Teiste kümnendite puhul oli tavaline just alale- ja alalütleva käändevormi kasutus. Alaleütlevat käänet kasutati 1 korra (Pealeselle on rajooni täitevkomitee poolt määratud paljulapselistele emadele ühekordset toetust kokku 27 530 rbl ulatuses) ning alaltütlevat 2 korral (millest annavad tunnistust ka emadelt saabunud kaebused isikute kohta, kes ei täida oma vanemakohustusi laste suhtes). Ainsuse käändevormidest kasutati enim omastavat – 8 korral. Ka selle käände puhul hakkab silma sotsialistlik teema, nt keda ühendab armastus oma ema, sotsialistliku 9 kodumaa vastu - siin ilmneb ka uus, riigi või maa tähendus sõnale ema. Seda tõestab ka näited suure emakese-kodumaa vennasrahvaste vankumatus stalinistlikus sõpruses omandatud vabaduse ja õnne looja nime ja kes on taas ühendatud oma emakese Ukrainaga.
NIMISÕNA+NIMISÕNA Kokku Lahku · Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes kirjutatakse sõna kokku · Kui täiendsõna on lühenenud kirjutatakse sõna kokku · Kui täiendsõna ainsuse · Kui täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki või omastavat näitab liiki või laadi kirjutatakse sõna laadi kirjutatakse sõna lahku kokku: isamaa, koerailm · Kui ühendi, mis väljendab · Kui sõna väljendab hulka hulka või kogu eessõna on või kogu kirjutatakse see eesosa on liitsõna kokku kirjutatakse see lahku · Kui täiend kuulub põhisõna · Kui täiend kuulub täiendi juurde kirjutatakse sõna juurde siis kirjutatakse sõna
millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14. Kaasaütlev (komitatiiv) küsimused kellega? millega? autoga; autodega Eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Mõnedel omasõnadel on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi, nt keresse ~ kerre.
Selle tulemusena muutuvad ainete koostisse kuuluvate elementide oksüdatsiooniastmed. Kui üks element loovutab elektrone, siis teine liidab need ning lõppkokkuvõttes võrdub äraantud elektronide arv omastatud elektronide arvuga. Elektrone loovutavat elementi nimetatakse redutseerijaks. Elektronide äraandmisega redutseerija oksüdeerub ning elemendi laeng muutub positiivses suunas. Kõrvaloleval pildil on näha, kuidas oksüdeerub liitiumi aatom. Elektrone omastavat elementi nimetatakse oksüdeerijaks. Elektronide liitmisega oksüdeerija redutseerub ning elemendi laeng muutub negatiivses suunas. Keemilist reaktsiooni, mille käigus muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed, nimetatakse redoksreaktsiooniks. Vasakpoolsel joonisel on esitatud liitiumi reaktsioon hapnikuga. Selle käigus loovutavad neli
misel ei muutu sõna tüve- Muutuvad häälikud sõna tüves, häälikud ega välde. sulghäälik või s tuleb juurde või kaob ära. VÄLTEVAHELDUSLIKUD SÕNAD Muutub ainult sõna välde. . . Käändsõnade puhul ilmneb astmevaheldus, kui võrrelda sõna ainsuse nimetavat ja ainsuse omastavat vormi, nt pill pilli, raamat raamatu, kallis kalli, lind linnu. Kui nende vormide tüves on erinevusi kas häälikute pikkuses või laadis, on tegemist astmevaheldusliku käändsõnaga. Pöördsõnade puhul selgub astmevaheldus, kui võrrelda da- tegevusnime ja oleviku ainsuse 1.pööret, nt lausuda lausun, rookida roogin, lugeda loen. Muutumatutest sõnadest erinevaid muutevorme moodustada ei saa, seega ei ole need kunagi astmevahelduslikud.
