Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"orbitaali" - 128 õppematerjali

thumbnail
8
docx

ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD

nonaan 0,5) 151) C5H12(keemist. pentaan C10H22(keemist.1 dekaan 36) 74)  Radikaal – osake, millel on üks paardumata elektron.  Alkaanide tüüpilised reaktsioonid on pürolüüs ja oksüdeerumine.  Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivse laengu osake.  Nukleofiil on vaba elektronpaariga osake ja kannab negatiivset laengut. Alkaanide füüsikalised omadused: Homoloogilises reas C aatomite lisandudes muutuvad kõrgemaks tihedus, sulamistemp., keemistemp. Alkaani nimetuse kirjutamise skeem - nr- asendaja-nr-asendaja-tüviühendi nimetus Alkaani tunnusliide -aan Alkaanid - Ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud. Alkaanide tüüpilised reaktsioonid - Pürolüüs ja oksüdeerumine...

Keemia
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektrofiilid ja nukleofiilid spikker

Asendusnomenklatuur ­ asendusrühma tüviühenduga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. Funktsionaalnomenklatuur ­ halogeeniühendi nimi moodustatakse süsivesinikrühma nimetusest, millele lisatakse liide. Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivse laenguga osake. Nukleofiil on vaba elektronipaariga osake ja kannab negatiivset laengut. Nukleofiilse asendusreaktsiooni korral: nukleofiil on ründav osake; reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter; lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. Elektrofiilne asendusreaktsioon: elektrofiil ründab nukleofiilset reaktsioonitsentrit; lahkuv rühm eraldub elektrofiilina. Reaktsiooni analüüsimine: *Selgita välja elektrofiilus, *tee kindlaks milline on ründav osake, milline on lahkuv rühm...

Keemia
235 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Halogeenide mõisted ja seletused

Elektrofiil ­ tühja orbitaali või positiivse laenguga osake Nukleofiil ­ vaba elektronpaariga osake, millel on negatiivne laeng Halogeenühendid ­ orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Hüdrofoobsus ­ aine omadus tõrjuda vett st ei märgu ning ei moodusta vesiniksidemeid Hüdrofiilsus ­ aine omadus siduda enda pinnaga vett ning luua vesiniksidemeid Freoonid ­ madala molekulmassiga alkaanide (enamasti metaani või etaani) fluoro-kloroderivaadid Pestitsiidid ­ bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide seal hulgas ka haigusetekitajate hävitamiseks Halogeenalkaanide põhilised omadused Enamik on vedelikud või tahked ained Hüdrofoobsed ega lahustu vees Tihedus on suur, veest raskemad Vedela HÜ ja vee segu kihistub kiiresti Kasutamine Rasvade, õlide, vaikude, polümeeride jt materjalide lahustamiseks Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks Tetraklorometaan on üks kom...

Keemia
188 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile el...

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte Orgaanilises keemias

Kindlusega on 2,2,4 trimetüülpentaan e. isooktaan 4. Sigma side on keemiline side, mille puhul on aatomiorbitaalide kattumine maksimaalne aatomituumi ühendaval mõttelisel sirgel. -side tekib p-orbitaalide kattumisel kahel pool aatomituumi ühendavat mõttelist sirget. See on nõrgem kui sigma side, kaksikside tervikuna on püsivam, kuid suurema reaktsioonivõimega. Sp3-hübridisatsioon- 4 hübriidset orbitaali . Kõige viimasel kihi olevate orbitaalide energiad on võrdsustunud. ALKAANID Sp2-hübridisatsioon- 3 hübriidset + p-orbitaal. CsigmaC ALKEENID. kaksikside Sp-hübridisatsioon - 2 hübriidset + 2 p orbitaali. ALKÜÜNID. Kolmikside C sigma C 5...

