LINNUTEE Kätlin Lumi Linnutee uurimine algas aga alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas sinna oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Linnuteena paistev Galaktika on suur täheketas läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Galaktikas on mitusada miljardit tähte. Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende
LINNUTEE Kätlin Lumi Linnutee uurimine algas aga alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas sinna oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Linnuteena paistev Galaktika on suur täheketas läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Galaktikas on mitusada miljardit tähte. Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende
juulil. Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni (Neptuuni kaaslane) orbiitide olemuse ning massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti, et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks tundub see ebatõenäone, palju populaarsem on arvamus, et Triton, nagu Pluutogi, liikus kunagi iseseisvale orbiidile ümber Päikese, kuid tõmmati Neptuuni mõjuvõimu. LISA: Planeet X ehk Transpluuto ehk Transuraan ehk kümnes planeet on hüpoteetiline Pluuto orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi taevakeha. 19. sajandi lõpus jõudsid astronoomid Percival Lowell ja William Pickering järeldusele, et Neptuuni orbiidist kaugemal peab asuma veel üks suur planeet, mis põhjustab häireid Uraani liikumises, mida ei saanud selgitada üksnes Neptuuni mõjuga. Lowell andis planeedile nimeks "Planeet X". 1930. aastal avastas Clyde Tombaugh Pluuto. Esialgu tekitas leid elevust, et Planeet X on leitud, kuid peagi sai siiski selgeks, et Pluuto
valgusmikroskoobis, sest elektronilained on valguslainetest palju lühemad. 16.Piiratud ruumiossa sulustatud osakese (nt elektroni) leiulained muunduvad seisu laineteks 17.Aatomis saab elektron tuuma ümber tiirelda üksnes orbiitidel, mille pikkusesse mahub täisarv elektroni leiulaineid 18.Taani füüsik N.Borh väitis kooskõlas katsetega, et aatom kiirgab (ja neelab) elektronmagnetlaineid ainult juhul kui elektron siirdub ühest elektroni orbiidist teise 19.Kvantfüüsika aatomipilt näitlikustab aatomi ehitust elektron pilve mõistega 20.Elektroni kvantseisundit aatomis määravad neli kvantarvu: peakvantarv n, asimuudikvantarv l, magnetilinekvantarv m ja spinnkvantarv s 21.Tõrjutusprintsiibi e. Pauli printsiibi kohaselt ei saa aatomis olla kahte täpselt ühesuguses kvantolekus asuvat elektroni 22.Elementide keemilised ja füüsikalised omadused on määratud elektronide
asteroidideks. Mõned heledad asteroidid peegeldava valgust nagu metallid. Neid nimetatakse M asteroidideks. ASUKOHA JÄRGI Asteroidid, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse Amoritüüpi asteroidid Apollotüüpi asteroidid Atenitüüpi asteroidid Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidi sisse Asteroidide vöö Asteroidide vööst kaugemal paiknevad asteroidid Kreeklased Troojalased Hildas Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidist välja. Kuiperi vöö ASTEROIDIDE SUURUS On arvutatud, et tegelikult on 1kilomeetrise läbimõõduga asteroididest teada vaid 5%, 100 meetri suurustest objektidest aga ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv võiks olla umbes 2000. SUURIMAD ASTEROIDID Vaid 26 asteroidi on suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km. Väikseimate senivaadeldud
Suurtel komeetidel võib pea ise kasvada miljoni kilomeetriseks ja saba ületada Maa ja Päikese vahelise kauguse. Kõigist komeetidest, mida seni nähtud, oli kõige pikem saba 1843. aasta suurel komeedil. Selle pikkus oli umbes 330 miljonit kilomeetrit. Palja silmaga näeme komeeti vaid siis, kui ta viibib Päikesest umbes sama kaugel kui Maa. Kaugemal paistab komeet suures teleskoobiski vaid udulaiguna. Mõne komeedi orbiit on nii piklik, et ulatub kaugele väljapoole Pluuto orbiidist. Niisugune komeet ilmub nähtavale vaid korra tuhandete aastate tagant. Leidub siiski komeete, mille tiirlemisperiood on vaid mõni või kümmekond aastat. Nende orbiit ja taasilmumine on täpselt teada. Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed.
septembril 1951 elusalt maale tagasi Yorick, teise nimega Albert VI. Inimesed kosmoses(1) · Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin (1961). · 530 inimest 38st riigist on käinud kosmoses. · 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale. · Kosmos on inimesele eluks kõlbmatu ja vaenulik keskkond. · Kosmosesse ei ole lihtne pääseda. Inimesed kosmoses(2) · Maalt juhitavate kosmosesondide, kulgurite, tehiskaaslaste abil. · Mehitatud kosmoselende Maa orbiidist kaugemale ei ole pärast Apollo programmi ette võetud. · Hiina Rahvuslik Kosmoseadministratsioon on teatanud saata taikonaut Hiina astronaut vahemikus 2025-2030 Kuule. Inimesed kosmoses(3) APOLLO KUU PROGRAMM · 16. juulil 1969 startis. · Neil A. Armstrong, laeva komandör. · Michael Collins, Kuu orbitaalmooduli komandör · Edwin E. Aldrin Jr., Kuu mooduli piloot. Inimesed kosmoses(4) APOLLO KUU PROGRAMM · Apollo 11 oli küll viies mehitatud
Charon võtab Erinnüsed olid halastamatud, Kokytose eraldavad o ma paati ainult need hinged, kelle kuid õiglased. Herakleitos allilma maast veel ham maste vahele on pandud teeraha ja ütleb: "Kuigi päike ei kaldu kolm jõge: kelle ihu on nagu kord ja kohus maha kõrvale oma orbiidist, on siiski Phlegethon, tulejõgi; maetud. Kuskil allil mas asetseb Hadese erinnüsed, õigluse teenijad, Styx, jumalate palee, mille kohta pole teada muud, kui temast murdumatu tõotuse et see oli paljude väravatega ja tulvil järjekindlamad." Erinnüsed jõgi; Lethe,
Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese 7. Mis on aasta parallaks? - nurk a, mille alt päike paistaks Maa orbiidile, keskmine raadius - See on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha(tavaliselt tähe) parallak, mille baasil on Maa orbiidi pikem pooltelg. Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast 8. Mis on Kuiperi vöö? - See on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi. 9. Mis on valgusaasta? - See on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. =9,4605x1012km 10. Millise kuufaasi ajal toimub kuuvarjutus? - Kuu loomise ajal. (noorkuu) 11. Kirjeldage päikesevarjutust - Kuu katab oma liikumisel Päikese, siis näeme Päikesevarjutust. Täieliku
Asteroide jagatakse ka nende periheeli asukoha järgi. · Asteroidid, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse: Amori, Apollo ja Ateni-tüüpi asteroidid. · Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidi sisse - Asteroidivöö. 4 · Asteroidide vööst kaugemal paiknevad asteroidid: Kreeklased, Troojalased ja Hildas. · Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidist välja Kentaurid. · Asteroidid, mille periheel jääb Neptuuni orbiidist välja: Kuiperi vöö objektid ja Hajuv ketta objektid. Viis suurimat asteroidi: Kaugus Läbimõõt Number Nimi Päikesest Avastamise aeg Avastaja (km) (aü) 1 Ceres 1003 2.766 1. jaanuar 1801 Giuseppe Piazzi
olevat palju komeete, mis tiirlevad aeglaselt ümber Päikese ja moodustavad nn. Oorti pilve. Oorti pilv Astronoomide hinnangu järgi moodustab umbes 10 triljonit komeeti Oorti pilve, tohutu sfäärilise pilve, mis ümbritseb meie Päikesesüsteemi. Pilv on uskumatult suur, läbimõõduga ligi 7,6 miljon miljonit kilomeetrit. Iga komeet tiirleb omaenda orbiidil ümber Päikese. Kuiperi vöö Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi. Hale-Bopp · Avastati 23. juulil 1995, avastajateks olid amatöörastronoomid Alan Hale ja Thomas Bopp · Väikseim kaugus Maast 1,315 aü 22. märtsil 1997 (1 astronoomiline ühik = 150 miljonit km) · Väikseim kaugus Päikesest 0,914 aü 1. aprillil 1997 kell 03:14 UT (06:14 Eesti aja järgi)