Märkus. Sellesse rühma kuuluvad ka liitnimisõnad täiendosaga lõpp, kui see esineb tähenduses ‘viimane’, nt lõppjaam, lõppsõna, lõppvõistlus. Kui aga lõpp esineb tähenduses ‘lõpu puhul esinev’, on ta omastavas käändes, nt lõpuaktus, lõpueksam, lõpupidu. c. sõnad, mis märgivad vahendit, nt käsitöö, jalgratas, vesiravi, teivashüpe, õhkpidur, riistvõimlemine. Üldkeeles võib siiski kasutada omastavat sealgi, kus oskuskeele järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeelesahjuküte, elektrikeevitaja, telefoniside, oskuskeeles ahiküte, elekterkeevitus, telefonside; d. us-lõpulised sõnad, kui nad on kahesilbilised ja III vältes või kui neis on rohkem kui kaks silpi, nt küpsuseksam, nakkushaigus, loodusuurija, kaugusmõõdik, austusavaldus, muinsuskaitse, haridusministeerium, kirjutuslaud. s-liitumine ei ole siiski üldine
nomi/ nim d genit/ om de-mit / vok-mit part/ os sid-mit / vok-mit / tüvemit. kohakäänded + saav de-mit / vok-mit rajav, olev, ilmaütlev, de- mit / kaasaütlev vok-mit (i-lõpulistel sõnadel) Käändsõna Tüvevokaal Silpe tüves 1- või 2- tüveline Astmevaheldus (s, adj, n, pr) (kt gen ehk om; 1- (kt omastavat ja (1-tüv: kõik vormid (laadivaheldus või (muutuvad arvus ja silbiliste sõnade osastavat) vokaaltüvelised) vältevaheldus) käändes) puhul ka part ehk silpide arv pikimast (2-tüv: kt ains os ja (kt, kas klusiil või os) variandist mit om; osa vorme välde muutub) eesti omasõnades moodus-tub
nõrk, kehv, ilm, kukk, märg, vend, pruun, koht, pärn, järsk, nõlv, vaip, nali, sall, väin, rida, nurk, pikk, halb, leib, sepp. Omadussõnade võrdlusastmed algvõrre keskvõrre ülivõrre ilus ilusam kõige ilusam, ilusaim Keskvõrde moodustamine: algvõrde omastav (kelle?mille?missugune?) + m = keskvõrre ilusa + m = ilusam * (erandid) mõned 2-silbilised a- ja u-tüvelised sõnad (vt ains omastavat) omastav keskvõrre vana vana ae vane/m pikk pika ae pike/m lahja lahja ae lahje/m järsk järsu ue järse/m * hea parem; õhukese õhem; lühikese lühem; pisikese pisem
Väga head on lastele õppimiseks eesti rahvuslaulud, mida kuulates, osaliselt järele korrates, käteliigutusi kaasa tehes saab laps kogemuse keele rütmist, rõhkudest ja ka väldetest. 11. elukuust- 2. Eluaasta lõpuni toimub grammatika-eelne periood. Esimesel eluaastal on sõnavara suurenemine üsna vähene, see hakkab suurenema jõudalt 2 eluaastal. Teise eluaasta lõpul hakkab grammatika omandamise periood, tekivad kahesõnalised laused, kasutatakse palju omastavat käänet. Karin Kaugeranna LÕ-12 Arenenud kõne ja keel võimaldavad kasutada kõnet suhtlemisel, tunnete väljendamisel ja looval eneseväljendamisel.
