Elust Margus Hunt on eesti kettaheitja, kes sündis 14. juulil 1987 KarksiNuias. Ta on 205 cm pikk ja 2006 aastal kaalus 115 kilogrammi. Kergejõustiku juurde sattus Margus 1999. aasta sügisel, kui juhuslikult nägi ta pealt KarksiNuia staadionil treener Rein Ahuni treeningtundi. Ahun kutsus teda kohe selles treeningus osalema andis ketta pihku ja läksidki kettasektorisse. Algusaastatel ei läinud tal kettaheites nii hästi kui praegustel kõrvalaladel kuulitõukes ja vasaraheites. 2000. aasta hooajal oli tema nö paraadalaks vasaraheide sel hooajal võitis Eesti Meistrivõistlustel Bvanuseklassis vasaraheites teise koha. Samal võistlusel kettaheites ei pääsenud ta aga finaaligi. Juba järgneval hooajal sai tema lemmikalaks kettaheide 2001. aastal sai ta Eesti meistriks Bvanuseklassi kettaheites. Sellelt võistluselt võitis veel hõbemedalid kuulitõukes...
"Koerte kasvandik" Olaf Rebane Koostas: Olaf Rebane (surnud 1988) Elas Karksi-Nuias. Ta mängis rahvapilli, komponeeris valsse, maalis. Kirjutas raamatu 1970. aastal. Raamat on kirjutatud Juhan Kulli päeviku põhjal. Sisu tutvustus Raamat on ajaloolise taustaga ja räägib kahe poisi, Jaagu ja Juhani, uskumatust lapsepõlvest 18. sajandil Lõuna-Viljandimaal. Poiste elu keerdkäikude taustaks on tolleaegse Õisu mõisa elu-olu ja sakste suhted maarahvaga. Tegelased Jaak ja Juhan Kull Sivers Mihkel Kubjas Heins ehk Ints. Jaan Jakob Kärner Karjamees Jüri Koeraposs Hart
August Kitzberg 1855-1927 Lapsepõlv Sündis 1855 Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas. Perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks. Venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. August Kitzbergi tubamuuseum Karksi-Nuias August Kitzbergi tubamuuseum August Kitzbergi tubamuuseum Tegevus Töötas mitmel pool vallakirjutajana Riias kontoristina Tartus "Postimehe" juures ärijuhina Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik Oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming Alustas külajuttude avaldamisega ajalehtedes. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" . Jutustused kogumikus “Külajutud”. Looming Följetonid (kasutas varjunime
August Kitzberg 1855 1927 Lapsepõlv · sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres · kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas · perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks · venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana August Kitzbergi tubamuuseum ja monument Karksi-Nuias Tegevus · töötas mitmel pool vallakirjutajana · Lätimaal kontoristina · Tartus "Postimehe" juures ärijuhina · oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming · alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes · esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" · jutustused, mis ilmusid kogumikus "Külajutud" · Vested ja följetonid (kasutas varjunime Tiibuse Jaak Tiibus) · kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid
· Göteborgis Euroopa meistrivõistlustel kolmas koht viskega 66,14 2007 · Õsakas (Jaapanis) maailmameistrivõistlustel koht 8 viskega 64,33 2008 · Pekingis olümpiamängudel koht 12 viskega 61,32 Aleksander Tammert on püstitanud üheksa korda Eesti rekordit viimane oli 2006 aastal viskega 70,82, mis on ka tema isiklik rekord. Märt Israel Märt Israel on sündinud 22 september aastal 1983 Karksi-Nuias. Kaal: 93 kg Pikkus: 177 cm 2006. aastal läks Märt Ameerikasse õppima ja treenima. Pärast tagasitulekut hakkas Märt tõsiseks sportlaseks. Siis treenis Märt koos Gerd Kanteriga, aga hiljem treenis ta enda jaoks spetsialiseeritud plaani järgi. Märt Israel on lõpetanud Tehnika Ülikoolis logistika õpingud ja praegu õpib ta magistrantuuris ärikorralduse tudeerimist. Märt Israeli esimene treener oli Rein Ahun. Veel on olnud Uno Ojand, Mart Kurs.
