PUUDUSED- Juht ei pruugi olla võimeline suunama paljusid inimesi korraga. Nõutav töötajate kvalifitseeritus, sest iseseisvustasand on kõrge 23. Eestvedamine ja eestvedamise teooriad Eestvedamine: Kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Eestvedamisteooriates: käsitletakse vahetu juhtimise ja juhi mõjuvõimuga seonduvaid küsimusi. Eestvedamise situatiivsed ja olukorrateooriad väidavad, et organisatsioonid koosnevad vastastikuses sõltuvuses olevatest osadest, kus ühes osas toimunud muutus mõjutab teisi. 24. Kontrollifunktsioon Rakenduste kontrolli funktsioon võimaldab hoolikalt jälgida rakendusi, mis töötavad ettevõtte süsteemides 25. Personalijuhtimise valdkonnad Personalijuhtimise valdkonnad: 1)strateegia planeerimine; 2)personali planeerimine; 3)töö analüüs 4)töökohtade hindamine; 5)personali värbamine; 6)personali valik;
Funktsioonid: · planeerimine · eestvedamine · organiseerimine · kontrollimine · mehitamine 5. Eestvedamise olemus ja teooriad Eestvedamine: Kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Eestvedamisteooriates käsitletakse vahetu juhtimise ja juhi mõjuvõimuga seonduvaid küsimusi. Eestvedamise situatiivsed ja olukorrateooriad väidavad, et organisatsioonid koosnevad vastastikuses sõltuvuses olevatest osadest, kus ühes osas toimunud muutus mõjutab teisi. 1980.-90. aastate eestvedamise teooriad väidavad, et edukas juht peab oskama ja olema suuteline rakendama, olenevalt olukorrast, erinevaid juhtimisstiile ja töötajate eesmärgipärase mõjutamise võtteid. Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist läbi veenmisprotsessi suhtlemise kaudu. Eristatakse kolme tüüpi teooriaid:
väidetakse, et neid ei ole otstarbekas teineteisest eraldada. Antud teooria on üks tuntumaid käitumisteooriaid, mille rakendamisel arvestatakse ka konkreetset olukorda. Teoorias esitatakse viis eestvedamise tüüpi, paigutades need kahefaktorilisse võrgustikku: vähendatud juhtimine, võimukas juhtimine, klubiline juhtimine, meeskonnajuhtimine ja nn keskteejuhtimine. 3. Situatiivsed ehk olukorrateooriad Situatiivsete teooriate kohaselt sõltub eestvedamise edukus olukorrast. Nimetatud teooriad said alguse 1960-ndatel aastatel ning neis väideti, et universaalseid isiksuseomadusi ja käitumisviise erinevate olukordade tõhusaks juhtimiseks ei ole olemas. Pole ka olemas ainuõiget juhtimisstiili seda tuleb vastavalt olukorrale kohandada. Olenevalt olukorrast võib edu tuua nii autokraatlik kui demokraatlik juhtimisstiil.
väidetakse, et neid ei ole otstarbekas teineteisest eraldada. Antud teooria on üks tuntumaid käitumisteooriaid, mille rakendamisel arvestatakse ka konkreetset olukorda. Teoorias esitatakse viis eestvedamise tüüpi, paigutades need kahefaktorilisse võrgustikku: vähendatud juhtimine, võimukas juhtimine, klubiline juhtimine, meeskonnajuhtimine ja nn keskteejuhtimine. 3. Situatiivsed ehk olukorrateooriad Situatiivsete teooriate kohaselt sõltub eestvedamise edukus olukorrast. Nimetatud teooriad said alguse 1960-ndatel aastatel ning neis väideti, et universaalseid isiksuseomadusi ja käitumisviise erinevate olukordade tõhusaks juhtimiseks ei ole olemas. Pole ka olemas ainuõiget juhtimisstiili seda tuleb vastavalt olukorrale kohandada. Olenevalt olukorrast võib edu tuua nii autokraatlik kui demokraatlik juhtimisstiil.
