Global Positioning System Koostasid: Taavi Kilgi ja Maanus Kullam Klass: 1 Juhendaja: Piret-Pohla Asikain Mis on GPS ja mida on vaja, et see töötaks? On ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliidid tiirlevad orbiitidel, mille keskpunkt asub maakera keskmes. Asukoha määramise täpsus on mõni meeter. Tööpõhimõte GPS vastuvõtja arvutab ära oma kauguse kolmest satelliidist. Arvutab oma asukoha tasandil (4 satelliidi olemasolul ka kõrguse) Geodeesias kasutatakse mõõtmistel kahte vastuvõtjat: üks paigutatakse teadaolevate koordinaatidega punktile (referentsjaam) ning teine mõõdetavale punktile või järjestikustele punktide...
Seletused, mõõtühikud, ülesanded. Potentsiaalne energia on selline mehaaniline energia, mis kehal on liikumise tõttu. E p=mgh E p− potentsiaalne energia ( J ) m- keha mass (kg) g- 9,8 m/s2 (vaba langemise kiirendus) mg- raskusjõud (N) h- keha kaugus (kõrgus) nn potentsiaalse energia nulltasemest (nullnivoost), mis on omakorda kokkuleppeline (m) 8. Mida nim. mehaaniliseks koguenergiaks? Mehaaniliseks koguenergiaks nim. keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat. 9. Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus ja selle kehtivus. Ülesanded. Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Suletud süsteemi kehade mehaaniline koguenergia ei muutu, vaid E=E p + Ek =const .
liikumisest teiste kehade suhtes. 12. Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii välis kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast (lähte) olukorrast ehk nõndanimetatud nullkonfiguratsioonist või nullnivoost. Nullkonfiguratsioonis loetakse süsteemi potentsiaalne energia tinglikult nulliks. Nullpunkti valik võib olla suvaline, tavaliselt võetakse maakera raskusjõuväljas selleks maapind. 13. Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu 14. Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Hõõrdejõud on
Muutumatu jõu korral avaldub töö järgmise valemiga A = F s cosα , kus s on keha poolt vaadeldava jõu mõjul läbitud teepikkus ja α on nurk jõu mõjumise suuna ja keha liikumissuuna vahel. Kui keha liigub, siis sõltuvalt kiirusest omistatakse talle kineetiline energia, mis avaldub kujul Mistahes jõu töö on avaldatav lõpp- ja algoleku kineetilise energia vahena Raskusjõu korral avaldub keha potentsiaalne energia kujul kus h on keha kõrgus vaadeldavast nullnivoost. Elastsusjõu korral avaldub potentsiaalne energia kujul kus x on nihe tasakaaluasendist. Mehaanilises süsteemis, kui kehadele mõjuvad jõud nn konservatiivsed jõud (st jõud, millel on potentsiaalne energia), on kineetilise ja potentsiaalse energia summa jääv suurus Kui näiteks keha liigub raskusjõu mõjul, võime kirjutada Ideaalse gaasi olekuvõrrand kus p on gaasi rõhk, V gaasi ruumala, N gaasi molekulide arv, T temperatuur ja k Boltzmanni konstant
) 2.Potentsiaalse välja tunnused: 1)Suurus sõltub nullnivoo valikust 2)Elektrivälja jõudude poolt tehtud töö ei sõltu keha trajektoori kujust vaid laengu alg ja lõppasukohast. Nullnivoo valikud: I elektrotehnikas valitakse tavaliselt maapind II elektroonikas on nullnivooks katoodipind (miinusklemm) III teoreetilises füüsikas on lõpmatus Homogeense elektrivälja mingi punkti energiat arvutatakse valemist: Wp= E × q × d d= anted punkti kaugus nullnivoost 3.Mida näitab elektrivälja punkti potentsiaal? Tema tähis ja ühik (defineerida): Elektrivälja mingi punkti potentsiaal (fii) näitab elektrivälja selles punktis asuva +1C suuruse laengu potentsiaalset energiat. 4.Kuidas arvutatakse punktlaengu elektrivälja potentsiaali? = Wp / q ühik[]=1 J / C = 1 V Üks volt on sellise punkti potentsiaal, milles ühe kuloni suurusel laengul on energies 1 J. 5.Mis on ekvipotentsiaalipind?
Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii välis kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast (lähte) olukorrast ehk nõndanimetatud nullkonfiguratsioonist või nullnivoost. Nullkonfiguratsioonis loetakse süsteemi potentsiaalne energia tinglikult nulliks. Nullpunkti valik võib olla suvaline, tavaliselt võetakse maakera raskusjõuväljas selleks maapind.
Jäiga keha välis kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast (lähte) tugevusega) vec g ja keha massi m korrutisena: vec F=mvec g. Nii pöörlemisel ümber liikumatu telje on keha kõigi punktide liikumisteed olukorrast ehk nõndanimetatud nullkonfiguratsioonist või nullnivoost. Maa kui ka muude suurte taevakehade puhul võib nende massi paralleelsetel tasanditel paiknevad ringjooned, mille keskpunktid Nullkonfiguratsioonis loetakse süsteemi potentsiaalne energia jaotus lugeda ligilähedaselt tsentraalsümmeetriliseks. asetsevad nende tasanditega ristuval liikumatul sirgel – tinglikult nulliks
Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii välis- kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast (lähte) olukorrast ehk nõndanimetatud nullkonfiguratsioonist või nullnivoost. Nullkonfiguratsioonis loetakse süsteemi potentsiaalne energia tinglikult nulliks. Nullpunkti valik võib olla suvaline, tavaliselt võetakse maakera raskusjõuväljas selleks maapind. 15. Keha potentsiaalne energia tsentraalses jõuväljas. Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugusest ja on suunatud piki nende kehade massikeskmeid ühendavat sirget. 16. Mehaanilise energia jäävuse seadus.
16.Mida nimetatakse kineetiliseks energiaks? - Kineetilseks energiaks nimetatakse energiat mida keha omab liikumise tõttu. (omavad kõik liikuvad kehad). K=mv2/2 K- kineetiline energia [1J], m- keha mass [1kg], v- keha kiirus [1m/s]. 17.Mida nimetatakse potentsiaalseks energiaks? - Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat mida omavad vastastikmõjus olevad kehad. π= mgh ; π- potentsialne energia[1J], m- keha mass [1kg], g- raskuskiirendus [9,8 m/s2], h- keha kaugus nullnivoost [1m]. 18.Sõnastada kineetilise energia teoreem. - Keha poolt tehtud töö on võrdne keha kineetilise energia muuduga. A=ΔlK ; A- tehtud töö [1J], ΔlK=K-Ko; K-lõpp kineetiline energia [1J], Ko- alg kineetiline energia [1J]. 19.Sõnastada potentisaalse energia teoreem. - Keha poolt tehtud töö on võrdne keha potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega. A=-Δlπ ; A- tehtud töö [1J], Δlπ=π-πo; π-lõpp potentsiaalne energia [1J], πo- alg potentsiaalne energia [1J].