loomise hetkel 35-aastane. Asutus pakub ainulaadset vaadet Karksi-Nuiale, ordulinnuse varemetele, EELK Karksi Peetri Koguduse Kirikule. Lisaks sellele on võimalus puhkajal jalutada rahvapargis, mille teed viivad alla orgu. Spordi harrastajate jaoks on puhkemaja kõrval August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi kõrval värskelt renoveeritud staadion, bassein, saun ja spordi- ja jõusaal. Luuka puhkemaja asub Mulgimaa südames Karksi-Nuias. Ta on kesklinnast 700 meetri kaugusel Tartu-Pärnu maantee läheduses, August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi taga, aadressil Kooli tn. 1a, Karksi-Nuia, Viljandimaa. 1863. a. avati Nuia koolihoone (kunagine Nuia Keskkooli internaat, nn. Luuka maja). Juhatajaks jäi Georg Rosenberg. 1847. a. asutati Nuias ka vene õigeusu kihelkonnakool (Pärnu t. 17), mis 1895. aastani töötas erakorterites. Alates 1957 kuni 2002 kasutati Luuka hoonet Karksi-Nuia keskkooli internaadina
Mehis Heinsaar Mehis Heinsaar on eesti kirjanik, kes sündis 1. augustil 1973. aastal. Tema esimene tosin eluaastat möödus Tallinnas ja järgmised seitse, kuni keskkooli lõpetamiseni, Karksi-Nuias. 19922000 kestsid õpingud Tartu Ülikoolis, kus ta lõpetas eesti kirjanduse erialal. Diplomitöö tegi ta August Gailitist. Mehis Heinsaar on kuulunud Tartu NAK-i ja Erakkonda. Tema looming on väga omapärane. Mehis Heinsaare poolt väljamõeldud tegelased on kõik erilised ja omanäolised ning nende loomisel pole kirjanik fantaasiaga koonerdanud. Tema jutustustes on sageli (kui mitte alati) mingi sügavam tagamõte, mis teeb tema lood veelgi paeluvamaks.
Tema loomingus jäävad kõlama humanismi ja altruismi ideed. VALIK TEOSEID "Valitud näidendid" (1943) "Külajutud" (1971; 2002) "Libahunt" (1969) "Piibelehe-Neitsi" (1969) "Libahunt. Kauka jumal" (1976) "Lastejutte" (1979; 2002) "Kuri kuningatütar" (1986) "Valik lühijutte ja näidendeid" (1997) "Piibelehe-neitsi ja teisi jutte" (2001) MÄLESTUSTE JÄÄDVUSTAMINE August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuias Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum Endise nimega Karksi-Nuia Gümnaasium on saanud oma nime kirjaniku järgi, nüüdseks kannab kool nime August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Mitmes Eesti asulas on Kitzbergi järgi nimetatud tänav. AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM KASUTATUD KIRJANDUS http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kitzberg_august http://www.leo.ee/product
Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Ta oli kaks korda abielus. Esimesena abiellus 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda. Teises abielus oli üks poeg. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni. Ta suri 1927. aastal ja ta maeti Tartu Raadi kalmistule. Tema auks on püstitatud mälestusmärgid: · Tubamuuseum Karksi vallas Leeli külas · Monument Karksi-Nuias ürgoru serval · Mälestustahvel majal Viljandis Posti tn 23 · Mälestuskivi sünnikohas Puldre Alatarel Looming Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid.Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid. Draamalooming: · 1984 "Punga Mart ja Uba Kaarel" · 1903 "Rätsep Õhk"