kuud • Kosmosejaamal on nii survestatud mooduleid kui ka survestamata • Uuritakse eelkõige kaaluta oleku mõju inimesele ning tehakse eksperimente ja vaatlusi meditsiini, loodus- ja tehnikateaduste, astronoomia ja meteoroloogia vallas • Aastast 2006 ISS-ilt pärinevate andmete põhjal on tõenäoline, et luukadu ja lihasekärbumine on pika lennu järel nii suur, et teisel planeedil maandumise korral tekiksid ISSi orbiidist vahemikus 14. sept. kuni 14. nov. 2018 luumurrud ja liikumisraskused Voyager 2 • Voyager 2 on NASA kosmosesond. • Start anti 20. augustil 1977. • Kosmosesondi eesmärgiks oli uurida päikesesüsteemi ja selle piirialasid • Sondi põhimissioon lõppes 31.detsember 1989, kuid ta on endiselt töökorras ja temaga peetakse läbi deep space networki kaudu regulaarselt ühendust. Voyager 2 kosmosesond
kosmosesondide, kulgurite abil. Juba praegu on neile lisandumas ka robotid. Siiski on Maa enda orbiidil – Rahvusvahelises Kosmosejaamas – pidevalt inimesi. Need on teadlased ja professionaalsed astronaudid, kes viivad läbi erinevaid eksperimente ja töid. Osalt on nende eesmärgiks teha ka tulevased mehitatud kosmoselennud turvalisemateks ning õppida kosmost piisavalt tundma, et selle ohtudega paremini toime tulla. Mehitatud kosmoselende Maa orbiidist kaugemale ei ole pärast Apollo programmi ette võetud, kuid Hiina Rahvuslik Kosmoseadministratsioon on teatanud oma kavast saata taikonaut – Hiina astronaut – millalgi vahemikus 2025-2030 Kuule. Reise teistele planeetidele ei ole seni toimunud ei nende kulukuse ega kestuse pärast – reis Marsile kestaks lühikese stsenaariumi puhul, kus Maa ja Mars on üksteisele kõige lähemal, 500 päeva ning planeetide üksteisest eemal asumise korral 2 aastat.
Mõõtmetelt umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud, koostises domineerib süsihappegaas (96,5) ja ülejäänud on lämmastik. 8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? On sarnane Maaga, madalad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Laamad puuduvad. 9. Miks on kuul näha vaid ühte külge? Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. 10. Võrrelge Maad ja Marssi. Marss pöörleb samal kombel kui Maa, Marsi orbiit on Maa orbiidist piklikum. Marsil on avastatud ka mõningaid pinnavorme, kuid neid on vähe. 11. Mida on teada elust Marsil? Hõre süsihappegaasi-atmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Vedelat vett Marsil ei ole,Hapnik kui elu indikaator puudub. Elu Marsil puudb. 12. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Ta on tunduvalt suurem (11,2 korda). Mass on 318 korda suurem Maa massist. Orbiit on Maa ja Veenuse omast piklikum. Tiirleb kiiremini
Keskmine kaugus Päikesest 5900 mln km Diameeter -2280 km Keskmine temperatuur umbes -230 C Raskusjõud Maaga võrreldes 0,06 Mõni aeg pärast seda, kui Neptuun 1846. Aastal avastati, leiti et see planeet kaldub millegipärast ootuspärasest orbiidist kõrvale. Spekuleeriti, et mõni Päikesest veel kaugemale jääv planeet planeet X mõjutab oma gravitatsiooniga Neptuuni. Planeedi X otsimine oli sellest ajast peale astronoomide suurim väljakutse. 1929. aastal hakkas seda uurima ka erihariduseta, raamatute põhjal teadmised omandanud 22-aastane Clyde Tombaugh. Taevast tehtud fotode võrdlemisel, mis oli äärmiselt töömahukas ülesanne, leidis ta 1930. aasta 18. veebruaril salapärase planeet X-i.
