Evald Aav, Riho Päts ja paljud teised. Huvitavad faktid · Ta asus õppima 13 aastaselt Peterburi konservatooriumi. · Esimesed klaveri- ja oreliõpetused sai ta oma isalt. · Ta on olnud Astrahani linna muusikaelu juht. · 1920 põgenes ta Tallinnasse, kuna venemaal oli oodata näljasurma. · 1920-1924 oli ta Estonia dirigent Teosed · "Metsatee" - https://www.youtube.com/watch?v=Ungm zh1u4Ao · "Suur oled sa" oratooriumist Hiiob - https://www.youtube.com/watch?v=DLy WK0ygrUw Kasutatud kirjandus · Vikipeedia - https://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Kapp · Eesti muusika infokeskus - http://www.emic.ee/artur-kapp-est · Youtube.com TÄNAME KUULAMAST !
MUUSIKAINSTRUMENDID Täiustati keelpille, tähtsaimaks soolopilliks sai viiul. Konstrueeriti fagott, võeti kasutusele haamerklaver. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt. UUED ŽANRID JA VORMID Ooper Esimene ooper: “Orpheus” Orpheuse aaria – C. Monteverdi Oratoorium (messias) – mitmeosaline teos solistidele, kooridele ja orkestritele. Erinevalt ooperist puudub lavategevus, teos kantakse ette kontsert korras. Kantaat – oratooriumist lühem, tavaliselt ilma areneva sisuta, väljendab elamust, meeleolu või tunnet. Passioon – oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused, tekst põhineb Uue Testamendi neljal evangeeliumil (Mattheus, Markus, Johannes, Luuka) Instrumentaalkontsert – kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile. Concesto Grosso – mitmeosaline teos soolopillidegrupile, solistidele, orkestrile. Instrumentaal tantsusüit ( 17
qrossod - hästi värvikad ja suurejoonelised. Tulevärgi muusika - etendati õukonnas, koosneb 6-st osast: I Avamäng e overtüür II Bouree (metsasarved, viiulid III La paix (metsasarved, viiulid, rütmikas) IV La regussance (viiulid 1-2-3-4) V Menuett I (rahulikum 1-2-3-¾, trompetlik soolo VI Menuett II Vee muusika (süit) 1.sissejuh, allegro 2.osa on ¾-menuett 3.¾-menuett II (klavessiin, flööt) 4.shieg (kiire tairi tairi tairi Harfi kontsert (süit), Concerto grosso Fa Halleluuja -oratooriumist "Messias", Halleluuja jõulukelladega "Largo" ooperist "Xerxes" - nime maailma parimaks aariaks, viiul, orel, rahulik, a-a-a
-it- J.peri,cC.moroverdi,vivaldi.pr-j-b lully,ing-Purcell. 1.antonio vivaldi"aastaajad"suvi I osa-hakiv viiuliga,algab rahulikult2.heinrich schütz"jõululugu"- viiul,mutt möliseb kõrval 3.claudio moroverdi avafanfaarid"orpheus"-ergas,viiul pinin.4.G.F.Händel"veemuusika"allegrio alla-viiuliga tuntud,tu-tu,tutu 5.händel"tulevärgimuusika"la rejouissance-viiul orkester,saagimine6.händel"tule.."menuett-viiul saagib tõ-tõ-tõ-tõõ,aeglasem 7.händel koor ,,halleluuja"oratooriumist messisas8.händel xerxese aaria ooperist xerxes- kidra,kurb,mutt oigab vahele veits hilj em. 9.J.S.Bach-prantsuse süit nr6:allemante-aeglasemini,nagu palalaika;courante-kiiresti;sarabante- arglasti,filmis;gigue-kiire mini.10.bach matteuse massioon soprani aaria-vaikselt algab flööt/viiul eit kisab vahele.11.bach:tokaata ja fuuga d-moll"tokk aata"-orelil,võimas,häkib; fuuga-orelil kiire,väreleb,suht vaiselt.12.bach-brandenburgi kontsert nr2- viiuliga kääksutab,ergas, sireen vahel.13
elemente. Sakslased ja inglased pole kunagi suutnud teda omavahel ära jagada päritolult küll sakslane,sai temast Briti kodanik, muusikalistelt maneeridelt võiks teda aga omaks pidada itaallased. 18 . saj keskes oli Händel Euroopas väga tuntud.Pärast Händeli surma hakkati korraldama suuri Händelifestivale.Händeli 100 aastapäeva tähistati ka Viinis, kus Mozartilt telliti töötlused neljast tuntumast oratooriumist. Händeli looming mõjutas tugevasti Haydnit, kes tutvus tema muusikaga Londomis ja selle mõjul pöördus veel elu lõpul oratooriumizanri poole.