praeguses Eestis võib täheldada rahvuste eraldamist ja ühe rahvagrupi ülemvõimu kindlustamist. Põhimõteliselt samal seisukohal olid 5. septembril eetris olnud saate ,,Vabariigi kodanikud" külalised. Saate külalised olid üksmeelel, et Eesti peab panustama sisejulgeolekusse ning vene keelt kõnelevate inimeste integreerimisse Eesti ühiskonda. Kuid president Ilves on endiselt enesekindel, väites Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamisel Karksi-Nuias peetud kõnes ,,Head inimesed, meil pole mingit põhjust tunda hirmu või ebakindlust". Minus arvates sellisest poliitikute tegevusest ja sõnavõttudest võib järeldada liigset enesekindlust. Eestlased on siiski veel väga haritud rahvas. Hiljuti saavutatud 5. koht PISA uuringus on selleks väga hea tõestus. Aga kui me oleksime harimatud, kas oleksime veel üldse maailmakaardil. Meie esivanemad on olnud pärisorjad mitmeid sajandeid. Eestlane on
Need on tulnuk- või kultuurtaimed, mis suudavad ka looduslikes või poollooduslikes kooslustes iseseisvalt paljuneda. Põhiliselt kasvab ta asulate läheduses, inimese poolt mõjutatud jäätmaadel ja teede ääres, aga tungib ka jõgede luhtadele, mis on iseloomulik käitumislaad invasiivsele taimele. Ta tõrjub looduslikud rohttaimed välja ning ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Kasvualad muutuvad monokultuurideks. Eestis leidub karuputke näiteks Pärnus, Karksi-nuias , saaremaal ja hiiumaal. TÕRJE Tõrjet tuleb teostada järjepidevalt mitme aasta jooksul, kuni hävitatud on kõik taimed, aga ka mullas peituvad seemned. Tõrjevõimalusteks on juurte läbilõikamine/väljakaevamine, niitmine või mürgitamine. Edasise leviku ärahoidmiseks on oluline õisikute äralõikamine ja hävitamine. Tõrjet alustatakse kevadel, koheselt, kui esimesed võsud tärkavad ning seda tuleb korrata 23 korda suve jooksul.
päevaraamat“ 2013 Andrus Kivirähk- 1970. A tallinnas, eesti kirjanik, kirjutanud ka näidendeid ja lastekirjandust, lõpetanud tartu ülikooli ajakirjanduse eriala, töötab Eesti päevalehes, 2000.date aastate menukain eesti kirjanik, kuulub Eesti kirjanikke liitu ja eestui üliõpilas seltsi, „liblikas“ 1999, „Sirli, siim ja saladused“ 1999, „Rehepapp“ 2000, „lotte reis lõunamaale“ 2002, „leiutajateküla lotte“ 2006 Mehis Heinsaar- 1973 tallinn, elanud karksi-nuias, lõpetas tartu ülikoolis eesti kirjanuduse eriala, on kuulanud tartu nak-i ja erakkonda, 2001. Aastal pälvis betti alveri debüüdiauhinna ja eesti kuluurkapitali proosapreemia, „Vanameeste näppaja“ 2001, „härra pauli kroonika“ 2001, „Rändaja õnn“ 2007, „Sügaval elu hämaras“ 2009, „ülikond“ 2013 Indrek Hargla- Indrek Sootak, 1970 tallinnas, eesti kirjanik ja stenarist, üks eesti tuntuim ulme- ja kriminaalkirjanik, kasutanud varjunimesid, kirjutanud jutte,
Tavaliselt on ikka teada, kes on eesti kirjanikud, kuid seda nime pole enne kuulnud. Arvan, et ta on pigem selline vaiksem tegelane, kes ei hooli väga kuulsusest. Kuid nüüd loodan teada saada, kes ta täpsemalt on ja mida kirjutab. 2 Elulugu Mehis Heinsaar sündis 1. augustil 1973. aastal. Ta on eesti kirjanik. Tema esimene tosin eluaastat möödus Tallinnas ja järgmised seitse kuni keskkooli lõpetamiseni Karksi-Nuias. 1992-2000 kestsid õpingud Tartu Ülikoolis, mille ta lõpetas eesti kirjanduse erialal ja kus ta tegi diplomitöö August Gailitist. Tema trükidebüüt oli luuleveerg 28. jaanuaril 1995 "Postimehes". Esimeseks avaldatud proosapalaks sai groteskne nägemuspilt "Keeristorm Tartus", mis ilmus Postimehes 14. jaanuaril 1997. Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998 ning üsna pea sai kirjanik tunnustuse osaliseks, milleks oli Tuglase novelliauhind aastal 2000
Esmajärjekorras on vajalik taas kasutusse võtta juba olemasolevad, endiste majandite keskuste suurehitised. Karksi valla arengukava järgi peaks valla ettevõtluskeskkonda tulevikus iseloomustama rõhuasetus säästvale ja ökoloogiliselt puhtale tootmisviisile ettevõtluses, eriti põllumajanduses, metsanduses, turbatootmises ja väikeettevõtluses. Koole vallas on ainult üks August Kitzbergi nimeline Gümnaasium, õppeasutus asub Karksi-Nuias ja koolis õpib 300 õpilase ringis. Peaaegu kogu elamufond Karksi vallas kuulub eraomanikele. On üksikud munitsipaalkorterid ja tööandjate korterid. Valdav osa leibkondi on 1-2 liikmelised Karksi valda läbivatest teedest on olulisemad Valga - Uulu maantee ning Karksi-Nuia - Viljandi- Imavere maantee. Unustada ei saa ka Karksi-Nuia - Lilli maanteed, mille kaudu, läbides Lilli piiripunkti, on võimalik sõita Läti Vabariiki. Vallakeskus Karksi-Nuia asub kõigi
septembril 1899. Tema teises abielus oli üks poeg. Oma teise naisega elas August temaga elulõpuni. Kitzberg töötas ametnikuna 1920. aastani ehk 65-nda eluaastani. 1920. aastal määrati talle kuupension, nii et ta sai töölt lahkuda. Vanaduspõlves vaevasid kirjanikku tervisehädad. Ta suri 10. oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt. Ta maeti Tartu Raadi kalmistule. Tema auks on püstitatud mälestusmärgid: · Tubamuuseum Karksi vallas Leeli külas · Monument Karksi-Nuias ürgoru serval · Mälestustahvel majal Viljandis Posti tn 23 · Mälestuskivi sünnikohas Puldre Alatarel 7 (A.Kitzbergi tubamuuseum) (A.Kitzbergi monument) Looming Kirjanduslik tegevus Kitzbergi kirjanduslik tegevus algas 1870-ndatel aastatel vähenõudliku tõlketööde ja külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes
oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt. Minu arvates oli August Kitzberg Eesti kirjanduses väga tähtis isik. Temast on jäänud Eesti draamakirjandusse 13 algupärast draamat. Ta on kirjutanud ka lastejutte ja näidendeid, mälestusi ning vesteid. 14 LISA Selles majas elas August Kitzberg: A. Kitzbergi mälestusmärgid: 1. Tubamuuseum Karksi vallas Leeli külas 2. Monument Karksi-Nuias ürgoru serval 3. Mälestustahvel majal Viljandis Posti tn 23 4. Mälestuskivi sünnikohas Puldre Alatarel (http://www.viljandimaa.ee/turismiinfo/maakonna_filed/20050601105413.pdf) 15 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.htm http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/2teema/kirjandus/kirjanikud_8.htm http://www.miksike
renga - seosvärss Araabia, pärsia, turgi: Qasda - araabia vanim kirjandus zanr, leiutaja Imru-ul Quais 6.saj Ghazal (gazeel) islami kirjanduszanr 7 saj. põhiteemaks on lootusetu, idealistlik armastus, enesepiinamine surmani. Nt. Hazif, Jamil Qur'n - islami pühakiri, pärineb 7saj Muhamedi jutlustest, koosneb 114 ptk e suuradest al-Mu'allaqt - olulised qasidad, mis tikiti riidele madh - panegüüriline luule hamr -veiniluule, esindaja Abu Nuias zuhd - askeetlik luule, esindaja Abu l-Atahya Layla ja Madznun - araabia luuletaja, tõlkes ta nimi 'hull'. Uzriitliku suuna rajaja arab.luules. läks naise pärast hulluks. Ab Nuws - araabia luuletaja, joogi- ja lembeluule. Arab. Kirjanduse uuendusstiili viljeleja al-Farb - ,,Õilis linn", araabia kirjanik Ibn Sn - Pärsia füüsik, filosoof ja teadlane, kirjutas nelikvärsse (rubiisid Ibn Rusd - araabia filosoof, viis kooskõlla islami ja Aristotelese õpetuse
