ODYSSEIA Koostas: Allar Kadai I osa Moodustavad Odysseia poja Telemachose juhtumused.Penelopet ründavad kosilaste hulgad, kes priiskavad ja hävitavad Odysseuse vara. Telemachos sõidab isa kohta teateid hankima. Külastab Nestorit, Menelaost ja Helenat. Odysseus on elus ja peaks koju pöörduma. II osa Külastame koos Hermesega, jumalate käskjalaga, Odysseust Kalypso saarel. Odysseus asub koduteele. Poseidon purustab parve. Odysseus jõuab faiaakide maale. III osa Eksirännakud viivad ta lootosesööjate
Vi superum, saevae memorem Iunonis ob iram, raevuka Iuno lõpmatu viha pärast. Multa quoque et bello passus, dum conderet urbem Ta kannatas palju sõjas kuni rajas linna, Inferretque deos Latio, genus unde Latinum tõi Latiumisse jumalad ja sealt tekkisid latiinide rahvas, Albanique patres atque altae moenia Romae. Alba isad ning kõrged Rooma müürid. Autor Vergilius. “Aeneis” (I saj eKr) on Rooma eepos, mis sai Kreeka eeposte “Ilias” ja “Odysseia” järjeks. Auväärt Rooma perest. Hariti algul kodus, 17-18-aastaselt läks ülikooli. Tolle aja ülikoolis õpiti professori juures, kes õpetas korraga 4-6 õpilast. Pärast Caesari mõrva jäi Vergilius elatiseta. I teos “Bucolica” = karjaselaul – idüllliline poeem elust vabas looduses ja sellest, kuidas karjased elavad. Selle avastas Maecenas (Rooma kunstide kaitsja), kes oli seda lugenud ja võttis Vergiliuse oma tiiva alla.
Rauaaeg Kreeka oli üsna vaene ja mahajäetud maa Välissuhtlus vähenes märgatavalt Ühiskond vähekihistunud Arhailine periood (800-500 eKr) Valitses aristokraatia Kujunesid linnriigid, polised Tähtsamad linnriigid Sparta ja Athena Tsivilisatsioon oli arenenud Kreeklased võtsid kasutusele Foiniiklaste tähestiku/kirja suulise pärimuse kirjapanek, Homeruse “Ilias” ja “Odysseia” Kutsutakse ka Homeruse ajajärguks Peajumal Zeusi auks hakati korraldama Olümpiamänge 1. Olümpiamängudest arvestati aega (776 a eKr) Hakkab vaikselt levima demokratia Tihenesid välissuhted Idamaaga Eriti tuli Kreeklastel suhelda tol ajal kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastena Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Valitses demokraatia
Ares sõjajumal Athena tarkusejumalanna Aphrodite armastuse- ja ilujumalanna 2. Ilias ja Odüsseia: Autor Homeros Aeg 650 eKr. (Odüsseia) ja 762 eKr. (Ilias) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odysseia - Odysseuse imelised ja muinasjutulised eksirännakud pärast Trooja sõda. 3. Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt; Meelika hümn, ülistuslaul jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne.; Zanrid nutulaulud, valmid, marsilaulud, hümnid, epitaaf jne.; 3 luuletajat: Sappho, Solon, Pindaros 4. Mõisted:
tema abikaasa Taevas, nende lastest kõige noorem Kronos sai maailma isandaks, ja alles tema lapsed ja lapselapsed on kreeka jumalad. Võimule jumalad: Kronose lastest jäi Zeus ainukesena ellu, ta kukutas isa troonilt (kastreeris), siis saigi Zeus võimule. Homeros legendaarne kreeka pime laulik, eeposte looja. Ilias - Homerose eepos, Iliose e Ilioni lugu, mis on loodud 8 saj keskel, aineteks Trooja sõjaga seotud müüdid, puhtakujuline kangelaseepos. Odysseia - lood Odysseusest, tegevus toimub järjestikku toimuvate sündmustena, leidub muinasjutulist-fantastilist ainet, foiaakidele jutustades. Käsikirjad: Euroopa kliima pole sobiv papüürusele ning ned võisid maha kuluda ja põleda. Trooja sõda: oli merenümf, tema pulmadesse ei kutsutud Erist, ta solvus ja viskas pulma seltskonna keskele kuldõuna (kõige kenamale), 3jumalannat läksid omavahel riidu, kes selle saab. Zeus teadis mis saab neist kes ei
lüürika - luule ette kandmine panatenaia - jumalanna athena auks peetav tähtsaim pidustus ateenas dionüüsia - pidustus dionysuse auks vana-kreekas tragöödia - traagilise/kurva lõpuga näidend komöödia - lõbusa/naljaka lõpuga näidend filosoofia - tarkusearmastus hellenismiperiood - aeg alates aleksander suure vallutustest, mis pani aluse kreeka kultuuri levikule Isikud Achilleus - vapraim kreeklane Trooja sõjas Homeros - pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose "Iliase" ja "Odysseia" autoriks Perikles - Ateena riigimees. peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks Polykleitos - skulptor Pindaros - suurim lüürik ja aristokraat Solon - Atika poeet ja kreeka seadusandja Sophokles - üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke Aischylos - tragöödiakirjanik, tõi esimesena lavale ühe näitleja asemel kaks Demokritos - mõtleja ja aatomiõpetuse rajaja Thales - mõtleja ja üks seitsmest targast Pythagoras - filosoof ja matemaatik Hippokrates - vana - kreeka arst
http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias Uushumanism oli edumeelne pedagoogikas uund 18 ja 19. saj Saksamaal, mis seadis eesmärgiks Vana-Kreeka kasvatusideaali (isiksuse harmoonilise ja igakülgse arengu). Võrdsus, vabadus ja enesemääratlus. 2. Nimetada kirjanduszanrid, mis said alguse antiikajal (nimetada nende zanrite tähtsamaid esindajaid Kreekas ja Roomas)? http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kreekakirjandus.htm Eepos Homeros (Ilias, Odysseia); Hesiodos (Theogonia, Tööd ja päevad), tragöödia ja Rooma eepika (Eepika (kreeka sõnast epos) on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi
Ka see inimkond hävitati, sest nad muutusid ülbeks ning südamed kõvaks kui kivi. Neljas sugupõlv kangelaste sugupõlv. Karmid nagu jumalad, üllad ja õiglased. Jumalad kaitsesid neid, tekkisid suured ja võimsad linnad. Kõige kuulsam neist (Kuldne) Mükeene. Herakles, Achilleus (Achilleuse kand). Paljud kangelased hukkusid Teebas, võideldes kuningas Oidipuse vara pärast ja Trooja müüride all (Kreeka eeposed Achilleus ja Odysseia). Kangelastega lõppesid ka müütilised ajastud. 5. sugupõlv tänapäeva inimsugu. Lõi Zeus. Raudsed töömehed. See sugupõlv elab tänapäevani... 4. Veeuputus Lyckaon, võimas kuningas, ehitas esimese Kreeka linna ja pühendas selle Zeusile. Korraldas esimesed Zeusi auks korraldatud Lyckaioni mängud (alus olümpiamängudele). Pandi alus hundisoole, sest ,,lykoi" tähendab hunti.
· Varasnduslik kihistumine: esile kerkis aristokraatia (rikas ja möjukas ülemkiht); · Riikluse arenemine: linnade teke, kolooniad (vähe metalli, pölluharimiseks maad edenes kaubavahetus), seaduste üleskirjutamine, tihedad välissidemed (idamaad), rahaks höbemündid, üksteisest söltumatud linnriigid (Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa) · Kirja olemasolu: kreeka alfabeedi loomine · Vaimne tegevus: Homerose eeposed (Ilias, Odysseia), religioonikeskused (Delfi, Olümpia), olümpiamöngud (776, usu- ja spordiüritus). barbar mittehellen, kes räägib arusaamatut keelt Kreeka uus tsivilisatsioon erines Kreeta-Mükeene ajajärgu poolest: · ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud, st lossivalduste asemel tekkinud linnriikides oli vöimalus ka rahval riigi korralduses kaasa rääkida.
Kuna aoid laulab "jumaliku sisenduse mõjul", käsitseti tema laule ajaloolise tõena mitte väljamõeldisena. Ja et aoidid esinesid sageli valitsejate ja ülikute pidudel, olid nad aeg-ajalt sunnitud kohandama oma laule vastavalt kuulaja soovile. 6. sajandist eKr. pärinevad esimesed teated rapsoodidest. Rapsoodid olid rändlaulikud ja esitasid kindlaid luuletekste deklameerides. Ka "Ilias" ja "Odysseia" olid mõeldud ettekandeks rapsoodidele. (Kleis 1965: 29-30) 1.3.1 Hesiodos Linnriikide tekkimisega 8. saj. e. Kr. tekkisid suured muutused Kreeka ühiskondlikus ja majanduslikus elus. See oli sobiv pinnas didaktilise eepose tekkeks. Didaktiline eepos oli vormilt sarnane Homerose eepostega s.t oli kirjutatud joonia murdes, kasutati heksameetrit [kuusmõõt, riimi ei kasutatud, pikkade ja lühikeste silpide kombinatsioonide korrapärane vaheldumine, aluseks daktül
nende käitumist ebareaalseks ning imestanud nende elukommete üle. Tegelikult aga, mõeldes seejuures ka tänapäeva inimestele, võib leida, et erinevus antiikjumalate ja praeguse ühiskonna liikmete vahel ei olegi nii suur . Mina arvan et kreeka kultuur poleks arhitektuuri ja kirjanduse poole pealt nii kõrgele arenenud kui poleks olnud jumalaid,sest just nendele olid pühendatud hiiglaslikud sammastemplid ja nendeta poleks valminud sellised teosed nagu ,,Ilias" ja ,,Odysseia seiklused", sest raamatud räägivad ,et tegelastel olevat olnud tihedaid kokkupuuteid jumalatega.Samtui on jumalad tihedalt seotud teatri arenemisel,komöödia ja tragöödia tekkel , ning ka teadusaladel. Valisin selle teema ,sest Kreeklased olid esimesed kes kujutasid jumalat inimese moodi, nende jumal käitus ,suhtles ja oli olemuselt nagu inimene,nii nagu suhtles ta ka surelikega.Ka Kreeklaste arusaam maailmaloomisest oli teistsugune.Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma
· Intsest Oidipus = Jämejalg? Percy Bysshe Shelley. Oedipus Tyrannus; Or, Swellfoot The Tyrant (1820) Jaan Puhvel: Nimi Oidi-pous/Oidi-podes Jämejalg, on ilmselt sünonüüm või eufemism. Õieti Oidi-peos (membrum virile, meheliige) või Oidi-posthes. Sisuliselt Oidi-phallos ehk Punnt..., Pakst.... Vrd Ithyphallos Jäikt... (Dionysose pidustustel kantud sau; ka liiderlik mees). Labdakos (labda, lambda ), Laios (vasak) lonkav jalg Homeros. Odysseia 19. laul, 271 jj värss Nägin Oidipodese ema, ilusat Epikastet, kes sai hakkama suure teoga meele teadmatuses, naitudes oma pojaga. See aga, olles tapnud oma isa, nais. Aga otsemaid tegid jumalad inimestele teatavaks. Paljuarmastatud mees Teebas ise piinu kannatades valitses kadmoslaste üle jumalate hävitavate nõude tõttu. Naine aga läks vägeva väravahoidja Hadese manu ja riputas järsu silmuse kõrgest laest oma kurbuse haardes
jumalate, kõnemeeste, olümpia võitjate kujusid. Viimased raiuti marmorist või valati pronksist. Arhailise ajastu skulptuurid seisavad jäigalt ja sirgelt. Klassikalise ajastu skulptuurid kujutati liikumises. Hellenistliku ajastu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid. Maalikunsti saame imetleda üksnes vaasimaalidelt. Vaaside värvid olid must punasega või punane mustaga. Ainest saadi Homerose eeposest ,,Ilias ja Odysseia''. Kui Kreekast sai I sajandil eKr roomakoloonia, sulandus kreeka kunst Rooma kultuuri Romaani kunst Peale antiikkultuuri kokkuvarisemist läks 500 aastat enne kui euroopa kultuur hakkas üle saama madalseisust. Alates 10.sajandist võib rääkida nn. Romaani kunstist. Nimetus tuli kasutusele 19.sajandil ja tuletati ehituskunstide motiivide nagu ümarkaare ja samba kasutamisest. Romaani stiil on saanud mõjutusi antiik ja varakristlikust kunstist, bütsantsi kunstist ja
