3.Kipspindade ettevalmistamine värvimiseks. · Pahteldage seinapahtliga üle kõik naela- ja kruvipead. · Pahteldage plaatide liitekohad. Katke pahtel klaaskiust või papist ribadega. Eemaldage liigne pahtel. Laske pahtlil kuivada. · Lihvige pahtel seinapinnaga tasaseks. Pühkige puhtaks. · Vajadusel pahteldage ebatasased kohad veel üle. · Lihvige sein täiesti siledaks. Pühkige puhtaks. 4.Puitpindade ettevalmistamine värvimiseks. · Iseloeerige oksakohad · Lihvige isoleeritud oksakohad siledaks. · Värvige kruntvärviga · Pahteldage ebatasased kohad. · Lihvige pahteldatud kohad. · Puhastage hoolikalt tolmust. · Kruntige pahteldatud kohad. · Värvige1-2 korda viimistlusvärviga. Lihvige värvikordade vahel. 5.Võrrelda alküüd-ja akrüülvärve. Alküüdvärv Akrüülvärv
mis ei takista mis ei takista laudade kinnitamist. laudade kinnitamist Oksalõhed On lubatud On lubatud On lubatud üksikuid, kuni 8mm suurused oksalõhed. Laua kasutuskülje servadel ei ole oksalõhed lubatud Oksaaugud Ei ole lubatud On lubatud On lubatud Oksakohad On lubatud oksad, On lubtud oksad, Ol lubatud oksad, mille suurus on mille suurus on mille suurus on maksimaalselt pool maksimaalselt pool maksimaalselt pool laua laiusest. laua laiusesest. laua laiusest. Oksakohad peavad suuremas osas olema püsivad
Sõrmjätkatud saematerjal kammipiide kujuliselt sälgutatud otsega saematerjalitükkide omavaheline kokkuliimimine Liimpuit liimitakse kokku vähemalt nelja massiivse saematerjalitüki lapped Liimplaat saematerjalitükkidest, mis ühendatakse omavahel servadest (moodustub plaadikujuline toode) Liimpuidu eelised Tala mõõdud jätkuvliistude kasutamise tõttu on talade mõõdud piiramatud Suurem tugevus võimalik eemaldada oksakohad Kuiv puit eelkuivatatud ja seetõttu on niiskus vaid 12% Mõõtude täpsus kuivatamine ja tootmisprotsess tagavad liimpuidu täpsed mõõtmed Valmistamine Valmistamisprotsess võib olla erinev.Tüüpiline tehaseskeem: prussid tuuakse laost ja kuivatatakse eelhööveldamine klassideks sorteerimine kontrollitakse niiskuse sisaldust, prusside otsad lõigatakse ära sõrmjätkude tegemiseks asetamine riita
Tavaliselt on puidu survetugevus ristikiudu umbes 5…10 N/mm2. EHITUSMATERJALID 11 NIHE Puidu nihe võib tekkida puidu tasapinnas piki ja põiki kiudu, aga samuti kiudude suhtes nurga all. Okaspuidu puhul on katsete teel puidu lõiketugevuseks piki kiudu saadud fv = 7N/mm2. PUIDU TUGEVUST MÕJUTAVAD TEGURID • Anisotroopia ja puidukiu nurk • Oksakohad o Eriti ohtlikud on oksakohad, mis paiknevad elemendi servadel. Nii näiteks oksa läbimõõdu puhul 1/4 elemendi küljepikkusest on puidu tõmbetugevus selles ristlõikes ainult 27% standardse proovikeha tugevusest o Maksimaalselt lubatava oksa läbimõõdu puhul survele 1/3 elemendi küljepikkusest on survetugevus 60-70% standardse proovikeha tugevusest. o Puidu vigade (oksa max d = l/3 küljepikkusest) korral tugevus langeb umbes poole
survetugevus Variant II 1.Erikaal (abs tihedus) on materjali mahuühiku maas tihedas olekus (ilma poorideta); valem: =G/V (V-tiheda, poorideta aine mass); portlandtsement 3,1 g/cm3, teras 7,85, puhas vesi 1,0 2.C28-> täht= puidu liik(okas, leht, liim); nr= normatiivne paindetugevus (N/mm2) 3.Tiheduse järgi: 1)teras 2)betoon 3)vesi 4) puit 5)vill 4. C 25/30=> 25 MPa silindriline survetugevus; 30 MPa-> kuubikuline survetugevus 5.Oksakohad: 1) oksa läbimõõdu puhul ¼ elemendi küljepikkusest on puidu tõmbetugevus selles ristlõikes ainult 27% standardse proovikeha tugevusest 2) 1/3 küljepikkusest on survetugevus 60-70 % alsest tugevusest 3) 1/3 küljepikkusest korral paindetugevus moodustab 45-50 algsest tugevusest 6. Betoonis kasutatavas liivas ei tohi olla: *vilk, mitte üle 0,5 % *väävliühendeid mitte üle 1% *savi, muda, tolmuosakesed- mitte üle 5%
