Järva-Jaani Gümnaasium Pühad 2016. aastal Referaat Koostas: Siim Sander 8. Klass Järva-Jaani Gümnaasium 2016 Sisukord 1. Jaanipäev 2. Jõulud 3. Näärid 4. Jüripäev 5. Allikad Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema.
MUINASEESTLASTE RAHVAKALENDER JAANUAR 01. Näärid 06. Kolmekuningapäev 13. Nuudipäev e. kanutipäev 14. Taliharjapäev 17. Tõnisepäev 25. Tatjanapäev e. tanjapäev 25. Paavlipäev 01. NÄÄRID Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Oma tänase ilme sai püha siiski viimase poolesaja aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel mürati mõnes peres veel tuppatoodud õlgedes või heintes, seejärel hakkas tava hääbuma. Hea tava kohaselt käiakse surnuaias
kuni hane lahkumiseni. Jõulupühadeks toodi tuppa värsked õled, mängiti mänge, räägiti juttu, naljatati, mõistatati, maitsti õlut või mürati niisama. Küpsetati erilist leiba, mida nimetati jõuluorikaks ja hoiti terve pühadeaja laual. Pärast pühi jagati see kariloomadele ära. Jõuluvana, kingitusi ja kuusepuud vanad eestlased ei tundnud. Nääride nimi tuleb alamsaksakeelsest väljendist ,,ni jar", mis tähendab uut aastat. Näärid olid üks osa jõulupühadest, seetõttu olid kombed jõululaupäeva kommetega võrreldes üsna sarnased. Tehti näärisokku, valati õnnetina, hoiti tuld öö otsa kustumata.
Õpilased pidid kohustuslikus korras astuma erinevatesse organisatsioonidesse: 1. Oktoobrilapsed(14kl) 2. Pioneerid(47kl) 3. Kommunistlikud noored ehk komsomolid (alates 8 kl, 14 18a) Väideti, et liitumine nendega on vabatahtlik , kuid see ei olnud päris tõsi Raudne eesriie Eestlastel oli keelatud: läänemaailmaga suhtlemine välismaa muusika kuulamine Soome televisiooni vaatamine usk jõulude pidamine, olid näärid(01.01) eestiaegsetest tavadest kinnipidamine Õpilaste vaba aeg Suvel töötasid õpilased EÕMis ehk Eesti Õpilasmalevas töötegemise ja taskuraha teenimise koht kolhoosides ja sovhoosides Tegeleti põhiliselt rohimise ja heinateoga Peale tööd korraldati rühmade vahelisi võistlusi Tudengielu Kõrgkooli pääsesid õppima heade hinnetega ja sisseastumiseksamid edukalt
Eestlane kui rahvus By: Greetel Kala Maakera põhja poolekeral euraasia mandril euroopa maailmajaos asub üks väike riik nimega Eesti. Tal on neli naaber riiki : põhjas Soome, lõunas Läti, idas Venemaa ja läänes Rootsi . Kuid Eesti pole siin alati olnud. See riik on tekkinud tuhandete aastate vältel. Kõigepealt tekkis meie mandriline osa ajal kui maailma mere tase langes. Ning maastiku on kujundanud jääaeg ja inimeste raske töö. Eesti ajalugu on kirju. See riik on kuulunud teistele riikidele, näiteks nagu Soome, Saksamaa, Rootsi ja Soome. Ta on olnud ka osa Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Liidust. Eestist on üle käinud mitmeid kümneid sõdu. Kahjuks on suurem osa neist lõppenud eestlaste kaotusega. Üleüldse on Eestimaa ajalugu kurb. Paljud inimesed küüditati, mingi osa sunniti minema võõra riigi sõjaväkk...
Rahvakalendri tähtpäaevade roll meie peres Näärid mööduvad meie peres alati sugulaste keskel.Me kutsume seda küll jõuludeks aga vanalajal nimetati seda näärideks. Nääride ajal me oma suguvõsaga koguneme vanaema juurde ja sööme seal kõike head ja paremat. Kunagi külastas meid alati ka jõuluvana, aga nüüd on kõik juba piisavalt vanad, et selline asi on ära unustatud.Kingid on küll enamasti kõigil kätte saadud. Uuelaastal samuti tulevad kõik sugulased ja tuttavad kohale.Me sööme , räägime vanaaastajutte ja siis lähme välja ilutulestikkku laskma ja uut aastat vastuvõtma. Valentiini ehk sõbrapäaeval nagu ikka tuletatakse meelde enda sõpru ja lähedasi. Me teeme kingitusi ja lähme perega tuttavate juurde. Vastlapäaeval ehk lihaheitepäaeval meie pere teeb või ostab vastlakukleid.Tavaliselt ema ikka teeb neid , kuna omatehtud on paremad ja maitsvamad.Õhtul me läheme lauluväljakule ja laseme liu nagu meie peres kombeks. Kevadpühasid ei tähis...
seflus, õpilased sügisel kolhoosis tööl ÜKT, ühiskondlik kasulik töö köögitoimkond, sööklas lauakatmine ja koristamine pioneeride maja, pioneerid kogunesid seal ja said ülesandeid, töö tegemiseks, huviringid, mängud raudne eesriie, piiride sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, informatsiooni summutamine TPL, Töö ja puhke laager EÕM, Eesti õpilasmalev defitsiitne kaup, kaup mida ei saanud alati poest kätte, Fanta näärid sama mis tänapäeval jõulud, nääriõhtu oli vana-aastaõhtul 2. Kus raamatu peategelane elab? Pärnus Nimeta viis fakti, mis raamatu tekstis toimumiskohale viitavad. 1 Linnas 2 Sinna on maetud kangelane 3 lähedal on sõjaväebaas 4 Lähedal on meri 5 elab väikese tänava lõpus Mis kümnendil raamatu tegevus toimub? 1980 3. Kui suur on raamatu mina-jutustaja perekond? 4 inimest Kes sinna kuuluvad? Ema, isa, vend ja minategelane Millega nad tegelevad
lahkumiseni. Jõulupühadeks toodi tuppa värsked õled, mängiti mänge, räägiti juttu, naljatati, mõistatati, maitsti õlut või mürati niisama. Küpsetati erilist leiba, mida nimetati jõuluorikaks ja hoiti terve pühadeaja laual. Pärast pühi jagati see kariloomadele ära. Jõuluvana, kingitusi ja kuusepuud vanad eestlased ei tundnud. Nääride nimi tuleb alamsaksakeelsest väljendist ,,ni jar", mis tähendab uut aastat. Näärid olid üks osa jõulupühadest, seetõttu olid kombed jõululaupäeva kommetega võrreldes üsna sarnased. Tehti näärisokku, valati õnnetina, hoiti tuld öö otsa kustumata. KÜÜNLAPÄEV, 2. VEEBRUAR Märgib poole talve möödumist. Öeldi, et ,,küünlapäeval pöörab karu koopas teise külje" või ,,külma süda on pooleks". Selleks päevaks pidi pool talvisest toidutagavarast veel alles olema. Ennustati palju. Usuti, et küünlapäeva päike lubab hea heinaaega ja viljasaaki
Suure mõra, mis tänaseni aina süveneb, lõi sellesse vankumatusse rütmi 20. sajandi lõpp. Siis hakkas vastiseseisvunud Eesti arenema nii tööstuse- kui tehnikavallas lääneriikidele omase kiirusega ning levisid ka uuenduslikud mõtted ja proovima hakati üha enneolematuid asju. Maailma vahest kõige enam pühitsetud tähtpäev on jõulud ning ka Maarjamaa rahval käivad selle perioodiga ühes kindlad tavad. Hoolimata ajast ja riigireziimist, olgu jõulud või näärid, jäävad mõned traditsioonid püsima. Lähedastele kingituste tegemine ning hea ja paremaga jõululaua katmine jääb kindlasti veel kauaks jõulupühade üheks iseloomulikumaks sümboliks. Jõuluajal on levinud olnud komme käia kirikus jumalateenistusel. See oli kindel käik ka nn jõuluuskujate seas, kes end kaasajooksikutena vaid ühel päeval aastas pühakotta vedasid ning siis jälle ennast tublideks usklikeks pidasid. Tänasel päeval on see tava üha enam
Näärid 31. detsember, 1. jaanuar Nääride kombed on viimase saja aasta jooksul püsinud suuremate muutusteta.Oma tänase ilme on püha saanud siiski viimase 50 aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel toodi mõnes peres veel tuppa õlgi ja heina, seejärel hakkas tava hääbuma. Liigutati tööriistu, et tööd uuel aastal edeneksid ja raputati viljapuid korraliku saagi saamiseks. Hea tava kohaselt käiakse veel surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Pärast Teist maailmasõda toodi tuppa näärikuusk. Aasta viimasel päeval tõi näärivana kingitusi, Lääne-Eestis ja saartel liikusid ringi näärisokud, kes soovisid head uut aastat. Varem võeti uus aasta vastu kolistamise ja püssipaukudega, millega peletati eemale deemonlikke jõude. 20. sajandil hakati valmistama ise tossupomme ja bengaali tulesid, hakati laskma rakette ja korraldama...