Keemia
316 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Materjali keemia ja füüsika

Kõrvalkvantarvu l lubatud väärtused on l = 0, 1, 2, 3,......, n-1 18. Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Magnetkvantarv määrab üksikute orbitaalide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Antud orbitaali lubatud orientatsioonide arv on määratud ära orbitaalil oleva elektroni magnetkvantarvuga. Lubatud ml väärtused on vahemikus - l - + l (ka 0) 19. Mis on spin kvantarv ja selle lubatud väärtused? Spinkvantarv ms määrab 2 elektroni lubatud pöörlemise suunda ümber oma telje. Pöörlemissuunad võivad olla kas kellaosuti suunas või vastu kellaosuti suunda ja vastavad ms väärtused on + 1/2 ja -1/2. 20. Maksimaalne elektronide arv elektron-nivool kvantarvuga n ? 2n2...

Füüsika
49 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eksami piletid (materjali füüsika ja keemia)

Mis on materjali struktuur? Materjali struktuur annab osakeste sisemise paigutuse materjalis 2.Kirjutage Planck'i võrrand. DE=h9 Plancki konstant=6,63*10-34 3.Milliste elementide vahel tekib iooniline side? Iooniline side moodustub tugevalt elektropositiivsete ja elektronegatiivsete elementide vahel. 4.Mis on sp3 hübridatsioon? Hübritatsioonil läheb üks 2s orbitaal üle 2p orbitaaliks nii, et moodustuvad 4 täieesti võrdset sp^3 hübriidset orbitaali. Hübridatsioon on energiat vähendav protsess. 5.Millised variatsioonid kristallstruktuuris on võimalikud kuubilises kristallsüsteemis? Lihtne-,pindtsentreeritud- ja ruumtsentreeritud kuubiline elementaarrakk. 6.Kuidas leida kristallograafilise tasapinna Milleri'i indeksit? a)valime tasapinna mis ei läbi punkti (0,0,0) b)määrame tasapinna lõikepunktid x,y,z telgedega c)moodustame pöördarvud nendest lõikepunktidest d)leiame lähimate...

Füüsika
101 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Seisulaine

Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Spekter- kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Tõestavad elektronide lainelisi omadusi-valguslainete olemasolu tõestavad nähtavad vöödid, mis tekivad interferentsi katses laineharjade ja nõgude vastastikuse liitumise tulemusena. Tunneliefekt- 0-st suurem tõenäosus leida osakest teisel pool barjääri ka siis, kui tema energia ei küüni potentsiaalibarjääri kõrguseni.Difraktsion- lainete kandumine varju piirkonda, mida väiksem ava või tõke, seda rohkem valguslained kanduvad varju piirkonda. Varju piirkonnas võivad lained liituda mitmeti: tugevdada või nõrgendada teineteist.Interf: Valguslainete liitumist, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi...

Füüsika
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keemiline side

Tavaliselt saadakse ühine elektronpaar selliselt, et kumbki aatom annab selle moodustumiseks elektroni ­ mõlemalt sidet moodustuval aatomil peab olema vähemalt üks paardumata elektron. Kovalentse sideme tekkeks on ka teine võimalus:üks aatom hakkab jagama oma elektronpaari teise aatomiga. Üks aatom annab kovalentse sideme moodustumiseks oma vaba elektronpaari, teine aga tühja orbitaali . Kovalentse sideme tekkimiseks peavad aatomid sattuma teineteisele nii lähedale, et nende elektronide orbitaalid osaliselt kattuvad. Nendest moodustub uus, mõlemale aatomile ühine orbitaal ­ molekulorbitaal. Elektronpaari doonor ­ aatom, mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronpaari Elektronipaari aktseptor ­ teine aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. Doonorakseptorside ­ keemiline side, mis tekib siis, kui üks aatom annab vaba elektronpaari ja teine...

