Lühikese ajaga oli terve Harjumaa väljaarvatud Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale 4 üldjuhtu kuningat. Mindi 10000 mehega Tallinna alla, mis oli võõrvõimu tähtsaim keskus. Lepiti koostöö Rootsiga, kes lubas eestlastele appi tulla, sest ta ise oli Taanlastega vaenujalal. Sellel ajal puhkes ülestõus ka Läänemaal, kes peale sakslaste tapmist koondusid Haapsalu alla. 1343.4 mai. läbirääkimised Paide ordulinnuses, mille käigus tapeti relvakokkupõrkes eestlaste 4 kuningat. 18, 19 mai jõudsid kohale Rootsi väed, kes ka kohe tagasi pöördusid. Tallinna lahingus pöördusid eestlased soisele alale, mis aga ei aidanud...langes kiiresti 3000 meest. Taani müüs oma alad Saksa ordule 1346.a.
Rakvere ordulinnus Rakvere ordulinnus asub Lääne - Virumaal ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid. Rajati taanlaste eestvõttel 13.sajandi II veerandil Rakvere vallseljaku põhjaotsa Vallimäele. (suhteline kõrgus 25m) Seal paiknenud eestlaste muinaslinnust Tarvanpead kindlustati kivist hoonete ja kaitseehitistega. Taanlaste linnust on esimest korda mainitud 1252. Taanlased piirasid linnuse neljast küljest korrapäratu, umbes 7 meetri kõrguse ringmüüriga, seda kaitsti ulgtaladele toetuvast puidust kaitsekäigust. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. 14.sajandi II poolel hakkas Liivimaa ordu ringmüürilinnust ümber ehitama konvendihoone tüüpi linnuseks. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi lõpuaastail, kes ehitasid põhja- ja lõunakülgedele bastionid ning tugevdasid läänemüüri ja seal asuvat torni. A...
Metsa Talgud Eesti Männiühistu koostöös Metsaameti ja Kuuseametiga korraldavad sellel Laupäeval 13. Aprillil kell 12 Rakvere Lauluväljakul ,,Metsa talgupäeva". Kohale on oodatud kõik loodusesõbrad ja metsasõbrad, kes tahavad anda oma paunuse kodukoha heakorrale. Avatud on ka laluväljaku kohvik, kus võib oma taastusi parandad sooja supi ja teega. Rakvere Lauluväljak on paik, kus kohtuvad kolme korraldaja huvid. Lauluväljak asub Rakvere ordulinnuses, Lääne-Virumaal ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid. ,,Talgute paiga valikul sai määravaks isiklik kogemus," selgitab Männiühistu Liige Kask Mänd. "Rakvere Lauluväljak ja Ordulinnus, kui osa minu kodulinnast, siis tahtsin kohe kindlasti alustada talgupäevi siit, et kaasa haarata oma kodulinna kaaslasi, " lisab Mänd. Eesti Männiühistu on linnade organisatsioon, mille peamiseks tegevuseks on linnade metsade ja haljasalade korrashoid ja hooldus.
00 , millele lisandub muuseumitasu. Võimalik on laenutada ka audiogiid, mida on nii eesti, vene inglise kui ka soome keeles. Audiogiid maksab 7.00 ning see sisaldab ka ühe inimese piletitasu. 3. RAKVERE ORDULINNUS 3.1. Rakvere ordulinnusest Rakvere ordulinnus asub Lääne-Virumaal, ning kunagi oli see muinas- Viru suuremaid linnuseid. Rakvere ordulinnuse säilinud linnusemüürid on pärit 14.-16. sajandist. Linnuse siseruume on viimasel ajal palju taastatud. Rakvere ordulinnuses on avatud kolm ekspositsiooni- ,,Liiwi Ordu ajalugu", ,,Keskaegne õuduste piinakamber" ja ,,Mõõgad läbi sajandite". Lisaks neile on avatud ka vaateplatvorm. 3.2. Mida Rakvere Ordulinnuses vaadata. Nii nagu iga vaatamisväärsusega, tasub ka Rakvere Ordulinnusele endale kõigepealt pilk peale visata, ning seejärel tutvuda kõige muu huvitavaga. Rakvere Ordulinnus on justkui 16. sajandi linnuse elu-olu kujutav teemapark. Seal saab
13431345 Elari 11B Algus, 23. aprill 1343 Ülestõusu märguks oli märgutuli, selle asukohta säilinud vaid spekulatsioonid Raikkülas Paka mäel Saha kabeli juures, nähtav kõrgendik Algas ööl vastu 23. aprilli 1343 Eestlased hakkasid mässama märgutule peale Algus harjulastele väga edukas Põletatakse mõisaid ja tapetakse sakslaseid Vallutati Padise klooster, pandi see põlema, tapeti 28 munka Piirati Tallinn ümber, liikumine levis Läänemaale Paide ordulinnuses eestlaste "4 kuningat", toimusid nõupidamised Sakslased tapavad läbirääkijad, siiani segastel põhjustel (keelebarjäär, otsustusvõimetud) Taanlaste käsk ordule Kutsusid ordu appi Eestlased kaotavad lahingu Tallinna all Kokkulepe orduga, alistusid kaitse alla Maikuul võtsid ordu väed Tallinna üle Väed Põltsamaal, eestlaste taganemine sohu Oli valida, kas allaandmine või surm. 15 allaandjat, 1600 surnut Soome abivägi jäi hiljaks, nad pöördusid tagasi kodumaale Ordu võim
Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster Keskaja ehitis Paide kirik Uurimustöö Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kirik on Paides eksisteerinud juba 13. sajandist, algul ordulinnuses, pärast ka linnas. Aeg, millal linna kirik ehitati, pole teada. Kogudus praegusel kujul tekkis alles 17. saj. keskpaiku. 1. jaanuaril 1573. a. (Liivi sõja ajal) lasid venelased Paide piiramisel õhku ka Püha Risti kiriku. Rootsi võimu ajal on Paidesse ehitatud väike puukirik, mis on asunud praeguse kiriku ees. Ka see kirik ei püsinud kaua. 1703. a. Paide vallutamisel venelaste poolt põletati maha nii linn kui kirik. 1730. aastatel on ehitatud nn
Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale 4 üldjuhtu kuningat. Mindi 10000 mehega Tallinna alla, mis oli võõrvõimu tähtsaim keskus. Lepiti koostöö Rootsiga, kes lubas eestlastele appi tulla, sest ta ise oli Taanlastega vaenujalal. Sellel ajal puhkes ülestõus ka Läänemaal, kes peale sakslaste tapmist koondusid Haapsalu alla. 1343.4 mai. läbirääkimised Paide ordulinnuses, mille käigus tapeti relvakokkupõrkes eestlaste 4 kuningat. 18, 19 mai jõudsid kohale Rootsi väed, kes ka kohe tagasi pöördusid. Tallinna lahingus pöördusid eestlased soisele alale, mis aga ei aidanud...langes kiiresti 3000 meest. Tulemused Tugevnes Ordu võim Liivimaal. Murti eeslaste vastupanu ja hävitati Eesti poliitiline eliit. Maa laastati. Lõha eestlasteja võõrvõimude vahele süvenes. 14.saj tabas eestit ,,MUST SURM" e. katk, nakkushaigus. 1346
Olulised sündmused: 1405-1417 oli Riia peapiiskopkond Liivimaa ordu otsese võimu all. Sõltumatus Saksa ordust Vastuolud Riia peapiiskopidega ja Riia linnaga, mis viis Liivisõjani ja ordu likvideerimiseni. Linnuste meeskond koosnes ordu reegli järgi koos elavatest rüütelvendadest ja vaimulikest ning LINNUSED sõduritest ja teenritest. Rüütleid oli umbes 500, kuid nende arv aastatega aina kahanes. Ordulinnuses oli korraldatud linnuse majanduse juhtimine, ametis olid majandusülemad, talliülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid. Posti ja kirjavahetuse eest hoolitses kirjamarssal, kelleks oli mõni vanem orduvend. Kirjakandjateks olid käskjalad, kelleks olid sageli vabatalupojad. Ordu teenistuses olid veel mitmesugused käsitöölised, nagu sepad,
jõge. Rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel seitse kuni kaheksa tuhat. Preobrazenski polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillalolijad uppusid. Boriss Seremetev lootis oma ratsaväe jõe ületada läbi vee minekuga. Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased Tartusse ja selle ümbrusesse talvekorterisse. Kuningas ise talvitus endises Laiuse ordulinnuses. Venelased vallutasid 24. juunil 1710 Viiburi, 15. juulil Riia, 23. augustil Pärnu, seejärel Paide ja Haapsalu, 26. septembril Kuressaare ja 10. oktoobril Tallinna. Poltava lahing toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal 8. juulil 1709. Rootslased kaotasid surnutena 9234, venelased 1345 inimest. 11. juulil Perevolotsna juures Rootsi vägi (umbes 16 000 meest) kapituleerus; Karl XII pääses Türgisse. Poltava
