32.Temperamenditüübid, nende kirjeldamine Eysencki ja Pavlovi teooriate põhjal( 4 pilti , ära tunda, jälgi, kui on rahul siis Fleg. Õnnetu melanhoolik, huumoriga sangviinik Temperamenditüübid: koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik Eysenck-Igas inimeses on kaks dimensiooni(2 tunnuste paari) Pavlov- temperament on kõrgema närvitegevuse omadus,see on kahe närvitegevuse(erutuse ja pidurduse) tugevus, liikuvus ja tasakaal Koleerik- Ta on neurootiline, ekstravertne ning närviprotsessid on tugevad, tasakaalustamata. Kannatamatu, taltsutamatu,rahulolematu, meeleolud vahelduvad,elu suurte tõusude ja mõõnadega,erutub nii et pidurdus ei tule ja vastupidi, .Ta on neurootiline, ekstravertne ning närviprotsessid on tugevad, tasakaalustamata. Sangviinik-Emotsionaalselt stabiilne, ekstravertne ning närviprotsessid on tugevad, liikuvad ja tasakaalustatud. Elav, organiseeriv, ei hakka räuskama, meeldivad peod, ei meeldi kodus istuda
*Ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil eristatakse kahte osa: kesknärvisüsteem(peaaju, seljaaju) ja piirdenärvisüs(närvid). Autonoomne ns(siseelnudite, sisenõrenäärmete, südame, veresoonte talituse regul)tahtele allumatu. Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Närviprotsessid on erutus ja pidurdus. Ajupoolkerade asümmeetria tähenab vasaku ja parema ajupoolkera erinevusi. Vasak(analüütline infotöötlus, teadfus, arvutamine, kirjutamine, kõne, loogika,paremakäelisus), parem(sünteetiline infotöötlus, ruumilisus, kujutlusvõime, kustimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus). Arengupsühol uurib: * millisel moel, millises järjekorras ja millise kiirusega toimuvad muutused munaraku viljastamise hetkest inimese surmani.
SANGVIINIK Sangviinik on elav, aktiivne, seltsiv, avatud, jutukas, meeldiv, elavaloomuline, muretu, mugav ja juhtiv. Ta on hea kohaneja, leiab kiiresti kontakti ümbritsevaga. Ta ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel. Ta on energiline ja omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. Suudab töötada segavate kõrvalmõjudega ja on valmis pidevalt tegutsema ning organiseerima. Ta on töös vastupidav, tegutseb rütmiliselt ja on hea enesevalitsemisega. Tema närviprotsessid tekivad, kulgevad ja lakkavad kiiresti. Lülitub kergesti ümber uute ülesannete täitmisse, tal on hea pealehakkamine, kuid ei vii alustatud tööd alati lõpule, vaid tüdineb ruttu. Töös on iseseisev ja sõltumatu, leiab kaaslastega kergesti kontakti. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused. Ta on sageli kärsitu. Ta ei suuda süveneda detailidesse ja taluda üksluist tegevust. Kõne on vali, kiire, selge ja rõhutatud. Suhtlemist saadavad elavad liigutused ja ilmekas näoilme.
inimese võime pikemat aega vaimselt ja füüsiliselt pingutada. Pidurdusprotsessi tugevuse tunnusteks on püsiv keskendumisvõime tööle segavatest kõrvalärritajatest hoolimata. Närviprotsesside nõrkus Tunnusteks on pidev loidus, lõtvus, töövõime vähesus, ükskõiksus. Positiivseks küljeks on pisiasjade erinevuste ja varjundite märkamine Tasakaalustamata närviprotsessid Tunnusteks on kergesti kaotatav töövõime ja kõrgendatud emotsionaalsed protsessid. Iseloom Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad, mis avaldub inimese käitumises ja tegudes. Iseloom on inimese isiksuse väljendus ning koosneb iseloomujoontest Iseloomu kujundavateks teguriteks on kodune kasvatus, kool, sõbrad, kaaslased ning ühiskonna väärtushinnangud. Iseloom ja käitumine Positiivsed iseloomujooned
Sellisel juhul liiguvad impulsid lisaks seljaajule ka peaaju kaudu. Peaaju jaotab impulsid just teatud kohtadesse. Tingitud reflekse juhib aju, mille talitsus on seotud erinevaid liigutusi üksteisega täpselt kooskõlastavate refleksidega. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ehk suuraju koore tegevusega, tingimatud refleksid aga madalama närvitalitlusega. Närviprotsessid Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on kaks närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Järgmiseks levib erutus lihastele või näärmetele ja need omakorda asuvad sooritama vastavaid tegevusi. Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess. Vastupidine reaktsioon pidurdus peatab reaktsiooni
