AVR on alla 120/80 mmHg) ja kõrge kehatemperatuur 38.9C (norm. on 36-37 C). Pulss on üle 100 korra minutis (tahhükardia) - 124 x’, HS 36 x’. SaO2 88% - küllastus hapnikuga on madal. Normaaltase on 95% - 100%. Vere hapnikusisalduse (CO2) määrab Hb kontsentratsioon (Hb ), selle küllastus hapnikuga (SaO2) ja veres lahustunud hapniku hulk. Nii hemoglobiini hapnikuküllastus kui veres lahustunud hapniku hulk sõltuvad hapniku osarõhust (PO2). Hemoglobiini ja hapniku ühendi – oksühemoglobiini – teke sõltub hapniku osarõhust ja on pöörduv protsess. Hemoglobiini hapnikuküllastuse (SaO2) all mõistetakse oksühemoglobiini suhet hemoglobiini koguhulka: SaO2 = HbO2 / HbO2+Hb Kui suhtarv võrdub ühega, on hapnikuga küllastunud 100% hemoglobiinist. Sama hapniku osarõhu juures oleneb oleneb hemoglobiini küllastus hapnikuga veel CO2 osarõhust (PO2), temperatuurist (t°), vere pH-st, ning erütrotsüütides esineva ainevahetusprodukti
Lihased kannavad soojuse verre,mis omakorda soojendavad kogu keha. Keha temperatuur võib korraliku soojendusega tõusta kuni 40 kraadini.Lihastes võib temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et hea soojendus tagab paremad treeningtulemused.Soojenduse tulemusena tekkiv kehatemperatuuri tõus vähendab nii lihaste kui ka sidemete ja kõõluste vigastuste ohtu,kuna „külmad“ lihased ja sidekoed on vigastustele väga vastuvõtlikud. Suurendab oksühemoglobiini degradatsiooni.Keemilise kompleksi hapnik + hemoglobiin lõhustamine tähendab seda, et hapniku vabanemine verest ja toimetamine töötavatele lihastele on tõsisema intensiivsuse ajaks efektiivistunud. Suurendab verevoolu/juurdevoolu töötavates lihastes.Mida suurem on verevool töötavatesse treeningul põhikoormust kandvatesse lihastesse, seda efektiivsem on erinevate energiaallikate (glükoos, rasvhapped) transport sellesse töötavasse lihasesse. Suurendab verevoolu südames
· Hüperventilatsioon- inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt · Hüpoksia-hapnikuvaegus veres · Hüperkapnia-CO2 liig veres · Asfüksia-lämbumine Gaasivahetus kopsudes O2 liigub alveoolidest kapillaaridesse, CO2 aga vastupidi. Gaasivahetus toimub tänu gaaside konsentratsiooni vahele alveoolides ja kapillaarides. Gaas liigub alati madalama konsentratsiooni suunas. Gaaside transport verega O2 seondub hemoglobiiniga ja moodustab oksühemoglobiini. 100ml verd transpordib 18 ml O2. CO2 transport veres kolmel viisil: 1. Lahustunud kujul plasmas. 2. Seotud hemoglobiiniga. 3. CO2 ühineb erütrotsüüdis veega. Hingamise regulatsioon  Hingamiskeskus asub piklik ajus ja ajusillas. Sissehingamist reguleerib inspiratoorne närvirakkude rühm, väljahingamist aga ekspiratoorne närvirakkude rühm. Need närvirakud saavad infot retseptoritelt, mis paiknevad: Kopsualveoolide seintes, diafragmas, roietevahelises lihastes, bronhide seintes.