Silmas pidades Rakvere muinasaega tagasiulatuvat keskset seisundit teiste Virumaa keskuste hulgas, on linnast ja selle vahetust ümbrusest leide vähe.Rakvere linnus on väga aktiivne ka tänapäeval: 1. Et ordu oli katoliikliku kiriku osa, mille eesotsas on Rooma paavst, langetas Rakvere ordulinnus paavst Johannes Paulus II mälestamiseks oma tornilipu poolde masti. 2. Korraldatakse turniire nagu vibulaskmine. 3. Rakvere Ordulinnuses asuva muuseumi igavust peletatakse põrgu- ja piinakambriga. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere_ordulinnus 2. http://www.postimees.ee/080405/online_uudised/162330_foto.p hp 3. http://www.kuldnool.ee/old/?op=news&id=418 4. http://www.tegutse.ee/turism/? a=kaart&tyyp=&maakond=7&lk=2
Kasutatud materjal: http://www.post.ee/?id=1595&product_id=822 9 Rahvakalendri tähtpäevad, mida tähistatakse minu kodukohas Jüriööl antakse Paides võimkuningatele Jüripäeva, või õigemini jüriöö esimestel minutitel südaöösel süütavad Paide linnajuhid ning Paide neli kuningat Paide vallimäel küünlad mälestamaks 667 aastat tagasi jüriöö ülestõusu käigus Paide ordulinnuses ordu mõõga läbi hukkunud muistset Eesti nelja kuningat. Linnavõimu esindajad annavad samas sümboolselt kuningatele ööpäevaks üle ka Paide juhtimise. Paide kuningad, keda on muistsete kuningate ning eestlaste vabaduspüüdluste meenutamiseks Paides ametisse nimetaud juba viis aastat, lasevad kunagiste ametivendade auks taevasse ka ,,aupaugu" ehk muistse kombe kohaselt neli põlevat vibunoolt. Peale pidulikku võimu üleandmise tseremooniat heisatakse öösel Paide
taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes, ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. 1700. aasta lõpul koosnes kogu Vene armee veel ainult 34 000 sõdurist. Sealjuures puudusid neil suurtükid, laskemoon, osalt ka püssid. Samuti puudus neil igasugune distsipliin ja võitlusmoraal. Järellugu. Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased Tartusse ja selle ümbrusesse talvekorterisse. Kuningas ise talvitus endises Laiuse ordulinnuses. Euroopas lakati pärast kaotust mõneks aastaks Vene sõjaväega arvestamast, Karl XII aga omandas suure väejuhi kuulsuse. Peeter I moderniseeris sellest kaotusest õppust võttes oma armee mõne aastaga ning võitis lõpuks sõja. Ka Narva vallutati juba 1704 (Narva lahing). Karl XII andis talle selleks hingetõmbeaega, suunates oma jõupingutused venelaste jälitamise asemel Poola kuninga August II Tugeva troonilt tõukamisele. 19. novembril 1900
· Hoolimata lahkhelidest võõrvõimude endi vahel, pöörduti ainsale võimalikule päästjale Liivi ordule. . Selle põhjapoolsemaks tugipunktiks oli Paide ordulinnus, kuhu jõudsid põgenikud ning abipalved nii Harjust kui Läänemaalt. · Ordumeistri kutsega tulid eestlaste juhid Paidesse läbirääkimistele,nii lootsid kuningad saada ajapikendust abivägede päralejõudmiseks. 1343. aasta 4. mai kohtumisele Paide ordulinnuses saabusid eestlaste poolt 4 kuningat koos 3sõjasulasega. Ning ka vastaspool oli esindatud kõrgel tasemel . ordumeister + hulk tähtsaid ametiisikuid. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada, tekkis relvakokkupõrge, milles eestlaste esindus tapeti. Eestlaste võitlusvaim langes. · Läbirääkimiste ajal asus osa ülestõusnute väest Harjumaakonna lõunapiiri lähistel.
