......11 Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid...................................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel
· Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga
..................................................................................................... 5 Linuxi vundament valati USA-s antud operatsioonisüsteemi loomisele eelnenud 30 aasta jooksul aset leidnud aktiivse tarkvaraarenduse käigus. Just sel perioodil loodud operatsioonisüsteemide puudujäägid innustasid aastaid hiljem Linus Torvaldsit looma senisest tõhusamat operatsioonisüsteemi......................................................................... 5 1.1.1 Unix...................................................................................................................... 5 1.1.2 Unixi-laadsed........................................................................................................ 5 1.2 Linuxi sünd.................................................................................................................. 6 2. Mac OSi kujunemine...........................................................................................
operatsioonisüsteemidest. On nii tasulisi kui ka tasuta operatsioonisüsteeme, operatsioonisüsteeme mis on mugavamad kasutada kui teised ja operatsioonisüsteeme mis on paremad kui teised. 3 Mac OS X Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. Loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb Next Computer Inc. Operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X-i peamise komponendid on XNU hübriidkerneliga UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Varasemad Mac OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSD-l. Alates OS X versioonist 10.5 on The open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise.
Operatsioonisüsteemide tutvustus ja võrdlus Kõige tuntumad ja enimkasutatavad operatsioonisüsteemid tänapäeval on windows, linux, unix ja mac os x. Kõik eelnevad operatsioonisüsteemid on head, kuid iga arvutikasutaja peaks leidma just endale sobivaimate omadustega operatsioonisüsteemi. Tegelikult võib Linuxi all mõista kahte eri asja: Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini. Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus.
Mäluseade Sisendseade Aritmeetikaloogika seadeVäljundseade Juhtseade Arvutite liigid Superarvuti · Kümned tuhanded protsessorid Klasterarvuti (cluster) · Mitu arvutit töötavad korraga Suurarvuti (mainframe) · Kümned/sajad protsessorid Tööjaam · Mitu protsessorid Personaalarvuti · Üks protsessor (mitme tuumaline) PC · Lauaarvuti · Kokkupandav arvuti · Märkmikud · Palmtop · Sisseehitatudsüsteem Esimene põlvkond Riistvara mehaanilsed releed, elektronlambid Tarkvara Programmeerimine masinkoodi, puudusid nii operatsioonisüsteemid kui ka süsteemi tarkvara. Teadlased Howard Aiken, John von Neumann, J. Presper Eckert, William Mauchley, Konrad Zuse Selle ajastu arvutid olid: elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured, tarbisid
.............lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara Arvuti riistvara kõik need arvuti seadmed, mida sa saad käega katsuda. Näiteks korpus, monitor, klaviatuur, hiir, printer ja teised lisaseadmed. Korpus Sisaldab protsessorit, siine, emaplaati, mäluseadmeid ja kettaseadmeid. Protsessor Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsessor juhib kogu arvuti tööd ning protsessori töökiirusest sõltub suures osas ka kogu arvutiga tehtava töö kiirus. IBM PC arvutitel on väga levinud firma Intel protsessorid, aga ka AMD, Cyrix, jt omad. Protsessori võimsusest sõltub arvuti töökiirus. Põhinäitajaks on protsessori taktsagedus (mõõtühik megaherts, MHz). Käesoleval ajal võib toodetud protsessorid jagada üldiselt viide põlvkonda: · PC/XT-arvutid, 8088 protsessoriga, taktsagedus 4,77 10 MHz,
...............................................................................5 1.2 Mälusuperviisor..........................................................................................................5 1.3 Operaatoriliides..........................................................................................................5 1.4 Seadmete juhtimine....................................................................................................6 1.5 Ülesande juhtimise programmid ehk Multitegumtöötlus...........................................6 2.Operatsioonisüsteemi funktsioonid...................................................................................7 2.1 Ressursijaotus.............................................................................................................7 2.2 Põhimälu ehk Operatiivmälu haldamine (RAM).......................................................8 2.3 I/O alamsüsteemi haldamine................................
suurused ja suuremadki) ja sõid palju elektrit. OS-ile eelnesid teenindusprogrammid- laadurid ja monitorid, sagedamini kasutavate alamprogrammide teegid. Teenindusprogrammid minimiseerisid operaatori tegevust seadmete juhtimisel, teegid võimaldasid lahti saada korduvatest programmeerimistest. Programmeerimise areng Esimesed sammud Esimene programmeerimine seisnes arvutiseadme esipaneelil olevate lülitite õigesse asendisse seadmises. Selge on see, et sellisel viisil ei saa väga pikki programme teha. Arvutitehnika arenemisel ilmus masinkood, mille abil programmeerija andis arvutile käske kasutades vastavaid mälupesi, masina võimalused olid paremini ära kasutatud. Assemblerkeel Masinkoodi asemel masinale orienteeritud kood- assembler. Inimesed kasutavad masinkoodi käskude asemel mnemoonilisi käske, mis tõlgitakse translaatori poolt masinkoodi keelde. Kõikidel protsessoritel on ainult temale omane masinkoodide hulk, assembler. Kõrgtaseme keeled
MICROSOFT WINDOWS'I OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE AJALUGU Referaat Ajalugu Microsoft Windows on Microsofti poolt toodetud operatsioonisüsteemide seeria personaalarvutitele, severitele ja manussüsteemidele. Operatsioonisüsteem on kogumik süsteemset tarkvara, mis on vajalik arvuti käivitamiseks, riistvara (videokaart, klaviatuur, kettaseadmed) juhtimiseks ning rakendusprogrammide (olenevalt operatsiooni süsteemist) töötamiseks. Operatsioonisüsteemid on näiteks ka DOS, Unix, MacOS, BeOS. Microsoft on maailma suurim tarkvaratootja peakorteriga Seattle eeslinnas, Redmondis
Tallinna Reaalkool Operatsioonisüsteemid Windows ja Linux Informaatika kursuse lõputöö NIMI KLASS Juhendaja: NIMI Tallinn 2013 Sissejuhatus
Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. · Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Üldiselt mõistetakse tarkvara all kõiki programme arvutis. 1.1 Rakendustarkvara Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Microsoft Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (Microsoft PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Microsoft Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib
Tallinn 2009 SISUKORD 1.Arvutite areng 1980 2009........................................................................................lk.3 16. 2.Kasutatud kirjandus..........................................................................................................lk.17. 1. Arvutite areng Alates 1980datest aastatest on personaalarvutite turgu enamjaolt domineerinud Intel ja Microsoft. Kuna enne seda pidid personaalarvutite omanikud ise kirjutama programme, et midagi kasulikku oma arvutitega teha. 1980datest hakati arendama arvuteid koduseks kasutamiseks nagu programmeerimiseks ja mängimiseks. Koduseks kasutuseks loodi väiksemaid, lihtsamaid ja odavamaid mudeleid kui näiteks kontoritesse ja büroodesse. Arvutid olid nüüd võimsama protsessori, graafikakaardi ja ka suurema mahutavusega kõvakettaga. Veel oli suurem võrgusuutlikus ja arvutid võimaldasid mitut asja korraga teha.
Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor
· põhimälu haldamine · failide või mingi muu salvestussüsteemi haldamine · I/O alamsüsteemi haldamine · arvuti stabiilsuse ja turvalisuse tagamine · arvutivõrkude tugi Operatsioonisüsteemide tüübid - Operatsioonisüsteemi tähtsaim osa on tuum. Tuumi võib jagada monoliitseteks, mikrotuumadeks ja eksotuumadeks. Näited: Microsoft · MS-DOS · Microsoft Windows · Windows NT · Windows CE Unixi-laadsed · Linux · Mac OS X · Solaris · Minix Ja muud · Mac_OS · OS/2 · Palm OS · ReactOS · Symbian · BeOS · KolibriOS Operatsioonisüsteemi definitsioonid(V.Viies): · Operatsioonisüsteem on programmide kompleks arvuti juhtimiseks. · Operatsioonisüsteem on riistvara tarkvaraline laiend.
Projekti venimise tõttu ja ka sellepärast, et AT&T laboratooriumid asusid Massachusettsist kaugel eemal New Jerseys, otsustas AT&T projektis osalemisest loobuda. Samal aastal püüdis AT&T Bell Labs-i insener Ken Thompson, kes oli samuti osalenud MULTICS-i projektis, realiseerida mõningaid MULTICS-i ideid ühel kasutamata PDP-7 tüüpi arvutil. Õige pea liitus temaga ka Dennis Ritchie, kes oli samuti MULTICS-iga setud olnud. Uuele süsteemile soovitas Peter Neumann nimeks panna UNIX. See oli otseselt tuletatud ikka veel Cambridge'is kestva projekti nimest ning oli löögiks MULTICS-ile, mille kallal töötati pärast seda veel ligi viisteist aastat. Sel ajal kui MULTICS-i abil püüti realiseerida mitmeid erinevaid ülesandeid, oli UNIX-i eesmärk lihtne: võimaldada erinevatel programmidel töötada. Range turvalisus ei olnud seejuures omaette eesmärgiks. Säärane lihtsustatud süsteem oli paljude analüütikute unistuseks. Esimene UNIX-i versioon
Tartu 2010 2 Sisukord Linux 1. Mis on linux? ( 3 ) 2. Ajalugu ( 4 ) 3. Litsents ( 4 ) 4. Levitamine ( 5 ) 5. Saamine ( 5 ) Windows 6. Ajalugu ( 6 ) 7. Kasutus ( 7 ) 8. Kasutus ( 8 ) 3 Linux Mis on linux Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks parem kui Minix (Minix on väike Unixi kloon), aga järgiks samu standardeid. Aastal 1994 valmis Linuxi Kernelist versioon 1
................................................................................................................... 3 Mis asi on operatsioonisüsteem?...........................................................................................4 Operatsioonisüsteemide areng ja uuendused........................................................................5 Windows................................................................................................................................. 5 Windows operatsioonisüsteemi tugevused:........................................................................7 Nõrkused:........................................................................................................................... 7 macOS................................................................................................................................... 8 macOS operatsioonisüsteemi tugevused:..........................................................................
1. Failisüsteem Failisüsteem on meetodite ja andmestruktuuride kogum, mida operatsioonisüsteem kasutab failide jälgimiseks kettal või sektsioonis; see on failide organiseerimise viis kettal. Selle sõnaga tähistatakse ka sektsiooni või ketast, mida kasutatakse failide või failisüsteemi tüüpide säilitamiseks. Ketta või sektsiooni ja temal paikneva failisüsteemi vahel on oluline erinevus. Mõned programmid (sealhulgas programmid, mis loovad failisüsteeme) töötavad vahetult ketta või sektsiooni sektoritel ning kui seal eksisteerib failisüsteem, siis võib see hävida või tõsiselt rikneda. Enamik programme kasutab failisüsteemi ja seetõttu ei saa nad töötada sektsioonis, kus failisüsteem puudub või on väära tüübiga. Enne sektsiooni või ketta failisüsteemina kasutamist on vaja teha alghäälestus ja kirjutada kettale süsteemihalduse andmestruktuurid. Seda protsessi kutsutakse failisüsteemi
mitte programmeeritav Ajalugu: 48 1st arvuti, mis loeb programmi (SSEM=Baby), 49 EDSAC, 51 UNIVAC (1st kommerts PC), 53 701 (IBM), 55-56 (1st transistored comp), 56 1st hard disc (IBM), 57 FORTRAN (imperative), 64 BASIC for PC, 69 1st chip, 75 Microsoft, 77 Apple, 80 1st hard disc, 1st worm, 81 OsborneI (1st laptop), 84 MAC, 85 CD-ROM, 85 Excel. OS: CP/M (74), BSD (77 UNIX), Xenix (70 MS), MS-DOS (81), HP-UX (84), Windows (85), AIX (86 UNIX), Solaris (91 UNIX) Digitconvert.com http://www.asciitable.com http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html - lausearvutus http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR0040/010_ROBOT_Sissejuhatus. pdf - robotid http://en.wikipedia.org/
Linux/ BSD OS sõnaraamat A Apache – Apache is a freely available Web server that is distributed under an "open source" license. Version 2.0 runs on most UNIX-based operating systems. - Tasuta kõigile kättesaadav veebiserver, 2.0 versioon jookseb enamustel UNIX'i põhistel OS'idel. Adaptive Server Enterprise (ASE) – Adaptive Server Enterprise (ASE) is a relational database management system ( RDBMS ) from Sybase, Inc. that runs on Linux and other Unix -based operating systems, Windows NT and Windows 2000 , and Mac OS. - Andmebaasi haldamissüsteem, mille lõi Sybase ettevõte. See jookseb kõigil Unixi põhistel- , Windows NT-, Windows 2000- ja Mac operatsioonisüsteemidel. B
Samal ajal Linux on kogunud silmapaistvat toetust oma Tasuta avatud lähtekoodiga tarkvaral põhineva operatsiooni süsteemiga. Pärast esialgset kokkupõrget mõlemad operatsioonisüsteemid liikusid üle tavakasutajaskonnaga persoonaalarvuti turul ja konkureerisid erinevate seadeldistega, just eelkõige serverite, mitmesuguste manussüsteemide ja mobiilse(telefoni) interneti pakkumise osas. Linux ja Microsoft Windows erineb filosoofia poolest, maksumuse, mitmekülgsuse ja stabiilsuse, kus kumbki täiustab ja parandab ennast oma tajutud nõrgemates valdkondades. Nende kahe operatsioonisüsteemi võrdlused kipuvad kajastama nende päritolu, ajaloolisi kasutaja alused ja levitamise mudelid. Index Term-- Kernel, Linux, Operating Systems, Windows I TUTVUSTUS Linux on UNIX tüüpi operatsioonisüsteem mis oli disainitud et teha kättesaadavaks
hõlmavat faili tähistada kui klastriahelat, kuigi failiga seotud klastrid paiknevad ketta andme sektoris killustatult. Failipaigutustabeli kanne võib sisaldada üht viiest: järgmise klastriahelas oleva klastri number klastriahelat lõpetav klaster riknenud klaster reserveeritud klaster kasutamata klaster FAT16 FAT16 on lihtne failisüsteem, mille lõplik versioon loodi 1987.[7] aastal Compaq poolt. Selle eelis on väga hea tugi kõigilt tähtsamatelt operatsioonisüsteemidelt. Suurimad miinused on piirang partitsiooni suurusele (kuni 2GB) ja failinimede pikkustele (kuni 11 tähemärki, millest 3 on faililaienduseks). Failinime pikkuse piirangu ületamiseks on kasutusel VFAT nimeline failisüsteemilaiendus, mis võimaldab kuni 255 tähemärgilisi failinimesi. FAT16 ilmus 1984. aastal koos MS-DOS 3.0-ga.