Psühholoogid peaksid inimestele rääkima, mida neil tuleb katse käigus teha ja kas selles osalemine võiks neid kuidagi kahjustada. Seega: vabatahtlik osalemine peab põhinema informeeritud nõusolekul. 4) Inimesele ei tohi eksperimendist tuleneda mingisugust kestvat häda. Seetõttu peetakse osa katsete puhul soovitavaks mõni aeg pärast eksperimendi lõppu kontrollida, kas katseisikuga on kõik korras. Käitumist mõjutavad bioloogilised tegurid Närviprotsessid Inimese käitumine alates lihtsamatest asjadest (silmapilgutamine) ja lõpetades kõige keerulisematega (probleemide lahendamine), sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem (NS). Et paremini mõista inimkäitumist, tuleb tunda selle aluseks olevaid bioloogilisi protsesse. Teadusharu, mis uurib organismi bioloogiliste ning psüühiliste ja käitumuslike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda
1. KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Inimese käitumine alates lihtsamatest asjadest (silmapilgutamine) ja lõpetades kõige keerulisematega (probleemide lahendamine), sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem (NS). Et paremini mõista inimkäitumist, tuleb tunda selle aluseks olevaid bioloogilisi protsesse. Teadusharu, mis uurib organismi bioloogiliste ning psüühiliste ja käitumuslike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige v...
Ta ütles seda 19. saj. Teise teooria pakkus välja Gibson, kes ütles, et alateadvuslikke protsesse pole vaja, inimene saab niipalju infot, et taju tekib vahetult. Mõlemad teooriad on veel kinnitamata. Taju omadused(kujundid): 1. inimese tajul on kindlad piirid, see sõltub, kui tugev on ärritaja, kuid see ei kehti alati. Taju kasvab aeglasemalt(nt minnes eredama valguse kätte ei kohane me kohe) 2. tajupildi kujundamine võtab alati kindla aja, sest närviprotsessid võtavad kindla aja, aga see kiirus pole absoluutne. Keskmine kiirus on 20m/s. 3. taju pildi järeltoime näit. nägid valgussähvatust, aga reaalselt on see sähvatus juba läbi. 4. taju konstantsus e püsivus tajutavate asjade omadused jäävad samaks vaatamata sellele, et tajumistingimused muutuvad. See on suurus, värvus, kuju kohta kehtiv. Arvatakse, et see tuletab asjade omavahelist seost ning see tuleneb ka kogemustest. 5
(heli, surve). Helmholtz väidab, et toimub hulgaliselt arvutusi alateadlikult ja kujuneb tajukujund, taju tekkimine sarnaneb mõtlemisprotsessidele. Gibson väidab, et mõtlemislaadset protsessi ei toimu. Taju loomiseks olev andmestik, mida meeltelt saame, on täiesti piisav. Taju omadused: 1) Igal tajuvõimel on oma piirid. Aisting - aistingulävi-> me ei taju kõiki helisid, valgusi. 2)Taju kujunemine võtab aega, kuna närviprotsessid pole lõputult kiired. 3)Taju pildil on järelkestus või toime. 4) Taju üks põhiomadusi on konstantsus ehk püsivus - tajutavate asjade omadused jäävad samaks erinevates vaatlustingimustes (järv on järv ka talvel). 5) Ruumiline vastastoime (värv, suurus, objekti kalle)- selle tajumine ei sõltu vaid objekti füüsilistest omadustest, vaid ka ümbritsevatest esemetest. 6) Ajaline ja ruumiline vastastoime - see, mida enne tegid, mõjutab ka järgnevat. 32 kg -> 5 kg
vorm.Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad mootivatsioon.harjumused,hoiakud.Tingitud seoste kujumine sõltub ärritajate suhelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest.Tugevus peab olema optimaalne ja enam vähem ühetaotline. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimestele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside.Kõrgema närvitalitluse puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotsessid,mis vahendavad abstrakseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus-ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1.Erutuse tase ja irradiatiivsus.Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadela. 2.Erutuse kontsentratsioon.Ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse
Inimesel erist vaimse ja kehalise töö võimet Sportlik treening on inimese kehaliste võimete ja liigutusvilumuste täiustamisele suunatud pedagoogiline protsess, mis kindlustab töövõime tõusu. Sportliku treeningu tulemusena saavutatud kõrge töövõime seisundit nim treenituseks. Eristatakse üldist ja erialast treenitust. Treenituse arenemise aluseks on närvitalitluse täiustamine. Närviprotsessid muutuvad kontsentreeritumateks ajas ja ruumis, suhted nende vahel täpsustuvad, nende liikuvus suureneb. Muutused organismis aeroobse töö 1. Täiustub südame ja kopsude töö 2.Paraneb lihaste verevarustus suureneb lihaskiudude ümbritsevate kapilaaride arv, paraneb gaasivahetus, soojuse äraandmine, jääkainete liikumine; müoklobiin säilitab hapnikku ja vabastab seda mitokondrites 3.Areneb lihaste energiavarustus
Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kao Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimesele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside liik, mis võimaldab kujundada otstarbekaid käitumisvorme ja kohaneda adekvaatselt välismaailma sündmustega. Kõrgema närvitalitluse puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotsessid , mis vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus- ja pidurdusprotsesside kulgemisel ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all
SA kui refleksi ja juhteelund. SA kui refleksielundi koostisse kuulub segmentaarne aparaat. Segment on SA osa, millest väljub paar eesmisi ja paar tagumisi juuri. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimesele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside liik, mis võimaldab kujundada otstarbekaid käitumisvorme ja kohaneda adekvaatselt välismaailma sündmustega. Kõrgema närvitalitluse puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotsessid, mis vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus- ja pidurdusprotsesside kulgemisel ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi. Erutuse tase ja irradiatiivsus väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib
fookus kiirelt hüppama ühelt teisele või muutuvad asjad hägusamaks. *) Kui proovida fokuseerida mitmele asjale, siis eksimuste hulk suureneb. *) Teoreetiliselt on võimalik teha mitut asja korraga, kuid kui tahta parimat tulemust, siis tuleb korraga keskenduda vaid ühele tegevusele. -) Erutuse ja pidurduse vastastikuse induktsiooni seadus ütleb, et üks närviraku olek tingib teist ehk erutus kutsub välja pidurdust ja pidurdus kutsub erutust meie närviprotsessid lähevad alati ühel hetkel ühest olekust teise üle. * Tähelepanu vastand seisund on hajameelsus. Hajameelsus jaguneb kaheks: 1) Kui inimene ei suuda oma tähelepanu ühel tegevusel kaua hoida, see libiseb ära; 2) Professorlik hajameelsus inimese tähelepanu on kinnistunud ühele kindlale protsessile ja seega kõik tema ümber on teisejärguline. * Tähelepanu liigitatakse mitmeti, kuid põhiliselt tahte osalemise järgi: 1) Tahtmatu
katseid. 19. sajandil võitlesid psühholoogias omavahel materialistlikud ja metafüüsilised ideed. Liigne kaldumine somatoteraapiasse (narkootikumid, aadrilaskmised, karusselid), 19. Saj. Lõpul liigne usk kirurgiasse(stereliseerimine, lobotoomia) Väärteooriad (degeneratsiooniteooria, kriminaalantropoloogia, frenoloogia) Närvi- ja vaimuhaigused (somaatikud versus psüühikud) Psüühikute juures valitses arusaam, et närviprotsessid ja vaimuhaigused sealt lähtuvalt, on teaduslike meetoditega hõlmamatud, kuni selleni välja, et peeti võimalikuks ka teatavaid metafüüsilisi jõude mängus olevat. Piltlikult öeldes räägiti siis vaimu haigusest. (tuntud psüühik - Johann Heinroth (1773-1843)) Materialistlikel positsioonidel olnuid tuntakse nn somaatikutena (Wilhelm Griesinger (1817-1868), Kaspar Max Brosius (1825-1910)). Materialiste toetasid arenevad loodusteadused Venemaalt näiteks