seda ümbritsevast I eeslinnusest. 1939 uuriti Armin Tuulse juhatusel nn Villu keldrit linnuse lõunaosas. 1971 ja 1972 toimusid väiksemad arhitektuuriloolised uuringud Kaur Alttoa ja Udo Tiirmaa juhatusel. Väljakaevamised algasid taas 1998 (19981999 Andres Tvauri, 20002004 Arvi Haak). II ja III eeslinnust on seni uuritud vaid georadari (1996 Heiki Valk) ja prooviaukudega. 2006. aasta suvel avastas arheoloog Arvi Haak Viljandi ordulinnuses üle 500 aasta vana keldriruumi, mille otstarve on teadmata. Eeldatavalt on ruum rajatud hiliskeskajal, seda kasutati 1560.1570. aastani. · Villu kelder Jüriöö järelkajast Viljandis on kirjutatud XVI sajandi väikeses ordukroonikas ja 1551. aastal trükis ilmunud Renneri kroonikas. Bartolomeus Hoeneke riimkroonikas kirjutatakse järgmist: "... Nüüd olid ka paljud talupojad kokku liitunud, sest nad tahtsid Viljandit vallutada: et nad seda aga jõuga teha ei
Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale 4 üldjuhtu kuningat. Mindi 10000 mehega Tallinna alla, mis oli võõrvõimu tähtsaim keskus. Lepiti koostöö Rootsiga, kes lubas eestlastele appi tulla, sest ta ise oli Taanlastega vaenujalal. Sellel ajal puhkes ülestõus ka Läänemaal, kes peale sakslaste tapmist koondusid Haapsalu alla. 1343.4 mai. läbirääkimised Paide ordulinnuses, mille käigus tapeti relvakokkupõrkes eestlaste 4 kuningat. 18, 19 mai jõudsid kohale Rootsi väed, kes ka kohe tagasi pöördusid. Tallinna lahingus pöördusid eestlased soisele alale, mis aga ei aidanud...langes kiiresti 3000 meest. 11 12 7.Keskaja ühiskond Eestis. Läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Koormised.
sillalolijad uppusid. Boriss Seremetev lootis oma ratsaväe jõe ületada läbi vee minekuga. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa Narva koskedest ülalpool. Et veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, siis viidi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla. Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased Tartusse ja selle ümbrusesse talvekorterisse. Kuningas ise talvitus endises Laiuse ordulinnuses. Talve jooksul suurenes rootslaste väliarmee 18 tuhande meheni. Kuramaa vallutamine Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev. Louis de Silvestre'i maal.August II, kelle liitlasi Rootsi oli löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid too keeldus. Veebruaris 1701 kohtusid August ja Peeter uuesti, et oma liitu uuendada. Peetril oli tarvis aega oma armee reorganiserimiseks ja relvastamiseks, August vajas tugevat liitlast rootslaste selja taga. Suvel 1701 liikusid Rootsi väed lõunase. 19
sõjakäigu, sest Harju vasallid palusid temalt kui ainukeselt arvestatavalt sõjalise jõu omajalt abi · Ordumeister vajas aega vägede koondamiseks ülsetõusnute vastu ja seetõttu kutsus eestlaste vanemad kohtumisele Paidesse. Kuna eestlasedki vajasid aega, et abivägi jõuaks Turust kohale, olid nad nõus minema kohtumisele, lootes nähtavasti keskajal levinud saadikute turbeõiguse austamisele. · 1343.a. 4. mail kohtumine Paide ordulinnuses, Eesti poolelt 4 kuningat (pigem siiski vanemad) ja 3 sõjasulast, vastaspoolelt ordumeister ja hulk tähtsamaid ametnikke. Eestlaste esindus tapeti relvakokkupõrke käigus. Ordu pealetung: · Lahing Kanavere küla juures rabas, ordu saavutas suurtest kaotustest hoolimata ülekaalu, sellega oli tee Tallinnani vaba. · 7 kilomeetri kaugusel Tallinnast Sõjamäel olid eestlase uuesti kogunenud, eestlased püüdsid taanduda