23. Puidu kui ehitusmaterjali positiivsed omadused: väike mahumass (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata), küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone), väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta), väga hõlbus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse), sobivus väga paljudesse kohtadesse. 24. Puidu kui ehitusmaterjali negatiivsed omadused: ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne), hügroskoopsus (niiskusesisaldus kõigub), kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), süttivus (olulisemaid puudusi, paljudes kohtades on selle omaduse tõttu kasutamine piiratud), kahjustatav putukate ja röövikute poolt, suured töötlemiskaod. 25. Haavapuidu eriline omadus ja kasutusala: Eestis kasvavatest puudest on haab kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides)
· küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone), · väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta), · väga hõlpus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse), · sobivus väga paljudesse kohtadesse. Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisis puudusi. Tähtsamad neist on: · ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne), · hügroskoopsus (niiskusesisaldus kõigub), · kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), · süttivus (olulisemaid puudusi, paljudes kohtades on selle omaduse tõttu kasutamine piiratud), 2. Puidu siseehitus Kasvav puu koosneb tüvest, võrast ja juurestikust. Ehitusmaterjalina omab peamist tähtsust tüvi. Puu tüvi on enamasti ringikujulise ristlõikega. Korp, korkkude ja niin moodustavad puu koore. Kõigil puudel korkkude ei ole.
Puidu peamised positiivsed omadused on: • väike tihedus (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata), • küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone), • väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta), • väga hõlbus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse), • sobivus väga paljudesse kohtadesse. 5. Loetle puidu negatiivsed omadused • ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ), • hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub), • kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), • süttivus (üks olulisemaid puudusi), • kahjustatav putukate ja röövikute poolt, 6. Millist puitu meil kasutatakse ning mida sellest ehitatakse Mänd ja kuusk on eestis põhilised saematerjalid ning seega ka põhilised puiduliigid mida kasutatakse ehituses – majapalgid, põrandalauad, seinalauad prussid jne jne
Nõuded kasutamiseks ja kulunorm vaadatakse pigmendi nõu pealt. II pilet 3. Uute puitfassaadide värvimine Õigesti ja hoolikalt värvitud puitmaja säilitab oma värvikuse pikka aega. Puitpinnale avaldavad kahjustavat mõju: UV kiirgus, sademed, temperatuur, seened. A) Töödejärjekord: 1) kontrolli värvitama pinna seisukorda. Vajadusel vahetada välja kasutuskõlbmatuks muutunud puitdetailid. 2) Harja pind tolmust ja lahtistest osakestest. 3) Katta oksakohad oksalakiga. Pahteldada puidupahtliga, lihvida, kruntida ja 2korda värvida. Töökoha korraldamise põhimõtted: Kõik liigne eest ja käepärased materjalid käeulatusse Vajalikud töövahendid pahtlilabidad, terasharjad ,pintslid, rullid, lihvtallad, pikendused, mikser, tellingud vajalikud materjalid: oksalakk, pahtlid, liivapaberid, krundid, värvid, tööohutus ja kaitsevahendid: sama mis esimeses küsimuses Kvaliteedi kontroll: vaadatakse 10meetri kauguselt 4
a Rt - tõmbetugevus P- purustav jõud (N või kg) varda ristlõike pind (mm2 või cm2) Puitmaterjalid 1. Puidu negatiivsed ja positiivsed omadused *Positiivsed: väike tihedus (kerge, saab ehitada kraanata); küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone); väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha lisasoojustuseta); töödeldatavus (sobib paljudesse kohtadesse) *Negatiivsed: ebaühtlane struktuur (piki-ja ristikiud, oksakohad); hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub); kõdunevus (puithoone pole eriti pikk); süttivus; kahjustatav putukate ja röövikute poolt 2. Männi ja kuuse saematerjali otsad Mänd- ovaalne Kuusk- ringikujuline 3. Puidu loomulik ja ebaloomulik värvus Loomulik: valge, kollakas, pruunikas või punakas Ebaloomulik: Sinakas, hallikas, rohekas 4. Puidu niiskused Standard- 12% Riimukuiv- 8-12% Õhukuiv- 15-20% 5. Puidu vead, iseloomustused
Värvus, tekstuur/muster. 11. Milline on standartne niiskus ja milleks teda kasutatakse? Standartne niiskus on 15% ja teda kasutatakse... 12. Puidu erimass? Puidu erimass on 1,55 g/cm3. 13. Millises suunas kahaneb puit kõige vähem ja millises kõige rohkem? Puit kahaneb kõige vähem pikkisuunda, tangentsiaal suunas kõige rohkem. 14. Milline tugevus on puidul kõige suurem? Tõmbetugevus on puidul kõige suurem (1150). 15. Millised on puidu vead? Oksakohad, mädanikud, praod, putukate kohad, ebakorrapärane puit. 16. Kuidas jagunevad praod puidus? Sisemised- ja välimised praod, radiaalsuunalised praod. 17. Millist tugevust oksakohad suurendavad? Nihketugevus suurendab oksakohtade tugevust. 18. Milline oks nõrgestab puitu kõige vähem? Sissekasvanud on nõrgestab puitu kõige vähem. 19. Millised puidukahjurid tegutsevad kuivas puus ja kuidas neid eristatakse? TOONESEPP ehk PUUKOI pisikesed augud 1mm. 20
On ka sellised olukordi, kus vana betoonpõrand on küll sile, kuid pind ise on väga krobeline, mistõttu ei saa sellele näiteks PVC-katet paigaldada. Betoonpõrandate pahteldamiseks on spetsiaalne põrandapahtel Vetonit 3000. See kantakse pinnale kas pahtlilabidaga või valatakse kuni 5 mm paksuse kihina. Puitpõrandate ja ebaühtlaste pindade tasandamine Selle probleemiga puutuvad aeg-ajalt kokku maja- ja korteriomanikud, kui laudpõrandatel on käigurajad sisse kulunud ning oksakohad on muutnud põranda kühmuliseks. Vaatamata kõigele võib selline vana laudpõrand olla ikkagi tugev ja jäik, mistõttu ei oleks otstarbekas seda välja lõhkuda ja uut asemele ehitada. Sellise olukorra lahendamiseks on olemas spetsiaalne polümeere ja kiudusid sisaldav põranda remontsegu (Vetonit 3300). Vetonit 3300- ga võib valada vanale puitpõrandale, ka saepuruplaadile ja PVC-le, 2-10 mm kihi, millega saavutatakse sile põranda pind