Keemia
53 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aatom

Elektronid on (nagu prootonid ja neutronid) fermionid, seega kehtib ka nende kohta Pauli keeluprintsiip, mis ei luba kahel elektronil olla samas ruumiosas samas energeetilises olekus (kvantolekus). Iga elektron, mis lisandub aatomi elektronkattesse, peab valima omale teistest elektronidest erineva energiatasemega aatomorbitaali, mis on määratud elektronkatte kvantarvudega. Elektronkatte peakvantarv (n) määrab ära elektronkihi, millel elektron asub. Täpse orbitaali määramiseks tuleb arvestada veel asimuudi kvantarvu (l), magnetilise kvantarvu (ml) ja elektroni spinniga. Kui kõik aatomi elektronid asuvad madalaimates (vähima energiaga) lubatud kvantolekutes, siis on aatom põhiolekus. Kui mõni elektron neelab footoni (saab endale footoni energia), siis tõuseb ta mõnele kõrgemale vabale energiatasemele ja aatom läheb ergastatud olekusse. Tagasi põhiolekusse läheb aatom läbi footoni kiirgamise, mille puhul elektron naaseb vähima...

Keemia
67 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eksami piletid

Mis on materjali struktuur?Materjali struktuur annab osakeste sisemise paigutuse materjalis. 2.Kirjutage Planck'i võrrand? E=h Plancki konstant = 6,63*10^-34 3.Milliste elementide vahel tekib iooniline side?iooniline side moodustub tugevalt elektropositiivsete ja elektronegatiivsete elementide vahel. 4.Mis on sp^3 hübridatsioon?Hübritatsioonil laheb üks 2s orbitaal üle 2p orbitaaliks nii,et moodustuvad 4 täiesti võrdset sp^3 hübriitset orbitaali.Hübridatsioon on energiat vähendav protsess 5. Millised variatsioonid kristallstruktuuris on võimalikud kuubilises kristallsüsteemis? Lihtne-, pindsentreeritud-ja ruumtsentreeritud kuubiline elementaarrakk 6. Kuidas leida kristallograafilise tasapinna Miller'i indeksid? a) Valime tasapinna mis ei labi punkti (0,0,0) b) Maärame tasapinna lôikepunktid x, y, z telgedega. C) Moodustame pöördarvud nendest lõikepunktidest. D) Leiame lähimate...

Materjali füüsika ja keemia
69 allalaadimist
thumbnail
73
pdf

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

15 = 0 1 2 3 = Sageli nimetatakse neid energia alanivoosid orbitaalideks . Termin orbitaal osutab ruumiosale aatomis, kus antud elektroni või elektronpaari leidmise tõenäosus on kõrge. Magnetkvantarv Magnetkvantarv määrab üksikute orbitaalide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Antud orbitaali lubatud orientatsioonide arv on määratud ära konkreetsel orbitaalil oleva elektroni orbitaalkvantarvuga. Lubatud väärtused on vahemikus ­ - + (ka 0) Kui = 0, siis = 0 = 1 , siis = 1,0, +1 = 2 , siis = 2, -1,0, +1, +2 Üldiselt võib omada 2 + 1 väärtust. Lähtudes orbitaalide tähistamisest tähtedena, siis võib olla vaid 1 orbitaal, 3 orbitaali. 5 orbitaali ja 7 orbitaali. Spinkvantarv...

Ökoloogia ja...
96 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Lainefunktsioon - kirjeldab elektroni liikumist iseloomustavate lainete amplituudi ja nende faasi (pluss või miinus). Orbitaal ­ ruumiosa, milles elektroni viibimise tõenäosus on suur (ligi 100%). 42. Kvantarvud ­ kirjeldavad elektroni võimalikke energiatasemeid ja lainefunktsioone. Peakvantarv (n) ­ määrab ära elektroni keskmise kauguse tuumast, st näitab perioodi (kihinr); Orbitaalkvantarv (l) ­ määrab ära orbitaali kuju. l = 0, 1, 2, ..., n; Magnetkvantarv (m) ­ määrab ära orbitaali orientatsiooni ruumis, st näitab energia nivood mag. väljas. m = -l, ..., l; Spinkvantarv (s) ­ määrab ära elektroni pöörlemise suuna ümber oma telje. s = +/- ½ 43. Aatomi elektronkonfiguratsioon ­ näitab ära elektronide paiknemise aatomis. Põhiolek, ergastatud olek. Pauli printsiip ­ aatomis ei saa olla kahte täpselt ühesuguses energiaolekus asuvat elektroni....