osariik · linnad, külad: Pariis, Õngu talu · väikekohad: Nurga talu · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Lääne- Eesti · maailmajaod: Aafrika · taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid: Neptuun, Kaljukits · ehitised: Pikk Hermann · ruumid: Tuhande Samba saal Nimeks ei peeta ja seepärast suurtähega ei kirjutata kohanime omastavat käänet, kui seda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (s.o nagu ugri keeled, katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud). Siia kuuluvad: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder · toodete liiginimetused: kraakovi vorst, tallinna kilud, hollandi juust, riia leib · nähtuste, viiside, meetodite jm liiginimetused: araabia number, hispaania avang, eesti serv
riivjuustuna paljude itaalia toitude juurde. Itaalia vanasõna: "Riivi juustu alles siis, kui nuudlid juba keevad" ei pea sõna-sõnalt võtma. Õige on aga, et värskelt riivitud Parmesani tuleb eelistada pakendatud riivjuustule. Hapnikuga kokku puutudes kaotab juust oma aroomi. Väärtused Sisaldab kõiki vitamiine, proteiine, aminohappeid, mikroelemente ja muid väärtuslikke aineid. Tohtrid soovitavad seda kiiresti seeduvat ja hästi omastavat juustu isegi vanuritele, lastele ning haigetele. Kasutamine Lauajuustuna söömiseks lõigatakse juustuhöövli või kartulikoorimisnoaga imeõhukesi laaste. Riivitud juustu riputatakse serveerimisel segasalatite peale (nt Caesari salat) ning klopitakse vinegrett- või ka muudesse külmadesse kastmetesse. Väga tuntud roog on ka penne pestokastme ja parmesaniga; hästi passib parmesan muidugi ka peaaegu kõikide teiste kuumade pastakastmete ja
KIITOS... (mistä?) = AITÄH... (mille eest?) 1. Otsi sõnaraamatust nimisõna Käändelõpp: ...-STA / ...-STÄ (Kindlasti mitte tegusõna!) Kiitos kahvi+sta, tee+stä, avu..., lahja... 2. Vaata nimetavat käänet PIDÄN = TYKKÄÄN (mulle meelbib) (kuka? = kes? / mikä? = mis?) Pidän kahvi..., suklaa..., kesä..., talve... 3. Vaata selle järel olevat omastavat EN PIDÄ = EN TYKKÄÄ (mulle ei meeldi) käänet, mille lõpp on alati –n En tykkää elokuva..., auto..., sinise... (kenen? = kelle? / minkä? = mille?) 15 16 Seestütleva käände moodustamine: Skeem: kohv - kohvist, abi - abist Näited: KAHVI, -N APU, AVUN (1) kahvi, -n = omastav on lihtne: kahvi+n
ning on kasutusele siiani. Siiski tänapäevastele keelenormeeringutele pandi alus 20. sajandi esimesel poolel, kui Noor- Eesti liikumine mõistis, et eesti kirjakeel jääb paindlikkuse ja väljendusrikkuse poolest alla suurtele kultuurkeeltele. Keeleuuendus muutis eesti kirjakeelt mitmekesisemaks. Mõningaid tähelepanekuid eesti keelest: Eesti keeles on 14 käänet, eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Eesti omasõnadel ja eestipärastel laen- ning võõrsõnadel on põhirõhk esimesel silbil. Võõrapärastel võõr- ja laensõnadel on rõhk vastavalt lähtekeelsele sõnale. Vältus on hääliku hääldamise suhteline kestus. Eesti keeles on enamikul häälikuist kolm väldet -- I, II ja III ehk lühike, pikk ja ülipikk, kuid on ka erandeid. Sõnavälte ja astmevahelduse tundmine on aluseks käänamisele ja pööramisele.
