TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND ORBUDE JA VANEMLIKU HOOLITSUSETA LAPSED OLUKORD EESTIS Referaat Tartu 2011 Sissejuhatus Valisin selle teema selle pärast, et olen päris tihedalt seotud Käopesa väikelastekoduga ja sealne elu-olu on hästi teada. Asenduskodus võivad olla küll kõik võimalused laste heaoluks- soe toit, puhtad riided, võimalused huvitegevuseks, aga ikkagi ei suuda lastekodu pakkuda parimat kasvukeskkonda pere. Asenduskodus on laste eest hoolitsevate täiskasvanute ring liiga suur ning tegu on ikkagi töötajatega, kes võivad asutuses vahetuda. Kui laps on kellessegi kiindunud ja see inimene mingil põhjusel töölt lahkub, siis see suhe katkeb ja lapsele on see väga valus, Uuesti kellessegi kiinduda on veelgi raskem. Samuti võib olla probleemiks see, et lastekodus töötavad enamasti naised, seega l...
toimetulekuks täiskasvanuna. Kuid kas asenduskodu on lapsele koduks või lihtsalt kohaks kus olla? Eelnevast selgus, et rahuldab asenduskodu rahuldab vaid esmased vajadused, milleks on täis kõht, soe tuba ja riided seljas. Kuid lisaks on lapsel vaja lähedast inimest, kellest hoolida, turvalist kiindumust ja tingimusteta armastust ning mudelit, mis aitaks täiskasvanuna edukalt toimida, seda nii töö- kui ka eraelus. Selleks on püütud asenduskodud ehitada võimalikult tavapärase elukeskkonna lähedased. Väikesed elumajad, kus elavad koos asendusemaga 6-8 erinevas vanuses last. Kahjuks kohtab lastekodus harva asendusisasid. Seega jääb tihti asenduskodus kasvanud laste jaoks mehe roll kaugeks, sest ka koolis on enamasti õpetajateks naised ning nad ei omanda reaalset ja terviklikku pilti mehe ja naise rollidest ühiskonnas. Asenduskodus pakutakse lastele turvatunnet, tuge ja kõike seda (mida peaks talle pakkuma ja
toimetulekuks täiskasvanuna. Kuid kas asenduskodu on lapsele koduks või lihtsalt kohaks kus olla? Eelnevast selgus, et rahuldab asenduskodu rahuldab vaid esmased vajadused, milleks on täis kõht, soe tuba ja riided seljas. Kuid lisaks on lapsel vaja lähedast inimest, kellest hoolida, turvalist kiindumust ja tingimusteta armastust ning mudelit, mis aitaks täiskasvanuna edukalt toimida, seda nii töö- kui ka eraelus. Selleks on püütud asenduskodud ehitada võimalikult tavapärase elukeskkonna lähedased. Väikesed elumajad, kus elavad koos asendusemaga 6-8 erinevas vanuses last. Kahjuks kohtab lastekodus harva asendusisasid. Seega jääb tihti asenduskodus kasvanud laste jaoks mehe roll kaugeks, sest ka koolis on enamasti õpetajateks naised ning nad ei omanda reaalset ja terviklikku pilti mehe ja naise rollidest ühiskonnas. Asenduskodus pakutakse lastele turvatunnet, tuge ja kõike seda (mida peaks talle pakkuma ja
Kas laste hoolekanne on tõhus? Psühholoogilisest aspektist vaadatuna peetakse lapsele parimaks väikses koosluses kasvamist. Asenduskodudes on kolm korda rohkem lapsi kui hooldusperedes, kuigi perekonnas hooldamine on lapsesõbralikum ja tagab eluks parema ettevalmistuse. Asenduskodus hooldamine on riigile ka mitu korda kallim, kui see on hooldusperedes, sest asenduskodudes on ettenähtud suur hulk kasvatajaid. Kuna rahastamine aluseks on pearahasüsteem, siis on asenduskodud huvitatud võimalikult paljude laste asenduskodusse võtmisest. Ka kohalikul omavalitsusel on lihtsam ja kasulikum suunata vanemliku hoolitsuseta lapsed asenduskodusse, mitte hooldusperesse. Samuti mõjutab KOV otsust saata laps asenduskodusse see, et info vabadest asenduskodukohtadest on paremini kättesaadav kui kohalikest hooldusperedest. Paljud asenduskodud ja hoolduspered ei täida nendele kehtestatud nõudeid ning ka järelvalve nende üle on ebaühtlane.