relemõtlematult, vaid uurib, kas too ehk tuleb heledamast elust ja harjumatus on ta pimedaks löönud või tuleb suuremast teadmatusest heleda kätte ja kirkam sädelus on vajunud ta peale, ja niiviisi siis peab ta esimest õnnelikuks kogemuse ja elu tõttu, teisele aga tunneb kaasa; ja kui ta tahaks selle üle naerda, siis oleks vähem naeruväärne see, kes naerab viimase üle, kui see, kes naerab ülalt, valge 7 Odysseia XI, 489490. Achilleuse sõnad Hadeses Odysseusele. 3 käest tulijat." ,,Päris kindlasti," ütles tema, ,,kohaselt kõneled." ,,Siis peab," ütlesin, ,,meie arvamus neis asjus olema järgnev, kui see on tõsi: haritus ei ole see, mi- da mõned kuulutavad8 ta olevat. Nad ütlevad, et see on teadmine, mis hinges puudub ja mille nemad sinna panevad, nii nagu paneksid pimedatesse silmadesse nägemisvõime." ,,Ütlevad küll," ütles ta
Ka see inimkond hävitati, sest nad muutusid ülbeks ning südamed kõvaks kui kivi. Neljas sugupõlv – kangelaste sugupõlv. Karmid nagu jumalad, üllad ja õiglased. Jumalad kaitsesid neid, tekkisid suured ja võimsad linnad. Kõige kuulsam neist (Kuldne) Mükeene. Herakles, Achilleus (Achilleuse kand). Paljud kangelased hukkusid Teebas, võideldes kuningas Oidipuse vara pärast ja Trooja müüride all (Kreeka eeposed Achilleus ja Odysseia). Kangelastega lõppesid ka müütilised ajastud. 5. sugupõlv – tänapäeva inimsugu. Lõi Zeus. Raudsed töömehed. See sugupõlv elab tänapäevani... 7. Vanad müüdimotiivid ... on jutustus, mille sündmustik ulatub kaugesse minevikku. Müüdid aitasid selgitada küsimusi, mida inimene ei mõistnud. Müüdi tegelasteks on jumalad, kangelased, inimesed. Müüdimotiivid: peategelase sünd ja surm on erilised
jumalate, kõnemeeste, olümpia võitjate kujusid. Viimased raiuti marmorist või valati pronksist. Arhailise ajastu skulptuurid seisavad jäigalt ja sirgelt. Klassikalise ajastu skulptuurid kujutati liikumises. Hellenistliku ajastu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid. Maalikunsti saame imetleda üksnes vaasimaalidelt. Vaaside värvid olid must punasega või punane mustaga. Ainest saadi Homerose eeposest ,,Ilias ja Odysseia''. Kui Kreekast sai I sajandil eKr roomakoloonia, sulandus kreeka kunst Rooma kultuuri. Etruski kunst · Etruskid elasid kesk ja põhja Itaalias. · Etruskide kirja ei osata tänaseni desifreerida. · Nad sulatasid rauda ja valmistasid pronksesemeid · Pronksimäär tuld sülgav, lõvi peaga koletis, seljast tuleb kitse pea ja sabaks on madu. · Kapitooliumi emahunt. Rooma linna asutajad Romulus ja Remus.
aatompommi plahvatusega, siiski polnud tagajärjed nii ulatuslikult hävitavad kuna puudus radioaktiivne kiiritus. Kuigi muistsed eestlased ei soosinud tollest õnnetusest rääkimist, peegeldub toimunud sündmus siiski osades paganlikes lauludes ning jutustustes. Lennart Meri oletuste järgi leidis vana aja kaupmees ja maailma suurim valevorst Pytheas Ultima Thule saare, mis ongi Tule saar ehk Saaremaa. Homerose jutustusest (keda seostatakse tugevalt Pythease jutustustega) Odysseia loetakse välja, et tegevustik ei sobi vahemerega vaid pigem just Läänemerega (külmus, jää meri, valgustatud ööd). Kui uskuda ajaloolaste kalkulatsioone, siis Pytheas nägi kaali kraatrit vaid mõnekümned aastad peale meteoriidi kukkumist. Lennart Meri ja mitmed teised uurijad on otsinud Kaali plahvatuse seoseid rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala 25
Ida mõjud on väga tugevad, k.a religoonile. Kõrvalkiht- arenenud idatsivilisatsioonid, mis annavad oma impulsse (panust). Ühesõnaga kujunenud suure sümbioosina. Ürg-Kreeka religiooni pole võimalik tuvastada. Allikad Kompaktset allikat ei ole, pole olemas ühte Kreeka religioonile keskendunud allikat. Mütoloogia osas on üsna rikkalik, aga mitte rituaalide suhtes Homeros-kangelaseepika tegija, looja. Omistati paljusid eepilisi poeeme, millest paljud pole säilinud k.a Iilias ja Odysseia. + mitukümmend hümni jumalatele, tuntud kui Homerose hümnid. Need esitavad mõningal määral jumalatemüüte. Aga tõelisi müüte tal eepikates pole jumalate kohta pole, küll aga paar tükki hümnides (5tk). Hosiodos- ajalooline tegelane täitsa. 2 poeemi "Töö ja päevad" ning "Theogonia" ehk jumalate põlvnemine, suht tähtis tekst ses suhtes. Räägib kuidas Zeus valitsejaks sai ja maailmakorra lõi.
kirjandusest sai siis taas "võõras" ja tõlgitav kirjandus (vrd originaalis loetav). Kreeka orjade kasutamine pedagoogidena (koduõpetajatena) levinud. 155 eKr toimus Kreeka filosoofide maalt välja ajamine kohati vastuseis siiski oli. Ladina kõnekunstikoolide sulgemine ja keeld õpetada teistele peale senaatorite. 99. Keda ja millist tema teost peetakse kokkuleppeliselt Rooma kirjanduse esimeseks nimepidi teadaolevaks autoriks? Livius Andronicuse Odysseia tõlge ladina keelde: Odusia (õppeotstarbeline) 100. Millistest Kreeka kultuuri mõju all olevatest paikadest lähtus Rooma helleniseerimine kõige intensiivsemalt ja mil viisil see toimus (pedagoogiline, kirjanduslik, poliitiline aspekt)? Graecia Magna (Lõuna-Itaalia), Pergamon, Rhodos Sofistide populaarsus kõnekunstis ja õpetuses; levinud kreeka orjadest pedagoogid (koduõpetajad) Hellenistliku lüürika ja komöödia levik (Lõuna-Itaalia Kreeka kolooniatest)
Sisu: konnade kuningas uputas kogemata tähtsa hiirepoja, puhkes sõda. Kasutatakse olümposlikku plaani, jumalate nõukogu. Lahingukirjelduses parodeeritakse ,,Iliase" kahevõitlusi. Sõjakas jumal Athena ei aita hiiri, kuid hiired võidavad ja isegi Zeusi piksenooled ei suuda konni aidata. Zeus saadab appi vähid ja hiired põgenevad ja saabub ,,ühepäevase sõja" lõpp. Mis on küklilised eeposed? Küklos ehk tsükkel. Ilias ja Odysseia kuulusid nn Trooja eepilisse tsüklisse e kyklos'esse, mille teemaks oli kreeka linnriikide sõda Trooja pärast. Ülejäänud kyklose eeposed (mis pole säilinud, autoridki teadmata) jutustasid Trooja sõja põhjustest ja eelloost kui ka Trooja piiramisest, vallutamisest ja kreeka kangelaste kojujõudmistest. Küklilised eeposed luuakse Homerose eeposte ainestiku ja Teeba linna legendidest. Autorid pole teada ja eeposed pole säilinud. Säilinud on
2. Kreeka orjadest ,,pedagoogide" (koduõpetajate) kasutamine. 3. Suhestumine eeskujuteostes sagedase kreeka mütoloogiaga (Roomas pigem abstraktsed jõud). 4. Kohatine vastuseis helleniseerumisele (nt 155 eKr filosoofide väljaajamine) 99. Keda ja millist tema teost peetakse kokkuleppeliselt Rooma kirjanduse esimeseks nimepidi teadaolevaks autoriks? Algus: Livius Andronicus (3. saj eKr) Õppeotstarbeline Odysseia tõlge ladina keelde: Odusia rooma kirjanduse esikteos esimene ilukirjanduslik tõlge Euroopa kirjanduses säilinud üksikud read 240 eKr Rooma mängude pidustus: esimesed ladinakeelsed draamad: 1 tragöödia ja 1 komöödia Kontaminatsioonid mugandamisel. Tragöödiad: Trooja hobune, Achilles, Aegisthus, Tereus, Piitsakandja Aiax, Andromeda, Antiopa, Danae, Hermiona, Ino. 100
saatel. Oli kangelaseepika, ülistati mineviku kangelasi. Lüürika oli pühendunud aristokraatlike autorite seisukohtade väljatoomiseks. Silmapaistev oli Solon- ta avaldas oma seisukohti värsivormis. Laulu ja laulikute võistlused olid tüüpilised. Kangelaseepika ja õpetuseepika. Homeros ja Hesiodos. Kykliline eepos oli Trooja eepos, sinna võib lugeda 8 eepost. See võttis kogu Trooja sõja sündmustiku kokku. Sinna kuulusid ka Iilias ja Odysseia, mis on ainsana tervikuna jõudnud. (Siin ta räägib seda lugu) Homerose elulugu on teada. Ta sündis Smyrna linnas. Isa ei olnud teada, äkki oli jumal, ema oli. Tema algne nimi oli Melesigenes (laulust sündinud). Homeros tähendas pantvangi. Ei teata, miks ta sellise nime endale sai. Põhilise elu veetis ta vana mehena Kiose saarel. Seal oli hiljem ka homeriidid, laulikute tsumft, kes pidasid end Homerose järglasteks. Homeros laulis võistu Hesiodosega. Võitis ka kuldse karika.