9.Happe tugevus sõltub sellest, kui palju on happe lahuses vesinikioone. Tugevas happe lahuses on kõik molekulid jagunenud ioonideks. 10.Enamik metalle reageerib hapetega, kuid on ka selliseid mis ei reageeri. 12. hape+metall= sool+vesinik 2Zn+4HCl= 2ZnCl2 +2H2 6Na+2H3 PO4=2Na3PO4 +3H2 Mg+H2 SO4 = MgSO4+H2 13. Happeline oksiid+vesi=hapnikhape CO2+ H2 O= H2 CO3 SO3+ H2O= H2 SO4 P4O10+ 6H2O= 4H3PO4 14. Hapnikuta happeid saadakse vastavate gaasiliste vesinikühendite lahustamisel vees. H2O Divesiniksulfiid(gaas)--- divesiniksulfiidhape(lahus) H2S-----H2S 15. Hapnikhapped saadakse enamsti vastava happelise oksiidi reag. veega.(n. P4O10 +6H2O=4H3PO4) ALUSED 2. Kõik hüdroksiidid sisaldavad anioonidena hüdroksiidioone. 3.Aluste omadused on tingitud hüdroksiidioonide esinemisest lahuses.Om.-d: sööbiv toime,
Fosfor(V)oksiid P4 + 5O2 = P4O10 Happeline oksiid Valge, tahke, sööbiv ja väga hügroskoopne aine Seob tugevasti õhuniiskust Kasutatakse paljude ainete ja gaaside kuivatamiseks http://keemiavideod.ut.ee?video=6 Ortofosforhape P4O10+6H2O=4H3PO4 valge kristalne aine sulamistemperatuur 42,5 °C keskmise tugevusega hape, mis lahustub hästi vees tööstuses saadakse kaltsiumfosfaadi töötlemisel konsentreeritud väävelhappega Ca3(PO4)2 + konts. 3H2SO4= 2H3PO4 + 3CaSO4
mida tavaliselt kutsutakse html+&cd=2&hl=et&c fosforhappeks. t=clnk&gl=ee Fosforhape on 6H2O + P4O10 = 4H3PO4 keskmise Tegemist on valge tahke ainega, mis ülihästi lahustub tugevusega hape. vees. Keskmise tugevusega hape, mille anioon on inimesele ohutu ja saab kasutamist karastusjookides. (tekitab suus külmatunde) H3PO4 Kasutatud allikad: molekuli struktuur
Happelised oksiidid Happelisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega. Enamik mittemetalliliste elementide oksiidid on happeliste omadustega. Rehgeerimine alustega Happeliste oksiidide reageerimisel alustega tekivad vastav sool ja vesi. Näide: SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O Reageerimine aluseliste oksiididega Reaktsiooni toimumisel tekib sool. Näide: CaO + CO2 = CaCO3 Reageerimine veega Enamik happelisi oksiide reageerib veega moodstades vastava happe. Näide: P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 Amfoteersed oksiidid Amfoteersed oksiidid on sellised oksiidid, millel võivad avalduda nii aluselised kui ka happelised omadused.Amfoteersete oksiidide hulka kuuluvad vähemaktiivsete metallide oksiidid, milles oksüdatsiooniaste on enamasti 3(vahel ka 2 või 4). Amfoteersetele oksiididele vastavad hüdroksiidid on ka amfoteersete omadustega. Kõik amfoteersed hüdroksiidid on vees praktiliselt lahustumatud. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Neutraalsed oksiidid
NB! Kõik aluselised oksiidid on mittemolekulaarsed. Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad aktiivselt veega, nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri. HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid(nt SiO2 ja CrO3). Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O Happeline oksiid + vesi = vastav hape P4O10 + H2O -> 4H3PO4 AMFOTEERNE OKSIID - Oksiid, millel võivad avalduda nii aluselised kui happelised omadused(omadustelt vahepealsed). Amfoteersete oksiidide aluselised ja happelised omadused avalduvad väga nõrgalt. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Al2O3 + H2O = EI REAGEERI NEUTRAALNE OKSIID - Puuduvad happelised ja aluselised omadused, neile ei vasta ükski alus ega hape HAPETE, LEELISTE EGA VEEGA EI REAGEERI Sellesse liiki kuulub ainult 3mittemetallioksiidi:
Vee molekuli teke - alus+hape Ca(OH)2 + 2HCl > 2H2O pähe: SO2 + H2O > H2SO Gaasilise aine eraldumine reaktsioonis sool+hape SO3 + H2O > H2SO4 Na2S > 2HCl + H2O(nool üles) CO2 + H2O > H2CO3 Na2CO3 + H2SO4 > Na2SO4 + H2CO3 P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 Enamiks tuntumaid happeid lahustub vees hästi. N2O3 + H2O > HNO2 Leelised lahustuvad vees hästi.(tugevad alused) N2O5 + H2O > HNO3 LiOH, NaOH, KOH, Ca(OH)2 , Ba(OH)2 Vähe lahustuvad hürdoksiidid(nõrgad alused) Mg(OH)2 , Zn(OH)2 , Cu(OH)2 , Al(OH)2 , Fe(OH)2 , Cr(OH)2 Fe2(SO4)3 raud(III)sulfaat Na2SO3 naatriumsulfit CuCl2 vask(II)kloriid 2Fe + 3Cl t> 2FeCl3 NaOH > Na+ + OH Ca(OH)2 > Ca2+ + 2OH
HNO2 H+ NO2 1 N +III K nitriit H2S H+ HS S2 2 S II H2 + S = H2S K sulfiidid H2SO4 H+ HSO4 SO42 2 S +VI SO3 + H2O = H2SO4 T sulfaat H2SO3 H+ HSO3 SO32 2 S +IV SO2 + H2O = H2SO3 K sulfitid H2CO3 H+ HCO3 CO32 2 C +IV CO2 + H2O = H2CO3 N karbonaat H3PO4 H+ H2PO4 HPO42 PO43 3 P +V PO4 + H2O = 4H3PO4 K fosfaat H2SIO3 2 SI +IV kaudselt N silikaat H4SIO4 4 SI +IV kaudselt N silikaat HMNO4 H+ MNO4 1 MN +VII MN2O7 + H2O = 2HMNO4 K permanganaat
HCOOH METAANHAPE. Igapäevased toidus kasutame: äädikh, sidrunh, õunhapet. Olekud: Vedelikud väävelhape, lämmastikhape, metaanhape ja etaanhape. Tahked ained sidrunhape, bensoehape, oblikhape. Vesilahustes süsihape ( H2CO3) väävlishape ( H2SO3). Hapete saamisvõimalusi : * Happe saamine gaasilise vesiniühendi lahustamisel vees. HCl +H2O» HCl. H2S + H2O » H2S. * Happe saamine happelise oksiidi reageerimisel veega. P4O10 + 6 H2O » 4H3PO4 . CO2 + H2O » < H2CO3. * Happe kaudne saamine soola ja tugeva happe vahelises reaktsioonis. Na2SiO3 + H2SO4 » Na2SO4 + H2SiO3
4. 4. Восстановительные свойства Обладает восстановительными свойствами, восстанавливает малоактивные металлы из растворов их соединений: 4HgCl 2 + P4O6 + 10H2O = 4H3PO4 + 4Hg + 8HCl. Оксид фосфора (V) – 1. 1. Взаимодействие с водой Получается при горении фосфора в избытке белый рассыпчатый гигроскопичный Оксид фосфора (V) чрезвычайно жадно присоединяет воду, кислорода: порошок, рыхлый до пушистости
H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-okta; 9-nona; 10-deka 1. aluseline oksiid + hape sool + vesi 2. CaO + 2HCl CaCl2 + H2O 3. 4. aluseline oksiid + vesi leelis 5. LiO + H2O 2LiOH 6. 7. happeline oksiid + alus sool + vesi 8. SO2 + 2NaOH Na2SO3 + H2O 9. 10. happeline oksiid + vesi hape 11. P4O10 + 6H2O 4H3PO4 12. 13. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 14. CaO + CO2 CaCO3 15. 16. lihtaine + hapnik oksiid 17. C + O2 CO2 18. 19. metall + hape sool + vesinik (lahjendatud hapetega reageerivad pingereas vasakul pool olevad metallid, paremal pool olevad mitte) 20. Fe + H2SO4 FeSO4 + H2 21. 22. alus + hape sool + vesi 23. 2LiOH + H2SO4 Li2SO4 + 2H2O 24. 25
2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 > K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O > H2CO3 + 3- P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 SiO2 + H2O Ei toimu, sest SiO2 on liiv. 2) Reageerimine alustega Saadused on sool ja vesi. + 2- SO2 + 2NaOH > Na2SO3 + H2O SO3 + Ba(OH)2 > BaSO4 + H2O 3) Reageerimine aluselise oksiidiga. Saadus on sool. Vaata aluseline oksiid reageerib happelise oksiidiga. K2O + CO2 > K2CO3 HAPPED 1) Reageerimine metallidega Saadused on sool ja vesinik.
Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Happeliste oks. valemid: C + O2=CO2 P+O2=P4O10 P4O10+6H20=4H3PO4 CO2+NaOH= Na2CO3+H2O Püsiva o.a. metalli oks. 4Na+ O2=2Na2O Mg+O= MgO Na2O+H2O=2NaOH MgO+HCl= MgCl2+H2O Muutuv o.a.metalli oks. Fe+O=Fe2O Ni+O=Ni2O Fe2O+H2SO4=FeSO4+H2O Ni2O+HNO3=Ni(NO3)2+H2O Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Muutuv o.a metalli hüdr. Fe(OH)2=FeO+H2O Cu(OH)2+2HCl=CuCl2+H2O Leelise K2O+H2O =2KOH Li2O+H2O=2LiOH 2KOH+Fe(NO3)2=Fe(OH)2+2KNO3 3LiOH+H3PO4=Li3PO4+3H2O Happed koosnevad vesinikioonist ja happejääkioonist. H2+Cl2=2HCl SO3+H2O=H2SO4
reageerivad veega ei reageeri Li2O , CaO , BaO CrO , FeO, NiO · reageerimine hapetega CaO +2HCl -> CaCl2 + H2O · reageerimine veega Li2O + H2O -> 2LiOH · nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri NiO + H2O -> ei toimu Ha p p e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega . · reageerimine alustega : SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O SiO2 + 2KOH -> K2SiO3 + H2O · reageerimine veega : P4O10 + 6H2O -> 4H3PO4 Am fo te e rs e d o ks iid id · ... on sellised oksiidid, millel võivad avalduda nii aluselised kui happelised oksiidid omadused. · reageerimine veega : Al2O3 + H2O -> ei toimu Ne utra a ls e d o ks iid id · ... neil ei ole ei happelisi ega aluselisi omadusi . · Hapete, veega ja leelistega EI reageeri. CO , NO , N2O Lakmuspaber Happeline Punane . Neutraalne Lilla
Happeliste oksiidide ja vee reaktsioonil tekivad happed. Näiteks vääveldioksiidi ja vee reaktsioonil tekib väävlishape: SO2 + H2O →H2SO3 Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid: a) süsinikdioksiid + vesi → süsihape b) vääveltrioksiid + vesi → väävelhape c) dilämmastikpentaoksiid + vesi → lämmastikhape d) tetrafosfordekaoksiid + vesi → fosforhape CO2 + H2O → H2CO3 SO3 + H2O → H2SO4 N2O5 + H2O → 2HNO3 P4O10 + 6H2O → 4H3PO4 3. Vali loetelust kaks õiget. süsihape (kergesti lagunev), ränihape (geeljas aine), keedusool, väävlishape, lämmastikhape. Happevihmade põhjustajaks võivad olla vihmavees lahustunud väävlishape ja lämmastikhape 4. Moodusta õiged paarid: H2S, SiO2, SO2, H2SO4, HCl, CO2. Hape, mis saadakse gaasilise vesinikkloriidi lahustamisel vees. HCl Oksiid, mis on üks peamisi happevihmade põhjustajaid. H2SO4 Oksiid, mida kasutatakse karastusjookide valmistamisel. CO2
Vääveldioksiid SO2 H2SO3 väävlishape Vääveltrioksiid SO3 H2CO4 väävelhape Tetrafosforfekaoksiid P4O10 H3PO4 fosforhape Dilämmastikpentaoksiid N2O5 HNO3 lämmastikhape *veega ei reageeri SiO2(liiv), sest ta on erand nt: P4O10 + 6H2O 4H3PO4 HAPETE REAGEERIMINE METALLIDEGA ! Reaktsioon toimub vaid juhul kui metall paikneb metallideaktiivsuse read vesinikust vasakul Mg + 2H|Cl MgCl2 + H2 2 Al + 3H2|SO4 Al2(SO4)3 + 3H2 Ei toimu: Ag + HN2 (kriips peale) metall paikneb metallide aktiivsuse reas vesinikust paremal. SiO2 + H2O (kriips peal) tegemist on erandiga.
f) Saamine Metallide reageerimine hapnikuga 2Ca + O2 = 2CaO Soolade kuumutamisel CaCO3 CaO + CO2 Aluste kuumutamisel Cu(OH)2 CuO + H2O g) Kasutamine CaO – Kustutamata lubi ehitusel Fe2O3 – Kasutatakse värvipigmendina (Pruun põrandavärv) 2. Happelised oksiidid – mittemetalloksiidid a) Reageerivad veega moodustades happe (Happeline oksiid + vesi = hape) CO2 + H2O = H2CO3 (Süsihape) SO2 + H2O = H2SO3 (Väävlihape) N2O5 + H2O = 2HNO3 (Lämmastikhape) P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 (Fosforhape) Erand: CO2, NO b) Reageerivad alusteliste oksiididega, tekib sool (Happeline oksiid + alus = sool) (H2SO3) + 2- SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O c) Saamine Metallide reageerimine hapnikuga S + O2 = SO2 4P + 5O2 = 2P2O5 Soolade kuumutamisel CaCO3 Ca + CO2 d) Kasutamine CO2 – karastusjookides, säilitatakse toiduaineid SO2 – hävitatakse kahjurputukaid SiO2 – klaasi tootmine
1) HCl - soolhape · maohape 0,5 % lahus · gaasiline HCl +H2O -> HCl 2) H2S - divesiniksulfiidhape · mädamuna lõhnaga 3) H2SO4 - Väävelhape · hästi tugev hape · söövitav · 100% hape - tume, õlitaoline · 30% lahus - auto akus 4) H2SO3 - Väävlishape · H2O + SO2 -> H2SO3 · keskmise tugevusega 5) H2CO3 - süsihape · CO2 + H2O -> H2CO3 · H2CO3 -> H2O + CO3 | · karastusjoogid VESI + OKSIID -> HAPE 6H2O + P4O10 -> 4H3PO4 H2O + SO3 -> H2SO4 Happevihm: 1) Looduslik : pilvedes on H2O, maalt tuleb CO2 koku sattudes tekib H2CO3, mis alla sajab. 2) Mittelooduslik : pilvedes on H2O, tehastest tuleb NO3, autodest SO3 ja SO2 kokku sattudes tekib : H2SO4, H2SO3, HNO3 mille alla sadamisel okaspuud hävivad ning lubiehitised lagunevad. Alused ehk hüdroksiidid. Indikaatori lakmus läheb siniseks aluses. Omadused: libedus, söövitavad, vahutavad, pesuvahendite koostises. Tuntumad: NaOH - naatriumhüdroksiid - seebikivi
Al2O3 Ei reageeri Al2O3 + 3H2SO4 Al2(SO4)3 + 3H2O Al2O3 + KOH Al(OH) 3 + K2O Indikaatorpaber muutus tumesiniseks MgO MgO + H2O Mg(OH)2 MgO + H2SO4 MgSO4 + H2O Ei reageeri P4O10 P4O10 + 6H2O 4H3PO4 Ei reageeri P4O10 + 12KOH 4K3PO4 + 6H2O Indikaatorpaber muutus siniseks, lillakaks CO2 CO2 + H2O H2CO3 Ei reageeri CO2 + 2KOH K2CO3 + H2O Indikaatorpaber läks roheliseks kui sellele kõrrega peale puhusin Keemia praktiline töö Soolad 1. Oli vaja saada 15 soola nii, et soola teke oleks märgatav.
Seepärast võivad orgaanilised lahustid ja paber kokkupuutel fosfor(V)oksiidiga süttida. Fosfor(V)oksiid on happeline oksiid. Tema reageerimine veega kulgeb astmeliselt, vahesaadusena tekivad mitmesugused polüfosforhapped, millest osa on mürgised. Kui vett on piisavalt, tekib lõppsaadusena ortofosforhape H3PO4. (fosforhape) Kuuma veega reageerimisel tekib põhiliselt ortofosforhape(H3PO4, mis on tugev kristalne aine, lahustub hästi vees. keskmise tugevusega hape). P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 Fosfaadid Ortofosforhappe reageerimisel leelisega tekib saadusena kas divesinikfosfaat, vesinikfosfaat või fosfaat (olenevalt lisatud leelise hulgast). ainus, mis hästi vees lahustub on divesinikfosfaat. teised kaks on kas vähelahustuvad või praktiliselt lahustumatud. Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element. Põhiosa toodetavatest fosfaatidest leiab rakendust fosforväetistena. Fosfaadid on
happeliste oksiididega, tekib sool. MgO + CO2 = MgCO3 · Ainult tugevalt aluselised oksiidid reag. veega, tekib leelis (vees lahustuv alus) CaO + H2O = Ca(OH)2 Happeliste oksiidide keem. om.: · Kõik happel.oksiidid reag. alustega, tekivad sool ja vesi SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O · Kõik happel.oksiidid reag. aluseliste oksiididega, tekib sool SO3 + K2O = K2SO4 · Enamus happel.oksiide reag. veega, tekivad vastavad happed(o.-a. sama) P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 (fosfori o.-a. +V) Ränidioksiid SiO2 (liiv) ei reageeri veega. Amfoteersete oksiidide keem.om.: · reag. hapetega tekivad sool ja vesi Al2O3 + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2O · reag. leelise vesilahusega tekib kompleksühend Al2O3 + 2NaOH + 3H2O = 2Na[Al(OH)4] Neutraalsete oksiidide keem.om.: Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete,aluste ega veega. Muutuva o.-a.-ga metalli oksiidide jaotus keemil.om. järgi. Kui üks ja sama metall moodustab mitu
Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O Väävel-vääveldioksiid-väävlishape-naatriumsulfit S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2 Vask(II)hüdroksiid-vask(II)oksiid- vask(II)sulfaat-vask Cu(OH)2->CuO+H2O; CuO+H2SO4->CuSO4+H2O CuSO4+Zn->Cu+ZnSO4 Raud(III)hüdroksiid-raud(III)oksiid- raud(III)kloriid- raud(III)hüdroksiid: Fe(OH)3->Fe2O3+H2O; Fe2O3+6HCl->2FeCl3+3H2O FeCl3+NaOH->Fe(OH)3 Väheneb<->Suur. O <-> R H2+Cl2->2HCl Cl H; 2Al+3S->Al2S3 Al S
2. mürgine 3. väga süttimisohtlik 4. tuleb hoida suletud purgis veekihi all 5. helendab pimedas 6. saadakse fosforiaurude jahutamisel 7. seismissek muundub punaseks fosforiks 1.Punane fosfor on kihilise ehitusega P4 püramiid 2. käitub oksüdeerujana 3. tikutopsi süütepinna põhiline koostis Fosfor (V) oksiid ja ortofosforhape 1. fosfor(V) oksiid on happeline 2. reageerimine astmeliselt lõppsaadus ortofosforhape (H3PO4) P3O10 + 6 H2O = 4H3PO4 Orto fosforhape H3PO4 1. keskmise tugevusega hape 2. tööstuslikult saadakse kaltsiumfosfaadi töötlemisel konts. Väävelhappega Ca3(PO4)2 + 3H2SO4(konts) = 2H3Po4+ 3CaSO4 Fosfaadid Ortofosforhappe reag leelisega tekib saadusena kas divesinik fosfaat , vesinikfosfaat või fosfaat H3PO4 = NaH2PO4 H3PO4 = Na2HPO4 H3PO4 = Na3PO4 Lahustuvad vees hästi Ca(H2PO4)2 vees lahustuv Ca(HPO4)2 ; Ca3(PO4)2 vees vähelahustuvad Fosfor looduses
hapnik. Oksiide saadakse: 1) liht- või liitainete oksüdeerimisel (reageerimisel hapnikuga) 4Al + 3O2 = 2Al2O3 P4 + 5O2 = P4O10 4NH3 + 5O2 6H2O + 4NO 2) Hapete, aluste või soolade lagundamisel H2SO4 = H2O + SO3 Cu(OH)2 = CuO + H2O MgCO3 = MgO + CO Happelised oksiidid reageerivad alati aluseliste oksiididega ja alustega ning peaaegu alati veega. SO2 + H2O = H2SO3 (väävlishape) SO3 + H2O = H2SO4 (väävelhape) CO2 + H2O = H2CO3 (süsihape) P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 (ortofosforhape) 2NO2 + H2O = HNO2 (lämmastikushape) + HNO3 (lämmastikhape) CrO3 + H2O = H2CrO4 (kroomhape) 2CrO3 + H2O = H2Cr2O7 (dikroomhape) 5 Aluseliste oksiidide hulka kuuluvad metallioksiidid. Nad reageerivad alati hapete ja happeliste oksiididega: CaO + H2SO4 = CaSO4 + H2O Fe2O3 + 6HCl = 2FeCl3 + 3H2O CuO + 2 HCl = CuCl2 + H2O Hapete keemilised omadused on tingitud vesinikioonide olemasolust.
on CuO). Siis, kui soolhapet panna reageerima ülejäänud 3-e vedela ainega, tekib ühel sade (hõbe(I)nitraadil), teisel tekib gaas (baariumvesinikkarbonaat) ja kolmas (väävelhape) soolhappega ei reageeri. Katja sõber Kalev tegi aga läbi samu abilahuseid kasutades katseid P4O10-ga ning sai järgmised tulemused: Abiaine P4O10 soolhappe lahus + vesi + leeliselahus + keedusoola lahus + e) Kirjutage, millised reaktsioonid toimusid Kalevi katsetes. 1)2P4O10+6HCl=2POCl3+3H2P2O6 2)P4O10+6H2O=4H3PO4 3)P4O10+12NaOH=4Na3PO4+6H20 4)P4O10+3NaCl=PoCl3+3NaPO3
H3PO4 fosforhape (fosfaat) HCl vesinikkloriidhape (kloriid) H2S divesiniksulfiidhape (sulfit) HF vesinikfluoriidhape (fluoriid) HI vesinikjodiidhape (jodiid) HBr vesinikbromiidhape (bromiid) Hapete saamine: 1) Miteemetallioksiidide reageerimisel veega SO3 + H2O = H2SO4 (ühinemisreaktsioon) SO2 + H2O = H2SO3 CO2 + H2O = H2CO3 P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 2) Ühinemisreaktsioonil H2 + Cl2 = 2HCl Keemilised omadused: 1) Lagunemine oksiidiks ja veeks H2SO3 SO2 + H2O (lagunemiseaktsioon) H2CO3 CO2 + H2O 2) Reageerimine metallidega, tekib sool ja eraldub vesinik, NB! ei reageeri Cu, Hg, Ag, Au Zn + H2SO4 = ZnSO4 + H2 (asendusreaktsioon) Fe + HCl = FeCl2 + H2 3) Reageerimine metallioksiididega, tekib sool ja vesi CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O
et tekiks hape või alus? SO3 + H2O = H2SO4 Sel viisil moodustavad aluseid CO2+ H2O = H2CO3 vaid SO2 + H2O = H2SO3 IjaII-A r. metallide oksiidid: P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 CaO + H2O = Ca(OH)2 Happe moodustavad veel NO2, N2O5 jt. Ka ammoniaak annab vees nõrga aluse: NH3 + H2O = NH3·H2O 3
· Valge fosfori põlemisel hapnikuvaestes tingimustes tekib fosfor(III)oksiid P4O6: P4(s) + 3O2(g) P4O6(s) · Molekul on siin tetraeedriline nagu P4, kuid iga fosfori aatomite paari vahel on hapniku aatom. · Fosfori põlemisel hapniku liias tekib fosfor(V)oksiid P4O10: P4(s) + 5O2(g) P4O10(s) · Fosfor(V)oksiid on valge tahke aine, mis reageerib energiliselt veega ja seetõttu kasutatakse seda laboris erinevate ainete kuivatamisel: P4O10(s) + 6H2O(l) 4H3PO4(aq) 40. Võrrelge fosforishappe ja fosforhappe omadusi, lähtudes fosfori oksüdatsiooniastmetest. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. Iseloomustage neile vastavaid soolasid ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Fosfor(III)oksiidi P4O6 lahustumisel külmas vees tekib fosforishape H3PO3: P4O6(s) + 6H2O(l) 4H3PO3(aq) · Fosforishape on kaheprotoonne hape, kuna üks vesinik on seotud fosforiga ja ei dissotsieeru.