Keemia alused ii
181 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kompleksained

Võtame näiteks alumiiniumiooni. Tavalisel alumiiniumi aatomil on selline elektonkonfiguratsioon; 1s22s22p63s23px1 Al3+ tekkel loovutatakse kolm elektroni ja seega jäävad orbitaalid tühjaks. Orbitaalid on need jõumõjualad, millega tuum manipuleerib elektronide kindlat liikumist, olekut. Igal juhul peale kolme elektroni loovutamist on skeem selline: 1s22s22p6 Seega on tühjaks jäänud kolm orbitaali ja alumiiniumioon, nagu ka enamik siirdemetallidest ergastab tänu uutele energilistele olukordadele. Kui metall on loovutanud elektrone, siis ta ergastub ja loob täiesti uue kuju ja omadustega orbitaalid vanade orbitaalide kokkusulandamise teel. Uusi orbitaale kutsutakse HÜBRIIDORBITAALIDEKS . Alumiiniumioon moodustab 6 uut hübriidorbitaali. Ühest 3s, kolmest 3p ja kahest 3d orbitaalidest moodustub 6 täiesti uut väga energiarikast ÜHESUGUST tühja orbitaali...

Anorgaaniline keemia
89 allalaadimist
thumbnail
9
doc

11. klassi arvestus

Mida madalam on süsiniku keskmine o-a, seda rohkem energiat eraldub ja seda suurem on kütteväärtus. Nukleofiil, elektrofiil ­ Nukleofiil : (neg.laeng, omab vaba elektronipaari, armastab tühja orbitaali, omab nukleofiilsustsentrit) Elektrofiil : (pos. laeng, omab tühja orbitaali , armastab elektrone, omab elektrofiilsus tsentrit) H+ -elektrofiil, :NH3 ­ nukleofiil, BCl3-elektrofiil , :OH- -nukleofiil Elektrofiil ei ühine elektrofiiliga ega nukleofiil nukleofiiliga. Igas ühendis mis sisaldab polaarset kovalentset sidet võib eristada nukleofiilsus ja elektrofiilsus tsentrit. CH3-CH2d+-Cld- Võrdled elemente, kumb paremal sel miinus, tõmbab tugevamini. Nukleofiilne asendusreaktsioon ­ on iseloomulik kui halogeeniühend reageerib:1)leelisega...

Keemia
489 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordmisküsimused eksamiks

Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne? (Sin a >0) a ×b =ab sin 2. Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne? a ×b =ab sin (Sin a <0) 3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne? kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand) 4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne? kui on suurem kui 90 kraadi (II ja III veerand) 5. Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0? Kui vektorid on paralleelsed 6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0? Kui koosinus on null ehk vektorid on risti 7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus ­ meeter massiühik ­ kilogramm ajaühik ­ sekund elektrivoolu tugevus ­ amper termodünaamiline temperatuur ­ kelvin ainehulk ­ mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu....