Hn = Hi + h h= Hn Hi 10. Instrumendi horisondi kaudu on otstarbekohane arvutada kõrgusi juhul, kui määratavid punkte on rohkem kui üks, näiteks tasase maa-ala topograafilisel või vertikaalmõõdistamisel, kus ühest seisupunktist tuleb mõõta palju reljeefipunkte. Instrumendi horisondiks nimetatakse viseerimiskiire kõrgust nullnivoo pinnast. Kõrgus=HI-e, kus HI=kõrgus nullnivoost instrumendini+instrumendi kõrgus 11. TABEL 12. Pinna nivelleerimist võib teha magistraalide, ruutude ja paralleeljoonte viisiga. Magistraalide viisi kasutatakse reljeefse, kinnise maastiku korral. Ruutude viisi kasutatakse avatud tasase reljeefi korral, kui on tarvis näidata selle detaile. Paralleeljoonte viisi kasutatakse kinnise maastiku puhul, väikese kaldega aladel, mis on kaetud metsa või põõsastega (piiratud nähtavus); ka kaevanduste nivelleerimisel. 13
Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadadele vastastiku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii välis kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast (lähte) olukorrast ehk nõndanimetatud nullkonfiguratsioonist või nullnivoost. Nullkonfiguratsioonis loetakse süsteemi potentsiaalne energia tinglikult nulliks. Nullpunkti valik võib olla suvaline, tavaliselt võetakse maakera raskusjõuväljas selleks maapind. Potentsiaalse energia tähiseks on Ep vahel ka Wp ja mõõühikuks dzaul (J). või raskusjõu F kaudu Kahe punktlaengu e1 ja e2 poolt moodustatud süsteemi, potentsiaalne enrgia on: m on mass kilogrammides (kg),
Tavaliselt loetakse eeliseks võimalus koguda ja salvestada. Patareid/akud ühed peamised tasakaalustatakse, süsteemi koguimpulss kehade igasugusel vastastikmõjul energia nullnivooks keha potentsiaalset energiat maapinnal. Keha alalisvoolu allikad. jääv. m1v1+m2v2 = m1v1´+m2v2´ potentsiaalne energia võib olla ka neg, kui keha asub valitud nullnivoost Ampere:Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv j= magnetinduktsiooni, Jõumoment- j võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. See on j madalamal. voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ja magnetinduktsiooni ja tema õla korrutis. Jõu õlg on j mõjusirge kaugus keha Põrge: üksteise suhtes liikuvate kehade lähenemisel tekkiv lühiajaline
külgavadest statsionaarsel ja mittestatsionaarsel reziimil ning võrrelda saadud tulemusi kirjandusandmetega. 2.2. Katsesedame kirjeldus Katseseadme (Joon. 1.3) põhiosaks on toru 8, mille külgseinas on 3 erineva kujuga ava. Ülemine ava on 50 mm pikkuse otsikuga, keskmine ümardatud servaga ning alumine teravaservaline; kõigi sisediameeter on 12,7 mm. Toru 8 täidetakse veega paagist 23, mille sisemõõdud on 395x595x492 mm. Avade tsentrite kõrgused paagi 23 nivootoru 25 nullnivoost on järgmised: ülemine ava 134 mm, keskmine ava 13 mm, alumine ava -87 mm. Paaki 23 on võimalik täita veega veevõrgust voolikuga 26, või pumbaga 16. Paagil asub nivootoru 25. Avadest väljavoolava vee kogumiseks kasutatakse renni 7, mis juhib vee kas paaki 1 või mõõteanumasse 3. 2.3. Töökäik 2.3.1. Ava kulukoefitsiendi määramine statsionaarse reziimi korral NB! Statsionaarsel reziimil vee väljavoolamise kiirus ei muutu; see on saavutatav, kui vee
Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii välis kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast (lähte) olukorrast ehk nõndanimetatud nullkonfiguratsioonist või nullnivoost. Nullkonfiguratsioonis loetakse süsteemi potentsiaalne energia tinglikult nulliks. Nullpunkti valik võib olla suvaline, tavaliselt võetakse maakera raskusjõuväljas selleks maapind.Potentsiaalse energia tähiseks on Ep vahel ka Wp ja mõõühikuks dzaul (J). Ep=mgh v]I raskusjõu F kaudu Ep=Fh m on mass kilogrammides (kg), g on gravitatsioonikonstant, g = 9,8 m/s2, h on kõrgus maapinnastmeetrites (m), F on jõud njuutonites (N)
konkreetne kuju sõltub potentsiaalse energia nullpunkti valikust. NB! Mehaanikas on konservatiivseks jõuks gravitatsioonijõud, raskusjõud ja elastsusjõud. Hõõrdejõud ei ole konservatiivne jõud. Hõõrdejõu korral ei saa potentsiaalse energia mõistet sisse tuua. 8 Raskusjõu potentsiaalne energia Raskusjõu korral avaldub keha potentsiaalne energia kujul Ep = m g h , kus h on keha kõrgus vaadeldavast nullnivoost. Potentsiaalne energia ei ole määratud üheselt, vaid konstandi täpsuseni ja sõltub sellest, millise punkti me valime potentsiaalne energia nullpunktist. Raskusjõu korral võetakse nullpunktiks (või nullnivooks) enamasti suvaline punkt Maa pinnal (potentsiaalne energia sõltub ainult kõrgusest). Sama hästi võib ka nullpunkti valida mujalt, sõltuvalt konkreetsest ülesandest. Nii näiteks on laua peal oleva keha korral mõistlik valida nullpunktiks laua peal olev punkt. Sel juhul
Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Reljeefi kujutatakse topograafilistel kaartidel suletud kõverjoontega, mis ühendavad kõrgussüsteemi aluseks olevast nullnivoost ehk merepinnast ühesugusel kõrgusel olevaid maastikupunkte. Neid jooni nimetatakse horisontaalideks, aga ka samakõrgusjoonteks. HORISONTAALIDE LIIGID Horisontaale, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele, nimetatakse põhihorisontaalideks. Need joonestatakse kaardile peente pruunide pidevjoontega. Arvestuse lihtsustamiseks tehakse iga viies joon jämedamalt. Lisavormide (tipud, lohud) kujutamiseks, mis ei väljendu täpselt põhihorisontaalidega,
erineva kujuga külgavadest statsionaarsel ja mittestatsionaarsel reziimil ning võrrelda saadud tulemusi kirjandusandmetega. 2.3. KATSESEADME KIRJELDUS Katseseadme (Joon. 1.3) põhiosaks on toru 8, mille külgseinas on 3 erineva kujuga ava. Ülemine ava on 50 mm pikkuse otsikuga, keskmine ümardatud servaga ning alumine teravaservaline; kõigi sisediameeter on 12,7 mm. Toru 8 täidetakse veega paagist 23, mille sisemõõdud on 395x595x492 mm. Avade tsentrite kõrgused paagi 23 nivootoru 25 nullnivoost on järgmised: ülemine ava 134 mm, keskmine ava 13 mm, alumine ava -87 mm. Paaki 23 on võimalik täita veega veevõrgust voolikuga 26, või pumbaga 16. Paagil asub nivootoru 25. Avadest väljavoolava vee kogumiseks kasutatakse renni 7, mis juhib vee kas paaki 1 või mõõteanumasse 3. 2.4. TÖÖKÄIK 2.4.1. Ava kulukoefitsiendi määramine statsionaarse reziimi korral NB! Statsionaarsel reziimil vee väljavoolamise kiirus ei muutu; see on
Potentsiaalset energiat omav keha võib, aga ei pruugi tingimata tööd teha. Potentsiaalne energia on tingitud kehade vastastikmõjust ning on võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Raskusjõu korral . Kuna potents. energia oleneb keha algasendist mingi taustkeha suhtes, tuleb määrata algasend, kui seda pole tehtud. Tavaliselt loetakse energia nullnivooks keha potents. energiat maapinnal. Keha potents. energia võib olla ka negatiivne, kui keha asub valitud nullnivoost madalamal. Potentsiaalne energia on näiteks maapinnast kõrgemale tõstetud kehadel ja deformeeritud kehadel. 19. Elastsusjõu töö. Elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia. Elastsusjõud teeb tööd viies keha deformeeritud asendist tasakaaluasendisse. (J) x on keha pikkuse muutus, k on jäikustegur Elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia võrdub tööga, mida elastsusjõud teeb selle keha (nt. vedru) viimisel deformeerimata olekusse. 20
