TEKSTIÕPETUS 12. klass NIMI: Pillerin Pihelgas Asenda kõrvallause sobiva lauselühendiga ja pane vajalik(ud) koma(d). Kui raamatu kätte võtsin, unustasin kõik muu enda ümber. Raamatu kätte võtnud, unustasin kõik muu enda ümber. Töödejuhataja, kel oli käes ruupor, jagas meile pidevalt korraldusi. Töödejuhataja, käes ruupor, jagas meile pidevalt korraldusi. Post, mis eile püsti pandi, oli tänaseks viltu vajunud. Post, eile püsti pandud, oli tänaseks viltu vajunud. Ralliauto, mis kurvist välja kihutas, pidi võistluse katkestama. Ralliauto, kurvist välja kihutanud, pidi võistluse katkestama. Kui film oli lõpuni vaadatud, heitis isa puhkama. Film lõpuni vaadatud, heitis isa puhkama. Poisivolask, kes hoidis käsi taskus, vaatas ülemusele ülbelt otsa. Poisivolask, käed taskus, vaatas ülemusele ülbelt otsa. Kui lapsed saali jõudsid, hakkasid nad kärsitult eesriide ...
Noored mitmekultuurilises maailmas Ajakirjandus nüüdisaegse elu peegel Spordis ei ole lihtsaid võite ,,Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk." (L.Tolstoi) Inimese elu on tema enese nägu Kõigel siin ilmas on hind Kasutatud allikad Eesti keel. Riigieksam 2003. Riigieksam 2004. Tallinn, 2003 Emakeel. Riigieksam 1999. Tallinn, 1999 M.Hennoste, Arukas arutleja. Virgela, 1998 M.Hennoste, Kirjutamise kunst. Künnimees, 2000 M.Hennoste, Täna kirjutame kirjandit. Tallinn, 2009 M.Hage, Tekstiõpetus. Koolibri, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Ainevihik. Koolibri , 2000 T.Õunapuu, Eksamikirjand kui niidirull. Koolibri, 1998 R.Vääri, Kaunis kirjakeel väljendab eestikeelset mõtlemist. Õpetajate Leht, 16. aprill 1999 http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/uldharidusvalishindamine/riigieksamite-materjalid- 2010/eesti-keel http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Eesti_keele_riigieksam_2010_Teemad.pdf Õppematerjali koostas emakeeleõpetaja Mirja Särg
7.suulist kõnet iseloomustav üldsõnalisus (nt asi, panema, lööma jt) ja liigne asesõnalisus; 8.rõhusõnadega liialdamine; 9.lendsõnade ja väljendite põhjendamata kasutamine; 10.sarnaste lausekonstruktsioonide kasutamine (nt lihtlauselisus). Kasutatud allikad Eesti keel. Riigieksam 2003. Riigieksam 2004. Tallinn, 2003 Emakeel. Riigieksam 1999. Tallinn, 1999 M.Hennoste, Arukas arutleja. Virgela, 1998 M.Hennoste, Kirjutamise kunst. Künnimees, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Koolibri, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Ainevihik. Koolibri , 2000 T.Õunapuu, Eksamikirjand kui niidirull. Koolibri, 1998 R.Vääri, Kaunis kirjakeel väljendab eestikeelset mõtlemist. Õpetajate Leht, 16. aprill 1999 Õppematerjali koostas M.Särg
TEKSTIÕPETUS Suhtlemine ehk kommunikatsioon põhineb suulisel ja kirjalikul kõnel. Kommunikatsiooni protsess saab toimuda siis, kui on olemas kõneleja või kirjutaja ja kuulaja või lugeja. Sõnumi saatja vastuvõtja ehk retipient. Sõnumi ja tagasiside võivad olla sõnalised või sõnatud, tahtlikud või tahtmatud. Tagasiside võib-olla vahetu (st võib toimuda kohe) või võib toimuda ajaliselt hiljem. Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku...
Keelepoliitika määrab enamasti ka järgmise taseme, (kitsamas mõttes) keelekorralduse meetodid – Eesti puhul kirjakeele normingu kehtestamise korra. • Keelekorraldus on keelepoliitikast sanktsioneeritud sisuline tege- vus, mille eesmärk on kokku leppida ja seejärel sõnastike ja muude keelekirjeldustega kohustuslikuks või vähemalt soovi- tatavaks kuulutada keele konkreetsed omadused: õigekiri, sõna- vara, vähemal määral lause- ja tekstiõpetus ja veel palju vähemal määral semantika ja pragmaatika. Eestis tegelevad keelekorraldusega Emakeele Seltsi keeletoimkond, kirjakeele normingu kehtestamise korras mainitud normatiivsete sõnastike autorid ja terministandardite koostajad. • Keelehoole on kõige levinum tegevus ja seisneb keelepoliitika ja -korralduse suuniste praktilises rakendamises. Põhitööna tegelevad sellega keeletoimetajad, korrektorid, emakeeleõpetajad,
annaabi.ee 