vardasse ja süüa kõht korralikult täis. Peale mida ikka kurdetakse ,et kus sai alles süüa ja juua , kuid nii on ju kombeks. Kui küsiti inimestelt peretraditsioonide, mida peres peetakse kohta , siis nemad vastasid ikka jõulud, sünnipäevad, jaanipäev, lihavõtted, aastavahetus, emadepäev, isadepäev, vastlapäev. Küsiti veel , millistest traditsioonidest puudust tuntakse tänapäeval ning need olid näärid kuna näärivana oli lahedam mees kuigi nüüd on ta asendunud jõuluvanaga. Veel oli surnuaia püha, sugulaste kokkutulekuid oli rohkem. Võib öelda ,et lapsed tegid selle tavalise söömise-joomise traditsiooni lõbusamaks ning öeldi ,et kus on lapsed, seal on ka kõige rohkem peretraditsioone säilinud. Traditsioone hakatakse vajalikuks pidama, et tekiks omapere tunne. Ning kui me kunagi oma lapsepõlve meenutame siis õnnelikuks teevad ikka selle pere ühistegevused, mitte asjad
Pika jõuluaja järgmine kõrgpunkt oli vana-aastaõhtu ja nääripäev. Aastavahetuse tähistamine on üle-euroopaliselt hiline nähtus. 16.sajandist on Eestis uusaastaks üldiselt kujunenud 1. jaanuar. Nääripäeva nimetus tähendab just 1. jaanuari. Tänapäeval kasutusel olev mitmuslik lõpp ,,näärid" on tulnud keelekasutusse alles hiljuti ,,jõulude" sarnasuse põhjal. Näärikombestikku järgitakse siiski rohkem nääri- ehk vana-aastaõhtul 31. detsembril. Eesti rahvakalendris on nääripäeva tähtsus aasatte jooksul kasvanud, eriti viimase poole tuhande aasta jooksul. Hoolimata sellest, et tavad, uskumused ja toidud sarnanevad paljus jõuluõhtustega, on need oma päritolult kindlasti hilisemad.
valitses tugev ideoloogiline surve. 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks, kuid tase käis alla. Hariduse sisus olid tähtsal kohal ajaloo võltsimine ja moonutamine, kommunistlik propaganda. Kirik Vormiliselt valitses Eesti NSVs usuvabadus, tegelikult aga kiusati sageli usklikke taga (ei võetud kõrgkooli, ei lubatud töötada teatud ametikohtadel jne.). Igati propageeriti ateismi (=jumala eitamine). Püüti juurutada ilmalikke kombeid (jõulude asemel näärid, leeri asemel noorte suvepäevad jne.). IV Vastupanu (nõukogude võimule) Metsavendlusest oli juttu sisepoliitika alapeatükis. 1950. aastatel tegutsesid noorte põrandaalused rühmad. Sulaajal olid poliitilised olud pisut leebemad. Kui sulaaeg lõppes, kujunes ka Eestis oma dissidentlus. Mida tehti? · kirjutati pöördumisi ÜROle ja lääneriikidele (sest lääneriigid otsesõnu Balti riikide okupeerimist NSV Liidu poolt ei tunnustanud) · levitati "nõukogudevastast kirjandust"
Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. Täiesti lahutamatult on kahe sajandi jooksul kuulunud jõululaupäeva juurde omaste haudadel käimine ja seal küünalde süütamine. Vahel on hauale viidud ka kuusepuu, mis on aga ilmselt taas pigem isiklikust suhtest lähtuv, mitte üldine tava. Näärid - 31. detsember Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Naised ei tohtinud uusaastahommikul esimesena teise peresse minna, sest seda peeti õnnetuse endeks. Esimene õnnitleja uuel aastal pidi olema mees. Lauda ei tohtinud ära koristada, sest muidu ei jätku uuel aastal toitu. Liigutati tööriistu tööde edendamiseks ja raputati viljapuid korraliku õunasaagi saamiseks. Hea tava kohaselt käiakse surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja
valitses tugev ideoloogiline surve. 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks, kuid tase käis alla. Hariduse sisus olid tähtsal kohal ajaloo võltsimine ja moonutamine, kommunistlik propaganda. Kirik Vormiliselt valitses Eesti NSVs usuvabadus, tegelikult aga kiusati sageli usklikke taga (ei võetud kõrgkooli, ei lubatud töötada teatud ametikohtadel jne.). Igati propageeriti ateismi (=jumala eitamine). Püüti juurutada ilmalikke kombeid (jõulude asemel näärid, leeri asemel noorte suvepäevad jne.). IV Vastupanu (nõukogude võimule) Metsavendlusest oli juttu sisepoliitika alapeatükis. 1950. aastatel tegutsesid noorte põrandaalused rühmad. Sulaajal olid poliitilised olud pisut leebemad. Kui sulaaeg lõppes, kujunes ka Eestis oma dissidentlus. Mida tehti? · kirjutati pöördumisi ÜROle ja lääneriikidele (sest lääneriigid otsesõnu Balti riikide okupeerimist NSV Liidu poolt ei tunnustanud) · levitati "nõukogudevastast kirjandust"
Ta nautis elu ta aina puhkas, ujus basseinis ja lõbutses. Kuid ühel päeval läks aedniku abiline Manuel aiast välja ja tõttas kuhugi. Buck, kes käis alati kõikidel kannul läks koos temaga, mitte midagi ette aimates. Nad jõudis raudteejaama, seal pani Manuel Buckile nöörid kaela ümber, Buck ei hakkanud vastu, sest ta usaldas Manueli, kuid kui aedniku abiline andis nööris võõra mehe kätte, hakkas Buck närvitsema. Võõras mees tõmbas näärid pingule, ja pani koera endale selja peale. Buck pandi kaubavagunisse, varbkasti sisse. Koer veetis seal terve öö. Vahepeal Buckile tundus, et teda vaatab Miller, kuid see oli ainult kõrtsipidaja. Hommikul sisenesid kuuri neli meest ja viisid selle muusse kohta. Buck käis nii käest kätte, lõpuks laaditi ta kirrrongi vagunisse. Kaks päeva ja kaks ööd veetis Buck vagunis, ta oli ka söömata ja joomata. Lõpuks jõudis ta Seatlessi.Ta viidi kuhugi tagahoovi, ning seal kohtas ta
kalmistul ja süüdata küünlad lähedaste haudadel. Jõulukaartide saatmise komme tekkis 20. sajandi algul ja levis laiemalt 1920ndatel. 20. sajandi algusest hakkas kodusid külastama ka jõuluvana, kes tõi perele kingitusi ja kellele tuli tänutäheks salmi lugeda. Jõululauale lisandusid piparkoogid. Nõukogude võim käsitles jõulusid religioosse pühana ning advendiaja. Nende tähistamist püüti välja juurida, kandes vastava ilmaliku kombestiku üle vana-aasta õhtule ja uusaastale (näärid). Jõuluvana asemele tuli näärivana, lauludes ja salmides asendati sõna "jõulu-" sõnaga "nääri-" jne. Jõulud olid tavalised töö- ja koolipäevad, jõulupühade kodusele tähistamisele vaadati võimude poolt viltu ning eriti noori püüti takistada kirikus käimast. Pärast Eesti taasiseseisvumist on esimene ja teine jõulupüha (25. ja 26. detsember) riigipühad ja puhkepäevad, alates 2005. aastast ka jõululaupäev. Jõulukombestikku mõjutab järjest
o Henn ja leevike o Laps ja kalake o Mardilaul o Miks ei tule ükskord tali? · Tuisune õhtu o Esimesed lumehelbed o Talvehommik o Talispordilaul o Tuisk o Tuisune õhtu o Vastlasõit o Lumelell o On meistrimees väikene Mati · Tilised aisakell... o Enne pühi o Pühade tulekul o Varese näärid o Nääritaadi ootel o Näärivana o Väikese poisu õnnesoov uueks aastaks oma isale o Üle lume lagedale... o Tiliseb aisakell o Kuusekene o Näärikuusele · Poiste laul o Poiste laul o Kaluri poeg o Meremeeste laul o Raudtee o Tuulik o Puutööliste laul o Pillimehed o Poiste tants