46 mm Hg, · alveolaarõhus 40 mm Hg. · Difusioon lõpeb, kui partsiaalrõhud saavad võrdseks. 5 Gaaside transport verega · Hapniku transport · Süsihappegaasi  Hemoglobiin transport 100 ml veres 15 g O2  Na- ja K-sooladena 1 gr Hb seob 1,36 ml (80%) Hapnikumahtuvus   Hemoglobiiniga (10%) 20,4ml  Lahustunult (10%)  Oksühemoglobiini protsent  O2 ja CO2 osarõhk  Temperatuur  Vere pH Süsihappegaasi transport Karbonaatpuhversüsteemis · CO2 ühineb veega, tekib süsihape CO2 + H2O H2CO3 · Süsihape dissotsieerub vesinikuks ja bikarbonaadiks, mis ühineb Na-ga H2CO3H+ + HCO3- HCO3+NaNaHCO3 (naatriumbikarbonaat) Hemoglobiini puhversüsteemis O2+HHbCO2HHbO2+CO2HbO2+H++CO2 6 Hingamine kehalisel tööl
hapniku osarõhu tõttu on hapniku transport häiritud, siis Esmases reaktsioonis mängib olulist rolli just a) viskoosse vedeliku voolamine on aeglasem, eriti tunda toodetakse kompensatoorselt rohkem erütrotsüüte (seega kaasasündinud immuunsüsteem, kuna antigeeni ära väikestes veresoontes-kapillaarides (nt. nahaaluskoes, hemoglobiini). ·Oksühemoglobiini sidumiskõvera hinke tundmine lümfotsüütide poolt ning parimate omadustega mistõõtu häirub termoregulatsioon!; paremale tähendab, et Hb afinnsus hapniku suhtes langeb, antikehi tootva rakuliini välja valimine võtab aega. aeglase verevoolu tingimustes ja verevarustuse hapniku vabastamine kudedesse on soodustatud).
Arteriaalne veri liigub kudedesse. Kudedes on hapniku osarõhk madal. CO2 osarõhk on 46 mmHg ja arteriaalses veres oli esialgu 40 mmHg. Ja co2 liigub kõrgemalt madalama suunas. Veri muutub venoosseks. Hapniku transport arteriaalses veres toimub erütrotsüütides sisalduva hemoglobiini kaudu. Hemoglobiin ühineb hapnikuga ja tekib ühend, mida nimetatakse oksühemoglobiiniks . Erütrotsüütide sees transporditaksegi hapnik kudedesse. Oksühemoglobiini (HbO2)kuju läheb transport kuni kudede kapillaarideni. Seal oksühemoglobiin dissotseerub (jaguneb) hemoglobiiniks ja hapnikuks. Hapnik läheb läbi kapillaari seina kudedesse, hemoglobiin aga ühineb kudedest saabunud CO2ga. Oksühemoglobiini dissotseerumist kapillaarides soodustab pH nihe happelises suunas (s.o Ph langus) süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõus kudedes ja temperatuuri tõus kudedes. 2
Neeruvärati läbivad a) v. portae b) A.renalis c) vv. pulmonales Kopsuväratit läbivad: a) a.pulmonalis b)v.portae c) a.renalis d) vv.pulmonales Maksaväratit läbivad: a) Ureter b) V.portae c) Ductus hepaticus communis d) Ductus cysticus Süstoolsest ja diastoolsest rõhust saame rääkida arterites, näiteks õlavarrearter, unearter 7 Hemoglobiini hapniku küllasust näitab: a) oksühemoglobiini kontsentratsiooni suhet kogu hemoglobiini kontsentratsiooni b) hemoglobiini sisaldust grammides 1 liitris veres c) methemoglobiini suhet kogu hemoglobiini kontsentratsiooni d) hemoglobiini sisaldust milligrammides 1 liitris veres. Vereplasma valkude ülesanneteks on (2p): a) hemoglobiini trantsport b) osalemine organismi happe-leelistasakaalu säilitamisel c) tagada vereplasma viskoossus Vali õige(d) vastus(ed) ja täida lüngad.
Sisukord Sisukord………………………………………………………2 Miks on soojendus tähtis..........................................................3 Kuidas soojendust õigesti teha.................................................5 Kasutatud materjal……………………………………………7 1 Miks on soojendus tähtis? Suurendab oksühemoglobiini degradatsiooni. Keemilise kompleksi hapnik + hemoglobiin lõhustamine tähendab seda, et hapniku vabanemine verest ja toimetamine töötavatesse lihastesse on kõrgema intensiivsuse ajal efektiivistunud. Tõstab kehatemperatuuri. Soojenduse tulemusena tekkiv kehatemperatuuri tõus vähendab nii lihaste kui ka sidemete ja kõõluste vigastuste ohtu, kuna külmad lihased ja sidekoed on vigastustele väga vastuvõtlikud. Suurendab vere juurdevoolu töötavatesse lihastesse.
