Oksiidid, happed, alused, ph, soolad - sarnased materjalid

oksiid, oksiidid, happed, hüdroksiid, lahustuvad, hüdroksiidid, soolad, h2so4, karbonaat, raud, fosfaat, kroom, hno3, mangaan, vanaadium, sulfaat, naatriumvesinikkarbonaat, lahused, h3po4, leelised, koobalt, hõbe, nikkel, sulfiid, vesiniksoolad, kaltsiumhüdroksiid, indikaatorid, süsinik, neutraalsed oksiidid, oksüdatsiooniaste, fe2o3
Soolad
2
doc

Soolad

Soolad on liitained mis koosnevad metalliioonides ja happejääk ioonidest.(NaCl) Saamine ? 1)Hape + metall Zn+2HCl -> ZnCl2+H2 2)Hape+aluseline oksiid Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O 3)Hape + alus Cu(OH) 2+H2SO4 ->CuSO4 + 2H2O 4)Hape + sool CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3?CO2; H2O 5)Alus+happeline oksiid Ca(OH) 2+CO2 -> C...

Keemia - Keskkool
14 allalaadimist
Keemia Kontrolltöö Alused 8-klass
2
doc

Keemia Kontrolltöö Alused 8. klass

Keemia Kontrolltöö Alused 1. Mis on alused, millest tulenevad nende ühised omadused? Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone. Nende ühised omadused tulenevad hüdroksiididest. 2. Mida peaks tegema, kui leelist on sattunud naha peale? Tuleks kiiresti veega üle pesta, vajadusel tuleks loputada kahjustatud koht lahjendatud äädikhappe lahusega ning seejärel uuesti veega. 3. Aluste jaotus + näited. Tugevad alused ehk leelised - nende molekulid jagunevad vesilahuses täie...

Keemia - Keskkool
22 allalaadimist
Oksiidid
1
doc

Oksiidid

oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend CaO-kaltsiumoksiid, CO- süsinikoksiid alus. oksiid- alusele vastav oksiid, reageerides happega annab soola ja vee Li2O- liitiumoksiid; CrO- kroomoksiid happ. oksiid- hapnikhappele vastav oksiid, reageerides alustega annab soola ja vee SO2- vääveldioksiid, CO2, süsinikdioksiid amfoteerne oksiid- oksiid, millel on nii aluselise kui happelise oks. omadused Al2O3- alumiiniumoksiid, ZnO, tsinkoksiid neutraalne oksiid- oksiid, mis ei reageeri ei happe, ei al...

Keemia - Keskkool
25 allalaadimist
Happed ja alused
1
doc

Happed ja alused

Keemia - Põhikool
38 allalaadimist
Aineklassid
1
docx

Aineklassid

...ees lahustuvad alused e. LEELISED: NaOH, KOH, Ba(OH)2 Amfoteersed alused: Al(OH)3, Zn(OH)2, Fe(OH)3, Cr(OH)3 Vees lahustumatud alused tabelis NaOH- seebikivi, sööbenaatrium; Ca(OH)2- kustutatud lubi Happed: Happed on ained, mis loovutavad prootoni (H+). Tugevad – HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI Nõrgad – H2S, H2CO3 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S Soolad: Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Vees lahustuvad: kõik N, Na- soola. Kõik nitraadid Vees lahustumatud tabelis 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2? 2NaOH + ZnCL2 = Zn(OH)2? + 2NaCl NaCl – keedusool;CaCO3 –lubjakivi, marmor, kriit; NaHCO3 – söögisooda NaOH + HCl à NaCl + H2O 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6 H2O CaO + 2HCl à CaCl2 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O Ca(OH)2 + CO2 à CaCO3 + H2O 2 NaOH + SO3 à Na2SO4 + H2O’ CaO + CO2 à CaCO3 6 Na2O + P4O10 à 4 Na3PO4 Na...

Keemia - Põhikool
52 allalaadimist
Mõisted
6
odt

Mõisted

...sneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti - Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Lahustunud aine - Lahustunud aine on keemiline aine, mis on lahustis jaotunud üliväikeste osakestena: aatomite, molekulide või ioonidena. Hüdratsioon - veega liitumine Hüdraat - Hüdraadid on keemilised ühendid, mille koostisse kuulub vee molekul või molekulid, näiteks kristallvett sisaldavad soolad. Lahustuvus - Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindla temperatuuril). Põhiühik g/100 g lahustis. Tõeline lahus - Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 1·10?9?. Tõelised lahused tekivad, kui vees on lahustunud hästi lahustavad ained - soolad, leelised, happed jm. Näiteks tekib tõeline lahus naatriumkloriidi ja sahharoosi lahustumisel. Suspensioon - Suspensioon on d...

Keemia - Keskkool
142 allalaadimist
Oksiidid-alused-happed-soolad
2
doc

Oksiidid, alused, happed, soolad.

...MgCl2+H2O Muutuv o.a.metalli oks. Fe+O=Fe2O Ni+O=Ni2O Fe2O+H2SO4=FeSO4+H2O Ni2O+HNO3=Ni(NO3)2+H2O Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Muutuv o.a metalli hüdr. Fe(OH)2=FeO+H2O Cu(OH)2+2HCl=CuCl2+H2O Leelise K2O+H2O =2KOH Li2O+H2O=2LiOH 2KOH+Fe(NO3)2=Fe(OH)2+2KNO3 3LiOH+H3PO4=Li3PO4+3H2O Happed koosnevad vesinikioonist ja happejääkioonist. H2+Cl2=2HCl SO3+H2O=H2SO4 H2SO4+Li2O=Li2SO4+H2O HCl+NaOH=NaCl+H2O Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Püsiva o.a. valemid Na+Cl2=2NaCl Mg+HNO3=MgNO3+H2 Mg(NO3)2+Na2SO3=MgSO3!+2NaNO3 Na2Cl3+2HCl=2NaCl+H2CO3..CO2 ja H2O Muutuva o.a. sool Fe+HCl=FeCl2+H2 Cu+H2CO3=CuCO3+H2 FeCl3+3NaOH=Fe(OH)3+3NaCl CuCO3+HCl=CuCl2+H2CO3..CO2 ja H2O Metall+hape=sool+H Aluselineoks.+hape=sool+H2O Alus+hape=sool+vesi Sool+hape=sool+hape Leeline+sool=alus+sool Alus+happelineoks.=sool+vesi Oksiid+vesi=alus Aluselag.- sool+hape=sama eral.vesi ja jääkioon SO3 H2S v...

Keemia - Põhikool
124 allalaadimist
Aineklassid
2
docx

Aineklassid

1. Aineklasside määramine 2. Hapete nimetused ja valemid 3. Hapete omadused: reageerimine metallidega, oksiididega, alustega, sooladega. 4. Aluste nimetused ja valemid 5. Aluste omadused: reageerimine oksiididega, alustega, sooladega. 6. Soolade nimetused ja valemid 7. Soolade omadused: reageerimine metallidega, alustega. 8. Molaarmassi arvutamine. 9. Ülesanded( protsent, mass, saagikus) 10. Metallide füüsikalised omadused. 11. Metallide keemilised omadused. 12. Mis on korrosioon ja kuidas selle vastu saab? 13. Leelismetallid ja nende ühendid. 14. Leelismuldmetallid, iseloomustus ja ...

Keemia - Kutsekool
24 allalaadimist
Soolad
2
odt

Soolad

SOOLAD Soolaeks nimetatakse liitaineid, mis koosnevad metallist ja happe jäägist. Metalli ioonidest ja happejäägist ioonideks metall on + (katioon) ja – on anioon. Näiteks Al2(SO4)3 on AL – Metall ja SO4 on Happejääk – anioon Soolade nimed pannakse happejäägi ioonide järgi HNO3 – NO3 – Nitraat ioon – Sool ja nitraat Kui soola koostises on muutuva oksuldatsiooniastmega metall siis öeldakse OKA sisse. (muutuad metallid on : raud, tina, vask...

Keemia - Põhikool
160 allalaadimist
Happed-soolad-alused-oksiidid
1
doc

Happed, soolad, alused, oksiidid

...lämmastikpentaoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid P2O5-difosforpentaoksiid Ba(OH)2-baariumhüdroksiid CO-süsinik(2)oksiid Ca(OH)3-kaltsiumhüdroksiid N2O3-dilämmastiktrioksiid LiOH-liitiumhüdroksiid Mn2O7-mangaan(3)oksiid SOOLAD-liitained, mis koosnevad HAPPED-liitained, mis koosnevad metallkatioonist ja happejääkanioonist vesinikkatioonist ja happejääkanioonist Cl-kloriid (hapnikuta ja hapnikhapped) F-fluoriid H2S-divesiniksulfiidhape I-jodiid HCl-vesinikkloriidhape Br-bromiid H2SiO3-ränihape S-sulfiid HNO2-lämmastikushape ...

Keemia - Kutsekool
160 allalaadimist
Oksiidid-happed-alused-soolad
2
doc

Oksiidid, happed, alused, soolad

...A rühma m.etallide oksiidid. g) happeline oksiid + vesi – ei reageeri ainult SiO2 Liigitus 1) Aluselised oksiidid: oksiidid, mis reageeriva Aatomite arvu järgi: Vees lahustuvuse järgi: 1) Vesiniksoolad: sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku hapetega, moodustades soola ja vee. Enamik 1) Üheprootonilised happed (HCl, HNO3) 1) Vees lahustuvad alused ehk (NaHSO4). metallioksiide (CaO, Na2O, FeO jt.). 2) Mitmeprootonilised happed (H2SO4, leelised (tugevad alused)- aktiivsete ...

Keemia - Keskkool
58 allalaadimist
Happed-alused-soolad
4
doc

Happed, alused, soolad

Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis • HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 • H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 • H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 • H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 • H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 • H3PO4...

Keemia - Keskkool
144 allalaadimist
Happed ja alused
2
doc

Happed ja alused

...eline reaktsioon. Neutralisatsioonireaktsioonil reag. omavahel happe vesinikioonid ja aluse hüdroksiidioonid, moodustades väga püsivad vee molekulid. 6. Sattumisel kätele või riietele- pesta veega, loputada lahjendatud äädikhappe lahusega ja uuesti veega. 7. Alused liigitatakse: Vees hästi lahustuvad, tugevad alused (leelised), nõrgad alused-vees praktiliselt lahustumatud. Kõik alused ei ole hüdroksiidid, aga enamik. 8. Leelised on vees lahustuvad tugevate aluseliste omadustega hüdroksiidid. Valged tahked ained, mille Kristallivõre koosnrb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest. Vesilahused on värvusetud. 2+ + 2+ 9. vastavad metalliioonidele hüdroksiidide valemid Ba Ba(OH)2 ; Cu CuOH ; Fe Fe(OH)2 10. Aluseline oksiid+vesi= hüdroksiid+vesinik 2Na2O+ 2H2O=4Na OH + H2 ...

Keemia - Põhikool
132 allalaadimist
Anorgaaniliste ainete klassid – oksiidid-hüdroksiidid-happed
2
doc

Anorgaaniliste ainete klassid – oksiidid, hüdroksiidid, happed

Anorgaaniliste ainete klassid – oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N. NaO – naatriumoksiid CaO – kaltsiumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid N2O5 – dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH- HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH – kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 – baariumhüdroksiid Fe(OH)3 – raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis...

Keemia - Keskkool
33 allalaadimist
Oksiidid-alused-soolad
2
doc

Oksiidid, alused, soolad

...gi kuumutamisel kuni sulamistemperatuurini. • Naatriumhüdroksiid on väga oluline tooraine keemiatööstuses ning oluline reaktiiv keemialaborites. Naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimi on seebikivi. • Kaltsiumhüdroksiidi ehk kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel. Tema segu liiva ja veega – lubimört – on heade omadustega sideaine, mida kasutatakse seinte krohvimisel ja müüride ladumisel. Soolad • Kristalsed ained, milles on valdav iooniline side. • Suhteliselt kõrge sulamistemperatuur • Plastilisus puudub, kristallid on küllaltki kõvad kuid haprad • Enamasti valged • Tugevad elektrolüüdid. • Nende soolade lahustuvus vees on külaltki eriev. Leelismetallide soolad on reeglina vees hästilahustuvad. Leeliste ja tugevate hapete soolade (NaCl jne) vesilahused on neutraalsed. • Tugevate aluste katioonid ja tugevate hapete anioonid veega ei reageeri, seega nende solade vesilahustes...

Keemia - Keskkool
55 allalaadimist
Alused-happed ja rasklahustuvad soolad
3
doc

Alused, happed ja rasklahustuvad soolad

...H3PO4 Ei reageeri P4O10 + 12KOH ? 4K3PO4 + 6H2O Indikaatorpaber muutus siniseks, lillakaks CO2 CO2 + H2O ? H2CO3 Ei reageeri CO2 + 2KOH ? K2CO3 + H2O Indikaatorpaber läks roheliseks kui sellele kõrrega peale puhusin Keemia praktiline töö Soolad 1. Oli vaja saada 15 soola nii, et soola teke oleks märgatav. 1) BaCl2+ FeSO4 ? BaSO4 ? + FeCl2 - Tekkinud lahus oli hall 2) BaCl2 + CuSO4 ? BaSO4? + CuCl2 - Tekkinud lahus oli sinine 3) K4[Fe(CN)6]2 + CuSO4 ? Cu2[Fe(CN)6] + K2SO4 4) H2SO4 + AgNO3 ? HNO3 + Ag2SO4 - Tekkinud lahus oli valge 5) H2SO4 + Pb(NO3)2 ? 2HNO3 + PbSO4 -Tekkinud lahus oli valge 6) CoCl2 + Na2CO3 ? CoCO3? +2 NaCl -Tekkinud lahus oli lilla 7) CuSO4 + Na2CO3 ?...

Keemia - Keskkool
18 allalaadimist
Oksiidid-alused-happed-soolad
2
doc

Oksiidid, alused, happed, soolad

...sed (vees hästi lahustuvad tugevad alused), 2. nõrgad alused , mis enamasti vees ei lahustu) Leelis (IA ja IIA rühma metallide hüdroksiid) = tugevalt aluseline oksiid + vesi Hüdroksiid (välja arvatud leelismetalli hüdroksiid) ---- oksiid + vesi NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON: HAPE + ALUS = SOOL + VESI SOOL- tahke kristalne aine, mis koosneb metalli ja happejääkioonist. (soolasid liigitatakse koostise järgi: 1. lihtsoolad, 2. vesiniksoolad, 3. hüdroksiidsoolad, 4. kaksiksoolad (seal on kaks metalli). Oksiidide, hapete ja soolade keemilised omadused. Aluseline oksiid + hape = sool ja vesi Aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid (leelis) Aluseline oksiid + happeline oksiid = sool Happeline oksiid + alus = sool ja vesi Happeline oksiid + vesi = hape (SiO ei reageeri veega) Happeline oksiid + aluseline oksiid = sool Hape + metall = sool ja vesinik Hape + aluseline oksiid = sool ja vesi Hape + alus = sool ja vesi ...

Keemia - Põhikool
46 allalaadimist
Keemia materjali lühikonspekt
7
doc

Keemia materjali lühikonspekt

...etallid loovutavad ja mittemetallid liidavad elektrone 10. Lihtained – koosnevad ainult ühest keemilisest elemendist (metallid- tahked,juhivad hästi elektrit ja soojust.loovutavad elektrone ; mittemetallid-esinevad tahkes,gaasilises kui vedelas olekus. Juhivad hakvasti elektrit ja soojust. Liidavad elektrone. Nt. Osoon O³, Ca Liitained – koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist (soolad,happed,oksiidid,hüdroksiidid) Nt. CO, CO², 11. Keemiline valem näitab koostis elementide(või ioonide) arvulist vahekorda. Indeks näitab, kui palju aatomeid on molekulis. Kordaja – aine valemis ette märgitav, mille abil tasakaalustatakse reaktsioonivõrrand. Nt. CaCl -> CaCl ; NaO-> NaO 12. Aatommass on aatomite suhteline mass. ( Ar) (0-16) Molekulmass on molekuli suhteline mass. (Mr) (NaCl -58) Aatommassi ja molekulmassi mõõdetakse aatommassi ühikutes (amü) Nt: 13. Elemendi % sisaldus= elemen...

Keemia - Põhikool
45 allalaadimist
Keemia Õpimapp
13
doc

Keemia Õpimapp

... vesiniku aatomite arvu järgi: 1. Üheprootonilised happed (näiteks HCl, HNO3) 2. Mitmeprootonilised happed (näiteks H2SO4, H3PO4) 3 Hapete liigitamine hapniku sisalduse järgi: 1. Hapnikku sisaldavad happed ehk hapnikhapped (näiteks HNO3, H2SO4) Hapete liigitamine tugevuse järgi: 1. Tugevad happed (näiteks H2SO4, HNO3, HCl, HBr, HI) 2. Nõrgad happed (näiteks H2CO3, H2S) Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest (näiteks Na2SO4). Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4). Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik  (oksüdatsiooniaste  ­II). Oksiid on hapniku (o.­a.  –II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised,   amfoteersed, neutraalsed).     ...

Keemia - Põhikool
17 allalaadimist
Aineklassid ja nendevahelised seosed
3
doc

Aineklassid ja nendevahelised seosed

... o Tugevuse järgi ? Tugevad alused ehk leelised – IA ja IIA al Ca-st metallide hüdroksiidid – leelised; lahustuvad vees: NaOH, Ca(OH)2... ? Nõrgad alused – ülejäänud metallide hüdroksiidid; tavaliselt ei lahustu vees (va NH3?H2O – ammoniaakhüdraat, vananenud ammooniumhüdraat NH4OH): Fe(OH)3, Cu(OH)2... • Soolad (koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist; NaCl, CaSO4, Fe2(SO4)3...) o Tavasoolad: NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4... o Vesiniksoolad – mitmeprootoniliste hapete soolad, kus on jäänud happe anioon üks või mitu vesinikku alles: Cu(HCO3)2, NaH2PO4 – naatrium- divesinikfosfaat, Na2HPO4 – naatriumvesinikfosfaat... Nimetuste andmisel kasutame mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral nimetuses o.a-sid. Näiteks: FeCl3 – raud(...

Keemia - Põhikool
50 allalaadimist
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), ...

Keemia -
21 allalaadimist
Lühikokkuvõte
12
doc

Lühikokkuvõte

...suguseid süsivesinikrühmasid on rohkem, siis kasutatakse eesliiteid –di, -tri jne. Nimetuse lõpuks on –eeter. Enamik eetreid on keemiliselt püsivad, sest sidet süsiniku ja hapniku vahel raske lõhkuda (tekivad tugev nukleofiil – alkoksiidioon RO? ning tugev elektrofiil – karbkatioon R+, mis eelistavad ülikiiret taasühinemist). Eetrid oksüdeeruvad suhteliselt kergelt hapnikuga seotud süsiniku juurest. Tekivad peroksiidid, mis on plahvatusohtlikud. Eetrid on väga lenduvad. Ei moodusta omavahel vesiniksidemeid ning ka veega ei anna vesiniksidemeid. Seetõttu ei lahustu hästi või üldse mitte vees. Eetrid ise on aga head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. Kasutatakse selle omaduse tõttu tööstuses ning laboratooriumites. Eetreid saadakse alkoholaadi ja alküülhalogeniidi reaktsioonil (CH 3CH2ONa + CH3CH2CH2Br ? CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr) või hargnemata lühikese ahelaga alkoholi kuumutamisel happel...

Keemia - Keskkool
261 allalaadimist
Happed-soolad-alused
2
doc

Happed, soolad, alused

...stumisel dissotsiatsioon Elektrolüüt -ioone sisaldavaid lahuseid moodustav aine Hape -ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapnikhape -hapnikku sisaldavad happed Happeline oks. -oksiid, mis reageerib alusega, moodustades soola ja vee SO2, P4O10. Hüdraat -vee molekule sisaldav keemiline ühend- soolad moodustuvad kristallhüdraate, näiteks CaSO4·2H2O (kips) Hüdraatumine -aineosakeste(ioonide, molekulide) liitumine vee molekulidega Keemiline tasakaal -pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. Kristallhüdraat -soolad, mis sisaldavad vee molekule, näiteks CaSO4·2H2O (kips) Lahus -lahustist ja lahustunud ainest koosnev ü...

Keemia - Keskkool
216 allalaadimist
Üldine ja anorgaaniline keemia
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

...elektrolüüdid Nõrgad elektrolüüdid – - elektrolüüdid, mis on polaarsed ühendid, mis lahuses praktiliselt täie- Lahuses on ainult molekulid. lahustumisel osaliselt likult dissotsieerunud dissotsieeruvad ioonideks. ioonideks. Tugevad happed, Nõrgad happed, soolad mis ei leelised ja vees lahustu ja vähe lahustuvad Paljud orgaanilised ained alused. lahustuvad soolad. Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. kovalentse sidemega ained. ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on...

Keemia - Keskkool
333 allalaadimist
Keemia põhitõed
2
doc

Keemia põhitõed

... Alused Soolad 2. Oksiidid – ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik V -II N2 O5 a) Saamine: 1) Lihtaine põlemisel (2H2 + O2 ? 2H2O) 2) Liitaine põlemisel (CH4 + O2 ? CO2 + H2O) 3) Liitainete lagunemine (CaCO3 ? CaO + CO2) b) Aluselised oksiidid (AlOks) – oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Siia kuuluvad enamus metallioksiide (CaO, Na2O, FeO). Keemilised omadused: 1) AlOks + HapOks ? Sool 2) AlOks + hape ? Sool + H2O 3) AlOks + Vesi ? Leelis (IA ja IIA rühma metallide oksiidid) c) Happelised oksiidid (HapOks) – oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Siia kuuluvad enamus mittemetallioksiide (CO2, SO3, SO2). Keemil...

Keemia - Keskkool
62 allalaadimist
Konspekt
29
rtf

Konspekt

...oostise põhjal liigitatakse aineid: Lihtained – koosnevad ühest keemilisest elemendist. Lihtainete valemitena kasutatakse vastavate elementide sümboleid. Kaheaatomilistest molekulidest koosnevad O2, H2, N2, Cl2, F2, Br2, I2. Liitained – koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid: Molekulaarsed ained – koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Mittemolekulaarsed ained – koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. 2.7 Osakestevahelised sidemed ja aine omadused. Keemiline side on mõju, mis ühendab aatomid molekuliks või ioonid kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid (B-rühmade elementide puhul ka e...

Keemia - Keskkool
408 allalaadimist
Elektrolüüdid
1
doc

Elektrolüüdid

...ssotseeruvad astmeliselt NaOH --> Na+ + OH- Ca(OH)2 --> CaOH+ + OH- --> <-- 2OH-+ Ca2+ 3) Happed. Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. Üheprootonilised nagu soolad HNO3 --> H++NO2- H2CO3 --> H++ HCO33- --> <-- 2H++ CO32- NB! H+ + H2O --> H3O+ hüdrooniumioon Lahustes on kõige rohkem I astme osakesi!!!!! Mitteelektrolüüdid Ei esine lahustes ioonidena, vaid lahuses on molekulid või aatomid. Oksiidid, lihtained, enamus orgaanilisi aineid. Hüdrolüüs – ainete reagreerimine veega, tekib happeline, aluseline või neutraalne keskkond. Lahuse keskkond 1) Oksiidid – aluseline (IA ja II alates Ca) Na2O+H2O --> 2NaOH Happeline(mittemetallioksiidid, v.a. SiO2) N2O5+H2O--> 2HNO3 2) Happed – lahustuvad vees ja annavad happelise keskkonna 3) Alused – leelised lahustuvad vees ja annavad aluselise keskkonna. Rasklahustuvad alused ei lahustu vees ja annavad neutraalse keskko...

Keemia - Keskkool
28 allalaadimist
Aineklassid
3
rtf

Aineklassid

...aine + hapnik (põlemine) C + O2 = CO2 Hapnikuühendite • Hapete lagundamine H2SO4 = H2O + SO3 saamine lagundamine • Hüdroksiidide (v.a Ia) lagundamine Cu(OH)2 = CuO + H2O • Liitaine + hapnik CS2 + 2 O2 = CO2 + SO2 • Soolade lagundamine CaCO3 = CaO + CO2 Happed alused soolad Definitsioon Arrhenius: Ained mille dissotsiatsioonil eralduvad Arrheniuse järgi ained, mille elektrolüütilisel Liitained, mille kristallivõre koosneb katioonidest (enamasti vesinikioonid (H+) dissotsia...

Keemia - Keskkool
22 allalaadimist
Sissejuhatus Keemiasse
11
doc

Sissejuhatus Keemiasse

...liiki aatomitest : a) METALLID b) MITTEMETALLID Liitained koosnevad kahest või enamast aatomite liigist: a) OKSIIDID b) HÜDROKSIIDID e ALUSED c) HAPPED d) SOOLAD Orgaanilised ained saab jaotada süsivesinikud ja teised. Neljavalentne süsiniku ühendite keemia. Süsivesinikud – alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid . Koosnevad süsinikust, vesinikust, C;H. Ja teised – alkoholid(fenool) , aldehüüdid, karboksüülhapped, estrid, aromaatsed ühendid, rasvad, valgud, sahhariidid. Anorgaanilised ained . Lihtained koosnevad ainult ühte liiki aatomitest , kas metalli aatomitest või mittemetalli aatomitest. METALLID – koosnevad ainult ühte liiki metalli aatomitest. Näiteks – vask Cu, kuld Au, hõbe Ag. MITTEMETALLID – koosnevad mittemetallide aatomitest. 5 Näiteks – väävel S, süsinik C O2 hapnik , O3 osoon H2 vesinik, N2 lämmastik, VII A rü...

Keemia - Kutsekool
19 allalaadimist
Ioonvõrrand ja soolade hüdrolüüs
2
doc

Ioonvõrrand ja soolade hüdrolüüs

Ioonvõrrand: Ioonidena kirjutatakse tugevad Molekulaarselt kirjutatakse hästilahustuvad elektrolüüdid 1)Tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl 1) nõrgad happed 2)Tugevad aluse –IA ja IIA rühma 2) nõrgad alused metallide hüdroksiidid 3)Lahustuvad soolad 3) praktiliselt lahustumatud soolad 4)H2O, oksiidid, lihtained, gaasid Molekulaarne võrrand: ? NaCl+AgNO3 -> AgCl(sade)+NaNO3 Täielik ioonvõrrand: ? Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- -> AgCl(sade) + Na+ + NO3- Taandatud ioonvõrrand ? Cl-+ Ag+ -> AgCl(sade) NB! Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Aluseline keskkond ? ...

Keemia - Keskkool
100 allalaadimist
Metallid
11
doc

Metallid

Lühi kokkuvõte metallidest + reaktsioonivõrrandid

Keemia - Põhikool
21 allalaadimist
MITTEMETALLID
16
doc

MITTEMETALLID

...i ja gaase ning lahustumata lisandeid, mikroorganisme jne. Joogivee saamiseks kõrvaldatakse vees olevad lahustumaud ained liivfiltritega, mikroorganismid kõrvaldatakse veest kloorimise või osoneerimisega. Lahustunud lisanditest vabastamiseks vett destilleeritakse või rakendatakse ioonivahetajaid, ioniite. Destillatsiooniseadmes muudetakse vesi auruks ja aur kondenseeritakse jahutis destilleeritud veeks. Lisandid (soolad) jäävad destillatsiooniseadmesse. Destileeritud vett säilitatakse pikema aja vältel kvartsklaasist või tinast anumates. Tavalises klaasnõus säilitamisel lahustub vesi klaasi koostisse kuuluvad naatriumiühendid. Kui joome klaasi teed, joome ka ühe sajatuhandiku grammi klaasi koostisse kuuluvaid aineid. 2. Füüsikalised omadused. Puhas vesi on värvuseta, lõhnata ja maitseta vedelik. Vee füüsikalised konstandid on võetud mitmete füüsikaliste mõistete ja ühikute aluseks (tihedus,...

Keemia - Keskkool
109 allalaadimist
Kokkuvõte 8 kl keemiast
4
doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

...itseta gaas, mille tihedus on ~15 korda õhu tihedusest väiksem. Keemiliselt väheaktiivne. Litainena maal ei leidu, ühendite koostises on üks enamlevinud keemilise elemente maal. Kosmose on kõige levinum element (tähtede koostises). Õhus süttib vesinik põlema eraldades palju soojust (üle 2000*C), mida kasutatakse metallide sulatamisel ja keevitamisel. Kasutamine: metallide tootmine, margariin, keevitamine, bensiin, happed, väetised. Vesiniku saamine: tööstuses – vee elektrolüüsil 2H20->2H2+02 . laboris – metallide reageerimisel hapetega (nt Ca+2HCl->CaCl 2+H2) Paukgaas – gaasisegu, mis koosneb 2 mahuosast vesinikust ja 1 mahuosast hapnikust, on väga plahvatusohtlik. Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed, toimub oksüdeerumine ja redutseerumine – redutseerija oksüdeerub, oksüdeerija reduseerub Redutseerija – aine, mille osakesed loovutavad elektrone. O-a k...

Üldkeemia - Põhikool
63 allalaadimist
Keemia konspekt eksami jaoks
14
doc

Keemia konspekt eksami jaoks

... endotermilise protsessi suunas Alandamisel eksotermilise protsessi suunas Üheprootonilistes hapetes on üks H mitmeprootonilistes mitu Hapnikhapped on hapnikuga Tugevad happed: H2SO4 HCl HI HBr HNO3 Alused – ained mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Leelised – tugevad alused vees lahustuvad hüdroksiidid I A rühm ja II A rühm Ca alates Nõrgad alused – Vees praktiliselt lahustumatud Soolad – Katioon ja anioon koos Na2SO4 Vesiniksoolad – Happeanioonis on vesinik NaHSO4 Kristallhüdraadid – Sisaldavad tahkes olekus kristallvett CuSO4 * 5 H20 Mittemetallisoksiidide nimetuses tähistatakse eesliitega di tri jne Kui metallil on muutuv o a siis kirjutatakse see sulgudesse CuO Vask II oksiid Vesiniksoola puhul sõna vesinik CaHPO4 – kaltsiumvesinikfosfaat Aluselised oksiidid – Reageerivad hapetega >sool + vesi CuO + H2SO4 > CuSO4 + H2O Veega reageerivad ai...

Keemia - Keskkool
502 allalaadimist
Keemia konspekt
23
doc

Keemia konspekt

...H + 2Na ?2CH3CH2ONa+H2 Oksüdeerumine (=>aldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 ? 2CH3CHO + 2H2O Dehüdraatimine 2C2H5OH ? H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH ? H2O + CH2=CH2 (alkeen) Rakendus alkoholidel on joomine täis jäämine mõningal juhul happena kasutamine neutraliseerija ja ravim. Kui pea valutab siis on see vähese viina viga J . 134.karboksüül hapete iseloomustamine. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Liigitus Sõltuvalt karboksüülrühmade arvust eristatakse ühealuselisi (näiteks metaanhape), mitmealuselisi (näiteks oblik- ehk etaandihape) ja aromaatseid (näiteks bensoehape) karboksüülhappeid. Kõrgemaid ühealuselisi karboksüülhappeid, mille süsivesinikradikaalis on 4–20 süsiniku aatomit, nimetatakse rasvhapeteks. Füüsikalised omadused Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende molekulide võimest moodustada tugevaid ...

Keemia - Kutsekool
323 allalaadimist
Kokkuvõte
17
pdf

Kokkuvõte

Anorgaanilised ained  Lihtained                                                              Liitained  Metallid          Mittemetallid                  Happed    Alused       Oksiidid  Soolad  (Na, Cu, Au)  (O2, Si, H2)                       (HCl)       (KOH)  (Na2SO4)  Happelised oksiidid  Aluselised oksiidid  (SO2, CO2, NO2, SO)   (Na2O, CaO, MgO)  Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse  vesinikioone (H2 SO3).  vesinikioon  happeanioon  ­  Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad  lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: ...

Keemia - Põhikool
20 allalaadimist
Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile
18
docx

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile

... nõrgad happed – H2CO3 H2S ALUSED hüdroksiidid on ained mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest OH Hüdroksiide liigitatakse vees lahustuvuse järgi: vees lahustuvad hüdroksiidid e leelised tugevad alused – aktiivsete metallide hüdroksiidid: NaOH KOH vees lahustumatud hüdroksiidid nõrgad alused – enamuse metallide hüdroksiidid AlOH3 SOOLAD on kristalsed ained mis koosnevad metalli katioonidest ja happe anioonidest Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku näiteks NaHSO4 Sooli liigitatakse lahustuvuse järgi: lahustuvad NaNO3 salpeeter vähelahustuvad CaCO3 praktiliselt mittelahustuvad 8 ELEKTROLÜÜDID LIIGITUS DISSOTSIATSIOON Elektrolüüt aine mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks Elektrolüütiline dissotsatsioon – lahustumisega kaasnev ain...

Keemia - Keskkool
287 allalaadimist
Analüütline keemia vol2
5
doc

Analüütline keemia vol2

...üsiv; • kaudne tiitriminekui titrant ei reageeri analüüsitava ainega. Standardlahused • standardlahuste kontsentratsiooni määramise meetodid • otsene meetod • standardiseerimise meetod abi standardlahus Standardlahuste kontsentratsiooni väljendamise viisid • molaarsus - cM (M) • normaalsus - cN (N) • protsent- % • ppm, ppb, ppt • lahustunud aine ja lahusti ruumalade suhe (näiteks 1:4 HCl) • p funktsioonid pH, pX Gravimeetriline tiitrimeetria • Olemus Mõõdetakse tiitrimiseks kulunud titrandi massi • Eelised - suurem kiirus, mugavus; - pole vaja kalibreerida klaasnõusid; - pole vaja arvestada temperatuuri muutusi; - kaalumine on täpsem kui ruumala mõõtmine; - kergelt automatiseeritav. Vesilahuste keemia • Vesilahuste keemiline koostis • Elektrolüüdid - ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone AaBb -> aAb+ + bBa- • põhjustavad lahuste elektrijuhtivust Tugevad elektrolüüdid • Ion...

Keemia - Tallinna Tehnikaülikool
21 allalaadimist
Metallilised elemendid lihtainetena
7
doc

Metallilised elemendid lihtainetena

...= 1,6 korda kõvemini kinni, kui hõbe * Metallidel on "suured" aatomid ja vähe väliselektrone * keemilistelt omadustelt on nad alati redutseerijad * A rühma metallide aktiivsus suureneb ülevalt alla ja paremalt vasakule Metallide keemilised omadused Metallid on redutseerijad ja reageerivad paljude oksüdeerijatega ( kõige tähtsamad reaktsioonid on reageerimine mittemetellidega, hapetega, veega ja sooladega). Metall + Mittemetall Kõik metallid reageerivad halogeenidega ( kloor ja broom vajavad enamasti kõrgemat temperatuuri) 2Na + Cl2 = 2NaCl naatriumkloriid [ Na - 1e = Na+ ja Cl + 1e = Cl- ] 2Al + 3Br2 = 2AlBr3 alumiiniumbromiid [ Al - 3e = Al3+ ja Br +1e = Br-] Vesinik reageerib aktiivsemate metallidega andes hüdriide Ca + H2 = CaH2 kaltsiumhüdriid [Ca -2e = Ca2+ ja H + 1e = H- ] -I pole vesinikule just tavapärane oks.aste ] Hapnikuga reageerib valdav e...

Keemia - Keskkool
31 allalaadimist
Anorgaaniliste aineklasside keemilised omadused
4
odt

Anorgaaniliste aineklasside keemilised omadused

...2+ - 2+ - 2+ - Ba(OH)2 + MnI2 Mn(OH)2 + BaI2 2+ - + - Zn(OH)2 + NaCl Reaktsiooni ei toimu, sest lähteaines on sade + - 2+ - + - 2+ - 2NaOH + Sr(NO3)2 2NaNO3 + Sr(OH)2 Reaktsiooni ei toimu, sest saadustes puudub sade. 4) Aluste lagunemine kuumutamisel aluseline oksiid + vesi Kuumutamisel ei lagune enamik I A rühma metallide hüdroksiide. 3+ - tº III -II + - tº I -II 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O 2CuOH Cu2O + H2O Soolade keemilised omadused 1) sool + metall uus sool + uus metall ALUSEKS PINGERIDA! Reageeriv metall reageerib selle lahustuva soolaga, milles olev metall on pingerea alusel reageerivast metallist vähem aktiivsem. Kui soolas olev metall on reageerivast metallist aktiivsem, siis reaktsiooni ei toimu. Kui pingerea alusel reaktsioon toimub, ent sool on mittelahustuv, siis reaktsiooni samuti ei toimu. (Reageeriv metall on üksikult olev metall. Alljärgnevates näidetes on reageerivale metallile ...

Keemia - Põhikool
47 allalaadimist
Oksiidide reageerimine
2
pdf

Oksiidide reageerimine

Keemia: oksiidid, alused, soolad, happed. 1. Oksiidid Koostis: koosnevad kahest elemendist, üks on hapnik. AlO3; CaO Nimetused: a. metallioksiidide puhul märgitakse esikohale metalli nimi, tesele kohale oksiid, vahele metalli o-a, kui o-a on muutuv. Fe2O3 – raud(III)oksiid b. mittemetallide puhul kasutatakse eesliiteid. CO2 – süsinikdioksiid, P2O5 – difosfor- pentaoksiid. Saamine: 1.lihtainete ühinemine hapnikuga: C + O2 => CO2 2. liitainete põlemine: CH4 + 202 => CO2 + 2H2O 3. liitain...

Keemia - Põhikool
22 allalaadimist
Aineklassid
14
ppt

Aineklassid

...ivsete o-a summaga S O2 Fe O Fe2 O3 Cl2 H2 S H2 S O3 K NO3 C H 4 K2 S NH 3 C 2 H6 CH3OH K2Cr2O7 Al AINED Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid H2O OKSIIDID HAPPED Liitained ehk keemilised ühendid ALUSED SOOLAD 1. OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. LIIGITAMINE 1. Aluselised oksiidid (metallioksiidid) Nt. raud(II)oksiid …….. naatriumoksiid ............ tina(IV)oksiid………. kroom(III)oksiid ………. CaO ………………….. Cr2O3 …………………. CuO …………………. Li2O …………………… Millised neist on tugevalt aluselised? 2. Happelised oksiidid (mittemetallioksiidid) süsinikdioksiid………. tetr...

Keemia - Keskkool
48 allalaadimist
Kordamisküsimused keemia 10 klass
3
doc

Kordamisküsimused keemia 10.klass

Kordamisküsimused kontrolltööks nr.2. Teema: Aineklassid 1. Mis on oksiidid, hüdroksiidid (alused), happed, soolad? Oksiidid-ained,mis koosnevad kahest elemendist,millest üks on hapnik.Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal( aluselised,happelised,amfoteersed,neutraalsed) Hüdroksiidid(alused)-on ained,mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Happed-on ained,mis annavad lahusesse vesinikioone.Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Soolad-on kristalsed ained,mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. 2. Kuidas lii...

Keemia - Keskkool
6 allalaadimist
AINETE PÕHIKLASSID JA NENDE VAHELISE SEOSED-
2
docx

AINETE PÕHIKLASSID JA NENDE VAHELISE SEOSED .

...ad alused(tugevad alused). Nt. NaOH -happelised oksiidid(mittemetall + hapnik) reageerivad alustega. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekib enamasti hape. Nt. H2SO4. -amfoteersed oksiidid (Al2O3;Cr2O3;Fe2O3;ZnO) reageerivad nii aluste kui hapetega – alustega reageerimisel tekivad kompleksühendid. Nt Na[Al(OH)4]. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. -Neutraalsed oksiidid(CO;NO;N2O) on mittemetallioksiidid, mis veega reageerides hapet ei anna. Oksiidide peamised saamisvõimalused a) Vastavate lihtainete reageerimine hapnikuga = C + O2 = CO2 b) Suhteliselt ebapüsivate hapnikku sisaldavate ühendite lagundamine(kuumutamine). Alus=Oksiid+Vesi Al(OH)3=Al2O3+H2O Karbonaat=oksiid+süsihappegaas CaCO3=CaO+CO2 Happed • Hape= aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone (H+) ehk prootoneid. Happe molekul jaguneb lahuses vesinikiooniks ja ...

Keemia - Põhikool
20 allalaadimist
ELEKTROLÜÜDID JA MITTEELEKTROLÜÜDID
4
doc

ELEKTROLÜÜDID JA MITTEELEKTROLÜÜDID

Keemia - Keskkool
50 allalaadimist
Aineklassid
1
doc

Aineklassid

... CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 HAPPED HCl – vesinikkloriidhape 1.Happeline oksiid + vesi = hape H2CO3 – süsihape SO2 + H2O = H2SO3 H2SO4 – väävelhape 2.Hape + sool = sool + hape H2S + CuSO4 = CuS + H2SO4 SOOLAD CaSO4 – kaltsiumsulfaat 1. Metall + mittemetall = sool FeCl2 – raud(II)kloriid Ca + Cl = CaCl2 2.Alus + hape = sool + vesi Ca(OH)2 + H2SO4 = CaSO4 + 2H2O 3.Metall + hape = sool + vesinik (pingerida!!) Ca + H2SO4 = CaSO4 + H2 ...

Keemia - Keskkool
270 allalaadimist
Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused
6
doc

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009. aasta eksami küsimused ning vastused.

Edu Teie keemia õpingutel ;) Puuduvad küsimuste vastused 46.; 48.; 52.; 58.; 59.; 41. ja 35. punktis, kuna neid pidi hakkama kas vihikust väga palju maha kirjutama, või vajalikku materjali kas pole olnud mul vihikus kirjas, või pole olemas ka internetis. Ülejäänud materjal on aga olemas ning lühidalt ja arusaadavalt kirjutatud.

Keemia - Kutsekool
325 allalaadimist
Analüütline keemia praks
6
doc

Analüütline keemia praks

...) protsent ppm, ppb, ppt lahustunud aine ja lahusti ruumalade suhe(näiteks 1:4 HCl) p funktsioonid pH, pX Gravimeetriline tiitrimeetria-Olemus:Mõõdetakse tiitrimiseks kulunud titrandi massi Eelised-suurem kiirus, mugavus; pole vaja kalibreerida klaasnõusid;pole vaja arvestada temperatuuri muutusi;kaalumine on täpsem kui ruumala mõõtmine; kergelt automatiseeritav. Vesilahuste keemiline koostis-(elektrolüüdid, alused, happed) Elektrolüüdid:ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone AaBb ? aAb+ + bBa- põhjustavad lahuste elektrijuhtivust Tugevad elektrolüüdid:Ioniseeruvad täielikult lahustudes vees Näiteks:HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ca(OH)2 tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Nõrgad elektrolüüdid:Lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerunud. Põhjustab vähest juhtivust H3PO4 ? H3O+ + H2PO4- AgCl ? Ag+ + Cl- Nä...

Keemia - Tallinna Tehnikaülikool
28 allalaadimist
Rakenduskeemia eksami kordamismaterjal
14
docx

Rakenduskeemia eksami kordamismaterjal

...usesse Elektronid jäävad metalli ja annavad sellele negatiivse laengu Metallide reastamisel standardpotentsiaali E° väärtuse järgi saadakse metallide pingerida mis iseloomustab metallide keemilist aktiivsust: 1 Mida negatiivsem on antud metalli standardpotentsiaal seda aktiivsem on ta keemiliselt ning seda tugevamad on tema taandavad omadused 2 Iga metall tôrjub pingereas temale järgnevad metallid nende soolade vesilahustest välja 3 Metallid mille standardpotentsiaal on negatiivne tôrjuvad lahjendatud hapetest välja gaasilise vesiniku Metallide pingerida:Li Rb Cs K Ba Sr Ca Na Mg Sc Be Al Ti Mn Ta Zn Cr Fe Cd Co Ni Mo Sn Pb H2 Cu Ag Hg Pd Pt Au Keemilised vooluallikad: Keemilised vooluallikad on galvaanielemendid mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks Akuks nimetatakse korduvat laadimist ja tühjenemist võimaldavat galvaanielementi Galvaanielemendid Galvaani...

Rakenduskeemia - Eesti Maaülikool
113 allalaadimist
Keemilised reaktsioonid lahustes
2
docx

Keemilised reaktsioonid lahustes

• Elektrolüüdid – ained, mille vesilahused sisaldavad ioone: kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. • Tugevad elektrolüüdid – esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) • Nõrgad elektrolüüdid – lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) • Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. • TH: 5tk – H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ • TA: 10tk – IA, IIA, Ca? • Mitteelektrolüüdid – ained, mille vesilahused ei sisalda ioone – ei juhi elektrivoolu. • Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, ...

Keemia - Keskkool
32 allalaadimist
Keemia õppematerjal
5
doc

Keemia õppematerjal.

...Elektronkatte laeng: Aatom: Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Anorgaanilised aineklassid: Alused: aluseid liigitatakse leelisteks ja nõrkadeks alusteks, a) reageerivad happeliste oksiididega- saadused happelisele oksiidile vastav hapesool ja vesi. b) Reageerivad hapetega- saadused sool ja vesi c) Reageerivad sooladega- uus hüdroksiid ja uus sool. !mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja üks saadustest lahustumatu d) Kuumutamisel lagunevad oksiidid- oksiidiks ja veeks va 1A rühma metallide hüdroksiidid. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii hapete kui alustega. ALUSTE SAAMINE a) leeliste saamine metall ja vesi- saadused leelis ja vesinik aluseline oksiid ja vesi- hüdroksiid Võrrandid: Mg + H2O -> MgO + H2 P4O10+h2o-> H2PO3 Happed: happ...

Keemia - Kutsekool
28 allalaadimist
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON
2
doc

ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON

...ktrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult nende molekulid lagunevad ioonideks ainult osaliselt. Aineklassiti kuuluvad nõrkade elektrolüütide hulka nõrgad happed (H2S H2CO3 H2SiO3 HSO3 ), vees mittelahustuvad hüdroksiidid (nõrgad alused). MITTEELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused ei sisalda ioone, lahuses on ainult molekulid. Aineklassiti kuuluvad mitteelektrolüütide hulka oksiidid, lihtained ja paljud orgaanilised ained (glükoos C 6H12O6 etanool C2H5OH CH3OH metanool jne). Aine käitumine vees oleneb aine keemilise sideme tüübist. Ioonideks lagunemine toimub ka elektrolüütide sulamisel (tahke aine läheb üle vedelaks). Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad sulad elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa...

Keemia - Keskkool
55 allalaadimist
Elektrolüüdid
4
doc

Elektrolüüdid

... 2Cl– + H2O + CO2 Lühendatud ioonvõrrand 2H+ + CO32– ? H2O + CO Ioonvõrrandite kirjutamine •Ioonidena kirjutatakse tugevad hästilahustuvadelektrolüüdid –tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl –tugevad alused - (IA ja IIA rühma metallide alates Cahüdroksiidid) –lahustuvad soolad •Molekulaarselt kirjutatakse –nõrgad happed –nõrgad alused –praktiliselt lahustumatud soolad –H2O, oksiidid, lihtained, gaasid •Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kuitekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt Ioonvõrrandite näiteid •Näide 1 NaOH + NH4NO3 ? NH3 + H2O + NaNO3 Na+ + OH— + NH4+ + NO3— ? NH3 + H2O + Na+ + NO3– OH— + NH4+ ? NH3 + H2O •Näide 2 Fe2(SO4)3 + 6NaOH ? 2Fe(OH)3? + 3Na2SO4 2Fe3+ + 3SO42— + 6Na+ + 6OH— ? 2Fe(OH)3? + 6Na+ + 3SO42— Fe3+ + 3OH— ? Fe(OH)3? Neutralisatsioonireaktsio...

Keemia - Keskkool
35 allalaadimist
KONSPEKT keemias
7
doc

KONSPEKT keemias

...li moodustavate osakeste vaheline side on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi. Komplekse moodustavad ligandid vees Kloriidid (merevees), Humiinained; AminohappedAntropogeense päritoluga ligandid _ Na-tripolüfosfaat;_ Na-etüleendiamiintetraatsetaat (EDTA);_ Na-nitrilotriatsetaat (NTA). Komplekseerumine humiinainetega Vegetatsiooni bioloogilise lagunemise jäägid HUMIINAINETE KLASSIFIKATSIOON: humiinid,humiinhapped,fulvohapped ! Ühendite rühmad, sarnased omadused, sarnane päritolu vees lahustumatud M ? 10000...100000 vees lahustuvad M ? 300...10000. Metallide komplekseerumine Humiinainetega Fulvohapped + metalliioonid ,metalliioonide lahustumine ja transport loodusliku vee kollakas värvus (nt Fe3+) Humiinid, humiinhapped + metalliioonid metallioonide akumuleerumine põhjasetetes metallide seondumine turbas, mullas. Komplekseerumise tähtsus keskkonnas _ Metallide sattumine vette lahustumatutest (rasklah...

Keemia -
17 allalaadimist
Keemia eksamiks mõisted
5
rtf

Keemia eksamiks mõisted

...ste – näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtaines on oksüdatsiooni aste 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. molekul – koosneb aatomitest. Aine molekulivalem- näitab, milliste elementide aatomid ja millisel arvul kuuluvad aine ühe molekuli koostisse. MOLEKULAARSED AINED- koosnevad molekulidest ( paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). MITTEMOLEKULAARSED AINED- koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Esinevad kristallidena, kus seotud väga palju ioone või aatomeid. Keemiline side- on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Alaliigid on kovalentne...

Keemia - Keskkool
24 allalaadimist
IA rühma metallid-kokkuvõte
16
pdf

IA rühma metallid-kokkuvõte

... Päikesepatarei (Pildiallikas: http://www.solar-world.com/SolarPanels.htm ) 1.6 Leelismetallide tuntumad ühendid Leelismetallide ühendid on peamiselt ioonilise sidemega ühendid, mis lahustuvad hästi vees või reageerivad aktiivselt veega. 1.6.1 Leelismetallide oksiidid, peroksiidid ja hüperoksiidid Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained. Nendel on tugevad aluselised omadused, sest veega reageerides moodustavad nad leeliseid. Na2O + H2O 2NaOH Argielus on aga rohkem praktilist väärtust mõnede leelismetallide peroksiididel ja hüperoksiididel. Need on leelismetallide oksiididest veelgi tugevamate aluseliste omadustega. Samal ajal on nad ka tugevad oksüdeerijad. 1) Na2O2 – naatriumperoksiid Naatriumperoksiid on kollakasvalge värvusega tahke aine. Tugeva oks...

Keemia - Keskkool
179 allalaadimist
Mangaan
15
doc

Mangaan

...kus Leningradis ning nad kaunistavad Moskva metroo maa-aluseid paleesid. Jaama “Majakovski väljak” sambad on kaunistatud vaarikapunast värvi rodoniidiga. (5) Mangaanioksiidi põõsasharu ladestunud lubjakivi pinnale. Soligenis, Saksamaal (6) 3. Saamine Mn saadakse mineraalidest aluminotermiliselt 3MnO2 ? t°? Mn3O4 + O2 3Mn3O4 + 8Al ? 9Mn + 4Al2O3 Puhast mangaani saadakse elektrolüütiliselt Mn soolade lahusest. Sageli toodetakse mineraalidest nn. ferromangaani (70% Mn, 30% Fe) (8) Mangaani saadakse sulfaadi vesilahuse elektrolüüsimisel, kusjuures elektroodidel kulgevad järgmised reaktsioonid: Katoodil 2H2O + 2e ? H2 + 2OH- Mn2+ + 2e ? Mn Anoodil 4OH- – 4e ? 2H2O + O2 Mangaani saadakse ka oksiididest räniga redutseerimisel: MnO2 + Si ? Mn + SiO2 (1) 4. Omadused 4.1 Füüsikalised omadused: (9) • Aatommass: 54,93805 • S...

Keemia - Keskkool
19 allalaadimist
10 klassi keemia põhitõed
3
docx

10.klassi keemia põhitõed

... on happeliste omadustega. Rehgeerimine alustega Happeliste oksiidide reageerimisel alustega tekivad vastav sool ja vesi. Näide: SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O Reageerimine aluseliste oksiididega Reaktsiooni toimumisel tekib sool. Näide: CaO + CO2 = CaCO3 Reageerimine veega Enamik happelisi oksiide reageerib veega moodstades vastava happe. Näide: P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 Amfoteersed oksiidid Amfoteersed oksiidid on sellised oksiidid, millel võivad avalduda nii aluselised kui ka happelised omadused.Amfoteersete oksiidide hulka kuuluvad vähemaktiivsete metallide oksiidid, milles oksüdatsiooniaste on enamasti 3(vahel ka 2 või 4). Amfoteersetele oksiididele vastavad hüdroksiidid on ka amfoteersete omadustega. Kõik amfoteersed hüdroksiidid on vees praktiliselt lahustumatud. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Neutraalsed oksiidid Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi alust ega hapet. Seega hapete, leeliste ega veega...