Igapäevaselt tegeletase kooskõlastamise, joondamise, kokkusobitamise ja kooshoidmisega. 6. Mis on kommunikatsioon? Kommunikatsioon on teabevahetuse protsess, mille käigus toimub informatsiooni vahetus. 9. loeng 1. Mis on eestvedamine? Eestvedamine on inimsuhete vorm, kus üks inimene mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. 2. Millised on põhilised 3 eestvedamisteooriate gruppi? · Isikuomaduste teooria · Käitumuslikud teooriad · Situatsiooni ehk olukorrateooriad 3. Mis on erilise isiksuse teooria? 4. Kirjeldage lühidalt Hershey Blanchardi mudelit (pikk küsimus). 5. Kirjeldage eestvedamise protsessi. Eestvedamine koosneb kaasahaaramisest, selgitamisest ja selgete otsuste tegemisest. 6. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad Hershey Blanchardi ja Blake Mountoni mudelid? 7. Millised on põhilised eestvedamisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus? (eksamil küsin nt: kirjeldage autoritaarset juhtimisstiili). 10. loeng 1
ja põhitõdede kogumit. Senini ei ole kellelgi õnnestunud luua terviklikku ja igakülgselt põhjendatud organisatsiooni- ja juhtimisteooriat. Kaasaegsete juhtimisteooriate valik ja esitamine on keeruline, sest objektiivse hinnangu saame teooriatele anda alles aastakümnete möödudes. Samas on seda vaja teha, sest ilma selleta jääks juhtimisteooria vanamoodsaks ning selle mõistmine oleks ühekülgne. Paljude juhtimisteadlaste pingutustest kasvasid välja süsteemi- ja olukorrateooriad. Viimased (Albanese, 1988: 55-60) 2.1.1. Süsteemiteooria Süsteemiteooria (systems theory) rajaja West Churchman (1957). Vaadeldakse org.-ni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu org.-ni juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia.Entroopia
11. Loobuda tööstandarditest (määratud töönormidest), mis kirjutavad töötajatele ette numbrites väljendatud norme. 12. Eemaldada barjäärid, mis seisavad tunnitasu saava töötaja ja tema õiguse vahel olla uhke oma töö panusele. 13. Juurutada jõulised koolitus ja ümberõppeprogrammid. 14. Moodustage tippjuhtkonda meeskond, mis hakkab iga päev suunama organisatsiooni tegevust just nende 13 punkti täitmise suunas. 3. Olukorra (situatiivsed) teooriad. Olukorrateooriad lähtuvad olukorrast, eeldavad selle tundmaõppimist ja olukorraga arvestamist juhtimisotsuste tegemisel. Esmane on ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut. See koolkond on paindlikum eeldades, et on olemas palju erinevaid viise hästi tööd teha. Parima tegutsemissuuna määrab keskkond. Rõhutatakse, et juht ei tohiks järgida kindlaid reegleid vaid peaks igas konkreetses olukorras põhjalikult analüüsima välis-ja sisemõjutusi. Kõige varasemaid
Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. 2. Inimressursi koolkond (human resouces). ·Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. ·Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow´d, Douglas McGregorit jt. A. Maslow vajaduste hierarhia teooria D. McCregor - X ja Y teooria 13 Kaasaegsed juhtimisteooriad + sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 1 Süsteemiteooria (systems theory) rajaja West Churchman (1957). Vaadeldakse organisatsiooni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu organisatsiooni juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk.