NT:madu->mao, põld ->põllu · S- võib kaduda või asenduda. NT:käsi->käe,vesi ->vee · A- võib kaduda.NT:vaher->vahtra,tahta ->tahan · G- võib kaduda või asenduda. NT:kurg->kure,põlata ->põlgan · K- võib kaduda või asenduda. NT:sääsk->sääse Vältevaheldus · Eesti keeles on I, II ja III välde. · Vältevahelduses muutub sõnade sisehäälikute pikkus. · Käändsõnadel tuleb võrrelda ainsuse nimetavat(kes?mis?) ja ainsuse omastavat(kelle? mille?). Kui ainsuse nimetav on tugevas astmes ja omastav nõrgas astmes, siis on nõrgenev tüvi. Kui ainsuse nimetav on nõrgas astmes ja omastav tugevas astmes, siis on tugevnev tüvi. NT:keep->keebi (nõrgenev), kitsas-> kitsa (tugenev) · Tegusõnade puhul tuleb võrrelda da tegevus nime ja ainsuse 1. pööret. Kui da tegevus nimi on tugevas astmes ja ainsuse 1.p on nõrgaas astmes, siis on nõrgenev tüvi. Kui da tegevus nimi on nõrgas astmes ja ainsuse 1
tunnuste ja lõppude lisamise teel). Nt: pesa + de+ le +gi pesadelegi · Eesti keele frektsioon (astmevaheldus): 1. Astmevaheldus on sõnatüve reeglipärane muutmine eri sõnavormides, nii et osa vormides on tüvi tugevas astmes ja osa vormides nõrgas astmes. 2. Et astmevaheldust ära tunda, on vaja võrrelda sõna kaht tüvevarianti: käändsõnade puhul võrreldakse omastavat ja osastavat sõnatüve. Nt: nim muie, om muige, os muiet. Tegusõnade puhul võrreldakse mina-vormi ja nud-kesksõna sõnatüve. Nt: ma- tegevusnimi lendama, mina- vorm lendan, -nud lennanud 3. Astmevaheldus jaguneb kaheks: laadivaheldus häälikud (k, p, t, g, b, d, s) kaovad või muutuvad. Nt: kadu muige muiet, muutus hülge hülje. Vältevaheldus sõna muutub ühest vältest teise
NT:madu->mao, põld ->põllu · S- võib kaduda või asenduda. NT:käsi->käe,vesi ->vee · A- võib kaduda.NT:vaher->vahtra,tahta ->tahan · G- võib kaduda või asenduda. NT:kurg->kure,põlata ->põlgan · K- võib kaduda või asenduda. NT:sääsk->sääse Vältevaheldus · Eesti keeles on I, II ja III välde. · Vältevahelduses muutub sõnade sisehäälikute pikkus. · Käändsõnadel tuleb võrrelda ainsuse nimetavat(kes?mis?) ja ainsuse omastavat(kelle? mille?). Kui ainsuse nimetav on tugevas astmes ja omastav nõrgas astmes, siis on nõrgenev tüvi. Kui ainsuse nimetav on nõrgas astmes ja omastav tugevas astmes, siis on tugevnev tüvi. NT:keep->keebi (nõrgenev), kitsas-> kitsa (tugenev) · Tegusõnade puhul tuleb võrrelda da tegevus nime ja ainsuse 1. pööret. Kui da tegevus nimi on tugevas astmes ja ainsuse 1.p on nõrgaas astmes, siis on nõrgenev tüvi. Kui da tegevus nimi on nõrgas astmes ja ainsuse 1
at the baker´s leivakaupluses to the butcher´s lihapoodi the chemist´s apteek at Harrod´s Harrodi kaubamajas 4) tähistamaks kuuluvust linnale, riigile, maale (siin on tavaline ka of- konstruktsioon) Tallinn´s largest hotel Tallinna suurim hotell London´s squares Londoni väljakud Germany´s industry Saksamaa tööstus Kuuluvust saab inglise keeles väljendada ka of-konstruktsiooni (eessõna of + nimisõna) abil.Kui omastavat käänet kasutatakse eeskätt olendeid märkivate nimisõnadega, siis of-kontstroktsiooni tarvitatakse nii asjade, nähtuste kui ka elusolendite puhul: the legs of chair tooli jalad on the shore of a large lake ühe suure järve kaldal a picture of John Johni pilt a friend of Nigel üks Nigeli sõber the opinion of his friends tema sõprade arvamus