selle orbiit ühtib Jupiteri omaga. Selliseid asteroide on avastatud üle 20. kõik nad on nimetatud Trooja sõja tegelaste järgi. Troojalased jagunevad kaheks rühmaks, millest üks liigub 60 aü Jupiterist eespool, teine osa samapalju tagapool. Tegemist on süsteemi Päike-Jupiter tasakaalu punktidega, mida kutsutakse Lagrange'i punktiks kuulsa prantsuse matemaatiku järgi, kes selliste punktide olemasolu juba 1772 ennustas. Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidist välja Neljas ala jääb teisele poole Jupiteri ja seda nimetatakse Kuiperi vööks. Sealt arvatakse pärinevat lühiperioodilised komeedid. Neid tuntakse ka Kentauride nime all. Nende koostis sarnaneb rohkem komeetidele või Kuiperi vöö objektidele. KOKKUVÕTE Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umber 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti
· Pöörleb kiiresti · Teleskoobis paistab heleda triibulise kettana, mille lähedal on näha 4 kaaslast · Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega · Detailid : nn Suur Punane Laik · Kujult üsna lapik · Tugev magnetväli, tahke tuum 5.SATURN · Üsna sarnane Jupiteriga, kuid veidi väiksem · Orbiit ,,keskmiselt ümmargune" · Teleskoobis on näha heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu · Rõngas asub orbiidist 13 000 km kõrgusel · Lapik · Pilvevöödid sarnased Jupiteri omale · Tugev magnetväli · Heleda rõnga laius 65 000km, koosneb kolmest osast · Suuri kaaslasi 10 + 8 väiksemat keha 6.URAAN · Pöörlemistelg asub peaaegu orbiidi tasandis · Teleskoobis paistab pigem tähe kui planeedina · Teleskoobis pinnadetaile raske eristada · Pilvevöödid, tumedamad laigud · 9 kitsast rõngast · Suuri kaaslasi 5
pildi parempoolse serva lähedal just Linnutee tasandi all. (http://www.aai.ee/~urmas/ast/gal.html) 2. Suur ketas Linnuteena paistev Galaktika on suur täheketas läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Päike ei asu Galaktika keskmes, vaid umbes 25 000 valgusaasta kaugusel sellest. Päike koos teiste tähtedega tiirleb umber Galaktika tuuma, tehes täistiiru 250 miljoni aastaga. Galaktikas on mitusada miljardit tähte. Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Galaktika tähed moodustavad võrdlemisi õhukese ketta. Vaid Galaktika keskel on paksend, tuuma ümbritsev kerakujuline täheparv
kõndimise ja muidu liigutamisega. 1 kuu jagu kahjustust võtab aega taastamiseks umbes aasta jagu Maa peal viibimist, et taastada luu normaalne mass, tihedus ja ainevahetus. Gemini jaApollo programmid Apollo programm oli NASA kosmoselendude programm aastatel 19611975, mille käigus sooritati kuus mehitatud lendu Kuule, President oli John F. Kennedy. Apollo on siiani ainuke programm, mille raames on inimene lennanud Maa orbiidist kaugemale. Gemeni oli USA kosmoseaparaatide seeria. (pikemad lennud; avakosmoses viibimine; liikumistee muutmine; kahekohaline). Nende lendude käigus tehtud edusammud sillutasid teed ,,Apollo" lendudele. Kuu Kuu on meie kõige lähim taevakeha (keskmiselt 384 400 km kaugusel). Raskusjõud Kuu pinnal on maisest kuus korda väiksem, seega iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kuul puudub märkimisväärne atmosfäär, märkimisväärne, sest
esinevad rõngad, mis on väga kitsad ja raskestimärgatavad planeedi pinnal puuduvad tähelepanuväärsed detailed Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis. Pöörlemistelje sellise asendi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga. 18. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Pluuto orbiidist väljaspool võib näha Kuiperi vööd, mis koosneb erinevates väiksematest objektidest. Teadlased oletavad, et Kuiperi vööst tulevad meile komeedid.
aastal *esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961. aastal *inimese jõudmine Kuule - Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal 6 Kosmoseprogrammid *Apollo programm oli NASA kosmoselendude programm aastatel 1961 1975, mille käigus sooritati kuus mehitatud lendu Kuule. Apollo on siiani ainuke programm, mille raames on inimene lennanud Maa orbiidist kaugemale. Apollo kosmoselaevade arendustöö andis oma panuse paljude teadus- ja tehnikaharude (sealhulgas lennunduse, telekommunikatsiooni, arvutiteaduse ja üldise inseneriteaduse) arengusse. Lendudel kasutatud kütuseelemendid olid esimesed praktilist kasutust leidnud elemendid. *Mercury programm oli USA esimene mehitatud kosmosereiside programm., mille eesmärgiks oli panna inimene tiirlema ümber Maa orbiidi. 20.veebruaril 1962 esimese Mercury reisiga see ka saavutati.
valgus. HUBBLE’I SEADUS-on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR-Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR-Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruuijaotus, Universiumi suuremastaabiline struktuur. KUIPERI VÖÖ -on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisiga taevakehi. AASTA PARALLAKS-nurk, mille all tähelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi kesmine raadius. TÄHTSAMAD KÜSIMUSED Millised nähtused viitavad maa kerakujulisusele? *Tähistaeva katkematus, liikumine *Päikese, Kuu ja planeetide liikumine ehk siis taevakehade liikumine Milleks on tähtkujusid vaja?