Oratooriumides muutusid valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Harmoonia oli väga värvikas selles vokaalsümfoonilises suurvormis 1820 - 1880 aastatel. Koosseisud suurenesid romantismiajastul. Harmoonia dissonantside rohkus on samuti üheks oratooriumi iseloomujooneks nendel aastatel. Oratooriume on kirjutanud palju heliloojaid. Giacomo Carissimi oli ladinakeelse oratooriumi suurim meister. Tema 13 säilinud oratooriumist on kuulsaim "Jefta". Tähtsaim helilooja oli Napoli ooperikoolkonna peameister Alessandro Scarlatti, kelle eeskujul hiljem alustas Londonis oma inglisekeelsete teostega oratooriumi zanri kuulsaimaks heliloojaks Georg Friedrich Händel, kelle loomingusse omakorda kuulub 30 oratooriumi. Missa Üheks vokaalsümfooniliseks suurvormiks on missa. See on kõige esinduslikum zanr 15 ja 16.saj muusikas. Ta oli ordinaariumiosade tsükkel, mi solid tüüpiliselt ühendatud
Edasi läks ta õppima Itaaliasse. Seal saavutas ka ise helilooja ja muusikuna suure kuulsuse. Siis kutsuti ta tööle Inglismaale. Temast sai Londoni kuningliku ooperi teatri muusikajuht. Sel ajal kirjutas ta aastal 1-2 ooperit. Londonis elas ta elupäevade lõpuni ja on maetud Westminster Abbey'sse. Ta kirjutas 40 ooperit. Neist tuntumad on ,,Julius Caesar" ja ,,Xerxes". Händeli kuulsaim oratoorium on ,,Messias". Väga populaarne on Händeli koor ,,Halleluuja" oratooriumist Messias. Händel on loonud palju teoseid klaverile ja orelile. Tal on tuntud ka orkestriteosed. Ta on loonud palju concerto grossosid ja kaks suurt orkestrisüiti. Tuntud on ,,Tulevärgimuusik " ja ,,Veemuusika". 6). Bach Johann Sebastian Bach(1685-1750). Saksa helilooja. Bachi suguvõsa oli mitmendat perekonda muusikuid ja ka tuntud. Ka tema poegadest sündisid muusikud. Oma muu õpetuse sai ta vanemalt vennalt. Kuna tema saatuseks oli jääda varakult orvuks, siis pidi ta
rakult ladina keele algtõdesid. · Ta õppis lugema nelja aastaselt ja kirjutama natukene aega pärast seda. Ta lle meeldis lugeda · fantaasiaraamatuid üks tähtsamatest oli Andrew Langi "Haldjaraamat". Lapsepõlv · Tolkien läks õppima Kuningas Edwardi kooli, Birminghamis. Kui Tolkien oli kahe teistkümneaaastane suri · tema ema suhkrutõppe ja kuna Mabel oli olnud katoliiklane oli ta määranud, enne t a surma neile hooldajaks · Francis Xavier Morgani, Birminghami oratooriumist, kelle ülesandeks oli kasvatad a poisse headeks · katolikeks. Lapsepõlv · 1911. aasta suvel käis ta reisil Sveitsis, mis on otseselt mõjutanud Bilbo rän nakuid üle Udumägede nagu ta · ka ise on 1968. aasta kirjas maininud. · Sama aasta oktoobris astus Ronald Exeteri ülikooli, kus ta hakkas õppima i nglise keelt (anglosaksi!). Abielu · Kuueteistkümne aastaselt kohtas Tolkien Edith Mary Bratti, kes oli tema st kolm aastat noorem. Tema
Mõlemad jäid elu lõpus pimedaks ja parandasid vanu töid. KUULAMINE (töö ajal on nimekiri ees) 1. J.S.Bach- Brandenburgi kontsert nr 2 (rõõmus) https://www.youtube.com/watch?v=3HSRIDtwsfM 2. J.S.Bach- Toccata ja Fuuga d-moll (ainuke orel) https://www.youtube.com/watch? v=Nnuq9PXbywA 3. J.S.Bach - Prelüüd ja fuuga nr 1 (ainuke klaveril) https://www.youtube.com/watch?v=PXMVkQ70I88 4. G.F.Händel- "Halleluja" koor oratooriumist "Messias" (aaria) https://www.youtube.com/watch?v=IUZEtVbJT5c&t=92s 5. G.F.Händel- "Lascia ch´io pianga" ooperist "Rinaldo" (Farinelli) https://www.youtube.com/watch?v=WuSiuMuBLhM 6. G.F.Händel- "Largo" ooperist "Xerxes" https://www.youtube.com/watch? v=CF5kgSveMlA