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja
mõdu, õlu, sadul, rand, muld, kaunis, armas, ainus, sama, ja, sättima, käima, kaup alamsaksa laenud eesti keeles meister, sell, gild, amet, teenima, teener, teenistus, haamer, höövel, peitel, saag, sirkel, haak, kruvi, plaat, tangid, viil, traat, kühvel, kahvel, redel, saatan, paradiis, evangeelium, sabat, preester, prohvet, altar, koor, orel, sant, araablane, egiptlane, kreeklane, mai, aprill, reede, näärid, riik, keiser, rüütel, krahv, orden, ordu, krahvinna, soldat, vang, röövel, kelm, raad, naaber, pood, tingima, korter, vaagima, paar, summa, tosin, pootsman, kipper, praam, ankur, tüürima, tüürimees, pakk, reis, vandersell, prii, trahv, püksid. (tulid koos Hansa Liiduga) ülemsaksa laenud eesti keeles ahoi, halloo, hei, hoplaa, juhhei, hopp, hurraa, hertsog, kunde, pirn, kirss, kartul, hirss, kummel, liilia, ahv, hamster, kits, forell, sprott, kahhelkivi, kett, snitsel, vein,
25. detsember- 1. Jõulupüha Kristus tõi valguse (tulek maailma) Kombed: Jõulujumalateenistused 26. detsember- 2. Jõulupüha Tehvanuse mälestuspäev Kombed: Hobustega sõitmine Soomes liiguvad ringi tabasandid 28. detsember- süütalstepäev Matteuse mälestuspäev Kuningas Herodez Kombed: Jõuluprahi ja heina väljaviimine Öeldakse, et sel päeval sündinud inimestel pole õnne 31. detsember- näärid Kombed: Tinavalamine Naised ei tohtinud külla mineea uuel aastal esimesena, alati pidi meesterahvas ees minema
tääk • ristiusk: altar, ingel, jünger, kabel, kantsel, klooster, krist-, köster, leer, ohver, orel, paavst, piibel, piiskop, preester, prohvet, sant (< ‘kerjusmunk’), troost • ühiskond: härra, proua, preili, pruut, röövel, rüütel, naaber, narr, kelm, laat, selts, krahv, vürst, arst, plaaster, väävel Alamsaksa laenud (3) • kaubandus: hangeldama, kross, pood, rent, taaler, veering, tingima, toll, vaagima, üür, paar, tosin, veerand • aeg: näärid, reede (< ‘suur reede’), tund, vastlad • ajaviide, haridus: kool, kunst, lust, paber, pasun, piip, pookstav, värss, riim, tantsima, trumm, trükkima, veerima • merendus: ankur, kiil, madrus, pootsman, praam • adverbid: just, topelt, väärt Rootsi laenud (13. saj– ...; 16.–17. saj; 105–148 tüve) • eestirootsi ja riigirootsi laenud • riik, ühiskond: kroonu, riik, lään • merendus: hiivama, iil, kuunar, loovima, räim, hauskar, seilama
sadul, rand, muld, kaunis, armas, ainus, sama, ja, sättima, käima, kaup alamsaksa laenud eesti keeles – meister, sell, gild, amet, teenima, teener, teenistus, haamer, höövel, peitel, saag, sirkel, haak, kruvi, plaat, tangid, viil, traat, kühvel, kahvel, redel, saatan, paradiis, evangeelium, sabat, preester, prohvet, altar, koor, orel, sant, araablane, egiptlane, kreeklane, mai, aprill, reede, näärid, riik, keiser, rüütel, krahv, orden, ordu, krahvinna, soldat, vang, röövel, kelm, raad, naaber, pood, tingima, korter, vaagima, paar, summa, tosin, pootsman, kipper, praam, ankur, tüürima, tüürimees, pakk, reis, vandersell, prii, trahv, püksid. (tulid koos Hansa Liiduga) ülemsaksa laenud eesti keeles – ahoi, halloo, hei, hoplaa, juhhei, hopp, hurraa, hertsog, kunde, pirn, kirss,