Keemia - Keskkool
414 allalaadimist
Anioonide kindlakstegemine
10
doc

Anioonide kindlakstegemine

... 8 side). Seega on iooniline side pigem ideaalne mudel, millele valdavalt ioonilise sidemega ained suurema või väiksema täpsusega vastavad. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side, nimetatakse ioonseteks aineteks. Ioonsete ainete hulka kuuluvad aktiivsete metalliliste ja mittemetalliliste elementide omavahelised ühendid-leelis- ja leelismuldmetallide halogeenid ja oksiidid, näiteks NaF, KBr, BaCl2, Li2O, CaO jt. Need ühendid koosnevad ainult kahe elemendi aatomitest. Ioonilien side katioonide ja anioonide vahel esineb ka keerulisema koostisega soolades, näiteks Na2CO3 ,Mg(NO3) 2, CuSO4 ning aktiivsete metallide hüdroksiidides ( leelistes), näiteks NaOH,LiOH,Ba(OH) 2 jt. Anioonide koostisse kuuluvate aatomite omavahelised sidemed on aga kovalentsed(näiteks O ja H aatomi vahel OH- ioonis, S aatomi ja nelja O aatmoni vahel SO4 2- ioonis jne.) ...

Keemia - Keskkool
21 allalaadimist
Keemia põhi- ja keskoolile
15
docx

Keemia põhi- ja keskoolile

...l Aluseline oksiid+vesi =LEELIS 3.)Hapnikku sisaldavate liitainete lagundamisel: a) hapnikhapete lagunemisel II Happeline oksiid+ALUS =sool+ vesi b) lahustumatute aluste lagundamisel Happeline oksiid+ALUSELINE OKSIID=sool c) soolade(karbonaatide, nitraatide) Happeline oksiid+vesi = HAPE lagunemisel (va. SiO2-liiv ei reag. veega) (nitraatide lagun. sõltub metalli aktiivsusest: 2 KNO3= 2 KNO2 + O2 III Amfoteerne oksiid+ HAPE =sool+vesi 2 Zn(NO3)2 = 2 ZnO...

Keemia - Keskkool
17 allalaadimist
Aineklassid
11
odp

Aineklassid

Aineklassid Sisukord ? Aineklassid ? Oksiidid ? Happed ? Alused ? Soolad ? Tuntumad ained ? Millest saab mis? Aineklassid Hape Oksiidid (happeline, aluseline) Sool Alus Oksiidid Oksiid on kahes elemendist koosnev ühend, millest üks on hapnik. Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele nimetatakse happelisteks ...

Keemia - Põhikool
180 allalaadimist
Oksiid-alus-sool-hape
1
doc

Oksiid, alus, sool, hape

Oksiid - on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. 1) aluselised oks. - reageerib happelise oksiidi ja hapetega, veega tugevalt aluseline. 2) happelised oks. - reageerib alustega, aluselise oksiidiga ja veega. 3) amforteersed oks. - reageerib hapete ja alustega. saamine : *lihtainete vaheline reaktsioon * hüdroksiidide ja soolade lagundamine kuumutamisel Alus - on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. OM.- *sööbiv toime, *reageerimine hapetega, *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid - on mitte- molaarne kristalne aine. Leelis - vees lahustuv tugev alus. Sool - kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. 1) lihtsoolad Na2CO3 2) vesiniksoolad NaHCO3 3) hüdr.soolad MgClOH OM. - * reageerib leelistega, *hapetega, *metallidega, *sooladega saamine: metall+mittemet.=sool alus+...

Keemia - Keskkool
15 allalaadimist
KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED
14
doc

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

...ent on molekul. Keemilise ühendi lühim väljendusviis on keemiline valem, mis väljendab ühendi ja kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist, elementide sümbolite ja aatomite arvu kaudu. Aatomite arvu vahekorda väljendatakse täisarvudega, kusjuures aatomite arvu tähistab alumine indeks, tegurid näitavad iseseisvate aatomirühmade arvu. NT: CuSO4+10H2O (vasksulfaadi kohta on 10 kristallhüdraati) Kristallvesi on soolades sisalduv vesi ja selliseid sooli nimetatakse hüdraatideks. REAKTSIOONIVÕRRAND on keemilisel reaktsioonil toimunud muutuste lühike väljendusviis kus lähteained ja saadused antakse valemitena. Reaktsioonivõrrandi põhjal saab teha mitmesuguseid arvutusi, millest olulisemad on lähteainete või saaduste arvutamine teiste ainete koguste põhjal. Keemilise protsessi läbiviimisel esinevad praktiliselt mitmesugused kaod, mille tõttu saadud produkti mass on väiksem teoreetilisest. Samuti tuleb kadude tõtt...

Keemia -
68 allalaadimist
Leelismetallid
3
docx

Leelismetallid

...ena hüperoksiid (näiteks KO2) Na+ 02-> Na2O2 - naatriumperoksiid Na+ S-> Na2S Na+ Cl2-> NaCl Na+ HCl-> NaCl+ H2 Na+ H2o-> NaOH+H2 Tähtsamaid ühendeid Leelismetallide hüdroksiidid on vees hästi lahustuvad tugevad alused- leelised. Nende aluselised omadused tugenevad rühmas ülevalt alla (B rühmas alt ülesse suureneb aktiivsus). reageerivad nad aktiivselt nii hapete kui ka happeliste oksiididega moodustades vastavad soolad: NaOH+HCl->NaCl- naatriumkloriid ehk keedusool NaOh+H2SO4-> Na2So4 NaOH+SO2->Na2SO3 NaOh+CO3- Na2CO3- naatriumkarbonaat NaHCO3- söögisooda, ehk naatriumvesinikkarbonaat Tähtsamaid ühendeid Kaltsium- ja magneesiumoksiid on aluseliste omadustega valged tahked ained. CaO-kustutamata lubi, MgO-kustutatud lubi. Nii kaltsium kui magneesiumoksiid reageerivad energiliselt hapetega. CaCO3*MgCO3- dolomiit. CaSO4* H20-kips Vee karedus Niisugust vett mis sisaldab märgatavas koguses Ca2+ ja Mg2+ ioone, nim....

Keemia - Keskkool
90 allalaadimist
KEEMIA - OKSIIDID JA HAPPED
2
doc

KEEMIA - OKSIIDID JA HAPPED

KEEMIA OKSIIDID JA HAPPED 01.03.2012 OKSIIDID Tähtsamad ühendid: SiO2 – ränidioksiid NO2 – lämmastikdioksiid SO2 – vääveldioksiid H2O – vesi Fe2O3 – raud(III)oksiid CO2 – süsinikdioksiid CO – süsinikoksiid CaO – kaltsiumoksiid Valemi koostamine Valemi koostamiseks kasutan alati elementide oksüdatsiooniastet. Tean alati o.a’s – A-rühma metallid I-III, Vesinik H +I, Hapnik O –II O.a näitab rühmanumber 1) elemendi sümboli kohale panen kirja elementide laengud ühendis 2) Kui võimalik, siis taandan o.a jagades arvuga, millega mõlemad o.a’d jaguvad 3) Molekulvalemite alaindeksid saame kui võtame taandatud o.a risti, ilma märgita ja kirjutame väikese numbrina sümboli alla. Vt. vihikust näiteid NIMETAMINE Metalli oksiidid A-rühma metalli oksiidid I-IIIA ? metalli nimetus + oksiid Nt: Li2O – liitiumoksiid Al2O3 – alu...

Keemia - Põhikool
40 allalaadimist
Põhikooli kokkuvõte
4
doc

Põhikooli kokkuvõte

...stmega metallide oksiidide nimetus. Nt. Fe2O3 - Raud ( III ) oksiid Cu2O - Vask ( I ) oksiid Hüdroksiidid ehk alused: Nt. NaOH Hüdroksiidide valemid ja nimetused:(OH) oksüdatsiooniaste on alati -1 ! Kindla oküdatsiooniastmega hüdroksiidid: Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH)2 Alumiiniumhüdroksiid - Al(OH)3 ! Muutuva oksüdatsiooniastmega hüdroksiidid: Raud ( III )hüdroksiid - Fe(OH)3 Vask ( II )hüdroksiid - Cu(OH)2 Soolad: Soolal on alati esimesel kohal metall ja teisel kohal happejääk! Soolade valemid ja nimetused: ! Kindla oksüdatsiooniastmega metallide soolad: NaCl - Naatriumkloriid Al2 ( SO4 )3 – Alumiiniumsulfaat ! Muutuva oksüdatsiooniastmega. Raud ( III) kloriid - FeCl3 Vask ( I ) fosfaat - Cu3PO4 Happed: Nt. H2SO4 - Happel on alati esimesel kohal mittemetall ja teisel happejääk. Hapete nimetused/happejääk: Soolhape HCl Kloriid Divesiniksulfiidhape H2S Sulfiid Lämmastikhap...

Keemia - Keskkool
185 allalaadimist
Keskkonnakeemia
15
pdf

Keskkonnakeemia

...O2, fotokeemiline sudu (NOx, O3, VOCs, aldehüüdid, PAN) Isopreen C5H8 (metüülbutadieen) CH2=C(CH3)-CH=CH2 Terpeen C10H16 Raskmetallid õhus Raskmetallid eralduvad välisõhku neid metalle sisaldavate kütuste põletamisel ja transpordil (kivisüsi, põlevkivi, turvas). Plii tööstusettevõtetest ja autotranspordist. Kaadium heited tööstusest, suitsetamisest. Fotokeemilise sudu teke *Aluseks õhus olevad lämmastikoksiidid, süsivesinikud, mis tekivad kütuste põletamisel ja ka looduslikul teel. Reaktsioonideks on vajalik UV päikesekiirgus, vee aurud ja hapnik. NO2 + hv = NO + O O + O2 = O3 O3 + hv = O(1D) + O2 NO + O3 = NO2 + O2 O(1D)(singletne hapnik) + H2O = 2 OH. Hüdroksiradikaalid tekivad OH + O3 = HO2 + O hüdroperoksiradikaal tekib Nende radikalide reaktsioonid süsivesinikega (‘CH’) annavad peroksiatsetüülnitraadi PAN ehk CH3C(O2)ONO2 * Õhus tekivad metaanist CH4 metüül CH3., metoksi CH3O., me...