Ta õppis lugema nelja aastaselt ja kirjutama natukene aega pärast seda. Talle meeldis lugeda fantaasiaraamatuid üks tähtsamatest oli Andrew Langi "Haldjaraamat". Tolkien läks õppima Kuningas Edwardi kooli, Birminghamis. Kui Tolkien oli kaheteistkümneaaastane suri tema ema suhkrutõppe ja kuna Mabel oli olnud katoliiklane oli ta määranud, enne ta surma neile hooldajaks Francis Xavier Morgani, Birminghami oratooriumist, kelle ülesandeks oli kasvatada poisse headeks katolikeks. (...) 1911. aasta suvel käis ta reisil Sveitsis, mis on otseselt mõjutanud Bilbo rännakuid üle Udumägede nagu ta ka ise on 1968. aasta kirjas maininud. Sama aasta oktoobris astus Ronald Exeteri ülikooli, kus ta hakkas õppima inglise keelt (anglosaksi!). Abielu Kuueteistkümne aastaselt kohtas Tolkien Edith Mary Bratti, kes oli temast kolm aastat noorem. Tema
vastu tõsist huvi, nimetades teda fantastiliseks heliloojaks. Möödunud, 2007 aastal, tähistati ka Eestis Haydni 275. sünniaastat. Koostöös Tarmo Leinatammega ning Vanemuise teatriga esinesid Põlva noored muusikud. Eesmärk oli anda noortele musitseerimis võimalus ning teha kummardus sellisele muusika suurkujule. Võru muusikapäevadel 2005-2007 aastal, tuli peateosena igas kavas ettekandmisele üks osa Franz Joseph Haydni oratooriumist `Aastaajad'. Oratooriumi esitamiseks loodi Võru oratooriumikoor ja sümfooniaorkester, mida juhatas Võrust pärit Rahvusooper Estonia dirigent Erki Pehk. Veel on ette kantud Tallinna Jaani kirikus üheksast osast koosneva Joseph Haydni teos "Seitse sõna ristil" ning Estonia kontserdisaalis "Harmoniemesse." Haydni muusikapärand on nii võrd suur, et kahtlemata võiks siia tuua veel rohkem näiteid.
Barokkooperile on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud(umbes 200 lauljat), uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad. Oratoorium on mitme osaline teos solistile, koorile ja orkestrile erinevalt ooperist puudub lavategevus teos kantakse ette kontsert korras esitajad on samad kui ooperis aga ei ole kostüüme ja lavakujundust. Passioon on oratooriumi eriliik mille sisuks on kristuse kannatused see põhineb 4 evankeeriumil. Kantaat on oratooriumist lühem tavaliselt ilma sisuta see väljendab meeleolu, elamust või hetke tunnet. Concerto grosso on mitmeosaline teos soolo pillide gruppile väike ansambel mis on barokktrio kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada Instrumentaal kontsert on 3 osaline teos soolopillile ja orkestrile. Soolo kontserdi rajaja on Antonio Vivaldi. Süit on mitmeosaline teos mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest.ja 17 saj
youtube.com/watch?v=ZFe-xH7bblQ C.Monteverdi.Aaria „ Possente spirto " ooperist „ Orfeus " Alustab mees, ilma taustamuusikata, varsti lisandub viiul A.Vivaldi „ Aastaajad " („ Suvi "), I osa J.S.Bach.Prelüüd ja fuuga c-moll (HTK I) klaver, kiire J.S.Bach.Tokaata ja fuuga d-moll orel, sünge J.S.Bach.Aaria orkestrisüidist nr 3 D-duur J.S.Bach.Brandenburgi kontsert nr.2 alustab väike orkester, vahepeal mängib viiul üksinda, vaheldumisi G.F.Händel .Koor „ Halleluuja " oratooriumist „ Messias " koor laulab ''Halleluuja'' G.F.Händel "La rejouissance" "Tulevärgimuusikast" kiire, rõõmsameelne, juubeldav, orekster Georg Friedrich Händel.Xerxese aaria ooprist " Xerxes " orkester mängib, aeglane algus
ning andis need trükis välja. 1738. aastal kirjutas ta meisterlikeima orkestritsükli. London II oratooriumid Kuna Londonis polnud ta veel oratooriume proovinud, siis 1732 Kuninglikus Teatris esitatud ,,Esther" oli ilmselt esimene oratoorium, mida Londonis üldse kuuldi. Oratooriumi kõrgaeg algas 1739. aastal teostega ,,Saul" ja ,,Iisrael Egiptuses". Inglise oratoorium oli zanr, mida Händel rajas ja esindas üksi. Ta võttis küll eeskuju Itaalia oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli ooperlikum ja dramaatilisem. Keskne koht on kooril. ,,Iisrael Egiptuses" on lausa koorieepos soolo osadel on üsna tühine roll. Oratooriumi osade vahel oli Händelil tavaks esitada samal orelil oma orelikontserte. Oratooriumi üks edu põhjusi oli inglise keelne tekst. Händeli populaarsuse suur tõus algas Dublinis (17411742), mil ta esitas oma oratooriume ja orelikontserte. Londoni publik kuulis ,,Messiat" 1743
,,Halleluuja"), F. J. Haydn (,,Loomine", ,,Aastajad"). See ei jäänud aga ainult vaimulikuks teoseks, alates XVIII sajandist tehti ka ilmalikke kompositsioone. Eesti helilooja: R. Tobias (,,Joonase lähetamine") Passioon Ld. keeles passio kannatus, on muusikaline suurteos koorile, solistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. See kasvas välja Kristuse kannatusloo lugemisest alatari ees, mida esitasid preestrid dialoogivormis. Oratooriumist erineb see vaid kindla sisu poolest, mis on pärit evangeeliumist. Ka passiooni nimi on tulnud sellest, millise evangelisti sisu on kasutusel ( Matteuse, Markuse, Luuka, Johannese passioon). Neid kantakse ette Suurel Reedel, kui elatakse mõttes läbi Kristuse piinad. Kontsertteostena esitatakse neid ka väljaspool kannatusaega. Heliloojad : J. S. Bach (,,Johannese Passioon", ,,Matteuse passioon"), H. Schütz, K. Pendereck, A. L. Webber (,,Jesus Christ Superstar") Eesti heliloojad: A
Oratoorium on mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. Erinevalt ooperist puudub lavategevus. Teos kantakse ette kontsert korras. Passioon on oratuuriumi eriliik, mille sisuks on kristluse kannatused. See põhineb uue testamendi neljal evangeeliumil: Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. (Kristuse õpilased) Evangeelium on neli raamatut, iga evangelisti poolt koostatud jutustused. Kantaat on oratooriumist lühem, ilma areneva süzeeta. See väljendab meeleolu, elamust või tunnet. Concert grosso on mitmeosaline teos soolopillide grupile ja orkestrile. Instrumentaalkontsert on kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile. Soolokontserti rajajaks oli Itaalia helilooja Antonio Vivaldi, kes oli ka programmilise muusika rajaja. Süit on mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest. Tantsusüit sisaldab neli erineva rahvusliku päritoluga tantsu:
· Händel oli sünnilt sakslane ja väljenduselt itaallane · Tema prestiizi võis päästa ainult pöördumine inglaste rahvustunde poole · Inglise oratooriumi kõrgaeg algas Händeli loomingus 1739. aastal teostega "Saul" ja "Iisrael Egiptuses" · Inglise oratoorium oli zanr, mille Händel rajas ja mida ta esindas omal ajal üksi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Händel võttis küll eeskuju itaalia oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli veelgi ooperlikum ja dramaatilisem kui itaallastel · Händel andis oratooriumides keskse koha koorile · Tema oratooriumid on suured rahvadraamad, mille keskpunktis on juudi rahva võitlus ja kannatused Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Jumalast äravalitud rahva saatuse kujutamist mõistis inglise haritud keskklassi publik kindlasti patriootliku allegooriana
· Händel oli sünnilt sakslane ja väljenduselt itaallane · Tema prestiizi võis päästa ainult pöördumine inglaste rahvustunde poole · Inglise oratooriumi kõrgaeg algas Händeli loomingus 1739. aastal teostega "Saul" ja "Iisrael Egiptuses" · Inglise oratoorium oli zanr, mille Händel rajas ja mida ta esindas omal ajal üksi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Händel võttis küll eeskuju itaalia oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli veelgi ooperlikum ja dramaatilisem kui itaallastel · Händel andis oratooriumides keskse koha koorile · Tema oratooriumid on suured rahvadraamad, mille keskpunktis on juudi rahva võitlus ja kannatused Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Jumalast äravalitud rahva saatuse kujutamist mõistis inglise haritud keskklassi publik kindlasti patriootliku allegooriana