Eestis ja 1922 aastaks olid laastukatustega kaetud juba pooled katused. Katuselaastu toorainena on kasutusel erinevad puuliigid, valiku esmaseks kriteeriumiks peaks olema oksavaba ja kergesti töödeldav puit. Seetõttu eelistatakse tänapäeval peamiselt haavapuitu, kuid levinud on ka kuusepuit, mis tegelikult on peenikeste teravate oksakohtadega. Vähemlevinud on männipuidust laastud, kuna männil on suured oksakohad. Haava eeliseks on suhteliselt oksavaba puidu osa, küll aga kipub haavapuit päikese käes rohkem ,,mängima" kui okaspuu. Enamus laastukatuseid ehitatakse kolmekordsed, mis on puidust katusematerjalide jaoks optimaalne. Paksemad katused ei pruugi pärast tugevaid vihmasadusid ära kuivada ja võivad seetõttu minna mädanema. Kahekordsed katused soovitaksime ehitada ainult vähemtähtsatele kõrvalhoometele, kuna paratamatult peab kahekordne kate oluliselt vähem vastu. Üldjoontes
kivinev. On ka selliseid olukordi, kus vana betoonpõrand on küll sile, kuid pind ise on väga krobeline, mistõttu ei saa sellele nt PVC-katet paigaldada. Betoonpõrandate pahteldamiseks on olemas spetsiaalne põrandapahtel weber 3000. See kantakse pinnale kas pahtlilabidaga või valatakse kuni 5 mm paksuse kihina. Puitpõrandate ja ebaühtlaste aluspindade tasandamine Selliste pindadega puutuvad aeg-ajalt kokku maja- ja korteriomanikud, kui laudpõrandatel on käigurajad sisse kulunud ning oksakohad on muutnud põranda kühmuliseks. Vaatamata kõigele võib selline vana laudpõrand olla ikkagi tugev ja jäik, mistõttu ei oleks otstarbekas seda välja lõhkuda ja uut asemele ehitada. Sellise olukorra lahendamiseks on olemas spetsiaalne polümeere ja kiudusid sisaldav põrandaremondisegu (weber 3300). Weber 3300ga võib valada vanale puitpõrandale, saepuruplaadile või isegi PVC-le, 2-10 mm kihi, millega saavutatakse sile põrandapind
dekoratiivne. Tamme kasutatakse peamiselt viimistlustöödel ja parketina). saar (kõva ja ilusa mustriga. Hästi töödeldav. Kasutatakse samades kohtades kus tammegi) haab (Eestis kasvavatest puudest kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu, mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides), ka katuselaaste) Puidu vead Loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Lõhed, praod, oksakohad, mädanemine, putukakahjustused, külmalõhed, kasvuvead. Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse: --ümarmaterjaliks (palgid), --saematerjalideks ja --pooltoodeteks, --hööveldatud profiiltoodeteks, --põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Puidu kasutamine teedeehituses Geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine puithakkest muldkeha peale. Puidust sillad. Puidust parved. Raudtee liiprid. betoon ja selle täitematerjalid, betooni tugevus, betooni vesi;
seega ei teki habrast purunemist. Muljumine- Puitu pressitakse ristikiudu, jõud on palju väiksem kui pikikiudu, seega on deformatsioon nii suur, et see võidakse sruda õhukeseks. Tavaliselt on muljumistugevus ristikiudu 5-10n/mmruudu kohta. Nihe- selle teel katsetatakse puidu lõiketugevust piki ja põiki kiudu. Puidu tugevuse tegurid: • Puidu kiudude nurk • Keemiline koostis • Aastarõngast laius • Rakkude pikkused • Tihedus Oksakohad- erti ohtilikud tehes katseid, sest nt ¼ suurune oksakoht puidu tpvest on ca 27% standardi proovikeha tugevusest tõmbes nt. Võimalik on teha survekatset 1/3 suuruse oksakohaga, aga sel juhul on survetugevus 60% tugevusest. Ehituses ei tohiks tala oksakoht sattud tõmbetsioone, sest seal on tugev paine ja tõmme. Tulekindlus: ouitu ei ole võimalik muuta tulekindlaks, seda saab ainutl teha raskesti süttivaks võis siis raskesti põlevaks. On võimalik teha nii, et puit süttiks 400C juures.