Selle asemel loosung- liiga hilja on muuta midagi minu karjääris. Illusioonidest vabanemine võib muutuda ohtlikuks isiksusele. Probleeemid iseenda jaoks: 1. Füüsilise jõu ja veetlevuse kadumine. Peab oskama vananeda. "Vanadus on nagu armastus, seda pole võimalik peita." Nägemisteravus hakkab alanema 40-50 aastaselt Kuulmisteravus peale 20.a. Keskeas väheneb maitse-, lõhna- ja valutundlikkus. Reaktsiooniaeg ja sensomotoorsed võimed aeglustuvad Peale 50. -ndat aeglustuvad närviprotsessid, skelett jäigastub, lihased ja nahk kaotavad elastsuse, keha keskossa hakkab kogunema rasvkude Südamearterite läbimõõt kolmandiku võrra väiksem kui 20 aastaselt. Kahaneb kopsumaht 2. Seksuaalsus. Paljud kurdavad, et nooruses tähendas seks neile rohkem. Samas on just siis mehi ja naisi, kes vaatavad igat vastassoo esindajat kui potentsiaalset seksuaalpartnerit. Uurimused näidanud, et igal 7.-ndal inimesel (võrdselt naistel ja meestel) on seksuaaleluga probleeme. Naiste kaebused:
Kordamine (hulk, kordamismetoodika) Optimaalne hulk materjali, materjali organiseerimine kompadeks/känkudeks Materjali mõtestatus, seostamine olemasolevate teadmistega. Kui mõõdukalt ollakse emotsionaalne, siis see aitab. Kui liiga tugev erutus, siis hakkab see meeldejätmist segama. KÕRGEM NÄRVITALITLUS Ehk närvitegevus on inimestele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside liiik, mis võimaldab elukogemusi rakendades adekvaatselt kohaneda. Närviprotsessid tähtsad- vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. (sh inimkeelt). 17 Erutus- ja pidurdusprotsesside kulgemise seaduspärasusi: 1. erutuse tase ja irradiatiivsus. Ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele- nn närviminek- füsioloogiliste
on test. - See, et inimesel on kindlad omadused, annab võimaluse ennustada isiku käitumist. Võime ennustada nt millises ka töökollektiivis saab ta paremini hakkama. Isiksuse mõõdete ja omaduste sfäär on väga lai aga võime olulisemad omaduste kategooriad just nende peamiste nähtuste alla mahutada. Temperamendiomadused (ekstravertsus, koleerilisus jne) kirjeldavad nt kaasasündinud neurodünaamikat- kui kiired on närviprotsessid ja psüühiline tunnetus. Olulisemad omadused on temperament, vaimsed võimed (intellekt – kui hästi nt suudab probleeme lahendada), iseloom (karakter – tüüpilised käitumisviisid ja eristatav käitumislaad. Üks osa neist on temperamendilaad, aga ka nt sotsiaalsus, meelekindlus, avatus kogemustele jne), väärtused ja hoiakud. Kindlasti iseloomustab isiksust ka see, mille ta on omandnud sotsialiseerumise ja suhtluse käigus ehk väärtused ja hoiakud kui dispositsioonid. NB
19. sajandil kujunesid välja psühhiaatriaga seotud eetilised küsimused kas nt sundravi või mõnesid diagnoose (hüsteeria) ei saa kuritarvitada. Teaduslik töö psühhiaatrias kujutas endast 19. sajandil eeskätt vaimuhaiguste klassifitseerimise katseid. Sellest omakorda sai alguse diagnoos, ravi jne. Omavahel võitlesid materialistlikud ja vitalistlikud ideed. Viimaseid esindasid nn psüühikud, nt Johann Heinroth (1773-1843). Psüühikute juures valitses arusaam, et närviprotsessid ja vaimuhaigused sealt lähtuvalt, on teaduslike meetoditega hõlmamatud, peeti võimalikuks ka teatavaid metafüüsilisi jõude mängus olevat. Piltlikult öeldes räägiti siis vaimu haigusest. Materialistlikel positsioonidel olnuid tuntakse nn somaatikutena, nt (Wilhelm Griesinger (1817-1868), Kaspar Max Brosius (1825-1910)). Materialiste toetasid arenevad loodusteadused nt Vene füsioloogide Ivan Setsenovi (1829-1905) ja I. Pavlovi tööd. Esimeselt ilmus 1863
sensoorne kodeerimine edasikandeks Aferentsed juhteteed Kesknärvisüsteem Aisting Psühhofüsioloogia Psühhofüüsika Neurofüsioloogilised Psühholoogilised protsessid protsessid Stiimuli kvaliteedi ja intensiivsuse Elektrokeemilised subjektiivne kodeerimine närviprotsessid Johannes Müller (1801 - 1858) esitas spetsiifilise närvienergia doktriini: Aistingute sensoorse kvaliteedi erinevus (erinev modaalsus) ei tulene mitte stiimulite, vaid närvistruktuuride erinevusest erinevate aistingute korral (see seletab, miks elekter tekitab nii nägemis- kui kuulmisaistinguid). Teooria koostisosad: A. Spetsiifilisuse teooria erinevus modaalsuses tuleneb erinevaist neuroneist B
annaabi.ee 