Kaasaegsete juhtimisteooriate valik ja esitamine on keeruline, sest objektiivse hinnangu saame teooriatele anda alles aastakümnete möödudes. Seetõttu on nende valik paratamatult subjektiivne. Samas on seda vaja teha, sest ilma selleta jääks juhtimisteooria vanamoodsaks ning selle mõistmine oleks ühekülgne. Paljud juhtimisteadlased on kritiseerinud erinevate juhtimisalaste käsitluste ühekülgsust ja üritanud neid omavahel ühendada. Sellest kasvasid välja süsteemi- ja olukorrateooriad. Viimased eeldavad olukorra tundmaõppimist ja seda kirjeldavate tunnustega arvestamist juhtimisotsuste tegemisel. (Albanese, 1988: 55-60) 2.1.1. Süsteemiteooria Süsteemiteooria üks rajajaid on West Churchman (1957). Süsteemiteooriad rõhutavad organisatsiooni terviklikkust, mistõttu seda ei saa osade kaupa vaadelda. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded
Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. 4.2 Olukorrateooriad 4.2.1Terviklik kvaliteedijuhtimine ( E.Deming) TQM (Total Quality Management) on kõigi töötajate koostööl põhinev juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu. TQM eeldab süsteemset mõtlemist ja org.-ni kui terviku nägemist, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ning teeninduse valdkonnad. TQM on kvaliteediorientatsiooniga juhtimine. Ta on kogu org.-ni hõlmav juhtimiskontseptsioon,
Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. Olukorrateooriad- Terviklik kvaliteedijuhtimine: E. Deming. On kõigi töötajate koostööl põhinev juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/ teenuse kvaliteet ja kliendi rahulolu. Eeldab süsteemset mõtlemist ning org. kui terviku nägemist, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ja teeninduse valdkonnad. Eesmärgiline juhtimine: D. McGregor, P. Drucker. Tegutsemisviis org., mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja
oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. 2 Olukorrateooriad 2.1 Terviklik kvaliteedijuhtimine (E.Deming) TQM (Total Quality Management) on kõigi töötajate koostööl põhinev juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu. TQM eeldab süsteemset mõtlemist ja org.-ni kui terviku nägemist, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ning teeninduse valdkonnad. TQM on kvaliteediorientatsiooniga juhtimine. Ta on kogu org.-ni hõlmav
(Üksvärav 2004) Eestvedamine on inimsuhete vorm kus ÜKS inimene (Liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. (Mullins 1993) 2. Millised on põhilised 3 eestvedamisteooriate gruppi? Isikuomaduste teooria o Erilise isiksuse teooria o Liidri roll Käitumuslikud teooriad o Ohio ja Michigani / Blake Moutoni maatriks o Eestvedamis(juhtimis)stiilid Situatsiooni ehk olukorrateooriad o Fiedleri sõltuvusteooria o Hersey ja Blanchardi mudel 3. Mis on erilise isiksuse teooria? Liidriks sünnitakse, mitte saadakse Sadade isiksuseomaduste ja muude omaduste kombinatsioon määrab inimese võimaliku edu liidrina Kaks eestvedaja tüüpi: o Traditsioonilised liidrid selleks sünnitakse (troonipärijad) o Karismaatilised liidrid rahva hulgast esile tõusnud 4
Õpitav Kaasa sündinud teataval määral arendatav Haardelt ulatuslikum Haardelt kitsam 3. Nimeta tähtsamad eestvedamisteooriate alaliigid, too vähemalt üks näide igast liigist. Isikuomaduste teooria erilise isiksuse teooria, liidri rollid Käitumuslikud teooriad Ohio ja Michigani / Blake Moutoni maatriks, eestvedamise(juhtimise) stiilid Situatsiooni ehk olukorrateooriad Fiedleri sõltuvusteooria, Hersey ja Blanchardi mudel 4. Nimeta vähemalt 5 Sinu jaoks olulisemat liidri omadust. Põhjenda. Kohanemisvõime Võime ennast kehtestada Kõrge saavutusvajadus Julgus võtta vastutust Alluvate kiitmine ja tänamine 5. Mis on Ohio-Michigani ja Blake-Mountoni maatriksi põhiline idee? Püütakse öelda, et olenevalt olukorrast tuleb juhil keskenduda inimestele või toodangule, faktoreid (inimesele ja toodangule