Erinevalt paljudest teistest keeltest puudub eesti keelel grammatiline sugu. Eesti tähestik : Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Öö, Üü, Xx, Yy Eesti keele käänded : nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, sesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Mõnedel omasõnadel on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi Fakte eesti keele grammatika kohta : · Eesti keeles on 14 käänet. · Eesti omasõnadel ja eestipärastel laen- ning võõrsõnadel on põhirõhk esimesel silbil. Võõrapärastel võõr- ja laensõnadel on rõhk vastavalt lähtekeelsele sõnale. · Eesti keeles on enamikul häälikuist kolm väldet -- I, II ja III ehk lühike, pikk ja ülipikk
He asks me: "What time is it?" He asks me what time it is. Passiiv Passive voice Be + mineviku kesksõna (3. pv) Brunch is eaten at the weekends. Paper was invented in china. The bully should be punished. Loendatavad nimisõnad Countable nouns 1. Loendavatel nimisõnadel on ainsus ja mitmus. We have a cat. I like cats. Buy me a hamburger. You can boy hamburgers at McDonald's. 2. Ainsuses kasutatakse nende ees artiklit a, an, the või omastavat asesõna. Mitmuses on nad ilma artiklita. Artikliga the, omastava asesõnada, arvsõnaga või hulgimäärusega ( some, any, many, lots of, several) Give me an apple. I like apples. Give me the apple. The apples on that tree are very sweet. My dog is black. Their dogs are brown. My sister is a pupil. There were lots of pupils in the playground. 3
He asks me: "What time is it?" He asks me what time it is. Passiiv Passive voice Be + mineviku kesksõna (3. pv) Brunch is eaten at the weekends. Paper was invented in china. The bully should be punished. Loendatavad nimisõnad Countable nouns 1. Loendavatel nimisõnadel on ainsus ja mitmus. We have a cat. I like cats. Buy me a hamburger. You can boy hamburgers at McDonald's. 2. Ainsuses kasutatakse nende ees artiklit a, an, the või omastavat asesõna. Mitmuses on nad ilma artiklita. Artikliga the, omastava asesõnada, arvsõnaga või hulgimäärusega ( some, any, many, lots of, several) Give me an apple. I like apples. Give me the apple. The apples on that tree are very sweet. My dog is black. Their dogs are brown. My sister is a pupil. There were lots of pupils in the playground. 3
See on Eesti keele grammatika. Kaupade nimetamine Hollandi juust ja Pühalepa tanu seni on kehtinud üldreegel, mille järgi kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites .Erandlikult on kohanimi kirjutatud väikese algustähega siis, kui teda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (nagu ugri keeled, katoliku kirik). Praktikas on see tähendanud kuut rühma nimetusi (sh toodete liiginimetused), kus kohanime omastavat käänet ei ole peetud nimeks ega kirjutatud ka suure algustähega. Just seepärast oleme siiani kirjutanud eesti juust, tallinna kilud jts väikese algustähega, kuigi Eesti ja Tallinn on õieti nimed, mis eeldaksid suurt algustähte Suurt tähte seal hulgas ka kaupade puhul on suur algustäht mis viidanud valmistamis- või asukohale (Eesti juust kui Eestis tehtud juust), väiketäht liigile või tüübile (eesti juust kui juustusort)
on nõrgas astmes (II vältes), osastav ja sama hääldustugevusega vorm aga tugevas astmes (III vältes). ·Vältevaheldus on astmevahelduse liik, mille puhul sõna tugev aste on III vältes ja nõrk aste II vältes. Ainult ühes vältes olevad sõnad on vältevahelduseta! ·Pöördsõna puhul on hea võrrelda oleviku 1. Pööret (mida teen) ja da-tegevusnime (mida teinud). Laadivaheldus ·Laadivaheldus toimub kui kaob ära s või sulghäälik. Et seda näha võrreldakse omastavat ja osastavat ainsuse vormi sisehäälikuid. ·Laadivaheldus on nõrk juhul kui sõnad pole sulghäälikut. Nõrga või tugeva astme üle otsustatakse antud vormi põhjal. Silp ·Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. ·Lühikesed silbid on sellised,millel puudub silbi lõpp ja tuum koosneb ainult ühest täishäälikust .