Lihtne 1857 perfolint(Wheatstone). 6.sumto,ada arutlus näitab, et ta ei saa olla kumbagi. juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows Nt.Koostame nüüd sellise aritmeetilise väite A, mis Ada 1.0. ütleb, et seesama A ei ole tõestatav (see väide ei
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0. (if (fn (car lst)) käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad jagav masin. (every? fn (cdr lst)) rakendused, teenused,Vajalik riistvara,
seadised. Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis sisaldab riistvara tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega juurdepääsetavad. Suuremate riistvarakomponentide tõrkevabaks tööks on vajalik operatsioonisüsteemi tasandil töötav seadmedraiver, mis valmistatakse samuti koos selle komponendiga ja paigaldatakse arvuti kõvakettale. Mis on tarkvara Kõik see, mis on vajalik riistvara töölepanekuks nt reeglid, programmid, juhendid. Arvutitarkvara all mõistetakse arvutiprogramme ja sinna juurde kuuluvaid programmikirjeldusi, kasutajajuhendeid jms. Arvutiprogrammid on tarkvara kõige tähtsam osa. Tarkvara: kujutab endast mingi konkreetse arvutitüübi (riistvara) jaoks kirjutatud programme. Kuidas tarkvara jaguneb · süsteemitarkvara - operatsioonisüsteemid, nagu Microsoft Windows, UNIX, Solaris, DOS jt, mille ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine.
Kasutajad saavad operatsioonisüsteemiga vahetult suhelda selle madal- ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Selles töös tutvustan ma viit enimkasutatud operastioonisüsteemi. 3 Windows XP Windows XP on personaalarvuti operatsioonisüsteem mis on tehtud Microsofti poolt. Operatsioonisüsteem Windows XP avalikustati 25. Oktoober 2001. 1970-ndate keskpaigast kuni Windows XP väljalaskmiseni on üle kogu maailma tarnitud ligikaudu 1 miljard arvutit. Microsofti jaoks muutub Windows XP lähiaastatel üheks kõige menukamaks tooteks. See on kiire ja stabiilne. Menüü Start, tegumiriba ja juhtpaneel on kasutajasõbralikumad. Häkkerite ja arvutiviiruste oht kasvab, kuid liigset hirmu rahustab mõnevõrra turbevärskenduste edastamine võrgu kaudu. Windows XP
mille ülesandeks oli arvutada polünoomifunktsioonide väärtused) Varsti pärast automaatse kalkulaatori tegemise põrumist alustas Babbage uue ja raskema, täisautomaatse arvutusmasina, disainimist. Masin ei ole üksik lõpetatud projekt, vaid kogum õnnestunud disainidest, millega ta tegeles kuni oma surmani 1871. aastal. Põhiline erinevus kahe masina vahel on see, et täisautomaatset arvutusmasinat saab programmeerida kasutades löödud kaarte. Ta taipas, et programmid saab panna nendesse kaartidesse, nii et isik peab algselt ainult programmi looma ja siis panema kaardid masinasse ja laskma sellel töötada. Täisautomaatne masin oleks kasutanud Jacquardi löödud kaartide silmuseid, et kontrollida mehhaanilist kalkulaatorit, mis oleks kokku pannud tulemused baseerudes eelnevate arvutuste tulemustele. See masin oli ka mõeldud töötamaks ka sellistel detailidel, mida kasutatakse moodsates arvutites, näiteks järjestikune kontroll ja hargnevus ning see oleks
NB! Kasutusjuhend on mõldud kasutamiseks digitaalselt! Kuidas juhendit kasutada: Juhendit on imelihtne kasutada, kuna see koosneb arusaadavast tekstist ning rohkesti piltidest. Enamjaolt on kõik etapid piltidena välja toodud. Piltidel on punastelt ära näidatud, kuhu peab mingil hetkel vajutuse tegema või mida peab muutma. Pildi ülevalt leiab edasised või täiendavad juhised, kommentaarid, selgituse või märkused. NB! Kasutusjuhend on suunatud Microsoft Windows operatsioonisüsteemiga lauaarvuti ja sülearvuti kasutajatele. Detailsemat infot süsteemide toe kohta saate SIIT. Täiendavat abi Ubuntu Installeerimise kohta VMware Workstationis (inglise keeles) saab: http://partnerweb.vmware.com/GOSIG/Ubuntu_12_04.html#VMCG Üldisemat infot ning abi leiab aadressilt (inglise keeles): http://www.vmware.com/support/ ning http://www.ubuntu.com/support. ©2012, Henri Muldre 2 SISUKORD 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