Keskkonnakeemia - Eesti Maaülikool
93 allalaadimist
Karboksüülhapped
5
doc

Karboksüülhapped

...äävlishpe,SO3?2 - sulfitioon H2SO4 – väävelhape,SO4?2 - sulfaatioon H2CO3 – süsihape,CO3?2 - karbonaatioon H4SiO4 – ortoränihape, SiO4?4 - silikaatioon H3PO4 – fosforhape,PO4?3 - fosfaatioon HMnO4 – permangaanhape,MnO4? Veel anioone - OH? - hüdrooksiidioon , HCO3? - vesinikkarbonaatioon 3. Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happelised oksiidid, Happed SO2(vääveldioksiid) – H2SO3(väävlishape) SO3(vääveltrioksiid) – H2SO4(väävelhape) CO2(süsinikdioksiid e. süsinik(IV)oksiid) – H2CO3(süsihape) N2O5(dilämmastikpentaoksiid) – HNO3(lämmastikhape) P4O10(tetrafosfordekaoksiid) - H3PO4(fosforhape) SiO2(ränidioksiid, tahke, ei reageeri veega) – H2SiO2(ortoränihape) 5. Metallide reaktiivsusrida(pingerida),selle kasutamine metallide reageerimisel hapetega Kõik metallid mis on ennem vesinikku (H2) reageerivad hapetega, ...

Keemia - Põhikool
148 allalaadimist
Alused-oksiidid-happed
1
docx

Alused, oksiidid, happed

Mis on alus? Aine, mis koosneb metallioonist ja hüdroksiidioonist Mis on hape? Aine, mis annab lahusesse vesinikioone Mis on oksiid? Aine, mis koosneb kahest elemendist, millest 1 on hapnik. Mis vahe on aluselistel oksiididel ja happelistel oksiididel? Aluselised on metallioksiidid ja happelised on mittemetallioksiidid. Mis on leelised? Leelised on tugevad alused. Lahuse pH. (näitab vesinikiooni sisaldust lahuses) 0-7 happeline – ülekaalus H+ -ioonid 7 suurem aluseline – ülekaalus OH- -ioonid 7 neutraalne – H+ ja OH- -ioone lahuses võrdselt Hapete omadused Hapukas maitse, muudavad indikaatorite värvust, reageerivad aluste ja aluliste oksiididega, reageerivad metallidega eraldades vesinikku. Hapete liigitus Hapniku sisalduse järgi, prootonite arvu järgi, tugevuse järgi. Mis on neutralisatsioonireaktsioon? Happe ja aluse vaheline reaktsioon. Reaktsioonivõrrandid Oksiid+vesi=hüdroksiid Mittemetalloksiid+vesi=hape Meta...

Keemia - Põhikool
8 allalaadimist
Keemilise analüüsi valikkursuse tööjuhend
23
doc

Keemilise analüüsi valikkursuse tööjuhend

... Lehekülje algusesse III rühma katioonide tõestamine,eraldamine ja segu analüüs. III rühma kuuluvatest katioonidest käsitleme Al+3,Fe+2,Fe+3,Zn+2 ja Cr+3 määramist.Püsiv o.-a. on Al ja Zn-ioonidel, muutuv o.-a. on Fe ja Cr-ioonidel.Vees hästilahustuvad on kloriidid,nitraadid ja sulfaadid, vähelahustuvad on hüdroksiidid, sulfiidid ja nõrkade hapnikhapete soolad.Al+3,Zn+2 ja Cr+3 hüdroksiidid on amfoteersed ja lahustuvad NaOH ülehulgas , näiteks Al(OH)3 + NaOH ? Na[Al(OH)4]. III rühma katioonid moodustavad arvukalt kompleksühendeid.Enamikul ühenditel (v.a. Al ja Zn) on iseloomulik värvus.Lahustuvatel sooladel ja hüdroksiididel on tavaliselt järgmine värvus: Cr+3 - rohekas või violetne, Fe+3 - kollane või punakaspruun, Fe+2 - kahvaturoheline. III rühma katioonide eraldamine. Rühmareaktiiv on ...

Keemia - Keskkool
21 allalaadimist
Põhiklassid- mis millega reageerib
2
doc

Põhiklassid + mis millega reageerib

Oksiidid - ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks osa on hapnik (oa –II) Aluselised, amforteersed oksiidid on mittemolekulaarsed. Happelised, neutraalsed oksiidid aga molekulaarsed. Amfoteersed oksiidid – oksiidid, millel võivad avalduda nii happelised kui ka aluselised omadused. Vähemaktiivsed metallid on need. Tavaliselt on o-a III, ehk alumiinium, raud, kroom, tsink (ZnO). Amfoteersed hüdroksiidid on vees lahustumatud, ehk veega nad ei reageeri. Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete, leeliste ega veega. Neutraalsed oksiidid on CO, NO, N2O. Hape – aine, mis vesilahuses jaguneb vesinikioonides ja happe anioonideks. Happeid saab liigitada: 1) hapnikusisaldus (O või ei ole O) 2) proot...

Keemia - Põhikool
63 allalaadimist
Alumiinium-ja raud spikker
1
doc

Alumiinium ja raud spikker

... hapete või leeliste lahustega. Alumiiniumhüdroksiid (Al(OH)3) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Selle saamiseks lisatakse alumiiniumsoola lahusele leelist, mis sadestab väga vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks. Rauatriaadi (4. perioodi VIIIB rühm) kuuluvad raud, koobalt ja nikkel. Saavad loovutada s-alakihi elektrone ning osa d-alakihi elektronidest. Raud(II)ühe...

Rekursiooni- ja... - Keskkool
71 allalaadimist
II A rühma metallid
10
doc

II A rühma metallid

...a kipsi (CaSO 4 * 2H2O). Seismisel reageerib kustutatud lubi õhus oleva CO 2-ga ning tekkinud kaltsiumkarbonaat seob ehituskivid ühtseks tervikuks. Kaltsiumhüdroksiidi kasutatakse veel põllumajanduses muldade lupjamisel vähendamaks nende happelisust. Mõnel pool kasutatakse kaltsiumhüdroksiidi ka viljapuutüvede valgendamisel kaitsmaks neid kahjurite ja külmalõhede eest. 2.6.3 II A rühma elementide soolad 4 II A rühma elementide soolade omadused kattuvad peamiselt leelismetallide soolade omadustega. Erinevus on aga nende vees lahustuvuses. Nimelt on II A rühma elementide soolades katioonide vastastiktoime anioonidega suurem, sest katioonide ioonraadiused on väiksemad ja ioonide laengud suuremad, kui leelismetallidel. Sel põhjusel enamik II A rühma elementide soolasid on vees vähelahustuvad. 1) Mg...

Keemia - Keskkool
90 allalaadimist
Keemia
4
doc

Keemia

...Reageerivad halogeenidega (VIIA rühm) – tekivad kloriidid, bromiidid jne. Nt. Kbr 4. Reageerivad veega – energiliselt reageerivad leelis- ja leelismuldmetallid Nt. Na, K, Ca. Tekib hüdroksiid ja eraldub vesinik. Vähemaktiivsed reageerivad veeauruga. Tekib oksiid ja vesinik. 5. Reageerivad hapetega – oluline on metallide aktiivsuse rida! 6. Reageerivad sooladega – kuiva soolaga ei reageeri. Ainult vesilahusega! Tähtsamad sulamid 1) Messing e. valge vask – vask + tina 2) Pronks – vask + tina ( võib olla ka alumiinium, plii, berüllium või mõni muu metall) 3) Teras – raud + alla 2 % süsinikku 4) Malm – raud + üle 2 % süsinikku 5) Duralumiinium – alumiinium + magneesium või kroom või nikkel 6) Joodis – plii + tina Sulamite liigitus ehituse põhjal: 1. ühtlased sulamid e. tahked lahused. Ühine kris...

Keemia - Keskkool
103 allalaadimist
Keemia aineklassid
1
pdf

Keemia aineklassid

... 7. Metall + soolalahus = sool+ metall ZnO + 2NaOH + H2O = Na2[Zn(OH)4] Fe+ CuSO4 = FeSO4 + Cu ALUSED SOOLAD 1. Alus + hape = sool + vesi aktiivsem metall tõrjub passiivsema välja, sool peab olema lahustuv 1. Nõrga happe sool + tugev hape = sool + nõrk hape NaOH + HCl = NaCl + H2O (B-rühma metallidel oa II) (nõrk hapnikhape laguneb – oksiid + vesi) ...

Keemia - Keskkool
206 allalaadimist
Mittemetallide omadused-saamisviisid-kasutusalad
14
doc

Mittemetallide omadused, saamisviisid, kasutusalad

...uba väikeste koguste sissehingamisel võib põhjustada suure mürgituse. Kõik katsed, milles võib tekkida H2S tuleb teha tõmbekapi all. • H2S ehk divesiniksulfiidhape – tekib divesiniksulfiidi juhtimisel vette, kergesti lenduv ja nõrk hape ning redutseerivate omadustega. • Nad on mõlemad tugevad redutseerijad. Näited • FeS2 ehk püriit Sulfaadid Sulfaadid on väävelhappe soolad. Sulfaadid koosnevad kahest ioonist – metalli katioonist ja sulfaatioonist(SO42-). Lähtehape • H2SO4 ehk väävelhape (hape) – tugev ja söövitav hape, laialdaselt kasutuses. Akudes, lõngaõlina. • Hape on tekkinud SO3 reageerimisel veega. Või väävlishappe oksüdeerumisel • Kasutamisel tuleb kinni pidada ohutusnõuetest ja olla ettevaatlik, näiteks konsentreeritud väävelhappe lahjendamisel tuleb valada hapet peene joana vette( mitte vas...

Keemia - Keskkool
117 allalaadimist
Kordamine-alused
1
docx

Kordamine-alused

Kordamine – alused 1) Mõisted : • Alus – aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH- - ioone). • Aluseline oksiid – aluseks (hüdroksiidile) vastav oksiid. • Neutralisatsioonireaktsioon – happe ja aluse vaheline reaktsioon. • Lagunemisreaktsioon – aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Energia neeldub. • Ühinemisreaktsioon – kaks või enamat ainet ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Energia eraldub. • pH – väljendab vesi...

Keemia - Keskkool
9 allalaadimist
9 klassi keemia eksami materjal
4
doc

9.klassi keemia eksami materjal

...i = hüdroksiid; metall + vesi =hüdroksiid + vesinik Keemilised omaduse: alus + hape = sool + vesi N: naatriumhüdroksiid + fosforhape Alus + happeline oksiid = happelisele oksiidile vastavahappesool + vesi N: kaltsiumhüdroksiid + vääveltrioksiid Hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel= vastavoksiid + vesi ! leelis ei lagune ! N: raud(III) hüdroksiid SOOL-aine, mis koosneb metalliioonist ja happejääkioonist. Soolade saamine: sool + hape = uussool + uushape Sool + alus = uussool + uusalus Sool + metall =uussool + uus metall Sool + sool = uussool + uussool 2.LAHUSED - ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. Lahus tekib: 1) lõhutakse lahustuva aine kristallvõre lahusti molekulide poolt( energia neeldub) 2) ioonide hüdraatumine( energia eraldub)- aineosakeste seostumine vee molekulidega. Lahustumise soojuseefekt sõltub: kristallvõre lõhk...