Talvetaat toob uue ilma, silub silla üle vee; üle jõe ja järvesilma hiilgab hõbedane tee. Paiskab lemmetava lume pilvepõuest lendlema; põllukamar must ja tume kattub valge vaibaga. Igas majas, igas peres kõik on pühi ootamas, lapsed käisid metsaveeres juba kuuske vaatamas. Öösel kuused sosistavad, siis kui paistab kuldne kuu. Noored kuused arutavad, kellest neist saab nääripuu. Varese näärid Laps: Tead ka, vares, vanamees, et meil näärid ukse ees? Vares: Seda mina hästi tean, sest et ise pühi pean. Laps: See on tõesti ime juba Aga kus su näärituba? Vares: Näärituba metsa all sinu kodu lähedal. Laps: Tõesti sul on tuba lai. Aga kus su näärisai? Vares: Põllul üksik nisupää, see on saiaks õige hää Laps: Aga kus su pähklikott, piparkook ja süldipott? Vares: Pähklid oravate tares,
peeti näiteks kartuliputru ja jõhvikakisselli, ahjus küpsetatud kartuli- lihapraadi. Kui oli võimalik, tehti ka vahukoort. Suurte pühade puhul lisandusid mitmesugused maiustused marjadest. Üks püha, mida peeti siis ja peetakse ka tänapäeval, on lihavõttepüha. Lihavõteteks tarvitati rohkem mune ja kombekohaselt neid ka värviti. Munade värvimiseks kasutati looduslikke vahendeid. Toiduvärvidest ja lakkidest ei osatud siis veel unistadagi. 1950-nendatel peeti ka Jõulupüha (näärid), kuid sugugi mitte nii nagu seda tehakse tänapäeval. Tähistati vaikselt perekonnaringis, kuna see oli keelatud. Sellele vaatamata valmistati jõuludeks paremaid toite vanade traditsioonide järgi. Enamus taludes tapeti enne jõulusiga, see oli suur meeste ettevõtmine. Jõulutoiduks oli verivorst, maksapasteet, sült, seapraad, ahjus valmistatud praekartulid, magushapud kapsad. Külmtoiduna täidistega rulaadid, mis valmistati sea mao sisse. Verivorsti söödi koos pohlamoosiga
house on Christmas Night as well as on New Year's Eve and Epiphany. jõulud has always been a family holiday? Jõulud is considered to be silent time. In the old times, no guests were allowed to come on the first day of the holiday. Moreover, if the guest was a woman, it was seen as a bad omen. The same belief was about the New Year's Eve. For Christians, the 24 and 25 December was holy time people stayed at home, read the Bible and sang chorales. Näärid, or the festive events of the turn of the year, were a joyous holiday in both traditions. old Estonians brewed hundreds of litres of beer per household?Christmas was also called beer holidays and the beer or mead brewed on St. Thomas's day had to last until Epiphany. Brewing the ale was men's work, and it had to be started in the middle of the night so that an evil eye would not ruin the important act. for 350 years, Christmas Peace has been declared in Estonia
222. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 4. Vidri, Kadli ja nende lapsed, E. Tee, lk. 222. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 5. Pääsupesa, Ellen Niit, lk. 251. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 6. Pääsukesed, Rein Saluri. Linnud. Tallinn: Eesti Raamat 1981 7. Pääsukeste tulek, J. Oro. Hiir rätsepaks. Tallinn: Eesti Raamat 1967 8. Pääsukese laul, Karl Eduard Sööt, lk. 16. Lastelaulud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1969 9. Pääsukese näärid, Heljo Mänd, lk. 230. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 10. Pääsukese laul, Juta Kalda, Herbert Tampere. Laste Sõna. Tallinn: Eesti Raamat 1965 KÄGU KÄGU on eesti rahvausundis kõige populaarsem lind. Käo tekkelugusid on eesti rahvapäri- mustes proosana ja regilauluna. 20. sajandist on enim taunitud käo häbematust ja laiskust
annaabi.ee 