Need 93 avastatut tiirlevad ümber Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni. Enne nende avastamist teati vaid kümmet irregular satellite'i, nende hulgas Phoebe-t, Himalia-t ja Sycorax-i- vastavalt Saturni, Jupiteri ja Uraani suurimad irregular satellites. Praegu arvatakse, et sellised kuud tiirlesid iseseisvalt ümber Päikese, enne kui nende praegune primary nad püüdis. Teine teooria on, et Päikesesüsteemis on paljud neist püütud Kuiperi vööst.[7] Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.[17] See teooria pole aga enam toetust saanud uute uurimiste ja avastuste tõttu. Retrograde orbits on palju levinumad (83% kõikidest kuudest) kui prograde orbits.[7] Kõik sinised jooned tähistavad Saturni irregular satellites orbiite, keskel on punasega regular satellite Titan[7]
Selle orbiit ühtib Jupiteri omaga. Selliseid asteroide on avastatud üle 20. Kõik nad on nimetatud Trooja sõja tegelaste järgi. Troojalased jagunevad kaheks rühmaks, millest üks liigub 60 aü Jupiterist eespool, teine osa samapalju tagapool. Tegemist on süsteemi Päike-Jupiter tasakaalu punktidega, mida kutsutakse Lagrange'i punktideks kuulsa prantsuse matemaatiku järgi, kes selliste punktide olemasolu juba 1772 ennustas. Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidist välja Neljas ala jääb teisele poole Jupiteri ja seda nimetatakse Kuiperi vööks. Sealt arvatakse pärinevat lühiperioodilised komeedid. Neid tuntakse ka Kentauride nime all. Nende koostis sarnaneb rohkem komeetidele või Kuiperi vöö objektidele. Maa kaitsev atmosfäär Atmosfäär kaitseb Maad väikeste, kuni 10-meetriste kosmiliste kehade eest. Need kivimeteoriidid põlevad atmosfääri ülemistes kihtides ära. Umbes kord aastas toimub
gravitatsiooni tõttu haaratud objektid. Vaatamata asteroidide rohkusele, on nende mass väga väike: asteroidide vöös olevate objektide kogumass on vaid ca 4 % Kuu massist, millest 1/3 kuulub Ceresile. Asteroididega asustatud ala kattub hiidplaneetide vahel nn kentauride alaga (kentaurid on objektid, mis tiirlevad hiidplaneetide orbiitide vahel ja sarnanevad nii asteroididega kui ka komeetidega). Neptuuni orbiidist kaugemal olevaid väikeseid kehi nimetatakse neptuunitagusteks objektideks; mõned neist on Ceres’ist palju suuremad. Asteroidide arv langeb kiiresti võrreldes nende suurusega: eksisteerib vaid 1 objekt läbimõõduga ca 1000 km, samas ca miljon objekti läbimõõduga 1 km. Potentsiaalselt ohtlike asteroidide võrk http://www.space.com kaudu. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg KOKKUVÕTE Tööd tehes sain palju huvitavat teada kõigi planeetide kohta ning Päikese, asteroidide:
ühtesulav valgus. HUBBLE'I SEADUS - on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR - Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR - Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruumijaotus, Universumi suurema staabiline struktuur. KUIPERI VÖÖ - on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi. AASTA PARALLAKS - nurk, mille all tähelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi keskmine raadius. MUST AUK - füüsikas, astronoomias ülisuure gravitatsioonipotentsiaaliga ülikompaktne taevakeha, mida ümbritsevast pinnast ükski osake välja ei pääse. 9. Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust? Mandrite triiv maavärinad vulkaanipursked 10
Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline, Veenus pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, siis on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiiditasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. Marss, neljas ja kõige rohkem uuritud planeet, on mõõtmetelt üsna väike. Orbiit on Maa orbiidist piklikum kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii nagu nad ruumis paiknevad näeme, et nende vaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni 100 miljoni kilomeetrini. 14. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Jupiter on esimene ja kõige suurem planeet. Veenuse järel kõige heledam täht ning inimestele ammusest ajast tuntud. Jupiteri läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda,