sõjalise jõu omajalt abi · Ordumeister vajas aega vägede koondamiseks ülsetõusnute vastu ja seetõttu kutsus eestlaste vanemad kohtumisele Paidesse. Kuna eestlasedki vajasid aega, et abivägi jõuaks Turust kohale, olid nad nõus minema kohtumisele, lootes nähtavasti keskajal levinud saadikute turbeõiguse austamisele. · 1343.a. 4. mail kohtumine Paide ordulinnuses, Eesti poolelt 4 kuningat (pigem siiski vanemad) ja 3 sõjasulast, vastaspoolelt ordumeister ja hulk tähtsamaid ametnikke. Eestlaste esindus tapeti relvakokkupõrke käigus. Ordu pealetung: · Lahing Kanavere küla juures rabas, ordu saavutas suurtest kaotustest hoolimata ülekaalu, sellega oli tee Tallinnani vaba. · 7 kilomeetri kaugusel Tallinnast Sõjamäel olid eestlase uuesti kogunenud, eestlased
Kuna Rootsi oli tollal vaenujalal Taaniga, võttis ta eestlaste pakkumise hästi vastu. Vahepeal puhkes ülestõus ka Läänemaal. Läänemaal tapeti ka sakslased ja koonduti Saare-Lääne piiskopkonna keskuse Haapsalu alla. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised kogu saksa elanikkond lootis üksmeelselt Liivi ordu abile. Oli avanenud võimalus sekkuda Põhja-Eesti asjadesse, esinedes kõigi sakslaste kaitsjana. 1343. a. 4. mai kohtumisele Paide ordulinnuses tulid eestlaste poolt 4 kuningat koos 3 sõjasulasega. Taani huve kaitses Tallinna piiskop. Ordu pealetung kahel korral rünnati sakslasi nende peatumisel Kämbla külas, aga edutult. Siis toimus suurem lahing Kanavere küla lähedases rabas, kus ordumehed saavutasid ülekaalu. Kuigi eelnevatel läbirääkimistel polnud eestlased nõus alistuma, nõudsid ordu sõjamehed oma sõprade ja sugulaste tapjate karistamist. Eestlased hakkasid
*Venemaa soovis: I väljapääsu läänemerele II Osa saada euroopa poliitikast III Osa saada maailma kaubandusest *Rootsil puudusid kindlad liitlased. *Rootsi armees sõdis u. 15 000 Eestlast *Rootsi väed jõudsid eestisse oktoobris, Karl XII juhtimisel. *Venemaa kuulutas Rootsile sõja ja piiras Narvat. *19 November toimus narvalahing(Rootsi võitis) *Vene armee juhtkond vangistati täies kooseisus *Rootsi armee talitses Ida-Eestis *Kuningas peatus laiuse ordulinnuses *1971 moodustus maamiilits(tegeleti desertöör) *Venelaste esimene võit Rootslaste üle saavutati Erastvere lahingus *Sõjategevus kandus Ingverimaale. *Venemaa uueks pealinnaks sai Sankt-Peterburg *Uue rünnakse tegid rootslased Balikumi asemel Ukrainasse. *1709 toimus Poltaava lahing. *Tulemused: I Karl XII põgenes türki, kus ta vangistati II Üks suurriik tõusis eriti kõrgemale. Venemaa. III Teine suuriik langes kolmanda järgmiseks.
Kolmandaks olid teenijavennad, neil olid lihtsalt pruunid või mustad rüüd. Nad olid kõige madalamad, neid oli kõige rohkem ja nende hulka kuulusid kannupoisid, relvasepad, kokad jt. ametimehed. Ordujuhiks oli ordumeister. Ordul on tema ajaloo jooksul olnud kaks meistrit- Wenno ja Wolquin. 3 Wenno oli ordumeister 1204-1209 ja Wolquin 1209-1236. Wolquin sai meistriks peale seda, kui orduvend Wickbert oli Wenno Riia ordulinnuses tapnud. Valitsusküsimusi arutati läbi ordu Maapäeval, kuhu kutsuti kokku foogtid ja komtuurid. 1208.a. alustati sõda eestlastega, mis oli tingitud ka sellest, et Eesti asus vahetult ordu valduste naabruses. Alistati Sakala ja Kesk-Eesti väikemaakonnad, aastast 1227 Rävala, Harju-, Järva- ja Virumaa ning hiljem osa Saaremaast. Mõõgavendade ordu tegevuse eesmärgiks oli maade vallutamine ja rikastumine röövimistest. Seda varjati aga ristiusu levitamisega
Padise kloostri vallutamine - 23. aprillil, 1343. Põletati maha ja tapeti 28 munka. Oli eestlaste poolt väga tähelepandav saavutus. Paides toimunud läbirääkimised mai 1343 - Eestlastel kujunes peamiseks vältida ordu sõjalist sekkumist. Seepärast soostusidki eestlaste juhid ordumeistri kutsega Paides toimuvatele läbirääkimistele. Nii lootsid kuningad saada ajapikendust apivägede päralejõudmiseks. Eestlaste kuningate tapmine - 1343 aasta 4. mai kohtumisele Paide ordulinnuses saabusid eestlaste poolt 4 kuningat koos 3 sõjasulasega. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge kus eestlaste esindus tapeti. Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes pani kirja Paides juhtunu. Pöide -ordulinnust piirasid saarlased, pärast 8 päeva seesolijad alistusid, tingimusel, et neil lubatakse vabalt lahkuda. Kui linnusest väljuti, loobiti kõik kividega surnuks. Karja - 1344 toimus pealetung
