroobid, kes kuuluvad hingamistüübilt anaeroobide hulka, kasutavad nitraatides või sulfaatides esinevat hapnikku
tekstiili pleegitamine, joogi- ja reovee puhastus ning transport. Üsna palju leidub dioksiine ja PCB-sid vanade trafode ja kondensaatorite õlides [1, 2, 3, 5, 6, 7]. Põlemisprotsessid Lähteained PCDD/F võivad tekkida pea igasuguse orgaanilise materjali põlemisel. ,,Rahvajuttudes" kiputakse Kloori sisaldust üle tähtsustama. Näiteks olmejätmete põlemisel on kloori liig harilikult umbes miljonikordne. Kloor võib seejuures esineda nii sooladena, kui seotuna orgaanilistesse ühenditesse [2, 6]. Tempearatuur Soodsaim temperatuurivahemik dioksiinide moodustumiseks on 300-325 °C, üle 450 °C ja alla 250 °C võib dioksiine tekkida tühisel hulgal. [2, 6]. Lendtuhk ja Katalüsaatorid Lendtuhk, mis sisaldab nõge, tahma ja kloriide on soodsaks pinnaks dioksiinide moodustumisele. Kloori aatomid ühinevad süsinikuosakestega ja süsinik võib formeeruda aromaatseteks struktuurideks, mis võivad olla PCDD/F või nende vaheühendid [2, 6].
seotakse immobilisatsioon teel ortofosfaadid mikroobsesse biomassi. Taimejäänuste lagunemisel pinnases võivad fosforiühendid seonduda orgaanilise huumusainega või muutuda mikroobide biomassiks. Fosfori geokeemiline ringe - fosfaadid lahustatakse mineraalidest keemiliste või biokeemiliste protsesside vahendusel Fosfor inimkehas lipiidid. HAPNIKURINGE (kirjeldam. ja toimim,): Hapnik osaleb kõigis ringetes. O-ringe - hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesseja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Hapnik käib kõigist ringetest läbi. Seos teiste ringetega (ühendite moodustajana): Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus: vee fotolüütilisel lagunemisel eraldub vesinik, mis seondub süsinikuga ja hapnik, mis jääb vabaks. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. Hapnik käib kõigist ringetest läbi
jääkatte korral võib veekogu hapnikusisaldus (eriti öösiti) langeda veeloomade jaoks ellujäämise mõttes kriitilise piirini. Näiteks kalad taluvad täielikku hapnikunälga (anoksiat) mõne minuti, harva tunde. Üldiselt sõltub hapnikupuuduse taluvus veeorganismi liigist ja isendi füsioloogilisest seisundist. 5 1.3 Hapnikuringe Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus: vee fotolüütilisel lagunemisel eraldub vesinik, mis seondub süsinikuga, ja hapnik, mis jääb vabaks. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. Hapniku ja süsihappegaasi sisalduse muutused atmosfääris on omavahel stöhhiomeetriliselt seotud,
ln 2 0.693 T1 2 = = Alfa-radioaktiivsus Alfakiirgus kujutab endast heeliumituumade voogu, mis koosnevad kahest neutronist ja kahest prootonist ning omavad seega positiivset laengut 2+. Alfaosakesed on küll kõige ohtlikum radioaktiivsuse liik, kuid juba õhuke paberileht suudab meid tema eest kaitsta. Suure massi ja elektrilaengu tõttu ei suuda alfaosakesed kaugele levida ega sügavale ainesse tungida. Näiteks orgaanilistesse kudedesse tungimise sügavus ei ületa kümnendikku millimeetrit. Alfaosakesed muutuvad ohtlikuks, kui nad satuvad organismi siemusse kas sissehingamisel või toiduga. Beeta-radioaktiivsus Beetakiirgus kujutab endast kiirete elektronide voogu ja on seega negatiivse elektrilaenguga. Beetakiirguse läbitungimisvõime on suurem kui alfaosakestel. Ka beetaosakeste puhul on suurimaks ohuks organismi sisemusse sattumine. Gamma- radioaktiivsus
keemiliste või biokeemiliste protsesside vahendusel) • P enam levinud vorm fosforiringes: Looduses esinevatest fosforiühenditest on kõige tavalisemad ja suurima tööstusliku tähtsusega fosforimineraalid fosforiit ja apatiit. • Fosfor inimkehas: nukleiinhapetes, rasvades ja süsivesikutes. Samuti toimib fosfor puhverainena, säilitades inimorganismis happe-aluse tasakaalu. 14. HAPNIKURINGE – kirjeldamine ja toimimine: hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Olulised protsessid: Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus: vee fotolüütilisel lagunemisel eraldub vesinik, mis seondub süsinikuga, ja hapnik, mis jääb vabaks. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. 15. VÄÄVLIRINGE – kirjeldamine ja toimimine: biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja
+ - - NH4 NO2 NO3 Denitrifitseerimine hingamise vorm anaeroobsetes bakterites, mille juures lämmastikoksiidid toimivad hapniku - asemel elektronide aktseptorina (NO3 N2). Sel viisil toimub Lämmastikuringe N2 tagastamine atmosfääri. Peamised reaktsioonid, mille kaudu ammoonium viikase orgaanilistesse ühenditesse: 3 (1) Karbamoüül-fosfaadi süntees uurea tsüklis | karbamoüül-fosfaadi süntetaas I Lehekülg
· Väliskeskkonnast saadavad ained Anorgaanilised (taimed), orgaanilised (loomad toiduga) · Väliskeskkonda eritatavad jääkained Jääkained tekivad lagundamis ja sünteesiprotsesside käigus. · Elutegevuseks vajalik energia Organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja annavad ka väliskeskkonda tagasi (n soojusenergiana). Rohelised taimed kasutavad fotosünteesi käigus valgusenergiat, salvestades seda orgaanilistesse ainetesse, kust oksüdatsiooni käigus energia uuesti vabaneb. Orgaanilisi ühendeid sünteesivad taimed endale ise. Loomad saavad eluks vajaliku energia toidus olevate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. 3. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Biological growth and development Arengu käigus muutub organismide sise ja välisehitus ning nad kohanevad ümbritseva keskkonnaga. · Otsene areng
süsihappegaasist tekib glükoos (Calvini tsükkel) · Vajalik energia saadakse ATP-st Fotos tähtsus · Fotosünteesil toodetud orgaaniline aine on toiduks heterotroofidele · Fotosünteesil seotud energiat kasutavad heterotroofid · Fotosünteesil eralduv hapnik on vajalik hingamiseks · Fotosünteesil eralduv hapnik on tekitanud Maad kaitsva osoonikihi Organismi varustamine energiaga · Kõik organismid saavad vabastada orgaanilistesse ainetesse talletatud energiat dissimilatsioonireaktsioonidel · 1 g süsivesikuid annab 17,6 kJ energiat · 1 g valke annab 17,6 kJ energiat · 1g lipiide (rasvasid) annab 38,9 kJ energiat · Kõige enam lagundatakse energia saamiseks süsivesikuid · Gklükoosi lagundamist energia saamiseks nimetatakse hingamiseks Hingamine · Hingamine on raku varustamine energiaga · Hingavad kõik elusorganismid (aeroobne, anaeroobne)
lahustumatuid lipiide vereringes. Lipoproteiinid jagunevad: külomikronid, VLDL, LDL, HDL. Mida rohkem on neist HDL, seda väiksem on arteroskleroosi haigestumise oht. Lämmastiku omastamine Atmosfäärist saavad lämmastikku fikseerida ainult rohelised taimed, seened ja osad bakterid. Atmosfääri N 2 taandatakse NH4+'ks nitrogenaasi kompleksi abil. Erinevate reaktsioonide abil viiakse ammoonium edasi orgaanilistesse ühenditesse. Aminohapped Inimesele asendamatud aminohapped on: Arginiin, histidiin, leutsiin, isoleutsiin, metioniin, treniin, valiin, trüptofaan, fenüülalaniin ja lüsiin. Arginiin ja histidiin on asendamatud ainult lastel. Aminohapped jagunevad biosünteesi lähteühendite järgi perekondadesse: · -ketoglutamaat glutamaat, glutamiin, proliin, arginiin, lüsiin · püruvaat alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin
tekkinud reduktantidest. Juurte kaudu imendunud nitraadid assimileeritakse nii juurtes kui võsundites, see oleneb nitraadi kättesaadavusest ning taimeliigist. Assimilatsiooni käigus redutseerib tsütosoolis nitraadi reduktaas nitraadi nitritiks (NO2-). Seejärel redutseeritakse nitrit juureplastiidides vüi kloroplastides ammooniumiks. Ammoonium muudetakse glutamiiniks ja glutamaadiks. Alles peale neid protsesse saab lämmastikku üle kanda läbi mitmete protsesside teistesse orgaanilistesse ühenditesse. Paljudel taimedel on välja kujunenud sümbioos lämmastikbakteritega (muudavad õhulämmastiku ammooniumiks). Koostöö väljendub spetsiaalsete signaalide äratundmises, õige bakteri äratundmises ning endaga seostumises, mügarate arengus taimedel. Peale mügarbakterite on ka lämmastikku siduvad prokarüoodid, kes rikastavad mulda lämmastikuga. Sarnaselt nitraatidega tuleb ka sulfaate assimilatsioonil muuta. Reduktsiooni käigus tekib
Veega reageerimisel tekib väävelhape (H2SO4). Väävelhape 1) Rahvapärane nimetus. Akuhape 2) Füüsikalised omadused. Värvusetu õli taoline vedelik 3) Lahjendamine. Tuleb hape vette valada, mitte vastupidi, sest vesi võib soojeneda keemiseni ja väävelhape paiskub koos veega anumast välja 4) Passiveerimine. Toatemperatuuril tekib raua pinnale tugev oksiidikiht, mis on tingitud happe tugevatest oksüdeerivatest omadustest. 5) Toime orgaanilistesse ainetesse. Kontsentreeritud väävelhape söestab paljusid orgaanilisi aineid (suhkrut, paberit, riiet jne), sidudes nende koostisest vesiniku ja hapniku ning jättes alles süsiniku. 6) Kasutusalad. Kasutatakse toorainena keemiatööstuses, toodetakse mineraalväetisi, värvaineid, soolasid, lõhkeaineid, mürkkemikaale, ravimeid jt. happeid. Mida tähendab hügroskoopsus? See on aine omadus siduda vett või veeauru (nt. väävelhape) Väävel looduses