5. Fosforhapped. Fosfori oksiidide reageerimisel veega tekivad happed P4O6+6H2O=4H3PO3 (fosforishape) Fosforishappe valemit kirjutatakse sageli kujul H2(HPO3), mis osutub, et üks vesinik (nurksulgudes) on seotud fosforiga otseselt ega dissotsieeru lahuses. Seega dissotsieerub fosforishape ainult kahes järgus: H2(HPO3)=H++H(HPO3)=H++H++HPO2-3 ning moodustub kaks rida soolasid. Fosforishappe soolasid nimetatakse ortofosforhape H3PO4. P4O10+6H2O=4H3PO4 Ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mis lahustub hästi vees. H3PO4 ei ole mürgine. Ta on keskmise tugevusega hape, mis moodustab 3 rida sooli: lihtsooli--ortofosfaate (Na3PO4, Ca3(PO4)2), mida tavaliselt nimetatakse fosfaatideks; vesinikfosfaate (Na2HPO4, CaHPO4) ja divesinikfosfaate (NaH2PO4, Ca(H2PO4)2). Ortofosforhappe kuumutamisel (260*C) tekib klaasitaoline, vees hästi lahustuv aine--difosforhape (pürofosforhape) H4P2O7: 2H3PO4=H4P2O7+H2O
nagu P4, kuid iga fosfori aatomite paari vahel on hapniku aatom. Ebameeldiva lõhnaga valge kristlane aine, mis tekib fosfori põlemisel hapniku vajakul. Vahataoline mürgine aine, oksüdeerub aeglaselt õhus ja annab P4O10. Fosfori põlemisel hapniku liias tekib fosfor(V)oksiid P4O10: P4(s) + 5O2(g) P4O10(s) Fosfor(V)oksiid on valge tahke aine, mis reageerib energiliselt veega ja seetõttu kasutatakse seda laboris erinevate ainete kuivatamisel: P4O10(s) + 6H2O(l) 4H3PO4(aq). Tekib valge suitsuna fosfori põlemisel hapniku või õhu liia käes; amorfne, kristalne, klaasjas, esineb peamiselt heksagonaalse kristallvormiga tahkisena. Anhüdriidid?? 40. Võrrelge fosforishappe ja fosforhappe omadusi, lähtudes fosfori oksüdatsiooniastmetest. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. Iseloomustage neile vastavaid soolasid ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Hapete ja nende soolade kasutamine.
Happed Fosfori happed – f. hapnikuühendid, kus f. oksüd.-aste on +1 … +5 Fosforhapete keemia – üsna komplitseeritud - tuntakse 8 põhitüüpi fosforhappeid neist tähtsaim H3PO4 (orto)fosforhape (fosforhape) – praktikas värvitu, veega segunev viskoosne vedelik sisaldab ≈ 85% H3PO4, d = 1,70 kg/dm3 puhtal kujul värvitud kristallid, sto 42,5ºC soolad fosfaadid (ortofosfaadid) tekib P4O10 hüdratatsiooni lõppsaadusena (sel hüdratatsioonil on palju vaheastmeid): P4O10 + 6H2O → 4H3PO4 (summaarselt) H3PO4 kuumutamisel eraldub (olenevalt tingimustest) erinev hulk H2O (dehüdratatsioon): 2H3PO4 H4P2O7 difosforhape (pürofosforhape) -H2O 3H3PO4 H5P3O10 trifosforhape -2H2O 4H3PO4 H6P4O13 tetrafosforhape -3H2O n H3PO4 Hn+2PnO3n+1 polüfosforhapped -(n-1)H2O 3H3PO4 tsüklotrifosforhape -3H2O -4H2O tsüklotetrafosforhape
annaabi.ee 