Füüsika
167 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused

Kuna kiirgus koosneb kvantidest, ei saa aatom kaotada energiat pidevalt, vaid ainult terve kvant korraga. Statsionaarsed on need orbiidid, kus tekivad lained. ,,Korpuskulaar-laineline dualism." 39.Elementaarkvantmehhaaniline aatomimudel. http://www.colorado.edu/physics/2000/quantumzone/bohr.html 40.Kirjutage kvantarvude valiku reeglid. Orbitaalkvantarv ­ l väärtusega 0,1,2....n-1 määrab ära orbitaali kuju (st piirkonna kus elektroni leidumine on kõige tõenäosem). O iseloomustab orbitaalide jaotust energia järgi ühe elektronkihi piires. Igale orbitaalarvule l vastab oma alakiht. Kui l=0, siis on tegu s-orbitaaliga, kui l=1, siis p- orbitaaliga ja kui l=2, siis d-orbitaaliga. Magnetkvantarv ­ m väärtustega -2,-1,0,1,2,...+-L(l) (määrab orbitaali asendi üksteise suhtes). Peakvantarv ­ n väärtustega 1,2,3... määrab ära orbitaali energia e. Orbitaali kauguse tuumast (e...

Üldloodusteadus
173 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Halogeeniühendid

laengust)-polaarne kovalentne side.delta rõhutab osalaengu olemasolu, kuid ei näita suurust. Mittepolaarse sideme katkemisel jagatakse sidet moodustunud el.paar osanike vahel võrdselt-kumbki saab pool ja muutub radikaaliks.Mida polaarsem on side, seda kergem on el. Aatomite vahel ebavõrdselt jaotada.El.neg partner haarab lahkudes kaasa kogu ühisvaranduse, saab neg.laengu ­1.Teisele jääb tühi orbitaal ja laeng +1. H(d+)-Cl(d-)., HCl> H+ + :Cl-.Elektrofiil on tühja orbitaali ja posit.laenguga osake.Nukleofiil-vaba el.paariga osake ja kannab neg.laengut. Elektrofiilne tsenter- aatom, millel on vaba orbitaal. Nukleofiilne tsenter-aatom, millel on vaba el.paar.Igas ühendis, mis sisaldab polaarset kov. Sidet, võime eristada elektrofiilset ja nukleofiilset tsentrit.Nukleofiil ühineb elektrofiiliga e. Ründab el.fiili. El.fiil ei ühine el.fiiliga ega nuk.fiil nuk.fiiliga. Nukleofiilse asendusreaktsiooni korral: *nukleofiil on ründav osake, *reak.tsenter on el...

Keemia
73 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Halogeenühendid

Kasutatakse lühikese ja sirgeahelaliste, ühe halogeeniaatomiga ühendite puhul. CH3Cl metüülkloriid CH3CH2Br etüülbromiid Ahelisomeeria: ühendite erinevus on ahela kujus Näide: CH3- CH2- CH2 -CH3 butaan CH3- CH - CH3 isobutaan CH3 Asendiisomeeria:ühendite erinevus on sidemete või funktsionaalrühmade erinevas paiknemises Näide: 1- klorobutaan ja 2-klorobutaan Elektrofiil ­ tühja orbitaali ja positiivse laenguga osake (, metallikatioonid) Nukleofiil ­ vaba elektronpaariga osake, millel on negatiivne laeng (, halogeenid, ) Elektrofiilse tsentri tunneb ära positiivse laengu järgi aatomil. Nuklefiilse tsentri tunneb ära negatiivse laengu järgi aatomil. Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Elektrofiil ei ühine elektrofiiliga ega nukleofiil nukleofiiliga. Nukleofiilse asendusreaktsiooni korral: nukleofiil on ründav osake; reaktsioonitsenter on...

Keemia
162 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Halogeeniühendid

Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO­, Cl­). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + - CH3­CH2­Cl , kus + on elektrofiilsus- ja - nukleofiilsustsenter + - CH3­CHBr­CH3 , kus + on elektrofiilsus- ja - nukleofiilsustsenter NUKLEOFIILNE ASENDUSREAKTSIOON + - CH3­CH2Cl + KOH CH3­CH2OH + KCl + - CH3­CHBr­CH3 + KCN CH3­CH­CH3 + KBr...

Keemia
138 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun