Siniallikas ehk Ohvriallikas Saula siniallikas asub Kolust 3 km Tallinna pool, maanteest kilomeetri jagu ida suunas. Minna tuleb jalgsi möödaa metsateed. Ohvriallikas on kristallselge allikavesi. Ohvriallika läbimõõt on 12-13 m, sügavus 3-4 m Vanasti käisid inimesed kauge maa tagant ohvriallika juurest tervisevett otsimas. Ilma ohvriannita ei tohtinud keegi sealt vett võtta. Ohvreid oli erinevaid, mida allikasse visati. Kõige mõjuvam oli rahaohver, eriti siis kui visati terve hõberubla. Muidugi ohverdati ka viljateri, riideid ja muid asju. Enne ohverdamist pidi
austati ..................................................................... 7 1.6 Ohverdamise aeg ............................................................................................... 8 1.7 Ohverdamine ...................................................................................................... 9 2. Urvaste valla pühadpaigad ........................................................................................... 10 2.1 Ohvriallikas Silmaveeallikas ............................................................................. 10 2.2 Ohvriallikas Põrguläte ...................................................................................... 11 2.3 Ohvriallikas Silmaläte ....................................................................................... 12 2.4 Rahvapärimustega seotud Valgehobuse kivi ................................................... 13 3. Sõmerpalu valla pühadpaigad ...
1. 37101:006:0021 2. Väline tunnus nr. 23572 3. Kärdla vana koolimaja 4. Kinnismälestis 5. ehitismälestis 1. 63902:001:2451 2. 23622 3.Suuremõisa mõisa peahoone 4. kinnismälestis 5.ehitismälestis 1. 63902:001:2451 2.3296 3.Kamin, 19.saj. (marmor) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis 1.63902:001:0488 2.23638 3.Suuremõisa mõisa kõrts 4.Kinnismälestis 5.ehitismälestis 1. 2.3210 3.Rõngasrist, 17.saj. (paas) 4.Kinnismälestis 5.kunstimälestis 1.39201:001:0118 2.8932 3. Ohvriallikas "Külmallik", II a-tuh. 4.Kinnismälestis 5.arheoloogiamälestis 1. 2.29538 3.Ikoon "Jumalaema eestkoste", 19.saj. lõpp (õli, puit) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis 1.63902:001:2451 2.3295 3.Ahi, 19.saj. (kahhel) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis
KUREMÄE NUNNAKLOOSTER Referaat Sissejuhatus Kuremäe Nunnaklooster on ainuke Eestis tegutsev vene õigeusu nunnaklooster ja see rajati 1891. aastal. Kirik on seal juba aastast 1608. Hetkel elab kloostris üle 100 nunna ja noviitsi (kloostris prooviajal olev nunn). Nad müüvad seal igasuguseid kirikuesesemeid (ristid, vitraažid) ja enda tehtud küpsetisi. Nunnakloostri juurest voolab läbi ohvriallikas, praegu kutsutakse seda „püha allikaks“, kuna sellel on tervendav mõju ja paljud inimesed käivad selle vett ämbritega kaasa tassimas või seal suplemas. Samuti saab seal käia tutvumas nunnade ja noviitside igapäevaeluga. See on Ida-Virumaa üks suurim turismimagnet. Asukoht Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster asub Kuremäe külas, Illuka vallas, Ida- Virumaal. Asub piirkonna kõrgeimal künkal Kuremäel. Ehitus Klooster ehitati 16
Upsi tamm Pühajärve sõja tamm Tamme-Lauri tamm Hiiekohti Eestis 21. saj. Pühajärv Otepää kihelkonnas Kaali järv Püha kihelkonnas Ebavere mägi Tammealuse hiis ehk Samma hiis Mahu ehk Viru-Nigula kihelkonnas Paluküla hiiemägi Rapla kihelkonnas Kehtna vallas Purtse hiiemägi Lüganuse vallas ja kihelkonnas Kunda hiiemägi Lehmja tammik Jüri kihelkonnas Panga pank Mustjala kihelkonnas Taevaskoda Võnnu kihelkonnas Ohvriallikas Pühaks peetav allikas, millesse ohverdati. Enamasti arvati ohvriallikatel veel olevat maagiline tervistav mõju. Allikate austamine oli tuntud laialdaselt Skandinaaviamaades ja germaani aladel Läänemere ääres, kus see tava ulatub kiviaega. Eestis on teada üle 400 ohvriallika, mis paiknevad hajali üle kogu maa. Vanimad kultusobjektid on ilmselt pühad allikad (neiston leitud 8. 12. saj-sse kuuluvaid esemeid). Kõige enam on ravi-, tervise-, ja elluallikaid, mille veele
Loodi-Püstmäe lehisepuistu. Mägiste kuusk(13-ne haruline). Mägiste põrguhaud e Maimu koobas. Oti õunapuu. Pilistvere Kivikangur. Trepimägi. Varesemäed. Viiralti Tamm. Sammuli rändrahn. Viljandi rippsild. Jne. Parika looduskaitseala. Loodi looduspark. Loodi põrgu.. Soomaa rahvuspark. Teringi matkarada ja Lilli Loodusmaja. Tilli kadastik. Tõllamäe tamm ja tammik. Uueveski org ja männik. Paistu tehisjärv. Sinialliku (ohvriallikas). Suure-Jaani järv. Tusti park ja paisjärv. Võrtsjärv. Viiratsi park ja tiigid. Viljandimaal on ka erinevaid muuseume, parke ja linnuseid!
kontaktidele naaberhõimude ja -rahvastega 2. Millistele andmetele toetudes on võimalik saada teadmisi muinasusundist? Muinasusundist on allikaid väga vähe. Sellest kõnelevad napid vihjed vanemates kirjalikes allikates kuid peamiselt siiski rahvasuust kogutud pärimused 3. Iseloomusta järgmisi muinasaja mõisteid: · Vägi · Animism · Ohverdamine · Ohvriallikas · Tark · Haldjas · Hiiepuu · Ennustamine · Hing · Jumal · Ohvrikivi · Maag Vägi Eriline jõud, mida arvati olevat kõigil elus ja eluta olenditel peale füüsilise keha. Tark Inimene, kes omas erilist väge ning oskas nõiduda ja inimesi ravida. Hing Inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Animism Elus ja eluta looduse hingestatus.
37. Kärp sõjanuiad, mis olid ründerelvadeks. 38. Amb Sõjarelv 39. Vägi elujõud, karisma. Väge leidus elusolendites, paikades, objektides, taevas. 40. Tark Isik, kes oskas loitsida, nõiduda ja haigusi ravida e vägi sõnades. 41. Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 42. Hiiepuu on pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. 43. Ohvriallikas Erinevate nimetustega allikad. Nt: tervise, elu, silma, ilma jne. Sageli tähistas nimi allika või vemast võetud vee omadusi. 44. Ohvrikivi kivi, kus ohverdati loomi. 45. Läänimees lääni valitsev väikefeodaal. 46. Vakus Vakus oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. 47. Vakusepidu Maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel. Sel puhul said maksukoguja ja talupojad kokku ning lisaks maksude maksmisele peeti ka pidu. 48
seinamaalingutega paleed, püramiidid, templid ja observatooriumid. Linna keskel asub taevasse kõrguv Kukulcani püramiid, mis on nime saanud maiade peajumala järgi. Püramiid on erilise astroniimilise ülesehitusega, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist nind kevadisel ja sügisel pööripäeval tekitavad imelise valguse ja varjude mängu. Chichen Itza's on veel maiade ehituskunsti nagu Sõdalaste tempel, Tuhande samba saal, Jaaguari tempel ja Ohvriallikas, mille kirjeldamiseks sõnadest ei piisa. Petra kaljulinn Petra kaljulinn on siiani säilinud antiikaja aare, mis on peidus taevani kõrguvate kaljuseinte vahel. 6.sajandil e.Kr. rajasid linna nabatealased. Petra läks Roomlaste kätte ja peale 363.aasta maavärinat vajus vaikselt unustusse, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Lohann Ludwig Burckhardt linna taasavastas.
paleed, templid, püramiidid ja observatooriumid. Ratast maiad ei tundnud. Linna süda on taevatrepina kõrguv Kukulcani püramiid (25 m), mis on nime saanud maiade peajumala järgi. Püramiid on nagu kalender, sellel on eriline astronoomiline ülesehitus, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist. Püramiidi sisse pärast ühe ameeriklanna surnukskukkumist enam ei lasta. Teisteks ehitisteks linnas on Tuhande samba saal, Jaaguari tempel, Ohvriallikas, Sõdalaste tempel, palliplatsid jne. Kristuse kuju Brasiilias Rio de Janeiros Corcovado mäetipus asub väljasirutatud kätega Jeesus Kristuse kuju, mis on üks tuntumaid ja enim külastatud monumente/skulptuure maailmas. Raudbetoonist ja voolukivist valmistatud kuju on koos alusega 39,6 m pikk (ilma aluseta 30,1 m) ja 30 meetrit lai. Tema kaaluks on 635 tonni, Corcovado mäe kõrguseks 700 meetrit. Kristluse ja Rio de Janeiro sümboliks kujunenud skulptuuri kujundas brasiillane
kaunistuste ja seinamaalingutega paleed, templid, püramiidid ja observatooriumid. Linna süda on taevatrepina kõrguv hiiglaslik Kukulcani püramiid (nimetatud maiade peajumala järgi) ehk nn kivist kalender. Püramiid on erilise astronoomilise ülesehitusega, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist ning tekitavad kevadisel ja sügisesel pööripäeval vapustava valguse ja varjude mängu. Linnas on veel palju maiade ehituskunsti suurvorme nagu Tuhande samba saal, Ohvriallikas, Jaaguari tempel, Sõdalaste tempel jpm, mille kirjeldamiseks sõnadest ei piisa. Seda kõike peab ise nägema, avastama ja tunnetama, kui palju meil ajaloost õppida on! Agras asuv valgest marmorist Taj Mahal on arvatavasti üks maailma kauneim ehitis ning kuulsaim monument armastusele. Selle mausoleumi laskis ehitada moslemi vürst Shah Jahani (1628- 1658) oma armastatud naisele Mumtaz-i-Mahalile ehk "lossi pärlile", kes pärast 14. lapse sünnitamist suri.
Tagapool on tiik. Mõisas tegutsevad MTÜ Viikingid, Virumaa Kunstimuuseum (avatud püsinäitus "Aivar Juhansoni sarzid") ja Huvialakeskus Savikoda. Tõrma Rakvere Vägeva mnt alguses paiknevat Tõrma küla nimetab juba Läti Henrik 1219. a mitme tänavaga külaks (Turme), Taani Hindamisraamat aga 70 adramaaga asulat koguni Põhja-Eesti suurimaks. Siit leitud aarded, kivikirves ja viljahõõrumiskivid ning rohked lohukivid, muinaskalmed ja ohvriallikas tõestavad ligi 3000 a pikkust püsiasustust. Kohe pärast ringteed asub Tõrma kalmistu. Karitsa ja Levala Rakvere-Koeravere teel Karitsa teeristist edelasse asub arvatavalt 19. saj alguses valminud Karitsa mõisahoone koos põlistest tammedest ja pärnadest koosneva kaitsealuse pargiga. Endine Rakvere karjamõis iseseisvus 18. saj lõpul ja mõisahoone kuulub nüüd Karitsa Evangeelne Uue Elu Kogudusele.
informatsiooni. Kaevatud 3 hiie-nimega paika: Sammaste Kirikuase: olnud hiiekoht Paluküla Hiiemägi: kiviaed: 18. Sajandi lõpp. Aed mattunud, otstarve teadmata Kunda Hiiemägi: varased tarandkalmed Virumaal mitmeid tulemusteta proovikaevamisi: Äntu, Aburi, Miila, Kolu, Tammiku, Vaeküla – võeti lahti ruutmeeter või paar ning vaadati, kas sealt midagi leitakse, kuid ei leitud. Kõduküla ohvritamm Tartumaal Helme ohvriallikas Analüüsitasandid: Kaevamine Vaadatakse paiknemist võrreldes teiste muististega. Muistised: Ohvripuud, -kivid, -allikad jt kohad Lohukivid Hiis- nimeosisega paigad – viitab paiga kunagisele sakraalsusele, ka siis kui kohta ennast enam alles ei ole. Tuleb aga jäldiga, mis ajast need toponüümid on, kuna hilisematel aegadel pandi nt taludele ka niisama Hiie nimeks. Kabeliasemed Kalmepuude pühadus. Kalmed kui looduslikud pühakohad? Kalmete pealt puid ei
Kernu vallas asub Haiba mõis, kus tegutseb praegu Kernu Vallavalitsus, klassitsistlikus stiilis Kernu mõis koos loodus- ja muinsuskaitse all oleva pargi ning paisjärvega, Ruila mõis koos pargiga ja arhitektuuri tippteos Laitse mõisahoone koos looduskaitse all oleva pargiga. Olulised ajaloomälestised piirkonnas on Laitse kalmistu Laitse külas ja II maailmasõjas hukkunute ühishaud Ruila külas. Piirkonna arheoloogiamälestised on kultusekivid, kalmistud, kivikalme Kustja külas, ohvriallikas Laitse külas ja ohvrikivi Muusika külas. (Vaatamisväärsused 2012) Peale arhitektuuriliste, ajalooliste ja looduslike ressursside on Kernul pakkuda turistidele mitmeid huvitegevusi: külastajad saavad sõita rallit, korraldada võistlusi või võtta osa meelelahutusüritustest Laitse Rally Pargis, ratsutada Ruila tallis ning kasutada Hobuteenused OÜ ratsutamisvõimalusi. Kernu vallas on võimalik mitmes kohas ruume rentida seminaride või muude ürituste tarbeks.
Kindluse pindala on 3,2 hektarit, mille kõrgeimaks punktiks on Pika Hermanni torn (51 meetrit). Käesoleval ajal asub linnuses Narva Muuseumi püsiekspositsioon Narva linna ajaloost. Kindluse territooriumil korraldatakse erinevaid kontserte ja üritusi. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster (Kuremäe klooster) Kuremäe keskuses olev Kuremäe klooster on 1891.a. rajatud Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Iidsetel aegadel asus siin eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas. Allikas on täna tuntud „püha allikana“ oma tervendava vee poolest. Karastavas vees saab ka kümmelda. Kloostri väravad on avatud külastajatele tasuta ja sa saab ringi jalutades näha nende elu-olu. Kellele aga kloostrielu ja ajalugu sügavamat huvi pakub, on võimalik tellida nunnadelt tasulise ekskursioon, mille jooksul näeb kloostrikompleksi ja seal olevaid erinevaid kirikuid, kuhu omal käel ringi vaadates sisse ei saa. Toila Oru park
Pikim jõgi on Põduste (30 km). Järgnevad Laugi pkr (17 km), Irase pkr (14 km) ja Kaarma jõgi (13 km). Ülejäänud vooluveekogud on alla 10 km (kaart 5. Hüdrograafia). Allikad Kaarma vallas on kaks looduslikku põhjavee väljavoolukohta maapinnal: Meedla ja Pähkla 9 külas. Meedlas on kolm 0,4-0,7 m sügavust tõusuallikat. Saaremaa kuulsaim ohvriallikas "Põhjatu allikas" paikneb Pähkla külas. 12 m läbimõõduga ja 2 m sügavune allikas on looduskaitse all ning arheoloogiamälestiste registris (lisa 1 ja lisa 5). Maavarad Kaarma vallas leidub kohaliku tähtsusega maavaradest liiva, turvast ning ravimuda, üleriigilise tähtsusega on dolomiit. Dolomiit N.n Saaremaa marmor on Paadla lademe paksukihiline peenkihistunud savikas vastupidav ja hõlpsasti töödeldav dolomiit. Kaarma valla territooriumil on kaks dolomiidikaevandust.
kaunistuste ja seinamaalingutega paleed, templid, püramiidid ja observatooriumid. Linna südames asub Hiiglaslik Kukulcani püramiid, mis on oma nime saanud maiade peajumala järgi ehk nn kivist kalender. Püramiid on erilise astronoomilise ülesehitusega, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist ning tekitavad kevadisel ja sügisesel pööripäeval vapustava valguse ja varjude mängu. Peale selle vulkaani on linnas veel palju maiade ehituskunstivorme nagu Tuhande samba saal, Ohvriallikas, Jaaguari tempel, Sõdalaste tempel jpm, mida peaksid kõik oma silmadega nägema. 25 Petra kaljulinn Jordaanias Petra kaljulinn on tõeline siiani säilinud antiikaja aare, mis on
Kumb tähtsam kas lohukivi või toksimise protsess? Surma register, iga surnu kohta lohk? Kivi välimus poel tähtis, paljudel suurem osa maa sees. Liukivi Eestis on neid kümmekond- ühe külje peal kaks siledat vagu, nagu oleks sealt allalastud. Seotud viljakusega, naised kes lapsi ei saanud, pidid palja tagumikuga sealt alla laskma tetud ööl. Kultuslikud allikad (rauaajal, kiviajal?) muutusid väga tähtsaks, kas ravimise vms otstarbel. Hiie allikas, püha allikas, ohvriallikas, silma allikas-parandab silma haigusi. (Palju haigusi, sest elati suitsutaredes) Ohverdati allikatele hõberaha, vaesem kaapis hõberahalt hõbedat. Eluallikas- paar ka Eestis- selle vesi pidi igavesti noorena hoidma ja aina ilusamaks tegema. Ilma allikad tuleb puhtad hoida, siis tuleb ilus ilm. Kui pikkaaega põud, tuleb ilmaallikad puhtaks teha, kui liiga palju vihma, siis risu visata. Eestis 7 viina-allikat, üks õlleallikas. Viin Eestis u 15.saj, tehti Karksi foogti käsul.
Tähelepanuväärsetest maastikuelementidest asuvad looduspargis veel Hinni kanjon ja allikas, Ööbikuorg, Rõuge ürgorg, Kaudimäe salumets, Uue-Saaluse park ja mõisa varemed, Kütiorg, Tõiva oja org koos laialehise metsaga, Meegumägi ja Viitina järv. Lisaks loodusväärtustele asub siin hulgaliselt ka kultuuriloolisi objekte. Arheoloogilistest väärtustest asuvad Haanja looduspargis Rõuge kirikuaed ja linnamägi, mitmed asulakohad, kalmistud, kivikalmed ja ohvriallikas. Üksikobjektidest omavad suurimat kultuuriloolist ja looduskaitselist väärtust põlispuud, rändrahnud ja ka vanad mõisapargid. Looduskaitsealused põlispuud Haanja looduspargis on Mustahamba tamm, Klaasi tamm, Haki männid, tammed Rõuge endise haigla taga ja Sinisilla Tamm. Looduskaitsealuseid parke on Haanja looduspargi koosseisus kaks: Uue- Saaluse ja Viitina mõisapark. Rogosi park on muinsuskaitse all. 5. Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab?
Pirita jõe orus asuvaid Saula siniallikaid on peetud Üksikobjektide juures lubatud ja keelatud tegevused kauneimateks allikateks Eestis. Neid on seal kaks: on kirjas neile kõigile ühises kaitse-eeskirjas. pildil Ohvriallikas. Eramaal asuvale kaitstavale looduse üksikobjektile peab maaomanik võimaldama juurdepääsu päikesetõusust loojanguni. Õuemaal asuva objekti
annaabi.ee 