Hindadele lisandub käibemaks 20% 5.2. Turg Meie teenusest on huvitatud kõik ümberkaudsed auto omanikud. Esialgu on meie otsesteks klientideks Abja valla elanikud. Pikemas perspektiivis plaanime rehvivahetus teenust hakata ka pakkuma mujal Eestis, kus selle teenuse järgi on kõige suurem vajadus. Kuna alustatud on kindlal turul klientidega, siis üritatakse sama suunda ka edasi arendada. 5.3.Konkurendid Ettevõtte suuremateks konkurentideks on: 1. Ligur Motors OÜ- Karksi-Nuias 2. Uulu rehv OÜ- Uulus Ligur Motors OÜ on meile kõige lähim konkurent aga meie eeliseks nende ees on aga asjaolu, et me oleme ainus töökoda selles piirkonnas, kes on pakub rehvimontaazi ja remonti. Konkreetselt keskendume kindlale teenusele ja seeläbi on meil ka kergem ennast arendada ja suurendada oma personali kompetentse ja teenuse kvaliteeti. Püsiklientuuri suurenemisega ei ole aga välistatud ka konkurentide arvu kasv. 6. Juhtimine ja personal
2009 teatas ta, et hakkab uuesti treenima eesmärgiga ületada üle 45-aastaste meeste maailmarekord, mis kuulub Tapani Taavitsaisele. 4.3.1. Saavutused Olümpiamängudel · 1988 hõbemedal 8.49 · 1992 hõbemedal 8.64 Maailmameistrivõistlustel · 1991 maailmameister 8.95 · 1993 maailmameister 8.59 · 1995 pronksmedal 8.29 5. EESTI KERGEJÕUSTIKLASED 5.1. Eesti kettaheitjad 5.1.1. Märt Israel Märt Israel (sündinud 23. septembril 1983 Karksi-Nuias) on Eesti kettaheitja. Tema isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66.98 (eelmine 66.56 septembris 2007 Helsingborgis). 2008 lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikoolis logistikaõpingud bakalaureusekraadiga ja jätkas ärikorralduse eriala magistrantuuris. Märt Israel esindas Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel ning tulemusega 60,34 m sai 25.koha ja finaali ei pääsenud. 5.1.2. Aleksander Tammert Aleksander Tammert (sündis 2
" ning see levis mööda ketti kuni Vilniuseni välja. Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad!" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks kirjutatud. Kokku osales ketis umbes 2 miljonit inimest, neist kuni 400 000 Eesti alal. MRP ohvrite auks jäeti keti trassile küünlaid. Joonis 6. Foto: Peeter Langovits 2.7. Protestiüritused Enne ja pärast ketti korraldas RR rahvarohked protestiüritused Võhmas, Viljandis, Nuias, Raplas ja Türil. Väiksemaid koosolekud toimusid üle Eesti. Eesti-Läti piiril korraldati õhtul kell 9 meeleavaldus. Peeti kõnesid, põletati MRP-sisulisi plakateid. Meeleolu oli ülev ja rahva üksmeel hästi tajutav. 3. Järelkaja Kogu maailma hämmastas omapärane meeleavaldus, Balti riikide ühtsus ja keti suursugusus. Seda kajastati kui tähtsat sündmust või koguni peauudist. Balti ketti olid kajastama tulnud ka paljud välismaa telekanalid CNN, ABC, BBC, ORT jt
