Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Olümpiamängud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
olümpiamängud, jooks, olümpias, staadioni, olümpialipp, olümpiadeviis, hümn, staadionijooks, maadlus, olümpiavõitja, kokk, olümpiamänge, pierre, coubertin, olümpiatõotus, sportlaste, vanne, avatseremoonia, maili, peajumal, kreeklased, aegamööda, lisandusid, hipodroomil, autasustati, viimased, võistlused, kusjuures, pikamaajooks, pikkuneFifth level süsteem, mille eesmärgiks on organiseerida abi ROK-i tunnustatud rahvuslikele olümpiakomiteedele, seejuures ennekõike nendele, kes seda eriti vajavad. Olümpiamängud Olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse. Kaasaegsed rahvusvahelised olümpiamängud kujutavad endast olümpialiikumise kulminatsioonihetkeks olevat spordipidu, mis toimub iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse. Olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset
Olümpiakava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. 2)Kes ja Kus võistlesid? Kokku tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja- Aafrikas ühe sõnaga, kõikjalt kus elas kreeklasi.
ÕLÜMIPAMÄNGUD SISUKORD Lisa 1 Olümpiarõngad Lisa 2 Eesti medalitabel · ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavus võistlusi korraldati Vana- Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776e.m.a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid Vana- Kreekas ülemaailmsed pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumala Zeusi auks. 4- aastane vahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid ainult osa võtta vabad Kreeklased, orje võistlema ei lubatud.
Olümpiamängud Nüüdisaegsed rahvusvahelised olümpiamängud on olümpialiikumise kulminatsioonihetkeks olev spordipidu. Olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Olümpiamängud koosnevad suve ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et nad ei tohi kesta kauem kui 16 päeva. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaal ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Olümpialiikumine koosneb Rahvusvahelisest Olümpiakomiteest (ROK), rahvusvahelistest föderatsioonidest, rahvuslikest olümpiakomiteedest, olümpiamängude organiseerimiskomiteedest, rahvuslikest assotsiatsioonidest, klubidest ja nende liikmeteks olevatest isikutest, eelkõige sportlastest, kohtunikest, treeneritest ja teistest spordiga seotud isikutest
....................................................................................3 1. OLÜMPIAMÄNGUDE LIIGID.................................................................4 1.1 Antiikolümpiamängud............................................................................4 1.2 Vaheolümpiamängud............................................................................5 1.3 Suveolümpiamängud............................................................................5 1.4 Naiste Olümpiamängud.........................................................................6 2. OLÜMPIAMÄNGUDE AJALUGU............................................................7 2.1. Olümpiamängude kava.........................................................................8 2.2. Mängudeks valmistumine ja võistlejad......................................................8 2.3 Olümpiamuuseumid..............................................................................9 KOKKUVÕTE..........................
9........................................................................................Kasutatud kirjandus 2 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavusvõistlusi korraldati Vana-Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776 e.m.a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid Vana- Kreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. 4-aastane ajavahemik mooduistas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikdie sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud
Olümpiamängud Madis Aavik Kullamaa Keskkool 10A.klass Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud Vana Kreeke religioossed pidustused. Olümpias aastast 776 eKr kuni 393.aastani pKr. Mänge peeti Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Algul oli ürituse pikkuseks 1 päev, hiljemalt juba 5. Toimusid 293 korda. Kaasaegsed olümpiamängud Esimesed toimusid 1896.aastal 6. - 15.aprillini Ateenas. Osales 13 riiki. Naissportlased ei osalenud. Esimene toimumiskoht oli Panathenaikoni staadion. Suveolümpiamängud Esimesed 1896. aastal Ateenas. XXVIII mängud 2004.a. Ateenas. Toimunud 27 korda! Taliolümpiamängud Esimesed Chamonixis aastal 1924. Toimunud 20 korda. Sellel aastal 21. kord. Esimesed olümpiamängud Ateena 1896
Olümpia treeninguväljakute varemedAntiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana- Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest)
.............................................. 5 Olümpiarahu.................................................................................................... 6 2 Sissejuhatus Aastal 776 eKr peeti esimest korda olümpiamänge, pannes sellega aluse traditsioonile, mis kestis peaaegu 12 sajandit, kuni imperaator Theodosius I keelas sellised “paganlikud kultused”. Olümpiamängud ei olnud vaid spordiüritused - tähtsal kohal olid ka usulised riitused. Mänge peeti peajumal Zeusi auks ning võitjatele langes suur au süüdata ohvrituli Zeusi altaril. Olümpiamängud olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). 3 Olümpiamängud Olümpiamängude asukoht
................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11 Lõpetuseks.............................................................................................. 23 Kasutatud allikad..................................................................................... 24 Olümpiamängud Sissejuhatus Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad suveolümpiamängudest ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga
Olümpiamängud Aljona Filippova ja Jelizaveta Sinagina 11B Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Olümpiamängud olid kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Päritolu Olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta
Antiikolümpiamängud Aravete Keskkool Juhendaja:Raido Rohi Sissejuhatus Antiikolüpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi.Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid.
