Suletud nimekiri- uut pingerida ei moodustata, valijate tahe mõjutab vaid seda, kas ületatakse künnis ja mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. 10.Mida kujutab endast valimistel avatud nimekirjade põhimõte? Avatud nimekirjad - reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. 11.Valimissüsteemid jagatakse üldiselt kaheks. Nimetage need. 1) nimekirjavalimised 2) üksiku ülekantava hääle meetod 12.Missugune valimissüsteem kehtib Eestis? Eestis kasutatakse kõikidel valimistel proportsionaalset valimissüsteemi. 13.Kui suur on Eestis parlamendivalimistel valimiskünnis? Eestis on parlamendivalimistel valimiskünniseks 5% nimekirjale üle riigi antud häältest. 14.Kas Eestis peaks kohalike omavalitsuse valimistel osalemiseks langetama valimisiga? Põhjendage oma vastust.
juures/tingimustel domineerivad kaks-kolm suurt erakonda. Harilikult tagab see suurimale erakonnale parlamendis absoluutse enamuse, mille abil nad saavad moodustada stabiilse üheparteilise valitsuse. Proportsionaalne süsteem Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks. Nt Eestis moodustatakse riigikogu valimisteks 12 ringkonda, milles vastavalt valijate arvule jaotatakse 4-12 mandaati. Mandaate kogutakse vastavalt saadud häälte arvule. Proportsionaalne jaguneb kaheks: 1)nimekirjavalimised 2) üksiku ülekantava häälte meetod Nimekirja valimised jagunevad : 1)suletud nimekiri hääli saab anda kõigile nimekirjas olevatele kandidaatidele aga kogutud mandaadid jagatakse nende vahel kes on partei poolt paigutatud nimekirjas ettepoole. 2) avatud nimekiri suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb erakonna nimekirjas ettepoole omades ka suuremaid võimalusi valituks osutuda. Proportsionaalne süsteem ei taga harilikult ühelegi erakonnale absoluutset enamust. Valituks
ii) Isikuvalimised iii) Võidab see, kes on saanud enim hääli Lihtenamus +lihtne +seotus valijaga -kõik vaated ei ole esindatud Absouluutne enamus- üle poole häältest 2. Proportsionaalne süsteem -keeruline +erinevad vaated on rohkem esindatud - seos valijaga nõrk i) Mitmemandaadilised ringkonnad ii) Nimekirjavalimised iii) Mandaadid jagatakse võrdeliselt kogutud häälte arvule Valimiskünnis- kõige minimaalsem %, et osaleda mandaatide jagamisel, Eestis 5% NIMEKIRI a) Suletud Nimekirja järjestust muuta ei saa b) Avatud Nimekirja järjestus sõltub häälte arvust Kvoot- häälte arv, mis on tarvis mandaadi saamiseks 3. Hübriidne süsteem 2 häält 1) isikuvalimised 2) nimekirjavalimised
parteide ideoloogiatesse, nende jaoks on mugav toetada koguaeg ühte või siis teasel juhul ei huvitu nad üldse poliitikast ega arva, et nende häälel on suur mõju. Mis on valimissüsteem, milline on Eestis, kuidas need erinevad teineteisest? See määrab, kuidas jagunevad hääletutulemusest lähtudes kohad esindusorganis. Eestis on proportsinaalne süsteem : nimekirjavalimised ja üksiku ülekantava hale meetod. viimase puhul annab valija oma hale ühele valimisringkonna kandidaadile. Nimekirjapõhine on kaks variant: a) suletud ehk hääli saab anda kõigile nimekirjas esitatud kanditaatidele b) avatudehk suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb partei nimekirjas ettepoole. Mis vahe on revolutsioonil ja reformil, valimistel ja referendumil?
2. Proportsionaalne · Riik on vastavalt hääletajate arvule jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks · Erakond ei saa kunagi absoluutset enamust · Võimaldab parlamenti pääseda suuremal arvul erakondadel · Selleks, et parlameti ei pääseks liiga palju erakondi, on kehtestatud 2 valimiskünnis ( Eestis 5% koguhäältest) · Jaguneb kaheks: o Nimekirjavalimised (kasutusel Eestis) Avatud nimekiri suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole ning saab suurema tõenäosusega parlamenti Suletud nimekiri hääle saab anda kõigile nimekirjas olevatele kandidaatidele, kuid parlamenti pääseb see, kes on erakonnas paigutatud nimekirja etteotsa
keda nim. riigivanemaks (presidenti polnud). Igapäevaelu juhtis Vabariigi Valitsus(7-10 ministrit), EV jaotati 11 maakonnaks, kohalikku elu korraldasid maa-, linna- ja vallavalitsused. Siseriiklik elu 1920 : Riigikogus olid ülekaalus vasakpoolsed ja vasaktsentristlikud erakonnad. Kommunistliku partei tegevus oli keelatud, kuid kommunistide poolehoidjaid oli. 1920 pääsesid Riigikogusse 10 erakonna esindajad, 1923 juba 14 seda oli liiga palju. Valimisseadus nägi ette nimekirjavalimised, kuid ei sätestanud valimiskünnist. Omariikluse esimese aastakümne valitsused olid ebastabiilsed, koalitsioonivalitsused ja erakonnad ei suutnud lubadusi täita. 1919-1933 oli Eestis 21 valitsust elueaga alla 9 kuu. 1925 lubati kõigile Eestis elavatele 3000liikmelistele vähemusrahvustele kultuurautonoomia (õigus kutsuda ellu autonoomseid asutusi, asutada seltse ja koole). 1919 alustatud maareformi eesmärgiks oli suurmaavalduste ümberjagamine. Endistele omanikele maksti
annaabi.ee 