· ,,Johannese lähetamine" 1909 o Kõige suurejoonelisem ja monumenaalsem teos Eesti muusika ajaloos o Eesmärgiks oli läbi viia reform oratooriumizanris o Esinejate koosseis suurearvuline 2segakoori, 5 solisti, sümfooniaorkester ja orel o Pärast esmaettekannet (1909) jäi see teos aastakümneteks tundmatuks o Tervikuna kanti uuesti ette aastal 1989 Tallinas · KUULAMINE: o Oratoorium ,,Sanctus" oratooriumist ,,Johannse lähetamine" o ,,Eks teie tea" o ,,Varas" koorilaul MIHKEL LÜDIG (1880-1958) · Helilooja, organist, dirigent, muusikakirjanik, innukas muusikaelu eestvedaja · Sündis Pärnumaal · 1897 siirdus Moskvasse · 1898 Peterburi Konservatoorium · 1919 võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamisest · Pärast seda elas Argentiinas · LOOMING: orkestriteosed ja koorilaulud. ,,Koit" (tekst Friedriech Kuhlbars) 1969 a.
Kuna ta oli sünnilt sakslane ja väljenduselt itaallane, päästis ta prestiizi vaid pöördumine inglaste rahvustunde poole. Esimene katse selles suunas oli J.Drydeni oodi ,,Aleksandri pidu" komponeerimine 1736. Selles teoses jäljendas mõneti Henry Purcelli ja inglise kirikumuusikat. Oratooriumi kõrgaeg algas 1739 teostega ,,Saul" ja ,,Iisrael Egiptuses". Inglise oratoorium oli zanr, mida Händel rajas ja esindas üksi. Ta võttis küll eeskuju itaalia oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli ooperlikum ja dramaatilisem. Keskne koht on kooril. ,,Iisrael Egiptuses" on lausa koorieepos soolo-osadele jääb seal üsna tühine roll. Oratooriume kanti põhiliselt ette teatrisaalides. Händel juhatas väikese positiivoreli tagant orkestrit, väikest koori ja saatis soliste. Oratooriumi osade vahel oli tal tavaks esitada samal orelil ja oma orelikontserte. Eriline koht on ta loomingus oratooriumil ,,Messias" (1741 kolme nädala jooksul loodud,
• Pani 1887. aastal aluse lauluseltsile "Ilmatar” • Oli Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Õppimine • Koos klaverimänguga õpetas isa talle ka orelit. Suurt mõju avaldasid Arturile isa poolt asutatud Suure-Jaani lauluseltsi "Ilmatar" muusikaõhtud, kus esines ka "Ilmatari" segakoor. • Olles kõigest 11-aastane esines ta juba solistina mängides orelipartiid Händeli ”Halleluuja” oratooriumist ”Messias”. • Määravaks tema edaspidises saatuses kujunes Miina Härma orelikontsert Suure- Jaani kirikus augustis 1891. Kui Miina Härma oli kuulnud noore Kapi orelimängu, soovitas ta isale kindlasti saata poiss õppima Peterburi Konservatooriumi. • Samal aastal asuski Artur Kapp koos isaga teele Peterburi poole, kus elas tema onu Feliks Martens. • Sisseastumiseksami sooritas ta suurepäraselt. Kui professor Louis Homilius palus
Solistide aariates ja ansamblites väljendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem, kui ooperis. Oratooriumi alaliik on passioon: Selle sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi neljal evangeeliumil (Mattheuse, Markuse, Luuka, Johhannese evangeeliumil) G.F.Händel-koor "Halleluuja" oratooriumist "Messias" Kantaat Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperi stseenidega. Neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaatsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist. Need koosnesid mitmest osast ning neid esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. Kirikukontsert