51. (Toetub suuresti neljale põhimõistele: kogemus, roll, mall ja olukord, käsitlussuunad: tegevuslik, arvutuslik ja olukorraline) Süsteemiteooria - rajaja West Churchman (1957). Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Olukorrateooriad (püsivaks suuruseks juhi tegelik tööolukord, muutuvateks kõik teiste käsitluste põhitõed) - Terviklik kvaliteedijuhtimine (E.Deming) kõigi töötajate koostööl põhinev juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu. TQM eeldab süsteemset mõtlemist ja org.-ni kui terviku nägemist, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ning teeninduse valdkonnad
konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia – st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. 4.2 Olukorrateooriad 4.2.1Terviklik kvaliteedijuhtimine (E.Deming) TQM (Total Quality Management) – on kõigi töötajate koostööl põhinev juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu. TQM eeldab süsteemset mõtlemist ja org.-ni kui terviku nägemist, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ning teeninduse valdkonnad. TQM on kvaliteediorientatsiooniga juhtimine. Ta on kogu org.-ni hõlmav juhtimiskontseptsioon, mis
koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 5) Postmodernistlikud teooriad ja teised juhtimise paradigmad. 50-ndail ja 60-ndail aastail oli organisatsiooni- ja juhtimisteooriate käsitlemine in. Iga majandus-, sotsiaal- ja psühholoogiateema käsitleja, kel vähegi võimalik, lülitas oma kirjatükki kas lühemal või pikemalt midagi ka organisatsiooni- või juhtimisteooriast. Mujalt kirjutatust vähem või rohkem haarates esitati lisaks ka oma algmõtteid ja omapäraseid seisukohti
koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 5) Postmodernistlikud teooriad ja teised juhtimise paradigmad. 50-ndail ja 60-ndail aastail oli organisatsiooni- ja juhtimisteooriate käsitlemine in. Iga majandus-, sotsiaal- ja psühholoogiateema käsitleja, kel vähegi võimalik, lülitas oma kirjatükki kas lühemal või pikemalt midagi ka organisatsiooni- või juhtimisteooriast. Mujalt kirjutatust vähem või rohkem haarates esitati lisaks ka oma algmõtteid ja omapäraseid seisukohti
Kui strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale ja missioonile, siis taktika keskendub inimestele ja tegevustele. Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud operatiivsete eesmärkide saavutamisele. 2) Eestvedamine kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Eestvedamisteooriates käsitletakse vahetu juhtimise ja juhi mõjuvõimuga seonduvaid küsimusi. Eestvedamise situatiivsed ja olukorrateooriad väidavad, et organisatsioonid koosnevad vastastikuses sõltuvuses olevatest osadest, kus ühes osas toimunud muutus mõjutab teisi. 1980.-90. aastate eestvedamise teooriad väidavad, et edukas juht peab oskama ja olema suuteline rakendama, olenevalt olukorrast, erinevaid juhtimisstiile ja töötajate eesmärgipärase mõjutamise võtteid. Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist läbi veenmisprotsessi suhtlemise kaudu. Eristatakse kolme tüüpi teooriaid:
Tallinn, Eesti-Ameerika Ärikolledz, 2000, lk. 53-54 Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 5) Postmodernistlikud teooriad ja teised juhtimise paradigmad.* 2.4.1. Juhtimise klassikalised teooriad Klassikalised juhtimisteooriad hakkasid levima , mil mitmed edukad praktikud-töösturid üritasid oma kogemusele ka teoreetilist tausta luua ning anda selle põhjal soovitusi juhtimise tõhustamiseks. Nende teooriate seisukohti on edasi arendatud, kuid lähenemiste põhiolemus on hästi vastu pidanud. Klassikalised juhtimisteooriad jagatakse kolme peamisse rühma:
annaabi.ee 