külgavadest statsionaarsel ja mittestatsionaarsel režiimil ning võrrelda saadud tulemusi kirjandusandmetega. 2.2. Katsesedame kirjeldus Katseseadme (Joon. 1.3) põhiosaks on toru 8, mille külgseinas on 3 erineva kujuga ava. Ülemine ava on 50 mm pikkuse otsikuga, keskmine ümardatud servaga ning alumine teravaservaline; kõigi sisediameeter on 12,7 mm. Toru 8 täidetakse veega paagist 23, mille sisemõõdud on 395x595x492 mm. Avade tsentrite kõrgused paagi 23 nivootoru 25 nullnivoost on järgmised: ülemine ava – 134 mm, keskmine ava – 13 mm, alumine ava – -87 mm. Paaki 23 on võimalik täita veega veevõrgust voolikuga 26, või pumbaga 16. Paagil asub nivootoru 25. Avadest väljavoolava vee kogumiseks kasutatakse renni 7, mis juhib vee kas paaki 1 või mõõteanumasse 3. 2.3. Töökäik 2.3.1. Ava kulukoefitsiendi määramine statsionaarse režiimi korral NB! Statsionaarsel režiimil vee väljavoolamise kiirus ei muutu; see on saavutatav, kui vee
11, Potentsiaalne energia. Jõuväli.joonis 1 0 2 Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes. Samuti on see tingitud kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Seega võrdub süsteemi pot.energia pot.jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõikidele osadele süsteemi üleminekul lähteolukorrast (nullnivoost). Nullkonfiguratsioonis loetakse süsteemi pot energia tinglikult nulliks. Nullpunkti valik võib olla suvaline, kuid tavaliselt võetakse maakera raskusväljas selleks maapind. Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mis kehadel on nendevahelise vastastikuse mõju tõttu. Näiteks maapinnalt üles tõstetud kehad mõjutavad üksteist gravitatsioonijõuga, deformeeritud keha osakesed mõjutavad üksteist elastsusjõuga. Maapinnalt üles tõstetud keha potentsiaalne energia Ep on
ristkoordinaate peale horisontaalkauguse arvutamist; 4. arvutatakse instrumendi ja latipunkti horisontaalkaugus 5. arvutatakse latipunktide kõrguskasvud instrumendi seisupunkti suhtes h=d tan 6. latipunktide absoluutkõrgused arvutatakse lähtudes seisupunkti absoluutkõrgusest 6. Reljeefi kujutamine horisontaalidega Horisontaal kujutab endast maapinnal ühesugust kõrgust omavate punktide vahele tõmmatud joont. Iga horisontaalpind on teatud kõrgusel nullnivoost. Horisontaalide lõikevahed on normidega määratud ja sõltuvad põhiliselt plaani mõõtkavast, aga ka reljeefi iseloomust. Reljeefi kumerate vormide puhul tuleb määrata kalde suund, selleks kasutatakse horisontaalidele ristsuunas joonistatud langekriipsusid. Mäe või künka puhul jäävad kaldekriipsud väljapoole horisontaali, aga lohkude puhul sissepoole. Nõlva kallakust iseloomustaad kaardil naaberhorisontaalide vahelised kaugused. Mida järsem on
tingimata tööd teha. Potentsiaalne energia on tingitud kehade vastastikmõjust ning on võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Raskusjõu korral . Kuna potents. energia oleneb keha algasendist mingi taustkeha suhtes, tuleb määrata algasend, kui seda pole tehtud. Tavaliselt loetakse energia nullnivooks keha potents. energiat maapinnal. Keha potents. energia võib olla ka negatiivne, kui keha asub valitud nullnivoost madalamal. Potentsiaalne energia on näiteks maapinnast kõrgemale tõstetud kehadel ja deformeeritud kehadel. 14 Keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat nimetatakse keha mehaaniliseks koguenergiaks. Energia ei saa tekkida, ega kaduda. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Suletud süsteemi kehade mehaaniline koguenergia ei muutu, vaid jääb konstantseks. Kui tahetakse rõhutada,
teise horisontaaltasandi. Kui nullnivooks on valitud maapinna nivoo, siis avaldub maapinnalt kõrgusele h tõstetud keha potentsiaalne energia järgmiselt: Ep = mgh. Seega võime öelda, et maapinnalt üles tõstetud keha potentsiaalne energia võrdub tööga, mida teeb raskusjõud keha laskumisel nullnivoole. Erinevalt kineetilisest energiast, mis võib olla ainult positiivse väärtusega, võib potentsiaalne energia omada nii positiivset kui ka negatiivset väärtust. Kui keha on nullnivoost madalamal sügavusel h, siis on tema potentsiaalne energia Ep = mgh. Raskusjõu töö on määratud mitte potentsiaalse energiaga, vaid selle muuduga. Seetõttu ei sõltu töö nullnivoo valikust. III ARVESTUS PERIOODILISED LIIKUMISED 1. Pöördenurk Keha ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel jääb tema kiirusvektori v moodul konstantseks, kuid kiiruse suund muutub pidevalt
süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii välis kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast (lähte) olukorrast ehk nõndanimetatud nullkonfiguratsioonist või nullnivoost. Nullkonfiguratsioonis loetakse süsteemi potentsiaalne energia tinglikult nulliks. Nullpunkti valik võib olla suvaline, tavaliselt võetakse maakera raskusjõuväljas selleks maapind. Potentsiaalse energia tähiseks on Ep vahel ka Wp ja mõõühikuks dzaul (J). Ep=mgh või raskusjõu F kaudu Ep=Fh. · Konservatiivne jõud. Energiat , mille töö muutub mehhaaniliseks energiaks nimetakatakse
sõltub ainetest ja mobiilse ja statsionaarse faasi omadustest; ka selle parameetri abil saab: hinnata lahutuse headust, hinnata süsteemi korrasolekut ja määrata, millal on vaja midagi hooldada või välja vahetada. Selektiivsusfaktor ei ole nii hea, kui lahutuvuskriteerium, kuna ta ei võta arvesse piikide laiust. 109. Mida nimetatakse kromatograafilise piigi poolkõrguslaiuseks? Millised faktorid seda mõjutavad? Poole kõrguse pealt laius, kõrgus võtta nullnivoost. Seda mõjutab kolonni efektiivsus (kas hakkab sabatama), see sõltub teoreetiliste taldrikute arvust (van Deemteri võrrand). Mõjutavad aine omadused, statsionaarse faasi omadused (kapillaarkolonn on efektiivsem). 110. Kromatograafilise kolonni efektiivsus. Mida ta väljendab? Milline arvuline suurus teda iseloomustab? Efektiivsus - Kromatograafilise protsessi omadus hoida piike kitsastena. Mida rohkem üleminekuid seda efektiivsem teoreetiliste taldrikute arv. 111
1 ja 2 nii, et pind 0 ühtib nullnivooga. takse iga viies horisontaal jämedama Kõik pinnad asuvad üksteisest võrd- joonega. Tippude, lohkude, sadulate sel kaugusel, mida nimetatakse reljeefi jm pinnavormide kujutamiseks, mis ei lõikevaheks. Joonisel esitatud mudelil väljendu täpselt põhihorisontaalidega, on lõikevahe 1 m. Igal pinnal on seega kasutatakse täiend- ehk poolhorison- teatud kõrgus nullnivoost: H1 = 0 m, taale. Täiendhorisontaalid joonista- H2 = 1 m, H3 = 2 m. takse kriipsjoontega. Mudeli pinna ja lõikepindade lõiku- Kumerate pinnavormide (mäe, seljan- mispunktid moodustavad suletud diku) eraldamiseks nõgusatest (häilist, kõverjooned, mis ühendavad ühel nõost, orust) ning kallaku suuna kii- kõrgusel asuvad mudeli punktid: kõ- reks määramiseks joonistatakse hori-
annaabi.ee 