1914.a. astus R. Tobias Saksa kodakondsusesse, mille järel ta kinnitati sama muusikaülikooli koosseisuliseks professoriks. 1913.a. augustis külastas R. Tobias Eestit seoses "Estonia" uue teatrihoone avamispidustustega, kus ta juhatas ka oma helitöid. Pärast Berliini tagasipöördumist korraldas Tobias 1914.a. jaanuaris Berliini Kuningliku Muusikaülikooli saalis oma autoriõhtu, kus kanti ette ka katkendeid oratooriumist "Joonase lähetamine". Pärast I Maailmasõja puhkemist 1914.a. kutsuti R. Tobias järgmisel aastal Saksa sõjaväkke, kus ta tegutses tõlgina. Tervislikel põhjustel vabastati ta sõjaväest 1916.a., mille järel jätkas tööd Kuninglikus Muusikaülikoolis. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918.a. kopsupõletiku tagajärjel ja maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaiale. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist maeti Tobiase põrm 7. juunil 1992.a. ümber tema kodukohta Kullamaale.
esitantsija balletitrupi juhtiv meestantsija. etikett (teatris) käitumine vms. fouetté (loe: fuetee) virtuooslik pööre, milles jalg teeb igal pöördel ringikujulisis liigutusi ümber tugijala . interpreet heliteose esitaja. kammermuusika väikesele ansamblile või soolopillile (saatega või saateta) kirjutatud muusika. Kammermuusika alla kuuluvad näiteks duo, trio, kvartett ja kvintett. kantaat mitmeosaline vokaalteos koorile ja solistidele, oratooriumist lühem ja üheplaanilisem. Vt. ka sonaat. kordeballett balletirühm, rühmatantsijad, kes ei tantsi soolosid ega peaosi. kvartett neljale häälele või pillile kirjutatud heliteos (näit. keelpillikvartett harilikult sonaaditsükli vormis), samuti seda esitav ansambel (näit. keelpillikvartett: 2 viiulit, vioola ja tsello). libreto muusikalise lavateose (näit. ooper, operett, muusikal) tekst või (balleti puhul) stsenaarium.
H. Eller- Sündis (17. märtsil 1887) Eestis Tartus R. Tobias- Sündis (29. mail 1873) Eestis Hiiumaal Käina külas · Millistest teostest on järgmised tegelased: Zerlina- Ooperist ,, Don Juan"(W.A.Mozart) Figaro- Ooperist ,,Figaro pulm"(W.A. Mozart) Papageno- Ooperist ,,Võluflööt"(W.A. Mozart) Solveig- Orkestri süidist ,,Peer Gynt" (E. Grig) Euridice- Ooperist "Orpheus"(C.Monteverdi) Gnoom- Klaveripalade tsüklist pildid näitusel ,,Jalutuskäik"-Gnoom(M.Mussorgski) Joonas- Oratooriumist ,,Joonase lähetamine"(R.Tobias) Känguru- Lastekontsertist ,,Loomade karneval"( C. Saint Saens) sultan Shahriar- Süidist ,,Scheherazade"(N.R.Korsakov) · Milles seisneb R.Tobiase tähtsus eesti muusikas? Rudolf Tobiase tähtsus Eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Tema tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. Oma ajastu tingimustes oli ta eelkõige võitleja ja reformaator
H. Eller- Sündis (17. märtsil 1887) Eestis Tartus R. Tobias- Sündis (29. mail 1873) Eestis Hiiumaal Käina külas · Millistest teostest on järgmised tegelased: Zerlina- Ooperist ,, Don Juan"(W.A.Mozart) Figaro- Ooperist ,,Figaro pulm"(W.A. Mozart) Papageno- Ooperist ,,Võluflööt"(W.A. Mozart) Solveig- Orkestri süidist ,,Peer Gynt" (E. Grig) Euridice- Ooperist "Orpheus"(C.Monteverdi) Gnoom- Klaveripalade tsüklist pildid näitusel ,,Jalutuskäik"-Gnoom(M.Mussorgski) Joonas- Oratooriumist ,,Joonase lähetamine"(R.Tobias) Känguru- Lastekontsertist ,,Loomade karneval"( C. Saint Saens) sultan Shahriar- Süidist ,,Scheherazade"(N.R.Korsakov) · Milles seisneb R.Tobiase tähtsus eesti muusikas? Rudolf Tobiase tähtsus Eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Tema tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. Oma ajastu tingimustes oli ta eelkõige võitleja ja reformaator
Barokkooperile on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud(umbes 200 lauljat), uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad. Oratoorium on mitme osaline teos solistile, koorile ja orkestrile erinevalt ooperist puudub lavategevus teos kantakse ette kontsert korras esitajad on samad kui ooperis aga ei ole kostüüme ja lavakujundust. Passioon on oratooriumi eriliik mille sisuks on kristuse kannatused see põhineb 4 evankeeriumil. Kantaat on oratooriumist lühem tavaliselt ilma sisuta see väljendab meeleolu, elamust või hetke tunnet. Concerto grosso on mitmeosaline teos soolo pillide gruppile väike ansambel mis on barokktrio kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada Instrumentaal kontsert on 3 osaline teos soolopillile ja orkestrile. Soolo kontserdi rajaja on Antonio Vivaldi. Süit on mitmeosaline teos mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest
Barokkooperile on iseloomulik on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud, uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad. Oratoorium on mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. Erinevalt ooperist puudub siin lavategevus. Teos kantakse ette kontsert korras. Passioon on oratooriumi eriliik mis jutustab kristuse kannatustest. See põhineb uue testamendi 4-l evangeeliumil (Mattheuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeeliumil). Kantaat on oratooriumist lühem ilma areneva süzeeta. Väljendab meeleolu, elamust või tunnet. Concerto grosso on mitmeosaline teos soolopillide grupile (ansamblile) ja orkestrile. Kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Instrumentaalkontsert on kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile. Tantsutsüüt 17.ndal sajandil kujunes välja klassikaline tantsusüüt, millese ühendati 4 rahvusliku päritoluga tantsu. (Süüt on mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud
Händel aitas päästa pöördumise inglaste rahvustunde poole. Jäljendas traditsioonilist inglise kirkiumuusiakat, eelkõige Henry Purcelli. Inglise orat. kõrg aeg algas Händelil teostega " Saul" ja "Iisrael Egiptuses". "Iisrael Egiptuses" on lausa koorieepos kus soolo-osadele jääb seal üsna tühine roll. Inglise orat oli zanrs mille Händel rajas ja mida ta esindas omal ajal üksi. Ta võttis küll eesekuju itaalia oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli veelgi ooperlikum ja dramaatilisem kui itaallastel. Suur osa osatooriumisüseedelt pärineb Vanast Testamiendist, need pole tavalises mõttes vaimulikud teosed, vaid suured rahvadraamad, mille keskpunktiks on juudi rahva võitlus ja kannatused. Jumalast äravalitud rahva saatuse kujutamist mõistis inglise haritud kesklassi publik kindalsti patriootliku allegooriana(mõistukõne, rääkima piltlikult). Osa piiblioratooriumite rida jätkab: "Juudas Makabeus".
Meisterlik instrumentatsioon, harmoonias tugevalt romantilisi jooni. Lk. 16 Sündinud Salzburgis; isa väljapaistev muusik (viiuldaja, helilooja, asekapellmeister) kirjutas viiuliõpiku, erakordne muusikapedagoog- plaanikindel muusikaline kasvatus pojale. Varajased kontsertreisid imelapsena (München, Viin, Pariis, London, Holland).Esimesed säilinud teosed loonud 6 aastaselt, 10 kooliooper ja 1 vaatus oratooriumist. Reisid Itaaliasse, 14 sai Rooma paavsti rüütelkonna aumärgid, Milanost tuli ooperitellimus. Peale piiskopi surma konfliktid tema järeltulijaga. Oma isikupärase stiili leidnud väljakasvanud imelapse tagasihoidlik elu. 1779.a. õueorganist Salzburgis ; 1781 .a. ooper Idomeneo Münchenis; vallandamine Salzburgist, seejärel vabakutseline Viinis. Ooperite ajajärk algas Singspieliga "Haaremirööv"; reisid Prahasse, Viini, Berliini, Frankfurti. 1787.a
annaabi.ee 