Inglise keeles nimetatakse näitajat ka disability-free life expectancy (DFLE): Mehed 2006 2007 2008 2009 Eesti 49.4 49.5 52.7 54.8 Läti 50.5 50.9 51.5 52.6 Leedu 52.4 53.4 54.6 57.0 Naised 2006 2007 2008 2009 Eesti 53,68 54,6 57,2 59 Läti 52,15 53,7 54,1 55,8 Leedu 56,13 57,7 59,3 60,9 Muutused hoolekandes Sotsiaalkindlustuslepingud teiste riikidega, Sveits asenduskodud, kiirabi; Patsientide õiguste kaitse (psüühiaatriline ravi); Uus hoolekandeseadus 2007; Riigi omanduses olevate hoolekandeasutuste omandivormi muutmine; STAR - Sotsiaalteenuste andmeregister. Mina tänan!
ootamatult ja ettearvamatult järelandliku ükskõiksuse ning agressiivse äkkviha vahel! 5. Milliseid hoolekande teenuseid vajaks tänavalapsed , kelle elust on tehtud antud video? https://www.youtube.com/watch?v=XJ39fZWkgnM&feature=fvwrel Lapsed vajaksid eelkõige turvatunnet, mis kõigil tänavalastel puudub. Neil peaks olema koht, elamiskõlblik koht elamiseks. Turvakodud on varjant, mis kindlasti lapsi aitaks. Lisaks lapsendamisvõimalused/asenduskodud noortematele lastele. Kindlasti vajavad need lapsed ka haridust, huvitegevusi et nende tulevik oleks helge ja nende laste elu poleks nii kurb. Nad vajavad turvatunnet ja lähedust, tunnet et keegi neist hoolib. Kes vajavad ema ja lapse varjupaiga teenust Õnnelik perekond on tavaliselt iga inimese unistuseks. Leida endale armastav kaaslane ning saada endale kõigearmsamad lapsed. Aga tihtilugu ei ole kõigi inimeste elu nii roosiline
Mida siis lastega teha? Selline ema läheb kergema vastupanu teed ja annab lapsed asenduskodusse, väites, et tal ei ole võimalust ja raha neid kasvatada. Mõne aja möödudes on ta leidnud uue armastuse ja peagi sünnib järgmine laps, kelle vastu tema isa ei tunne vähimatki huvi. Isa läheb oma teed ja jälle on jäänud üks laps saatuse hooleks. Niisugune ema ei suuda vastutada iseenda eest, ammugi siis oma lapse eest. Nii täituvad meie turva- ja asenduskodud lastega, kellest keegi ei hooli. Turvakodudes on hulk lapsi, kes ootavad kohta asenduskodusse, kuid need ei ole ju kummist ning nii tulebki juurde ehitada uusi ja uusi asenduskodusid. 2 Nõukogude ajast on möödunud kakskümmend aastat, kuid inimeste teadlikkus sellest, et neil tuleb oma tegude eest vastutada, on pigem kahanenud. Mulle tundub, et meie humaanne ühiskonnakord hoopis tekitab juurde vastutustundetuid ja abitud inimesi
Eesti elanikud võrdsed, mis tähendab, et ka puuetega inimesed peavad saama vajalikku abi ning toetust ühiskonnas normaalselt toime tulemiseks. Jõukohane töökoht tagab puuetega inimesele elukvaliteedi tõusu ja suurema võimaluse aktiivselt osaleda ühiskonnas. 7.Investeeringute suurendamine hoolekandeasutustesse. Kvaliteetse hoolekandeteenuse osutamise eelduseks on ajakohane keskkond. Selleks renoveerime nii riiklikud erihooldeasutused kui asenduskodud tänapäevasteks peremaja tüüpi küladeks, kus abivajajatele saab pakkuda parimat hoolitsust. 8.Igale vajajale võimalikult võrdväärse abi tagamine. Sõltumata sellest, kus inimene elab, peab igaüks teadma, et talle tagatakse kindlal tasemel sotsiaalabi. 9.Võimaluste loomine paindlikumaks ja kvaliteetsemaks elukorralduseks pensionipõlves. 4. SUHTUMINE SOTSIAALSESSE ÕIGLUSESSE JA HEAOLURIIKI
annaabi.ee 