Konsonant häälik, mis üldiselt ei saa esineda üksi ja mida iseloomustab eri viisidel takistatud õhuvool. Koartikulatsioon ehk kaasahääldus on ühe hääliku mõju teise, lähedal oleva hääliku hääldusele. Fusioon morfeemide liitumise liik, kus morfeemide piirid on hajusad. NT murda ja surra (infinitiivi tunnust ei saa tüvest eraldada). Kumulatsioon morfeemide liitumise liik, kus ühes morfeemis on mitu tähendust. NT vete (väljendab mitmust ja omastavat käänet) Muutumine morfeemide liitumise liik, kus morfeemi kuju ühe tähenduse väljendamiseks vastavalt ümbrusele muutub. NT hixkarya keeles eitussufiksid. Assimilatsioon olukord, kus vastavalt ümbrusele muutub üks häälik lähedal oleva hääliku sarnaseks. Vokaalharmoonia olukord, kus sõna esimese silbi vokaal määrab ära järgnevate silpide vokaali laadi. Nt võro keeles hõbõhõnõ Palatalisatsioon ehk pehmendus, mis märgib tähendust. Nt palk vs palk.
põhitüüpi: Aglutinatiivsed (eesti, soome, türgi, jaapani); Flektiivsed (eesti, ladina, araabia, vana-kreeka); Isoleerivad keeles (ainult abisõnad hiina, vietnami). Eesti keeles kasutatakse kõigist kolmest midagi. EESTI KEELE TÜVEVAHELDUSED Sõnad A- ja B-tüvi: Eesti keele tähtsamad tüvevaheldused on astme-, vokaali- ja kujuvaheldus. Astmevahelduse abil väljendatakse suur osa eesti keele käändsõnade ainsuse omastavat ja osastavat käänet. Vokaalivehelduse abil väljendatakse mitmuse osastava käänet ja omadussõnade võrdlusastmeid. Kujuvaheldus otseselt grammatilist tähendust ei väljenda, ometi on vaja seda teada, et õigesti sõnavorme moodustada. Astmevaheduse liigid: laadi- ja vältevaheldus. Astmevaheldus on selline tüvevaheldus, mille puhul sõnatüve üks variant on tugevas, teine nõrgas astmes. Laadivahelduslike sõnade tugevus astmes esineb
Tom`s sister the dog`s tail the bird`s sing 2. Mitmuses olevatele slõpulistele nimisõnadele lisatakse ainult ülakoma. my brothers` room the girls` bags Pane tähele! Erandid! Kui mitmuses oleval nimisõnal puudub s, siis lisatakse samuti ülakoma ja s. mice`s cheese women`s shoes Pane tähele! Kui omastavat käänet kasutatakse tavaliselt elusolenditega, siis kuuluvust saab väljendada asjade, nähtuste ja ka elusolendite puhul ka ofkonstruktsiooniga (eessõna of ja nimisõna). the legs of the table the name of that book a photo of cats a friend of Tom Articles Artikkel Inglise keeles on kaks artiklit: umbmäärane artikkel a, an (the indefinite article) ja määrav artikkel the (the definite article).
Omastavaline liitumine Omastavas käändes täiendosa (nt keldri+aken, traadi+lõikur, pii- ma+kari, lapse+vanker, raamatu+riiul ) tähistab tavaliselt kuuluvust, otstarvet või objekti. Traadilõikur on lõikur, mis lõikab traati; Terminisaamisviisid 143 traatlõikur võiks olla näiteks mingi trimmeri sarnane traadi abil lõikav riist. Klaasriiul on tehtud klaasist, klaasiriiul on mõeldud jooginõude hoidmiseks. Omastavat liitumist mittetundvate dominantkeelte mõjul on selle liitumisviisi kasutus uute terminite moodustamisel vähenenud, näiteks cable modem kipub eesti keele spontaanses kasutuses olema pigem kaa- belmodem kui traditsiooni järgiv kaablimodem. Üldisele trendile vastu seista või eriti juba käibele läinud nimetavalise liitumisega termineid muuta on suhteliselt lootusetu, aga uue termini moodustamisel võiks ikkagi korraks mõelda ka omastavalise liitumise võimaluse peale.
annaabi.ee 