Veri viib pidevalt hapnikku kopsudest kudedesse ja toob süsihapegaasi kudedest kopsudesse. Kopsudest äravoolav arteriaalne veri sisaldab hapnikku palju rohkem, kui peaks olema gaaside lahustuvuse seaduse järgi. Põhjuseks on asjaolu, et suurem osa hapnikust pole veres mitte lahustunud, vaid keemiliselt seotud kujul. Alveoolidest vereplasmasse tulev hapnik tungib aktiivselt erütrotsüütidesse ja ühineb hemoglobiiniga ning moodustab ebapüsiva keemilise ühendi oksühemoglobiini. Hapnik liigub alveoolidest plasmasse nii kaua, kuni peaaegu kogu hemoglobiin on muutunud oksühemoglobiiniks (umbes 96%). Mistõttu erütrotsüüdid sisaldavad hapniku 60 korda rohkem kui plasma. See kindlustab ainevahetuseks vajaliku hapniku hulga. Sel ajal kui veri mööda elundite kapillaaride voolab, läheb hapnik suure partsiaalrõhuga vereplasmast väiksema partsiaalrõhuga koevedelikku. Koevedelikust satub hapnik rakkudesse ja võtab seal kohe osa hapendumisreaktsioonides.
· Jääk- ehk residuaalmaht (RV) 6. Mis põhjustab gaaside difusiooni kopsualveoolides? Gaaside partsiaalrõhkude erinevus alveolaarõhus ja venoosses veres. Gaasivahetus toimub difusiooni teel kõrgema osarõhu e partsiaalrõhu poolt madalamale rõhule. Dif. lõpeb, kui rõhud saavad võrdseteks. 7. Hapniku transport veres Hemoglobiin 100 ml veres 15 g O2 1 gr Hb seob 1,36 ml Hapnikumahtuvus  20,4ml Oksühemoglobiini protsent  O2 ja CO2 osarõhk  Temperatuur  Vere pH 8. Süsihappegaasi transport veres  Na- ja K-sooladena (80%)  Hemoglobiiniga (10%)  Lahustunult (10%) Karbonaatpuhversüsteemis: CO2 ühineb veega, tekib süsihape (CO2 + H2O = H2CO3); süsihape dissotsieerub vesinikuks ja bikarbonaadiks, mis ühineb Na-ga (H2CO3 = H+ + HCO3-; HCO3 + Na = NaHCO3  naatriumkarbonaat). 9. Seedimine
CO2 transport toimub veres kolmel viisil: 1. Lahustunud kujul plasmas 2. Seotult hemoglobiiniga (karboksühemoglobiin) 3. CO2 ühineb erütrotsüüdis veega H2O + CO2 H2 CO3 Ferment karboanhüdraas kiirendab nende ühinemist ja ka lagunemist, kusjuures karboanhüdraasi toime sõltub temperatuurist, CO2 ja O2. III etapp on gaasivahetus vere ja kudede vahel vastavalt nende osarõhkude erinevustele. Oksühemoglobiini lagunemist kudede kapillaarides ja seega ka kiiremat ja ulatuslikumat O2 äraandmist soodustavad: · temperatuuri tõus kudedes · keskkonna rektsiooni nihkumist happelises suunas (pH) · CO2 osarõhu tõus kudedes (mis omakorda nihutab pH Âd) Seega loovad töötavad koed ise soodsad tingimused O2 saamiseks. Hingamise regulatsioon Määrav osa on hingamiskeskusel, mis paikneb piklikus ajus ja ajusillas. Seal on vastavad hingamist reguleerivate närvirakkude rühmad
Igas heemis on üks kahevalentne raua aatom, mis seob hapnikku. Kergesti pöörduv ühend, hemoglobiinist saab oksühemoglobiin. Veri kannab süsihappegaasi * lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides * seotult valkudega * vesinikkarbonaadina * dissotseerumata süsihappena (vähe). 10. Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid Vere hapniku mahtuvus on 20,4 ml. Seda mõjutavad temperatuur, vere pH, O2 ja CO2 osarõhk, oksühemoglobiini protsent. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid.
heemi. Igas heemis on üks kahevalentne raua aatom, mis seob hapnikku. Kergesti pöörduv ühend, hemoglobiinist saab oksühemoglobiin. Veri kannab süsihappegaasi * lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides * seotult valkudega * vesinikkarbonaadina * dissotseerumata süsihappena (vähe). 10. Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid Vere hapniku mahtuvus on 20,4 ml. Seda mõjutavad temperatuur, vere pH, O 2 ja CO2 osarõhk, oksühemoglobiini protsent. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid.
organismile vajalikust hapnikust Hemoglobin Karbonaatpuhversüsteemis veri kannab süsihappegaasi, et veri ei 100 ml veres 15kg O2 muutuks liiga happeliseks. 1 gr Hb seob 1,36ml 1. lahustunud vereplasmas ja erütrotsüütides Hapnikumahtuvus -20,4ml 2. seotult valkudega:erütrotsüütides hemoglobiiniga ja Oksühemoglobiini protsent vereplasmas vähesel määral selle valkudega O2 ja CO2 osarõhk 3. vesinikkarbonaadina vereplasmas ja erütrotsüütides Temperatuur 4. väga väikeses osas ka dissotsieerumata süsihappena Vere pH CO2 ühineb veega, tekib süsihape CO2 + H2O → H2CO3 Süsihape dissotsieerub vesinikuks ja bikarbonaadiks, mis ühineb Na-ga H2CO3→H+ + HCO3- HCO3+Na→NaHCO3 (naatriumbikarbonaat) 10
seotud keemiliselt. Hemoglobiini hulk veres ja hapniku sidumise võime. Hemoglobiini keskmine kontsentratsiion inimese veres on mehel 158 g/l ja naisel 140g/l. 1 mool hemoglobiini on võimeline siduma max 4 mooli hapnikku. 1 g hemoglobiini seob 1,39 ml O2 (veregaaside analüüsil on see arv 1,34  1,36 ml/g). Praktiliseks otstarbeks loetakse tavaliselt, et 1 g Hb in vivo seob 1,34 ml O2. Massitoime seaduse järgi oleneb hemoglobiini O2 küllastus hapniku osarõhust. Hapniku mahu% ja oksühemoglobiini % kui vere hapniku transportimise võimet iseloomustavad suurused. *oksühemoglobiin on ebapüsiv ühend, mis tekib O2 ühinemisel hemoglobiinihga . üks hemoglobiini molekul on võimeline siduma 4 O2 molekuli, kuna üks Hb sisaldab 4 heemi, milles igas on I raua-aatom, mis seob endaga O2. Oksühemoglobiini dissotsiatsiooni kõver. HbO2 dissotsiatsioonikõver iseloomustab HbO2 ja pO2 omavahelist sõltuvust. A on punkt, mis väljendab suhet pO2 ja HbO2 % vahel
Gaaside partsiaalrõhk e osarõhk nt milline osa üldisest rõhust kuulub antud gaasile – see on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus. Kui partsiaalrõhud saavad võrdseks, siis difusioon lõppeks. 8. Gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsukapillaarvere vahel. 9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Hapniku transport – hapniku transpordib hemoglobiin. Üks hemoglobiini molekul seob endaga neli hapniku molekuli – tekib oksühemoglobiin. Oksühemoglobiini % iseloomustab vere hapniku transportimise võimet. Peamised tegurid, mis mõjutavad hapniku sidumist hemoglobiiniga on O2 ja CO2 osarõhud, temperatuur ja vere pH. Süsihappegaasi transport – 80% on vesinikkarbonaatide koostises (peamiselt Na- ja K-soolad), 10% hemoglobiiniga ning 10% lahustunud kujul. 10.Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid 100 ml veres 20.4 ml O2. Sõltub O2 ja CO2 osarõhkudest, temperatuurist ja vere pH. 11.Hingamise regulatsioon
Arteriaalne veri liigub kudedesse. Kudedes on hapniku osarõhk madal. CO2 osarõhk on 46 mmHg ja arteriaalses veres oli esialgu 40 mmHg. Ja co2 liigub kõrgemalt madalama suunas. Veri muutub venoosseks. Hapniku transport arteriaalses veres toimub erütrotsüütides sisalduva hemoglobiini kaudu. Hemoglobiin ühineb hapnikuga ja tekib ühend, mida nimetatakse oksühemoglobiiniks . Erütrotsüütide sees transporditaksegi hapnik kudedesse. Oksühemoglobiini (HbO2)kuju läheb transport kuni kudede kapillaarideni. Seal oksühemoglobiin dissotseerub (jaguneb) hemoglobiiniks ja hapnikuks. Hapnik läheb läbi kapillaari seina kudedesse, hemoglobiin aga ühineb kudedest saabunud CO2ga. Oksühemoglobiini dissotseerumist kapillaarides soodustab pH nihe happelises suunas (s.o Ph langus) süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõus kudedes ja temperatuuri tõus kudedes. Need tegurid on iseloomulikud intensiivsemale ainevahetusele kudedes
Hemoglobiini hulk veres ja hapniku sidumise võime. Hemoglobiini keskmine kontsentratsiion inimese veres on mehel 158 g/l ja naisel 140g/l. 1 mool hemoglobiini on võimeline siduma max 4 mooli hapnikku. 1 g hemoglobiini seob 1,39 ml O2 (veregaaside analüüsil on see arv 1,34  1,36 ml/g). Praktiliseks otstarbeks loetakse tavaliselt, et 1 g Hb in vivo seob 1,34 ml O2. Massitoime seaduse järgi oleneb hemoglobiini O2 küllastus hapniku osarõhust. Hapniku mahu% ja oksühemoglobiini % kui vere hapniku transportimise võimet iseloomustavad suurused. *oksühemoglobiin on ebapüsiv ühend, mis tekib O2 ühinemisel hemoglobiinihga . üks hemoglobiini molekul on võimeline siduma 4 O2 molekuli, kuna üks Hb sisaldab 4 heemi, milles igas on I raua-aatom, mis seob endaga O2. Oksühemoglobiini dissotsiatsiooni kõver. HbO2 dissotsiatsioonikõver iseloomustab HbO2 ja pO2 omavahelist sõltuvust. A on punkt, mis väljendab suhet pO2 ja HbO2 % vahel arteriaalses veres; B
Selleks on ema ja loote vereringed väga lähedases kontaktis platsentas. On oluline, et see süsteem kannaks hapnikku lootele ja eemaldaks CO2. Seda ei juhtuks, kui mõlemal oleksid samasugused hapniku kandjad. Miks on alveoolides vajalik surfanktant-Kui surfanktant puuduks, kukuksid alveoolid kokku. Milline on O2 transport ÂInimese 5l veres on 15ml hapnikku. Tänu hemoglobiinile on arteriaalses 1l veres 200ml hapnikku, millest 50ml jääb kudedesse. Hemoglobiini ja hapniku ühend oksühemoglobiini teke oleneb osarõhust veres ja on pöörduv protsess. Kudedes, kus hapniku osarõhk on väike, annab veri kiiresti hapniku ära. Kopsudes, kus on allveolaarõhus on hapniku osarõhk kõrge, küllastub veri peaaegu 100% hapnikuga. Hemoglobiini ehitus-Molekulis on 4 alamühikut, millest igaüks sisaldab heemi ja globiini. Iga heemi tsentris on Fe aatom, Fe'd on hemoglobiinis kokku 2,5g. Mitu O2 molekuli suudab hemoglobiin siduda-4 molekuli
vere uuesti alveoolidesse, milledes on suurem P O2. Hapniku transport verega: · Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike, 1l veres lahustunult 3ml hapnikku, seega oleks 70 kg kaaluva inimese 5 liitris veres 15 ml hapnikku. · Tänu erütrotsüütides olevale hapnikukandjale hemoglobiinile on 1l arteriaalses veres hapnikku ca 200 ml, millest jääb 50 ml kudedesse. Seega on ka venoosses veres 150ml hapnikku. · Hemoglobiini ja hapniku ühendi  oksühemoglobiini  teke oleneb hapniku osarõhust veres ja on pöörduv protsess. Kudedes, kus hapniku osarõhk on madal, annab veri kiiresti hapniku ära ja kopsudes, kus allveolaarõhust on hapniku osarõhk kõrge, küllastub veri hapnikuga peaaegu 100%selt. Madalate O2 osarõhkudel suureneb hemoglobiini (Hb) O 2  küllastus järsult. Kui osarõhk on 26mmHg, siis on umbes pool Hb hapnikuga küllastunud. Alates 60mmHg on ca 90% hapnikuga küllastunud.
vere uuesti alveoolidesse, milledes on suurem P O2. Hapniku transport verega: · Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike, 1l veres lahustunult 3ml hapnikku, seega oleks 70 kg kaaluva inimese 5 liitris veres 15 ml hapnikku. · Tänu erütrotsüütides olevale hapnikukandjale hemoglobiinile on 1l arteriaalses veres hapnikku ca 200 ml, millest jääb 50 ml kudedesse. Seega on ka venoosses veres 150ml hapnikku. · Hemoglobiini ja hapniku ühendi  oksühemoglobiini  teke oleneb hapniku osarõhust veres ja on pöörduv protsess. Kudedes, kus hapniku osarõhk on madal, annab veri kiiresti hapniku ära ja kopsudes, kus allveolaarõhust on hapniku osarõhk kõrge, küllastub veri hapnikuga peaaegu 100%selt. Madalate O2 osarõhkudel suureneb hemoglobiini (Hb) O 2  küllastus järsult. Kui osarõhk on 26mmHg, siis on umbes pool Hb hapnikuga küllastunud. Alates 60mmHg on ca 90% hapnikuga küllastunud.
9.Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. O2 Hapikku transporditakse veres hemoglobiiniga. 100ml veres on 15g O2-e. 1g hemoglobiini seob 1,36 ml hapnikku. CO2 Kui kogu CO2 läheks vereringesse, sureksime ära. Seepärast 80% CO2-st seotakse veres Na- ja K- sooladena, 10% hemoglobiiniga ja ainult 10% jõuab lahustunud kujul verre ja mõjutab selle pH’d. 10.Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid Hapnikuvahtuvus (15x1,36=)20,4 ml. Oksühemoglobiini protsent – palju veres olevast hemoglobiinist on hapnikuga seotud. Tavaliselt see 78%. Mida kõrgem O2 osarõhk ja madalam CO2 osarõhk, seda suurem oksühemo%. Temperatuuri tõustes hemog. ja O2 side nõrgeneb (töötavates lihastes temp. tõuseb). Mida madalam pH, seda nõrgem side (töötavates lihastes pH langeb). Hapikumahtuvuse tõus toob kaasa: 1) Hb taseme tõusu 2) Hapniku omastamise paranemise (energia tootmine, mitokondrite arv, max hapniku tarbimise paranemine) 11
hingamisliigutuste sooritamisel kasvab õhu iga täiendava liitriga. Hingamise minutimahu suurenemisel 150 liitrini võib lisahapniku tarbimine kasvada 1 liitrini. Hapnikuvõlg. Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede hapnikuga varustamist, s.o. hapniku vajadus minutis on hapnikulaest suurem, sooritavad lihased tööd hapnikupuuduse tingimustes. Hapnikuvõla ulatus oleneb töö intensiivsusest ja kestvusest. Organismis leiduvad teatud hapniku varud (vere ja lihaste oksühemoglobiini ja oksümüoglobiini näol). Puhkeolekus ulatuvad hapniku varud ligikaudu 2 liitrini. Hapniku varusid pole võimalik täielikul tära kasutada. Seepärast on neil abistav osa, kergendades lihaste tööd vereringe ja hingamise puudulikkuse tingimustes. Hapnikuvõlg tekib ka püsiseisundi tingimustes. Töö algul tekib nimelt ajutine hapnikuga varustatuse puudulikkus vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. 26. Seedimine. Seedeelundkonna põhifunktsioonid.
Gaasivahetustsoon – hingamisteede see osa, kus toimub gaasivahetus vere ja alveolaargaasi vahel. Sinna jõudnud sissehingatav õhk muudab alveolaargaasi koostist, mistõttu on võimalik venoossest verest CO2 ära anda ja viia verre täiendav kogus O2 (vere arterialiseerimine) Hapniku transport verega Veri kannab hapnikku: - füüsikaliselt lahustunult - seotult hemoglobiiniga (Hb) Vere hapnikusisalduse määrab * Hb kontsentratsioon *selle küllastus hapnikuga (oksühemoglobiini suhe hemoglobiini koguhulka) * veres lahustunud hapniku hulk (hapniku kontsentratsioon) Süsinikdioksiidi transport verega Veri kannab süsinikdioksiidi: - lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides - seotult valkudega: erütrotsüütides hemoglobiiniga ja vereplasmas vähesel määral selle valkudega 20 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa
Gaasivahetustsoon – hingamisteede see osa, kus toimub gaasivahetus vere ja alveolaargaasi vahel. Sinna jõudnud sissehingatav õhk muudab alveolaargaasi koostist, mistõttu on võimalik venoossest verest CO2 ära anda ja viia verre täiendav kogus O2 (vere arterialiseerimine) Hapniku transport verega Veri kannab hapnikku:  füüsikaliselt lahustunult  seotult hemoglobiiniga (Hb) Vere hapnikusisalduse määrab  Hb kontsentratsioon  selle küllastus hapnikuga (oksühemoglobiini suhe hemoglobiini koguhulka)  veres lahustunud hapniku hulk (hapniku kontsentratsioon) Süsinikdioksiidi transport verega Veri kannab süsinikdioksiidi:  lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides  seotult valkudega: erütrotsüütides hemoglobiiniga ja vereplasmas vähesel määral selle valkudega  vesinikkarbonaadina vereplasmas ja erütrotsüütides (nii kantakse kõige suurem osa CO2)  väga väikses osas ka dissotsieerumata süsihappena
annaabi.ee 