ka sisetöödeks. Vineeritahvlite standardmõõtmed on 1200 × 1200, 1500 × 1500, 1200 × 2400 ja 1500 × 3000 mm. Kasepuuvineerid jaotatakse ISO standardite nõuete järgi (ISO/TC 89/SC3) E, I, II, III ja IV klassi vineerideks. E-klassi vineeri pind on veatu, seal ei tohi olla oksi, jooni ega värvierinevusi. I klassi vineeri kasutatakse lakitavate pindade korral. Vineeri pinnal võivad olla mõned kuni 6 mm läbimõõduga oksakohad, mõned tumedad sooned ja kerged värvierinevused. Vineeritahvlite pinnavärv peab üksteisega sobima. II klassi vineeri kasutatakse värvitavate pindade tarbeks. Vineeri pinnal võib olla 20-mm läbimõõduga terveid oksi, 10-mm läbimõõduga teisi oksi või täidetud oksakohti, piiratud värvierinevusi. Okaspuuvineerid jaotatakse samadesse klassidesse. Kasutatakse ka segavineeri, mille välimised kihid on kasest ja vähemalt 1/3 mahust moodustab okaspuu. Segavineeri mahukaal on 650 kg/m3.
paksusega 1m), kui vastaspindalade temperatuuride vahe on 1ºC.) Omaduste võrdlus: Soojusjuhtivus puidus (võetuna paljude liikide keskmisena) on pikikiudu 0,31 W/m x ºK ja ristikiudu 0,17 W/m x ºK. Säsikiirte tõttu on soojusjuhtivus puidu radiaalses suunas veidi suurem kui tangensiaalses suunas. Puidu soojusjuhtivust mõjutavad tegureid on palju: • Tihedus • Veesisaldus • Ekstraktiivainete sisaldus • Puidukiudude suund • Mikrofibrillide kaldenurk • Puidurikked (oksakohad, lõhed jne.) • Temperatuur Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, sest vesi surub poorides oleva õhu välja, aga vee soojusjuhtivus on 25 korda suurem õhust. Puidu tihedus mõjutab soojusjuhtivust, st mida tihedam on puit, seda suurem on suujusjuhtivus. Seega soojusjuhtivus alaneb puidu tiheduse vähenemisel ja suureneb niiskusesisalduse tõusuga. (Lisa: soojusmahtuvuseks nim. sellist soojushulka kilodžaulides, mis on vajalik 1 kg materjali
PUITMATERJALID 1. Mida oskad välja tuua puidule positiivseks ja negatiivseks omaduseks? Positiivne: Väike tihedus (puit on kerge, ehitada saab ilma kraanata), küllalt suur tugevus suurte kandekonstruktsioonide jaoks, väike soojajuhtivus (saab teha palkmaja ilma lisasoojustuseta), väga kerge töödelda (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse), sobivus paljudesse kohtadesse. Negatiivne: ebaühtlane struktuur (erinevus piki- ja ristikiudu, oksakohad jne), hügroskoopsus (niiskuse tase kõikuv), kõdunevus (puithoone eluiga on lühike võrreldes teiste materjalidega), süttivus, kahjustatav kahjurite poolt. Peamised puidu komponendid on süsinik, vesinik ja hapnik. 11. Oksa kuju järgi saematerjali tuvastamine kuusel ja männil Männil on saematerjalil oksa kuju ovaalne ja kuusel ringikujuline. 12. Millist värvust saab lugeda puidule omaseks ning ebaloomulikuks värvuseks?
tamm 0,72 g/cm3. *TUGEVUS standartse niiskuse juures (15%): Survetugevus pikikiudu 50 60 Survetugevus ristikiudu 5 10 N/mm2 Tõmbetugevus pikikiudu 110 130 Paindetugevus pikikiudu 70 100 Nihketugevus pikikiudu 5 10 Kõige paremini töötab survele pikikiudu TAMM, nihkele, paindele KASK. Proovikehal ilma oksteta viiakse läbi katsed (oksa kohad vähendavad tugevust va. nihketugevust, mida oksakohad suurendavad). *KÕVADUS (Brinelli skaala) On antud erinevad kõvadusarvud. Mida väiksem arv, seda pehmem. KÕVADUSARVUD: Kuusk 1,3 mänd 1,6 lepp 2 kastan 2,3 kask 2,62,9 euroopa vaher 3 must kirss 3,6 tamm 3,7 pöök 3,8 saar 4 eukalüpt 4,7 kanada vaher 4,8 merbau 4,9 venge 5. PUIDU VEAD PRAOD: 1. Sisemised 2. Välimised Suuna järgi jagunevad radiaalsuunaliseks ja ringselt asetsevateks. Välimised
palki tulevad kergelt suured praod sisse. Palsamipappel on sama hea kui haab aga ei tõmba kuivades puruks. Katuseks on kergem laast katus, sinder katus n ka võimalik. Sindern paks paku küljest tõmmatud laast nii 1cm paksune umbes. Laast on parem sest siis jäävadmängima tihedamad ja pehmemad puu osad, aga siski sinna koguneb ka rohkem niiskust.. ladukatuse puhu kask ja lepp on välistatud. Punnid millega palke kinni topiti on kuuse oksad. Siseviimistlus Põrandalauad kuusk ja mänd. Oksakohad võivad jääda muhklikuks. odav põranda materjal. Hea põrand on tamm ja saar ( tugevad lehtpuud). Laeauad n eelistatud kuused, head sirged. Lepast saab laheda punaka lae. Lakke ie saa palsampapplit sest jääb ,,karvane" ja mitte erit ilus. Põrandal võib kask minna kergelt hallitama, kardab hullult niiskust. Heleda põranda saab vahtrast. Mööbel: kõige kätte saadavam on kask. Kuusk või mänd läheb kergelt ,,mölki". Väärtmööbel on tammest, raske ja vastupidav
• väike tihedus (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata) • küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone) • väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta) • väga hõlbus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse) • sobivus väga paljudesse kohtadesse Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisi puudusi. Tähtsamad neist on: • ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ) • hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub) • kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk) • süttivus (üks olulisemaid puudusi) • kahjustatav putukate ja röövikute poolt Puidu määratavad tugevuse liigid: • surve pikikiudu • surve ristikiudu radiaalsuunas • surve ristikiudu tangensiaalsuunas • tõmme pikikudu • paine • nihe pikikiudu 5. Puidu vead- lõhed, oksad, kasvuvead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust,
kraanata; küllalt suur tugevus – puidust saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone; väike soojajuhtivus – palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta; väga kerge töötlemine – puit on üks kergemini töödeldavaid materjale üldse; sobivus väga paljudesse kohtadesse. Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida puudusi: ebaühtlane struktuur – puit on piki- ja ristkiudu erinev, puidus on oksakohad jne; hügroskoopsus – puidu niiskusesisaldus kõigub; kõdunevus – puithoone iga pole eriti pikk; 22 süttivus – see on üks olulisemaid puudusi; kahjustatav putukate ja röövikute poolt; suured töötlemiskaod – vaata joonist 3.1.1. Joonis 3.1.1. Puidu ligikaudsed töötlemiskaod 3.2. Puidu siseehitus
puit ~ kõvem UVkiirgus hallistab puitu hea mõõtmepüsivus, deformeerub vähem suitsulõhn (tasakaaluniiskus väike) hea vastupidavus ilmastikukoormusele, seentele puit hapram niiskusesisaldus väiksem suurem energiakulu soojajuhtivus väheneb vähem orgaanilisi ühendeid puidutöötlemismeetodid ei muutu pole vaiku, pinna viimistlus lihtsam, oksakohad ei nõua lakki ei lisata kemikaale, ei teki keskkonda võõraid aineid sisejõud vähenevad värvuse tumenemine survetugevus jääb samaks põlemisomadus ei muutu töötlemistolm kuivem ja peenem 8. Malmid tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak (looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks (ka kõrgahju kütuseks) ja räbustaja (mineraalaine lubjakivi,
kumav. Kuuske lõhastatakse kännupoolsest otsast. Kuusel on narmasjuurestik e pindmised juured, männil sammasjuurestik e sügavale kasvavad juured. See teeb kuusemetsad tormile kartlikumaks. Kuuske ja mändi kasutatakse peamiselt ehituspalgina, kadakat suveniiride nõude valmistamisel. 2.Tüve kasvuvead: Okslikus- pikas pimedas metsas kasvanud puudel jäävad oksad südamiku ja need võivad segada töötlemist. Oksakohad- võivad hilisemal töötlemisel olla suureks tüliks, sest nt kuuse oksad on teada olevalt väga kõvad Eri materjalides esineb eriliiki oksi, mida liigitatakse veel ka nende asukoha järgi. Nt ümaroks, ovaaloks, piklikoks, Külgoks, servoks, kantoks, õmblusoks, sõrgoks, koondoksad Elusoks, kõduoks, tubakoks, umboks. Lõhed- säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed (need jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt- ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav)
c) NIHE PIKIKIUDU d) SURVE RISTIKIUDU RADIAALSUUNAS e) SURVE RISRTIKIUDU TANGENSIAALSUUNAS f) PAINE Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehaga. Kõige rohkem kahjustavad oksad painde ja tõmbetugevust, survetugevust kahjustavad vähem ja nihketugevust suurendavad. Puidu tugevus antakse 12% niiskuse juures. 6. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead PUIDU PUUDUSED: a. ebaühtlane struktuur (piki ja ristikiudu erinev, oksakohad jms) b. hügroskoopsus c. kõdunevus (puithoone eluiga pole eriti pikk) d. süttivus e. kahjustatav putukate ja röövikute poolt PUIDU VIGADEKS on kõik nähtused, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. 1. LÕHED praod, puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. A) Välislõhed radiaalsed, levinuim lõhede tüüp, tekivad puidu ebaühtlasel kuivamisel
4 · väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta), · väga hõlbus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse), · sobivus väga paljudesse kohtadesse. Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisis puudusi. Tähtsamad neist on: · ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ), · hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub), · kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), · süttivus (üks olulisemaid puudusi), · kahjustatav putukate ja röövikute poolt, · suured töötlemiskaod. 2.1 Tähtsamad puu liigid Ehitusmaterjale valmistatakse peamiselt okaspuidust, harvem ka lehtpuidust. Mänd on Eestis levinuim puuliik (moodustab tarbepuidust 38%). Ta on lülipuiduline. Lülipuit on pruunikas, maltspuit kollakas
1.1 Tüvi Piki tüve asetsevat keskset peenikest habrast kude, mis koosneb esmastest rakkudest, nimetatakse säsiks. Taime kasvades areneb säsi tipus ladvapung. _____________________________A. Roos______________________________ 1 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Sellest kasvab välja vertikaalne peavõrse, millest hiljem areneb puutüvi, ning mõned külgvõrsed, mis kasvades muutuvad oksteks Lehtpuude oksakohad on ebakorrapärased, sest mõned külgvõrsed arenevad peavõrseteks e hiljem tüvedeks, mistõttu pikkuse juurdekasv kujuneb ebaühtlaseks. Kui aga okaspuu ladvavõrse saab mingil moel kahjustatud, areneb sel lehtpuudele sarnaselt mõnest külgvõrsest ladvavõrse ning hiljem sellest tüvi. Nii võib juhtuda näiteks põtrade poolt kahjustatud puudega. Kasvukohatingimused, milles ladvavõrsed ja oksad kasvavad ning arenevad,
· küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone), · väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta), · väga hõlbus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse), · sobivus väga paljudesse kohtadesse. · Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisi puudusi. Tähtsamad neist on: · ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ), · hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub), · kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), · süttivus (üks olulisemaid puudusi), · kahjustatav putukate ja röövikute poolt. 05.05.2014 · Niiskust on puidus alati, kuna Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes (sageli üksikute vee
annaabi.ee 