Olümpiamängud minevikust tänapäeva Olümpiamängud on kestnud ajast aegadesse, aga kui palju on nad muutunud ja kas üldse on? Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel.
JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUM kehaline kasvatus 10.klass Marge Raja ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMPIAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER Referaat Aineõpetaja:Aili Vaasli Järva-Jaani 2008 Antiikolümpiamängud: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid
.....................................................................................................................................6 2 Sissejuhatus Olümpiaprintsiip on "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt". Tõenäoliselt pärineb see algupäraselt Vana-Rooma luuletaja Ovidiuse teosest "Metamorphoses". Valisin referaadi teemaks Vana-Kreeka Olümpiamängud. Tundsin huvi selle vastu, kui kauge aja tagant pärinevad tänapäeva Olümpiamängud, milline on Vana-Kreeka Olümpiamängude ajalooline taust ja kuidas neid korraldati. Olümpiamängude ajaloost Antiik-Kreeka omapärasemaks ja kõrgemaks saavutuseks olid olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. Mänge peeti Zeusi auks. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul
Otepää Gümnaasium Olümpiamängud Referaat Koostaja: Teele Kants 11a Märdi 2009 Sisukord 1. Päritolu 2.Müüdid olümpiamängude päritolu kohta 3.Ajalugu 4.Esimesed olümpiamängud 5.Olümpiamängude kava 6. Mängudeks valmistumine 7.Võistlejad 8.Olümpiavõitjad 9.Korraldajad 10.Pealtvaatajad 11.Olme 12.Hilisperiood 13.XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 8. - 24.02.2002 Olümpia treeninguväljakute varemed Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama
Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud. 12-aastane poiss, kelle mõlemad vanemad olid veel elus, lõikas kuldse noaga Zeusi hiiest õlipuuoksa, millest punuti võidupärg. (Hiljem anti võitjatele kohe pärast võistlusi palmioks ning köideti lauba ümber valge lint.) Kes oli tulnud kolm korda olümpiavõitjaks, selle auks püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst. Teiseks ja kolmandaks jäänud atleedid ei saanud mingit autasu. Oma võidu vilja sai olümpiavõitja maitsta kogu elu: ta vabastati maksudest ning muudest koormistest, talle tehti kalleid kingitusi, talle eraldati tasuta parim koht teatris. Mõnikord vermiti võitjate auks metallraha ja neile määrati eluaegne pension. Spartas anti olümpiavõitjale õigus võidelda lahingus otse kuninga kõrval. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.
Sisukord Sisukord 2 1. Olümpiamängud: kuidas see oli? 3 2. Olümpiamängude teke: müüdid ja legendid 4 3. Olümpia lõpp 8 Kasutatud kirjandus 10 Lisad 11 · Lisa 1
Olümpiamängud on midagi, milleta pole sportlastel võimalik oma karjääri edendada ja areneda. Ent olümpiamängudel on väga huvitav ajalugu. Alustaksin olümpiarõngastest, siis olümpiatuli, seejärel antiikolümpia ja siis kaasaegsed olümpiamängud. Olümpiarõngad ehk olümpiasümbol Koosneb viiest omavahel põimunud olümpiarõngast. Kõik rõngad on erinevat värvi. Alates ülalt vasakult on rõngaste värvid sinine, must ja punane. Alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta rõngast, roheline rõngas aga musta ja punast. Kogu see kujund, mille rõngad moodustavad on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie
tahtejõudu. Ülekaalu põhjustavat varurasva kasutab organism energia saamiseks siis, kui toiduenergia vähesuse tõttu on süsivesikute varud juba ammendatud. Varurasva kulutamine pole kerge: üks tund energilist kõndimist (vähemalt 5 km) toob kaasa energiakulu 22 kcal. Kui organismil muud energiaallikat ei ole, siis kasutab ta selle kulu katmiseks veidi üle 20 g varurasva. Millal jõuab niimoodi paar-kolm kilo kaalus maha võtta? 10 000 m jooks nõuab 600 kcal, maratonijooks 1800 kcal. Pole hõlbus ennast saledaks joosta! Pealegi peab tüse inimene tervisespordiga väga ettevaatlikult alustama. Tervisesport, mille eesmärk pole kõrged sportlikud saavutused, aga on igaühele vajalik lihaskonna, vereringe- ja hingamiselundite tugevdamiseks. Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega.
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4
Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid maailmas. See hõlmab jookse, hüppeid, heiteid, mitmevõistlusi ja sportlikku käimist. Kergejõustikuga tegelevad nii harrastussportlased kui ka elukutselised sportlased. Harrastussportlased on inimesed, kes tegelevad spordiga oma lõbuks ning kutselised on sportlased, kes saavad võistlemise eest raha, teenivad sellega endale ülalpidamist. Tähtsamad kergejõustiku võistlused on olümpiamängud, maailma- ja Euroopa meistrivõistlused ning maailma ja Euroopa karikavõistlused. Olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused toimuvadtoimuvad toimuvad iga nelja aasta tagant ning maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See arv võrdsustus, kui 2008. aastal võeti kavva naiste 3000m takistusjooks. Naiste ja meeste
perekonna vanim liige Vanaaja riikide kuulsad valitsejad: Hammurapi(Babüloonia); Amenhotep IV (Egiptus); Aleksander Suur (Egiptus); Kyros Suur (Pärsia); Saalomon (Kaanan?); Caesar (Vana-Rooma); Octavianus (Egiptus, Rooma) Vanimad eeposed: Gilgames (sumeri), Mahabharata (India), Ilias ja Odüsseia (Vana- Kreeka), Vanaaja seitse maailmaimet: Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Kehakultuur vanades tsivilisatsioonides. Valitseva klassi riigikaitsjad õppisid: loomulikke liikumisviise (jooks, hüppamine, rohimine) rakenduslikke liikumisviise (ujumine, jahtimine, ratsutamine) sõjaks spetsiaalselt vaja (sõjavankri juhtimine, maadlus, mõõgavõitlus) sõjatantsud ja rituaalid Riigid, kus oli palgaarmee ja sporditi meelelahutuseks: veeprotseduurid ja saunad,
*** Heraklese seostamisel tippspordiga on tõsi taga. Kuigi olümpiamängude sünniloost pajatavad mitmed erinevad müüdid, olid paljud kreeklased veendunud, et olümpiamängudele pani aluse Teebas ilmavalgust näinud ning Argolises üles kasvanud Herakles. Te ju teate, head lugejad, et Olümpose mägi asub Põhja-Kreekas, kuid Olümpia asula paiknes sealt väga kaugel Peloponnesose poolsaare läänekaldal. Pole teada, millal Olümpias esimesed mängud aset leidsid, aga on kindel, et loetlema hakati olümpiamänge alates 776. a. eKr. Samast aastast algas ka kreeklaste ajaarvamine olümpiaadides, nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Algul olid mängud osa religioossetest pidustustest, mida Olümpias kui ühes olulises usukeskuses regulaarselt Zeusi auks korraldati. Esimestel mängudel oli kavas vaid üks spordiala staadionijooks, millele aja jooksul lisandus muidki alasid. Antiiksed
annaabi.ee 