" ning see levis mööda ketti kuni Vilniuseni välja. Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad!" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks kirjutatud. Kokku osales ketis umbes 2 miljonit inimest, neist kuni 400 000 Eesti alal. MRP ohvrite auks jäeti keti trassile küünlaid. [2, lk 66] Joonis 6. Foto: Peeter Langovits 2.7. Protestiüritused Enne ja pärast ketti korraldas RR rahvarohked protestiüritused Võhmas, Viljandis, Nuias, Raplas ja Türil. Väiksemaid koosolekud toimusid üle Eesti. [2, lk 65] Eesti-Läti piiril korraldati õhtul kell 9 meeleavaldus. Peeti kõnesid, põletati MRP-sisulisi plakateid. Meeleolu oli ülev ja rahva üksmeel hästi tajutav. [2, lk 66] 10 3. Järelkaja Kogu maailma hämmastas omapärane meeleavaldus, Balti riikide ühtsus ja keti suursugusus. Seda kajastati kui tähtsat sündmust või koguni peauudist
Ühistrantsport, pank, postkontor, apteek, riidepood ja toidupoed asuvad hostelist kuni paarikümne minutilise jalutuskäigu kaugusel. Lähim pood on 1km kaugusel. Ning kool (jõusaali, võimla, jooksu- ja suusaradade kasutamis võimalus) asub hostelist 2km kaugusel. 300m kaugusel asub 2,5km pikkune eraldatud jalgratta- ja kõnnitee, mida on võimalik kasutada sportimiseks. Olemas on ka automaattankla, mis asub 1,5km kaugusel. Lähim elektriautode toitejaam asub Karksi-Nuias 12km kaugusel. Koos autokaravanide parkimisplatsi valmimisega tulevikus hakkab kaasnema võimalus elektriautosid kohapeal laadida. Lähim aastaringselt avatud söögikoht ,,Mulgi Kõrts" asub 1,5km kaugusel ning nendega teeme ka koostööd. Meie klientidel on lisatasu eest võimalik ,,Mulgi Kõrtsist" endale hommiku-,lõuna- või õhtusööki hostelisse tellida. Samuti on see koht ka minu ettevõtte kõige lähim konkurent, teisel korrusel asuva majutuse tõttu.
Junn(i/u)maa ja junlased- arvatakse, et nimi junlane tuleneb sõnast jonn. Paikneb Mihkli kihelkonnas Pärnumaal. Wiedemann aga viitab hoopis Järvamaa elanikele, kus Wiedemann toob junnule seletuse, väites, et see tuleneb inimeste pikkusest st õigemini lühidusest järwa junn. Veel on junlastega võrdsustatud pärnakaid. Nimi junnumaa võib pärineda ka soengumoest, kui Mihklis, Audrus, Tõstamaal ja Kihnus kandsid naised tihti juukseid pealael nuias/krunnis/junnis. Koonga vallas levib junlaste kohta kolm legendi: 1) junlaste nimetus tulnud elanike riietusest. Mehed kandnud musti kodukootud händadega villaseid kuubesid, mis tõmmati mustratriibulise vööga ümber keha kokku. Vöö pidi 2 korda ulatuma ümber kere ja otsad seotud küljele rippuma. Naistel olnud sarnased kuued. Naaberrahvad hakanud neid kuuesabasid junnideks nimetama ja kandjaid junlasteks. Kohalikud pidanud aga seda sõimusõnaks ja tekkisid tülid
tema isa osa – tsaariarmee orkestrandina pidi ta noodikirja korralikult valdama ja kuigi intervjuus seda ei mainita, võib arvata, et koos oma lastele pillimängu õpetamisega tehti neile selgeks ka noodikirja saladused. 71 Nagu H. Juurikas meenutab, sai Tali orkester üsnagi tuntuks ja nende tööpiirkond ulatus Häädemeestest Karksi-Nuiani. Erilise uhkusega mainib ta, et Vabadussõja mälestusmärgi avamisele Karksi-Nuias (23.06.1936 – T.L.) kutsuti just neid, mitte Pärnu või Viljandi orkestrit. 144 Kuigi selles orkestris oli kolm puhkpilli ja viiul ning piisav huvi džässmuusika vastu, ei saa päris kindel olla, kas nende muusika ikka džässi mõõdu välja andis – rohkem kui pool bändi oli siiski külakapelli taustaga. Samas, veidi tagasihoidlikumal moel võis see täiesti reaalne olla, sest H. Juurika muusikuandes ja džässihuvis pole mingit põhjust kahelda ja nagu eel-
annaabi.ee 