*Padise kloostri vallutamine- 23. aprillil, 1343. Põletati maha ja tapeti 28 munka. Oli eestlaste poolt väga tähelepandav saavutus. *Paides toimunud läbirääkimised mai 1343-Eestlastel kujunes peamiseks vältida ordu sõjalist sekkumist. Seepärast soostusidki eestlaste juhid ordumeistri kutsega Paides toimuvatele läbirääkimistele. Nii lootsid kuningad saada ajapikendust apivägede päralejõudmiseks. *eestlaste kuningate tapmine- 1343 aasta 4. mai kohtumisele Paide ordulinnuses saabusid eestlaste poolt 4 kuningat koos 3 sõjasulasega. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge kus eestlaste esindus tapeti. *Bartholomäus Hoeneke- kroonik, kes pani kirja Paides juhtunu. *Pöide-ordulinnust piirasid saarlased, pärast 8 päeva seesolijad alistusid, tingimusel, et neil lubatakse vabalt lahkuda. Kui linnusest väljuti, loobiti kõik kividega surnuks. *Karja- 1344 toimus pealetung
o Vahepeal puhkes ka ülestõus Läänemaal, toimiti sama soodu ja koondudi Haapsalu alla. o Paides toimunud läbirääkimised mai 1343 - Eestlastel kujunes peamiseks vältida ordu sõjalist sekkumist. Seepärast soostusidki eestlaste juhid ordumeistri kutsega Paides toimuvatele läbirääkimistele. Nii lootsid kuningad saada ajapikendust apivägede päralejõudmiseks. o Eestlaste kuningate tapmine - 1343 aasta 4. mai kohtumisele Paide ordulinnuses saabusid eestlaste poolt 4 kuningat koos 3 sõjasulasega. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge kus eestlaste esindus tapeti. o Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes pani kirja Paides juhtunu. o Kui ordu oli Paides ridu koondanud, mindi Tallinnasse, kokupõrked ei jäänud tulemata- Kämbla küla.
Sealsed ülestõusnud olid peale mõisate ja kirikute põletamist kogunenud Haapsalu alla. LIIVI ORDU SEKKUMINE Hoolimata omavahelistest lahkhelidest palusid Harju-Viru sakslased endile appi ülestõusu maha suruma Liivi ordu kui tugevaima sõjalise jõu. Ordumeister katkestas kohe sõjakäigu Pihkva all ja liikus Paidesse. Sinna kutsuti läbirääkimistele ka eestlaste kuningad. Kuningad nõustusid, sest lootsid enne abivägede saabumist aega võita. Kohtumine Paide ordulinnuses toimus 04.mail 1343.a Eestlasi süüdistati paljude sakslaste tapmises ja saadikud kästi vangistada. Puhkes võitlus, mille käigus tapeti nii eestlaste kuningad kui ka nendega kaasas olnud 3 sõjasulast. See samm halvendas oluliselt eestlaste võitlusvõimet. Peale Paide sündmusi hakkas orduvägi liikuma Tallinna suunas. Esimese raske kaotuse said eestlased Kanavere lahingus. Mai keskel purustati eestlased teistkordselt Tallinna all. Mõni päev hiljem jõudis
Taugapils.Vastu Tartu piiskopkonnapiiri Marienburgi piirkond.1207 aastal oli mõõgavendade ordu riigiga aga Saule lahingus 1236 ühinesid nende jäänused Saksa orduga , ja muutusid Saksa ordu liivimaa haruks.Omas üsna suurt iseseisvust. Kohalik Liivimaameister valiti Liivimaa ordust, esitati kaks kanditaati ja siis nende vahel otsustas Saksa ordukõrgmeister. Esialgu asus Liiviordu meister Riias, ordulinnuses (praegune läti presidendi loss), Õige pea koliti ordu keskkoht Koiva jõe vasakule kaldale.Alates 14 saj resideerus ordumeister Cesises?. Ja maameister Sigurbord. Võnnus hakkas kooskäima ka Ordu kapiitel , toimus 2 x aastas. Ajapikku nende osatähtsus vähenes. Sisemine nõukogu , mis koosnes ennekõike ordu meistrist , maamarsalist ja veel 5 tähtsamat käsklast. Ordu oli ka kõige sõjaliselt kõige tugevam , hiilgeaegadel lähenes orduvendade koguarv
annaabi.ee 