Keemia - Põhikool
33 allalaadimist
Keemia eksami materjal
4
docx

Keemia eksami materjal.

...neesiumoksiid Cu2O –vask 1 oksiid Happelised oksiidid: Neutraalne oksiid: N2O5 –dilämmastikpentaoksiid N2O; CO SO3 –vääveltrioksiid Süsinikdioksiid –CO2 tetrafosfordekaoksiid- P4O10 Mis on alused? Ained, mille vesi lahustes esinevad hudroksiidioonid. Mis on happed ? Liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesiniku aatomist ja happeanioonidest. Mis on soolad ? Liitained, milles metalli katioon on seotud happeaninoonidega Happed: Happenimetus - Happevalem – Soolanimetus väävelhape – H2SO4 – sulfaat raud 2 oksiid - FeO Väävlishape - H2SO3 – sulfit kaaliumhüdroksiid - KOH divesiniksulfiidhape – H2S – sulfiid väävlishape – H2SO3 Süsihape – H2CO2 – karbonaat dilämmastikpentaanoksiid – N2O5 lämmastikhape – HNO3 – nitra...

Keemia - Kutsekool
33 allalaadimist
Keemia Eksami konspekt 8 klass
5
docx

Keemia Eksami konspekt 8 klass.

..., kui 1 aatom annab teisele oma väliskihi elektrone või võtab nii, et kokku oleks väliskihil 8. 11. Liht ja liitained. Näited: a) Ca2- lihtaine. b) KMnO3- Liitaine. 12. Reaktsioonivõrrandid ja nende tasakaalustamine. Al + O2 = AlO 2Al + O2 = 2AlO 13. Hapnikuühendid- Oksiidide nimed, valemite koostamine, o, - a määramine, õhu koostis, oksüdeerumine, tuntumad oksiidid, arvutused reaktsioonivõrrandi põhjal. a) Kui metallil erinevad oksüdatsiooniastmed Fe2O3 – Alumiinium (3) Oksiid, MgO b) Kui elemendi ühendites on vaid 1 oksüdatsiooniaste (1,2,3A rühm), Siis oksüdatsiooniastet ei märgita. Li2O- Liitiumoksiid. c) Mittemetallokiidide korral kasutame eesliidet. 2 di- 3 tri- 4 tetra- 5 penta- 6 heksa- 7 hepta- 8 okta- 9 nona- ...

Keemia - Põhikool
142 allalaadimist
Alused-leelised ühinemisreaktsioonis
1
doc

Alused, leelised ühinemisreaktsioonis

...ppe lahusega ning seejärel uuesti veega. Kätele sattunud alust ei tehta kahjutuks mõne tugeva happe abil, kuna ka happed on tervisele ohtlikud. Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. Kõik alustele iseloomulikud omadused, nagu sööbiv toime, võime muuta indikaatorite värvust ning libedus on tingitud nende lahuses esinevatest hüdroksiidioonidest. Leelised on vees lahustuvad söövitava toimega tugevad alused, mis muudavad indikaatorite värvust. Naatriumhüdroksiid (NaOH) on tugev leelis. Ta on valge tahke aine, mis lahustub väga hästi vees, eraldades seejuures palju soojust. Samuti seob ta õhu käes seismisel õhuniiskust. Aluselisteks oksiidideks nimetatakse metallioksiide, mis vastavad mingile alusele (metalli oksüdatsiooniaste on sama). Ba(OH)2 -> BaO . Osa metallioksiide reageerib veega, osa mitte. Reageerivad aktiivsete metallide oksiidid. Hüdroksiidid jagunevad kuumutamisel aluseks j...

Rekursiooni- ja... - Keskkool
229 allalaadimist
Keemilised omadused
1
doc

Keemilised omadused

...Happelised oksiidid reageerivad veega = oksiidile vastav hape. Veega ei reageeri SiO2. • Happelised oksiidid reageerivad alustega = sool ja vesi. • Happelised oksiidid reageerivad aluseliste oksiididega = sool. Hapete keemilised omadused • Reageerivad metallidega = sool ja vesinik Reag. < h2 • Reageerivad alustega = sool ja vesi • Reageerivad aluseliste oksiididega = sool ja vesi • Reageerivad sooladega = uus sool ja uus hape Reaktsioon toimub siis, kui tekib nõrgem hape või sade Kui tekib H2CO3, siis tekkemomendil laguneb ta veeks ja süsinikdioksiidiks • Lagunemine kuumutamisel = happeline oksiid ja vesi Lagunevad ainult hapnikhapped Aluste (hüdroksiidide) keemilised omadused • reageerivad hapetega = sool ja vesi • reageerivad happeliste oksiididega = sool ja vesi • reageerivad sooladega = hüdroksiid ja sool lähteained peavad olema lahustuvad ja saadu...

Keemia - Keskkool
99 allalaadimist
Keemia aineklassid-Tabel
2
doc

Keemia aineklassid (Tabel)

... vesi CaCO3 ? Ained, mis üldvalem: M(OH)n (H = Alus… Leeliste Alused ehk annavad lahusesse vesinik, M - metall) • … + hape ? sool ja reageerimisel Tselluloosi hüdroksiidid hüdroksiidioone Oksüdatsiooniaste (v.a vesi soolade eraldamiseks • Leelised Vees lahustuv püsiva • … + happeline oksiid vesilahusega puidust tugev alus oksüdatsiooniastmega) ? sool ja vesi FeCl3 + 3KOH ? kirjutatakse Fe(OH)3 + 3KCl • … + soo...

Keemia - Põhikool
61 allalaadimist
Keemia 8 kl töövihik - Happed
1
docx

Keemia 8.kl töövihik - Happed

...luste koostises? Ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Sarnasuseks see, et koosneb nii vesinikust kui ka hapnikust. 6. Millest on tingitud alustele iseloomulikud omadused? Nim neid omadusi Nende lahuses esinevatest hüdroksiidioonidest. Sööbiv toime, võime muuta indikaatorite värvust. 7. Mis on leelised? Mille poolest erinevad teistes alustes? Tugevad alused, jaotuvad täielikult ioonideks. 8. Millisteks ioonideks jagunevad järgmised hüsroksiidid lahuses: KOH, Ba(OH)2 9. Iseloomusta naatriumhüdroksiidi omadusi Valge, tahke aine, lahustub väga hästi vees, eraldades palju soojust, (seebikivi) 10. Kirjuta järgmistele metallikatioonidele vastavate hüdroksiidide valemid: Mg, Cu, Fe, Cr Lk69 1. Milles seisneb aluste ja hapete vastandlikkus? Nende vastandlikkus avaldub siis, kui võrrelda nen...

Keemia - Põhikool
25 allalaadimist
Alused
3
doc

Alused

Siin on seletatud millega alused reageerivad ja kuidas reageerivad. Piltlikult on seletatud ka.

Keemia - Põhikool
85 allalaadimist
8 klass kõik koos
3
rtf

8 klass kõik koos

Happed. Iseloomulik on: hapu maitse, söövitav toime. Näiteks: sidrunhape,õunhape,äädikhape,oblikhape,piimhape. Indikaator - aine, millega määratakse, mis ainega on tegu (lakmus - muutub happest punaseks ). Happeid: HCl - vesinikkloriidhaoe ehk soolhape ( maohape) H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3...

Keemia - Põhikool
172 allalaadimist
Referaat-Orgaanilised happed
8
odt

Referaat: Orgaanilised happed

...ETAANHAPE EHK ÄÄDIKHAPE On igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Ei ole mürgine. Äädikas sisaldab 3-6 % etaanhapet. Veevaba äädikhape külmub +16 C juures ning moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle, sellepärast nimetatakse kontsenteeritud äädikhapet(99,5%) ka jää – äädikhappeks. Valem on CH3COOH. 2.3 RASVHAPPED Kitsamas tähenduses on looduslik rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsinike aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata, tavaliselt on nende süsivesinikahel hargnemata. Rasvhappeid toodetakse peamiselt taimeõlidest ja loomse rasva jääkidest, kokku mitu miljonit tonni aastas. 5 3. ASENDATUD KARBOKSÜÜLHAPPED 3.1 PIIMHAPPE EHK 2- HÜDROKSÜPROPAANHAPET Tekib lihastes suure koormuse korral. Piimhape moodustub ka piimhappelisel käärimisel mikr...

Keemia - Kutsekool
14 allalaadimist
Orgaaniline keemia
32
doc

Orgaaniline keemia

... = -log 2 + 3 = 2,7. Näide 2. Arvutage a) 0,005 M NaOH ja b) 0,001 M Ba(OH) 2 lahuse pH eeldusel, et ? = 1 ja ? = 1. Lahendus. a) pOH = -log 5?10 -3 = 3 - log 5 = 2,3 ; pH = 14 - 2,3 = 11,7; b) Kuna 1 mooli Ba(OH) 2 dissotsiatsioonil tekib 2 mooli OH - -ioone, siis pOH= -log 2?1?10 -3 = 2,7; pH = 14 - 2,7 = 11,3. Näide 3. Arvutage 0,1M CH 3 COOH lahuse pH, kui happe dissotsiatsioonikonstant K = 1,75?10 -5 . Lahendus. Kirjutame dissotsiatsioonikonstandi avaldise, arvestades, et dissotsiatsioonil [CH 3 COO - ] = [H + ] ning vähese dissotsiatsiooni tõttu dissotsieerumata happe tasakaalukontsentratsioon on praktiliselt võrdne happe algkontsentratsiooniga. Seega [CH 3 COOH] ? 0,1. [H + ][CH 3COO ? ] [H + ]2 K= = , millest [CH 3COOH] ...

Keemia - Keskkool
70 allalaadimist
Happed ja alused
3
docx

Happed ja alused

Keemia kordamisküsimused KT:Happed ja alused

Keemia - Põhikool
83 allalaadimist
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

...gine  vedelik.  Looduses  leidub  nõgestes,  sipelgates.  Kasutatakse  keemiatööstuses, kahjuritõrjeks.  Etaanhape  e.  äädikhape  (CH3COOH)  –  ei  ole  mürgine.  Kasutatakse  toiduainetööstuses  (söögiäädikas  –  30%­ne  äädikhape  lahus),  keemia­  tööstuses (lahustina).  Rasvhapped – on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on  üle  nelja  paarisarv  süsiniku  aatomi.  Rasvhapped  võivad  olla  nii  küllastunud 27  kui  küllastumata.  Rasvhapete  soolad  lahustuvad  hästi  vees.  Rasvhapete  soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks.  Dihapped – tuntuim on etaandihape e. oblikhape (HOOCCOOH). Oblikhape  2+  on mürgine (sadestab organi...

Keemia - Keskkool
936 allalaadimist
T e a t a   v e a s t