- hermeetilised (meel on omadus imada niiskust, salvestada ümbritsevaid aroome) - praktilised, et hiljem oleks mugav mett kätte saada (eriti kõvaks hangunud mett) 28 · Mett ei või säilitada. - raud-, - tsink- ega - vasknõudes (mees leiduvad orgaanilised happed võivad lahustada metalle ja moodustada inimorganismile kahjulikke soolasid). · Alumiiniumnõudes hoidmine tõstab mee alumiiniumisisaldust · Mee säilitamiseks ei sobi ka okaspuust ja tammest valmistatud nõud 29 · Mee hoidmisel on ideaalsed: - klaaspurgid (kuni 3 l) - glasuuritud savinõud - toiduplastik 30 Mee kasulikud omadused · Magustaja · Energia allikas · Kaalu alandaja · Kehaliste võimete arendaja · Vitamiinide ja mineraalainete allikas · Anti-bakteriaalsed omadused · Antioksüdant 31 Mee kasutamine
Pilpaid - katuselaastu eelkäijaid - kisti vanasti käsitsi toore puupaku küljest spetsiaalsel tööpingil liimeistri abil. Seisnud puud leotati enne kiskumist mni nädal vees, et see muutuks sitkemaks. Katusepilpa paksus on keskmiselt 2-3 mm, laius 7-10 cm ja pikkus 45-50 cm. Pilbaskatuse paigaldamisphimte on sama, mis laastukatuse puhul. Kuna pilbast lhestatakse käsitsi, jäävad puu kiud terveks, seetttu on pilbaskatus laastukatusest pikaealisem. Kvaliteetsest st. aeglaselt kasvanud okaspuust lhestatud pilbastest katuse iga on hinnatud 50-80 aastale. Seda tüüpi on kasutatud enamasti hoonete juures, kus katuse puhul ei ole tähtis selle täielik vettpidavus (sepikojad, suveköögid, paadikuurid). Sobiva suurusega puutüvi poolitatakse pikuti ja sisemisi pindu õõnestatakse veidi, et tagada vee äravool. Lohandikud paigaldatakse katusele sarnaselt laudkattega - alumine kiht laotakse parajate vahedega, õõnestatud pool
...................................................................14 2 SISSEJUHATUS Eestis kasvab looduslikult nelja liiki okaspuid: harilik mänd (pinus sylvestris), harilik kuusk (pisea abies), harilik jugapuu (taxus baccata) ja harilik kadakas (juniperus communis). Käesolevas referaadis on antud ülevaade kõigist neljast Eestis looduslikult kasvavast okaspuust, alustades liigi üldiseloomustusega ning lõpetades erinevate kasutusaladega. Samuti on käsitletud ka liigi levikut, kasvutingimusi ning kohta ökosüsteemis. Referaat on tehtud tuginedes avalikult ilmunud trükistele ning internetiallikatele. Töös on kasutatud 14 erinevat allikat. 3 1. HARILIK MÄND Männi perekond on väga liigirikas. Maailmas teatakse rohkem kui 100 erinevat männiliiki
kohale teistpidi kui kõik teised read – kumerus allapoole. töömahukas. ● Tulemuseks on ilusam katus – räästas ei vaju alla. ● Kvaliteetse, st aeglaselt kasvanud okaspuust lõhestatud pilbastest katuse iga on ● Kui esimene rida on täispikkadest laastudest, lõigatakse teise rea laastud hinnatud 50–80 aastale. pooleks ja vastupidi – kui esimene rida oli poolikutest, on ülejäänud read
8 Nõmmemetsa tähtsus ja kasutamine Kuna nõmmemetsad on kõige ilusamad metsad, siis on seal hea ja mõnus jalutada. See mets on hõre ja seal on kaugele näha seetõttu tehakse sinna palju tervisespordi radasid. Need on ka head seene ja marja metsad. Nõmmemetsa männik on kõrged ja sirged ja seetõttu kasutati nende tüvesid vanasti purjelaevade mastiks. Peaaegu kõik teede ja tänavate ääres seisvad telefonipostid olid samuti okaspuust. Puusepa töökodades kasutatakse palju männi puitu põrandalaudade ja seina paneelide ning tervete palk- majade valmistamiseks. Kogutakse ka okaspuu vaiku mida kasutatakse keemiatööstuses. (http://palkmajad.planet.ee/images/home_1_01.png ) 9 SALUMETSAD Elutingimused salumetsas Tiit Leito kirjutab oma raamatus „Eesti metsad“ salumetsadest nii:Salumetsad levivad kõige
aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100...150 mm, selleks et tõsta niiskust kartev puitsein märjast põrandast kõrgemale. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuidust (kindlasti mitte okaspuust). Kui pesemisruumis kasutatakse keraamilist plaati, siis nende tugikihis tuleb kasutada tsementplaate, mitte niiskuskindlat kipsplaati, milles tekkib mürgine hallitus. 1 7. Õhumüra isoleerimine Lagi peab olema raske täidisega nii palju kui puittalade kandevõime seda lubab. Võib kasutada liiva, räbu, savi, liiv-savi betooni ka kivivilla
papli- ja haavapuidust, okaspuuvineeri tootmiseks aga vajatakse parimat vineeripakku. Seega kujuneb OSB hind madalamaks vineeri omast. Toodetakse pikikiudu puitlaastudest, mis on väga pikad, võrreldes laastu laiusega (pikkus kuni 10 cm). Laastud orienteeritakse plaadi pikema küljega samasuunaliselt nii plaadi sisemistes kui välimistes kihtides või sisemistes kihtides 90 kraadise nurga all üksteise suhtes. Plaat on vastupidav ning hea lõiketöödeldavusega. Pakub konkurentsi okaspuust ehitusvineerile. Kestvus niiskuse suhtes nõrk. Tihedus ca 640 kg/m3. Tema eelkäijaks oli Waferboard, kus kasutati samuti suuremõõtmelist laastu, kuid seda ei orienteeritud. 7 Puitplaadid Külli Kalbre 5. Wafer - plaat Wafer – plaat on OSB eelkäija ning kujutab endast suuremõõtmelisest lehtpuu lõikelaastust
Tänapäeval on mitmed uuendused ehitusmaterjalide osas saunade juureski läbi läinud. Keegi ei imesta enam, et saunakatus on eterniidist ja et saunaaknad on suured, et 7 sauna eesruumil on lagi jne. Kõik see on teisiti kui vanasti. On siiski aga mõned olulised ehitustraditsioonid, millest kuni viimase ajani kinni peetakse. Et saunaseinad tuleb teha okaspuust, lava ja sisustus aga lehtpuust-see on üks põhimine , tänini jälgimist leidnud rahvatarkus. Nagu muiste tehakse saun tänapäevalgi võimalikult soojapidav. See tagab õige saunasoojuse säilimise. Sauna ei teha liiga suurt ega ka väikest. Esimesel juhul ei pea ta sooja ja teasel juhul pole mugav pesta ja vihelda. Rahvapäraseks aga ei saa nimetada aga viimasel ajal ka saunajärgse puhkeaja veetmist. Et saunale järgneb korralik puhkus, see on kindle ja õigustatud traditsioon.
3.3. Kirstud Oluline ja vanim ese talumajapidamises oli kirst, mille iga isa pidi oma tütrele laskma teha. Eesti vanim säilinud talukirst on aastast 1724. 25 Kirstud olid rasked puidust kaanega kastid, mis paiknesid tavaliselt aidas. Rehetoas hoiti kirstusid, mis sisaldasid igapäevaselt vajalikumaid asju.26 19. sajandi keskel oli kombeks, et leeris käinud neidudel oli kaasavarakirst, mille sisu korjati juba lapsepõlvest saati.. See valmistati tavaliselt okaspuust ning kaunistati erinevate täkete ja soontega. Kumera kaanega kirstud olid kasutusel juba enne 19. sajandi keskpaika. Esipaneel oli neil sageli mitmetasapinnaline. Vanemad kirstud olid värvimata, kaunistatud lõigete ja soontega. 19. sajandi teisel poolel hakati kirste värvima. Levinuim toon oli punakaspruun. Lääne- ja Pärnumaal kaunistati kirste põletusornamentidega. Lõuna-Eestis kasutati kaunistamiseks ka lilleornamente või kaunistati puidupinda aaderdamisega
pikema küljega samasuunaliselt nii plaadi sisemistes kui välimistes kihtides või sisemistes kihtides 90 kraadise nurga all üksteise suhtes. Plaat on vastupidav ning hea lõiketöödeldavusegfa. Pakub konkurentsi 7 okaspuust ehitusvineerile. Kestvus niiskuse suhtes nõrk. Tihedus ca 640 kg/m3. Tema eelkäijaks oli Waferboard, kus kasutati samuti suuremõõtmelist laastu, kuid seda ei orienteeritud. Puitkiudplaadid a) Pehme puitkiudplaat Puidukiududest märgmeetodil valmistatud plaat, milles kiudude Heli- ning soojusislatsiooniks (Insulating board) omavaheline nakkumine saavutatakse peamiselt nende vanutaamise
pikema küljega samasuunaliselt nii plaadi sisemistes kui välimistes kihtides või sisemistes kihtides 90 kraadise nurga all üksteise suhtes. Plaat on vastupidav ning hea lõiketöödeldavusegfa. Pakub konkurentsi 7 okaspuust ehitusvineerile. Kestvus niiskuse suhtes nõrk. Tihedus ca 640 kg/m3. Tema eelkäijaks oli Waferboard, kus kasutati samuti suuremõõtmelist laastu, kuid seda ei orienteeritud. Puitkiudplaadid a) Pehme puitkiudplaat Puidukiududest märgmeetodil valmistatud plaat, milles kiudude Heli- ning soojusislatsiooniks (Insulating board) omavaheline nakkumine saavutatakse peamiselt nende vanutaamise
õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku 1 läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100...150 mm, selleks et tõsta niiskust kartev puitsein märjast põrandast kõrgemale. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuidust (kindlasti mitte okaspuust). Kui pesemisruumis kasutatakse keraamilist plaati, siis nende tugikihis tuleb kasutada tsementplaate, mitte niiskuskindlat kipsplaati, milles tekkib mürgine hallitus. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuust laudadega. Okaspuidust tehtud vooderdis hakkab vaiku välja ajama. Soovitav on sauna leili- ja pesuruumis mustale laudisele kinnitatud stannioli, foolium või fooliumiga kaetud klaasvillast plaatide ja laudvooderdise vahele jätta 2 ..
kattevineerid, ristivineerid, parketiliistud. 18. Mis on vineer ja kus kasutatakse? Vineer on õhukeste puitlehtede nn spoonide kokku liimimisel tekkiv pakett. Spoone on alati kindel arv 3 ...11, paksusega 1,4...3,2mm. Iga järgmine kiud peab olema eelmisega risti. Paaritu arvu spoonkihtidega tagatakse, et vineertahvli väliste spoonide kiud on ühesuunalised, mis on vajalikud vineertahvli kaardumise tõkestamiseks. Vineeri tehakse kase- ja okaspuust. Kasutatakse muu hulgas kandeelementides, põhikonstruktsioonides jäikuselemendina, vooderdamiseks, tasandamiseks, kujundamiseks, sisustus- ja puusepatöödes. 19. Mis on puitkiudplaat ja kus kasutatakse? Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena
1. varjukad kuuse- ja nulumetsad, mis moodustavad taiga kitsas tähenduses, tumetaiga; 2. valgusrohked männi- ja lehisemetsad, mis asendavad eelmisi vaesemail muldadel ja kontinentaalsemates tingimustes; see on heletaiga (venekeelne nimetus tuleneb okaste värvusest, eriti lehisel). Tumetaiga on tsonaalselt laiema levikuga ja moodustab okasmetsavööndi ka paljudes mäestikes. Seda iseloomustab üherindeline puistu väga varjusallivast ja tiheda okastikuga okaspuust (ühest, harva kahest kuuse- või nululiigist; Siberis lisandub neile siberi seedermänd, Põhja-Ameerika okasmetsades tsuuga ja ebatsuuga). Tihe võrastik loob omapärase mikrokliima, mis kaitseb allpool kasvavaid taimi tugeva kiirguse, tuule, auramise ja temperatuurikõikumise eest, kuid ühtlasi pidurdab kasvu, õitsemist ning seemnelist uuenemist (ka edifikaatoritel endil). Võraalune valgusvaegus on arendanud
Mägimänd on võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, ning kuival pinnasel. Eestis on mägimändi kasutatud ja kasutatakse väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Seepärast peaks alati mägimändi istutades täpsemalt uurima, millise sordi või alamliigiga on tegemist. Mägimänd on valguslembene ja pügamist kannatav puuliik, samuti saab mägimänniga kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Samas on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Pinus contorta Douglas ex Loudon keerdmänd Noored võrsed kollakaspruunid, paljad. Okkad 2-kaupa, tume- kuni kollakasrohelised, (3)5..
SÄILITUSNÕUD: - hermeetilised (meel on omadus imada niiskust, salvestada ümbritsevaid aroome) - praktilised, et hiljem oleks mugav mett kätte saada (eriti kõvaks hangunud mett) Mett ei või säilitada raud-, tsink- ega vasknõudes (mees leiduvad orgaanilised happed võivad lahustada metalle ja moodustada inimorganismile kahjulikke soolasid) Alumiiniumnõudes hoidmine tõstab mee alumiiniumisisaldust Mee säilitamiseks ei sobi ka okaspuust ja tammest valmistatud nõud Mee hoidmisel on ideaalsed: - klaaspurgid (kuni 3 l) - glasuuritud savinõud - toiduplastik KASULIKUD OMADUSED: Magustaja Energia allikas Kaalu alandaja Kehaliste võimete arendaja Vitamiinide ja mineraalainete allikas Anti-bakteriaalsed omadused Antioksüdant
. Töödeldes toorikuid (freesimine, hööveldamine), antakse neile õige kuju. Pärast seda antakse lõplik vorm st. valmistatakse ühenduselemendid (tapid, pesad). Kui kasutatakse pealistamist pärast toorikule õige kuju andmist, siis hiljem võib olla vajadus neid töödelda. Viimistlemine ja montaaz võivad kohad vahetada. Puittoodete tootmine võib olla lihtne - näiteks uksed väheväärtuslikust okaspuust. Kattematerjalis lubatakse rikkeid - oksad, väljarebendid, täpid jne. Viimistlusel võidakse värvidega imiteerida hinnalist puuliiki. Mööbli tootmises on keerulised, peenikesed ja täpsed tööd, hea montaaz ja viimistlus. Sageli säilitatakse puidu tekstuur. Mõõdud on täpsed ja imitatsioon hoolikas. Elanikkonna vajadus toodete järele on väga erinev. Sellest tulenevalt tuntakse kolme tootmistüüpi: 1
Mägimänd on võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, ning kuival pinnasel. Eestis on mägimändi kasutatud ja kasutatakse väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Seepärast peaks alati mägimändi istutades täpsemalt uurima, millise sordi või alamliigiga on tegemist. Mägimänd on valguslembene ja pügamist kannatav puuliik, samuti saab mägimänniga kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Samas on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Pinus mugo subsp. uncinata (Ramond) Domin - haakjas mänd Paljude morfoloogiliste tunnuste poolest sarnane P. mugo subsp. mugo'ga,
mäenõlvadel, kasvama kuival pinnasel kas madala põõsana või kuni 20 m kõrguse puuna. Tuntakse kahte alamliiki: Eestis on mägimändi kasutatud väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Mägimänd on valguslembene ja pügamist kannatav puuliik, samuti saab mägimänniga kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Siiski on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Keerdmänd (P. contorta Dougl. ex Loudon) Varem ka eesti keeles keerokkalise männi nime kandnud puuliik on oma olemuselt üsna hariliku männi sarnane. Võra kitsas ja tihe, tüvi õhukese tumeda koorega, meenutades
mäenõlvadel, kasvama kuival pinnasel kas madala põõsana või kuni 20 m kõrguse puuna. Tuntakse kahte alamliiki: Eestis on mägimändi kasutatud väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Seepärast peaks praegu mägimändi istutades täpsemalt uurima, millise sordi või alamliigiga on tegemist. Mägimänd on valguslembene ja pügamist kannatav puuliik, samuti saab mägimänniga kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Siiski on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Sordid: 'Columnaris'; 'Gnom'; 'Mini Mops'; 'Mops'; 'Ophir'; 'Wintergold' ('Winter
enesele valmis olen teinud; võin ma end värskendada iga päev oma sükomoori all." Need on nn Teeba hauad (1503-1482 e.Kr). Egiptuse õue maketid. Maailma esimesteks säilinud makettideks peetakse 4000 a vanuseid puumakette, mis leiti Egiptusest XI dünastia aegsest hauast Teebast. Üks makett on M 1:20 (suurus 84x42,5x39,5 cm) ja see kujutab papüürusesammastega maja ning selle ees asuvat puudega õue. Okaspuust valmistatud makett on kaetud kipsiga, osad on omavahel ühendatud tappidega. Õue keskel on vaskplaadi tükike, mis tähistab siseõue basseini. Säilinud on ka vaarao Amenhotep III ühe kindrali aia rekonstruktsioon (ca 1400 e.Kr), samuti Teebas - vt Aiakunst läbi aegade I, lk 16. Aed on rangelt neljakandiline ja kõrge müüriga piiratud. Väljaspool müüri on puuderead ja kanal. Peasissekäigu kaudu pääseb väiksemasse majja, mis on mõeldud ehk külaliste vastuvõtuks