Lämmastik on samasugune eluliselt vajalik element nagu k süsinik ja lämmastikuringe ongi peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. 75% lämmastikust asub atmosfääris, kus ta on valdavalt moelkulaarsel kujul st. N2-na. See ongi lämmastikuringe üks iseärasusi Lämmastikuringe etapid: · Õhkkonnas olev vaba molekulaarne lämmastik on vahetult kättesaadav ainult väheste bakteritele, kes redutseeruvad N2-e ammoonikumiks ja sisestavad selle orgaanilistesse ühenditesse. Äikesega tuuakse atm.st alla kuni 15kg /ha N-i. · Taimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsete lämmastikuühendite lämmastikust · Loomad vajavad orgaaniliste ühendite,peamiselt valkude lämmastikku · Orgaanilise aine lagunede vabanevat ammoniaaki võivad jälle kasutada taimed ja mikroobid · Suurem osa vabanevast ammoniaagist allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes
::- ,rel on siiilinud k6ik selle aine (joonisel Liherakuline trihhomoonas). mittesugulise: -I 1.2. Loomad orgaanilistesse airretesse. Nende hilisemal oksu- saavad elutege- cieerimisel energia taas vabaneb. Taimed kasr-r- vuseks vajaliku energia toidus tavad energeetilistel cesmarkidel enda poolt
Õhulõhed on päeval suletud, fotosüntees toimubsisemise CO2 arvel. 83. Nimetage fotosünteesi iseärasused mille poolest CAM taimed erinevad teistest C4 taimedest. CAM esmane CO2 sidumine orgaanilisteks hapeteks ja vabastamine Calvini tsükklisse toimuvad ühes rakus (mesofülli) kuid esimene öösel teine päeval-ajaline eraldatus. C4 süsiniku fikseerimine orgaanilistesse hapetesse toimub mesofülli rakus ning vabastamine Calvinisse toimub juhtkimbu ümbrise rakus- ruumiline eraldatus. 84. Fotosünteesil moodustuvatest suhkrutest tärklis sünteesitakse ................ ja sahharoos ....................... (kirjutage millises raku piirkonnas). Kloroplastis.........tsütosoolis 85. Miks hommikul on fotosünteesil tekkivaks suhkruks peamiselt sahharoos? (selgitusse lülitage ka translokaas)
Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Sulfaadi assimilatoorne redutseerimine. Taimed ja mningad bakterid vivad vvlit omastada ka sulfaadina. Osalevad ATP sulfurlaas, APS (adenosiin 5-fosfosulfaat) ja PAPS (3- fosfoadenosiin-5-fosfosulfaat). Enamik assimileeritud vvlist kasutatakse aminohapete snteesiks, kuid mikroobid vivad akumuleerida vvlit sulfaadi estritena (eriti seened), sulfonaatidena, vitamiinide ja kofaktoritena. Anorg. vvli lisandumisel mulda seotakse see kohe orgaanilistesse henditesse mikroobse assimilatsiooni teel, protsessi kiirus on sltuv energiaallika (org. aine) olemasolust keskkonnas. Vvli mineralisatsioon mullas toimub peamiselt mikroobide vahendusel. C-S hendid mineraliseeritakse kas aeroobse vi anaeroobse lagundamise kigus. C-O-S hendid lagundatakse erinevate sulfataaside vahendusel. R-O-SO3-+ H2O . ROH + H+ + SO42Heterotroofsed mikroobid lagundavad org. vvlihendeid selleks, et saada kasvuks Vvli mineralisatsioon mullas .
75% kogu lämmastikust asub atmosfääris (78,09 mahu%), kus ta on valdavalt molekulaarsel kujul, st. N2- na. See ongi lämmastikuringe üks iseärasusi. Ringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ning moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid. Lämmastikuringe etapid: 1) õhkkonnas olev vaba molekulaarne lämmastik (N2) on vahetult kättesaadav ainult vähestele bakteritele (mügar- ja azotobakterid jne.), kes redutseerivad (taandavad) N2-e ammooniumiks (NH4+) ja sisestavad selle orgaanilistesse ühenditesse; Äikesega tuuakse atm.-st alla kuni 15 kg/ha N-i. 2) taimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsete lämmastikuühendite (ammooniumisoolade, nitraatide) lämmastikust; 3) loomad vajavad orgaaniliste ühendite, peamiselt valkude lämmastikku; Endla Reintam, 2008/2009 33 4) orgaanilise aine lagunedes vabanevat ammoniaaki (NH3) võivad jälle kasutada taimed ja mikroobid;
annaabi.ee 