Kõik väikeplaneedid on väga nõrgad ning ainult üks- Vesta- on nähtav ilma teleskoobi või binoklita. Arvatakse, et väikeplaneedid on materjal, mis Päikesesüsteemi moodustamisel üle jäi. (1:22) Mitte kõik asteroidid ei liigu Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Esimese taolise asteroidina avastati Aethra, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse (vt Joonis 17). . Eros lähenes samal aastal Maale vaid 22 miljoni kilomeetri kaugusele. Tema periheel asub ainult natuke kaugemal Maa orbiidist. Kõige lähemale on Maale tulnud Hermes (800000 km). Maale lähenevatest asteroididest sai eriti kuulsaks Ikarus (Icarus), mille järjekordsel lähenemisel Maale 1968. aastal ennustati kokkupõrget. Selline hirm pole sugugi aluseta, on ju suured kraatrid Kuul, Marsil, Maal ja mujal tekkinud just asteroididega kokkupõrkamise tulemusel. Marsist lähemale tulevaid asteroide - neid on teada alla saja - võib jagada kolme tüüpi, mida nimetatakse tuntuima esindaja järgi
massi määramiseks, kuna üksikmasside määramiseks nad harilikult ei kõlba. Kui orbiidi tasapind moodustab väikese nurga vaatesihiga, võivad komponendid vaatesihist möödudes kattuda, tekitades maisele vaatlejale tõelist "tähtedevarjutust": tähe heledus kahaneb ajutiselt, siis tõuseb jälle endise tasemeni; täht kuulub sel juhul nn. varjutusmuutlikkude hulka. Heleduse muutusest on võimalik tuletada sel juhul orbiidi kalle ning spektroskoobilisest orbiidist komponentide tõelised massid. Sealjuures peavad aga mõlemad komponendid olema mitte liiga erineva heledusega, et mõlemate spektrijooned oleksid nähtavad. Kui heleduste vahe on suur, on nõrgema kaaslase spekter nähtamatu ning üksikmassi määramine osutub võimatuks. Üks eriti soodne juhus on, kui kaksiktäht on vaadeldav nii visuaalselt kui ka spektroskoobiliselt, nagu seda on Kapella (Jõulutäht). Sel juhul pole lisaandmeid vaja, vaid massid, parallaks ja orbiidi kalle tuletuvad
Kuhni arvates kujuneb teadus alles siis välja kui jõutakse mingi üldtunnustatud paradigmani, milles siis lähtutakse teatud aja vältel. Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis saabubki normaalteooria periood. Nüüd süstematiseeritakse faktilist materjali, viiakse läbi eksperimente just selle paradigma raames. Ühesõnaga teadlased püüavad loodust suruda oma karpi. Kuid nähtused, mis "ei mahu karpi" jäetakse tähelepanu orbiidist välja. *) Uus teooria pääseb vidule alles siis kui vana teooria on ennast lõplikult kompromiteerinud. *) Üleminek ühelt paradigmalt teisele on nagu usu vahetus. Pöördumine uude usku jätkub senikaua, kuni pole jäänud ellu enam ühtki vana paradigma kaitsjat. Karl Raimund Popper * Karl Raimund Popper (1902-1994) sündis Viinis ning tal oli tugev Freudi ja Adleri mõju. Lisaks käis ta Viinis Einsteini loengutel. -) 1936 a
Õigus inimeste kehtestatud reeglistik. Aristoteles ei jaganud Sokratese usku seaduste õiglasesse olemusse. Seadused on inimeste looming Looduslikud objektid omavad loomulikke liikumise ja paigalseisu printsiipe. Igal elemendil on loomulik koht ja loomulikud liikumised. 1)Universumi keskel on maa, seda katab vee sfäär (10 x mahukam), õhu sfäär, ja tule sfäär, mis piirneb Kuu orbiidiga. Universum on lõplik, sest muidu poleks olema keskpunkti. Maailm on lõhestatud: alates Kuu orbiidist alates koosneb kõik eetrist. 2) Elementidel on loomulik koht ja loomulik liikumine. Neli elementi liiguvad oma loomuliku koha suunas, viies aga liigub täiuslikult ringjooneliselt ja igavesti. Olevas on diskreetseid ja pidevaid suurusi. Diskreetseid kirjeldavad arvud. 10 Pidevad suurused: (1) joon on "piiristatud pikkus", (2) pind on "piiristatud laius", (3) keha on "piiristatud sügavus". Joone osade piiriks on punkt, pinnal joon, kehal pind.
annaabi.ee 
