10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2022-10-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mark Tulvik
Õppematerjali autor
muutused muutused oskustes, teadmistes ja hoiakutes. Õppimine ei piirdu vaid koolipingis omandatuga, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste saamine. Õppimine minu käsituses sisaldab endas mõtlemise, tunnetamise, mängimise, loomise, liikumise, lugemise, netis surfamise jne sadu protsesse kõike seda, mis toetab inimese kasvamist läbi iseendas ja maailmas olemise ja maailmaga/iseenesega igapäevase taaskohtumise, seda nii füüsilises kui vaimses plaanis. Nagu öeldakse, et inimene õpib kogu oma elu, kuid sureb igga rumalana. Tänapäeval on ümber lükatud arusaam, et inimese vananedes ajurakud drastiliselt vähenevad. Me loome erinevate ajurakkude vahel seoseid palju kiiremini kui neid kaotame. Kui aju piisavalt stimuleerida, säilib inimese mõtlemisvõime kõrge eani. Seega oleks rumalus mitte õppida.
2 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................................................................4 Pideva muutuva tegevuskeskkonnaga kohanemise vajadus esitab juhtidele väljakutse otsida ja rakendada uusi juhtimismeetodeid, et liikuda õppiva ja areneva organisatsiooni poole. Organisatsiooniliste muudatuste tegemine ei eelda mitte üksnes organisatsiooni liikmete hoiakute (ümber)kujundamist ja nende (ümber)õpet, vaid ka seda, et nad ise tahaksid uue õppimisele pühenduda ning tarbe korral muudaksid vastavalt oma töötavasid ja käitumist. Organisatsiooni eesmärkide saavutamise ning samas ka nende jätkusuutlikkuse tagamise kindlamaid viise on järkjärguline üleminek niinimetatud õppiva organisatsiooni vaimus tegutsemisele. .
Juhendaja: Tallinn 2009 Õppiv organisatsioon SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 1. ÕPPIVA ORGANISATSIOONI OMADUSED.............................................................4 1.1 Pedler, Bourgoyne ja Boyell'i õppiva organisatsatsiooni loetelu............................4 1.1.1 Sege õppiva organisatsiooni loetelu.....................................................................5 2. ORGANISATSIOONI ÕPPIMIST TAKISTAVAD TEGURID................................. 7 2.1 Enimlevinud takistavad tegurid............................................................................... 9 3. ORGANISATSIOONI MUUTMINE ÕPPIVAKS ORGANISATSATSIOONIKS. 10 kokkuvõte .......................................
võimetele ning meetodidele, kuidas on võimalik vaimset taset mõõta. Viimases peatükis toome välja õpivõimete liigitused ning põhjused, mis kujundavad meie õpivõimekust. Üldiselt keskendume sellele, kuidas meie õpõevõime välja kujuneb ning mis mõjutab selle kujunemist. Eesmärk on teada saada, mis mõjutab meie õpivõimekust ning kuidas mõjutab õppimist intelligentsuse liik. 3 1.ÕPPIMINE Õppimine on seesmine protsess, mis on inimese jaoks hädavajalik nii nagu kasvatuski. Õppimist võib määratleda kui teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses. ( Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, 43) Meie arvates on õppimine kõigile inimestele vajalik, kuna elus edasi jõudmiseks on vaja teadmisi. Inimene hakkab õppima juba sündides, kuna kõik ümberringi on uus ja võõras. Teoreetilised teadmised saame koolist, mida hakkame kasutama elus praktikana. Samuti
See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise distsipliini järele, mis eristaks laste ja täiskasvanute õpetamist, juba tsehhi pedagoog ja humanist Jan Ámos Komensk (17. saj). Tema teaduslik pärand lubab lugeda teda andragoogika rajajaks, kuigi terminn tuli hiljem. Ta väitis, et kogu inimrass on arenguvõimeline ja võib omandada kultuuri ja hariduse sõltumata oma vanusest, klassist, soost ja rahvusest. Inimese eluiga= inimese õppimine. Tegi kõik selleks, et arendataks välja täiskasvanute õpetamise süsteem. Mõiste andragoogika võttis Saksamaal kasutusele (19.saj I pool) gümnaasiumiõpetaja Alexander Kapp, kes kasutas seda Platoni haridusteooria kirjeldamisel (Platon ise seda terminit muidugi ei kasutanud). Filosoof ja Kapi kaasaegne J.F.Herbart väitis täpselt vastupidist (õppida saab vaid nooruses ja õpetaja käe all) ja termin unustati peaaegu sajandiks.
võivad kujuneda nõututeks (või ületäidetuteks) tulevikus. Kui tahame olla aktiivsed tööturul, tuleb meil tegeleda vastava hariduse omandamisega, kuna me õpime seda enda jaoks, võiks öelda isegi enda eluspüsimise jaoks. Kuigi õpihoiakud ja -motivatsioon on üksteisega seotud, on nad siiski erinevad nähtused, mistõttu vajaksid mõlemad eraldi lahti seletamist. Õpihoiakud Hoiak on püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil ja on seega inimese isiksuse juurde kuuluv nähtus. Õppimise tulemust mõjutavad meie hoiakud õppimise suhtes ja arusaam enda võimest õppida. Meie hoiakud mõjutavad motivatsiooni. Kui see hoiak on õppimise suhtes positiivne, on meil kergem olla motiveeritud õppima. Kui see on aga negatiivne, siis puudub meil ka motivatsioon õppimiseks. Kui inimene arvab, et õppimine on tema jaoks raske, siis ta ei pruugi seda üritadagi. Samas unustab
Mälu on see, mida kasutame pidevalt enda elus. Koolis õppides üritame midagi meelde jätta. Mälu on siis see, kuhu see info läheb. Töö käigus loodan sellest rohkem teada saada ning loodan, et ka teised, kes mu tööd lugevad, saavad mõndagi uut teada. 3 1 ÕPPIMINE Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi võidakse omandada nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtteoperatsioonide kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse muutuste üle otsustada inimese välise käitumise ja tegevusvõime põhjal (3: 88) Õppimine on üks kohanemise liik. Inimeste puhul õppimine koosneb: a) vaatlusest, b) treeningust, c) järelemõtlemisest, et omandada teadmisi ning kujundada a) oskusi, b)
Kiiresti ununevad mehhaaniliselt omandatud teadmised. Seega, et õpitav omandataks, peab õppijal olema teema vastu huvi. See hoiab tema fookuse teemal ja aitab paremini seoseid luua, mis aitab teemat hiljem kergemini meenutada. Mõtlemine on oluline, sest see aitab mõista õpitud ja luua seoseid. Massaazi õppimine. Käelise tegevuse, tajumisega õpib lihaseid tundma, mõtlemine annab neile juurde nimetuse ja mälu säilitab need teadmised. 7. Mõelge, mis on inimese vaimne ja kronoloogiline vanus ja kuidas neid tuleb arvestada õppimisel. Vaimne vanus määratakse testi tulemusest lähtuvalt, võrdluseks siis eakaaslaste keskmised tulemused. Kronoloogiline vanus tähendab inimese tegelikku vanust. Kui lapse vaimne vanus on kõrgem tema kronoloogilisest vanusest, siis võib tal tundides igav hakata, sest ülesandes on tema jaoks lihtsad. Aga samas kui lapse vaimne vanus on madalam
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid