Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nuga". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tera, nuga, käepide, noad, teraga, teri, terav, materjalidest, terasest, rooste, nugade, süsinikteras, roostevabast, titaan, metall, terad, haprad, plastikust, murda, morsa, aegadel, pronksist, kultuuridel, unikaalne, versioon, modernsed, kombinatsioon, igalühel, plekkide, laminaat, paindlikum, keraamilised, purunev, kõvale, teravad, sepistatudKutsehariduskeskus nimi kursus Profinoad Tartu 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kuidas nuge valmistatakse 2.1 Noa eest hoolitsemine 2.2 Tera materjalid 2.3 Pide materjalid 3. Erinevad noad köögis 3.1 Kokanuga 3.2 Leivanuga 3.3 Kondistamisnuga 3.4 Fileerimisnuga 3.5 Austrinuga 3.6 Koorimisnuga 4. Profinugade tootjad 5. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Esimesed noad valmistati kivimitest. Aja möödudes on nugade välimus, materjal ja kuju muutunud - heal päeval sai noast austrinuga, halval päeval mõõk. Kuid noa põhimõte ja kasutusviis on enam vähem samaks jäänud - asjade lõikamine, tükeldamine, viilutamine,
.......................................................................24 PRESSID................................................................................................................................................. 25 MUU........................................................................................................................................................26 NOAD Kokanuga kasutatakse köögiviljade tükeldamiseks, hakkimiseks, praadide lõikamiseks. Hea kokanoa tera laius on vähemalt 4 cm ja pikkus 20 cm ning käepide on terga tasakaalus. Parimateks nugadeks loetakse kõrge süsinikusisldusega ( see tagab kaua vastupidava terava noa ) roostevabast terasest nuge. Neid on kerge teritada ja puhastada. Noad võivad olla sepistatud või stantsitud. Esimesed on veidi kallimad ja need tunneb ära sellest, et tera lõpus enne käepidet on neil "õlad", mistõttu püsivad need paremini käes
Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust. Vanimad nugade leiud osutavad, et esimesed terariistad, millest mõnda võib nimetada käepidemeta noaks, saadi suurema kivitüki lõhkumisel, kui sellise tegevuse tulemuseks oli kättesobiv plaatjas kivitükk, mille vähemalt üks serv oli terav. Sobivaks toormeks on moonde- ja sette- ning vulkaanilised kivimid nagu kvarts, ränikivi, obsidiaan või basalt. Valikukriteeriumid. Nugade puhul on kahtlemata esikohal käsitsemismugavus ehk teisisõnu noa käepideme sobivus kasutaja käega ning turvalise ja tugeva haarde saavutamine. Ärge ostke ühtki nuga enne, kui olete selle kätte võtnud ja kujutlenud end sellega töötamas. Kui olete väga väikest kasvu või eriti väikeste ja nõrkade kätega, arvestage seda kõikide
sitkuseni. Lihtsustatult tähendab karastamine kuumutamis- ja jahutusprotsesse. Kõigepealt kuumutatakse teratoorikut, kuni see hõõgub, ja seejärel karastatakse toorikut soovitud kõvaduseni. Seejärel töödeldakse toorikut nii, et see saavutaks vajaliku sitkuse; selleks kuumutatakse toorikut uuesti, kuid madalama temperatuurini kui enne, ja seejärel toorik jahutatakse. Lihvimis- ja teritusetapil annavad noameistrid terale lõpliku lihvi käsitsi. Seejärel tera poleeritakse, millega saavutatakse tera maksimaalne korrosioonikindlus ja mis võimaldab tera hõlpsasti puhastada. Järgmiseks kinnitatakse tera külge käepide, mis tähistab noa sündi. Lõpuks viimistletakse nuga hoonimise teel.Erinevust sepistatud ja vermitud noa vahel on üldiselt kerge märgata. Sepistatud nuga on tavaliselt veidi raskem ja tundub elastsem kui temmitud nuga. Sepistatud noa tera ja kahva vahel on kaelus, mis tekib sepistamise käigus. Nugade tüübid
Köögiseadmed ja töövahendid. KATRIN ANTSON KEHTNA KHK 2018 Suurköögis kasutatavad töövahendid Mõõtevahendid Eeltöötlusvahendid Kuumtöötlusvahendid Mõõtevahendid. Mõõtelusikad Maitseainete, kergitusainete jms mõõtmiseks; plastmassist või roostevabast terasest. Mahumõõtemärgistus nõu ülemise servaga tasa. Mõõtevahendid Mõõtekannud Püsib hästi püsti, mittetilkuva äärega, selge mõõtemärgistus nõu siseküljel; roostevabast terasest, plastmassist või klaasist. Roostevabast terasest mõõtekannud sobivad kuumade ja külmade vedelike ning kuivainete mõõtmiseks; plastikust mõõtekannud sobivad külmade vedelike ja kuivainete mõõtmiseks. Mõõtevahendid Kulbid
Metallid noamaterjalina Nuge on võimalik valmistada paljudest erinevatest materjalidest, millest kõigil on oma head ja halvad küljed. Süsinikteras, mis on raua ja süsiniku sulam, on küll terav ja korduvalt teritatav, kuid kahjustatav rooste poolt. Roostevaba teras on raua, kroomi, vahel nikli ja molübdeeni sulam, kus on vähe süsinikku. Seda pole küll võimalik teritada nii teravaks kui süsinikterast, kuid see-eest on roostevaba teras väga vastupidav korrosioonile. Kõrge süsiniku sisaldusega roostevabasse terasesse on lisatud suurem kogus süsinikku, kavatsusega kombineerida süsinikterase ja roostevaba terase parimad omadused. Selline materjal ei kaota värvi ega roosteta ning säilitab tera teravuse.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K NOAD Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... lk 3 Ajalugu ; Kriteeriumid ...................................................................................... lk 4 Millised noad on olemas? ; Üldnuga ; Kokanuga ............................................ lk 5 Praenuga ; Fileerimisnuga ; Kalafileerimisnuga ............................................. lk 6 Viilutusnuga ; Leiva-ja kondiitrinuga ; Lihanuga ........................................... lk 7 Teritamine ; Nugade kott .................................................................................... lk 8 Kasutatud kirjandus ..................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K NOAD Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... lk 3 Ajalugu ; Kriteeriumid ...................................................................................... lk 4 Millised noad on olemas? ; Üldnuga ; Kokanuga ............................................ lk 5 Praenuga ; Fileerimisnuga ; Kalafileerimisnuga ............................................. lk 6 Viilutusnuga ; Leiva-ja kondiitrinuga ; Lihanuga ........................................... lk 7 Teritamine ; Nugade kott .................................................................................... lk 8 Kasutatud kirjandus ..................................................................................
Korda seda protseduuri päeva jooksul mitu korda, kui vaja, kasuta jääkuubikut järgmiselgi päeval. Kui kolmandal päeval pärast õnnetust pole punetus ja paistetus kadunud, asenda külm kompress soojaga. Kõige lihtsam on viinakompress: niisuta marlitükki viinas, keera see ümber valutava varba või sõrme, kata tsellofaani ja vatikihiga ning kinnita. Ühe päevaga peaks valu ja punetus kaduma. Varu koduapteeki vesinikülihapendit Kui nüri noaga lõikamisel on vaja topeltjõudu, siis terav nuga nõuab tähelepanu. Hoia koduapteegis kindlasti vesinikülihapendit, see on parim vahend verejooksu peatamiseks. Kui seda pole, suru lõikehaavale steriilne vatitampoon, seejärel määri haava servad joodi, briljantrohelise või kaaliumpermanganaadi lahusega ja seo haav kinni. Kätte võib lõigata ka klaasikildudega. Kui vaas vms. kukub kildudeks, ära hakka neid palja käega kokku korjama, vaid pühi harjaga. Mädanik sõrmel kui stafülokokkide pesa
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Nuga ja veekeetja Lenne Lõiv ja Riina Treumuth referaat Juhendaja: Heli Kruusamägi Pärnu 2009 Sisukord: 1)Nuga 2)Veekeetja Sissejuhatus Nuga Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust
Kerli Lek; Mirle Jants Köögis kasutatavad garneerimisvahendid 1. KÖÖGIS KASUTATAVAD GARNEERIMISVAHENDID 1.1 KAUNISTUSNOAD Kaunistusnugasid kasutatakse hõlbustamaks mõne puuvilja viljaliha kättesaamiseks (nt. tsitruselised) kui ka köögiviljade jmt. koorimiseks, kujundamiseks jne. Kaunistusnugadena on kasutusel: · Greibinuga väike sakilise viltuse teraga nuga, mida kasutatakse greibi või muu tsitruselise fileerimiseks eemaldades hõlpsasti viljaliha kelmest. · Kurginuga 8 lühikese teraga nuga, mida kasutatakse kurgist viilude, ribade lõikamiseks. · Parmesaninuga kasutatakse parmesani ja kõvade juustude lõikamiseks, meenutab välimuselt veidi pahtilabidat. Olemas ka sakilise äärega noad. Tera on lühike ja tugev.
tekkivat müra. Sisustuse jalad on nelinurkse läbilõikega teras- või alumiiniumtorud, mille külge on kerge kinnitada riiuleid ja muid lahtiseid detaile. Jalgadel on tavaliselt 30-80 mm-ne reguleerimisvahemik, tänu millele saab muuta sisustuse kõrgustpõrandapinnast vastavalt seadmetele, töötajale ja põranda kaldele. Puidust sisustuselemendid on lamineeritud. Küpsetamistöödel kasutatavate laudade tööpinnad on kas kasepuust (tihe) või marmorist. Selliste laudade jalad on terasest või alumiiniumist. 5 Puust sisustuselemendid imavad niiskust, nii et neid ei tasuks paigutada nõudepesuruumidesse või toiduvalmistamisruumide lähedusse. Sobivad sellised kohad nagu: ● kuumutus- ja väljastusköögid ● söögisaal ja kabinetid ● väljastusliinid ● kuivainelaod Detailide mõõdud Standardiseeritud mõõtudega seadmed ja sisustus on võimalikpaigutada üheks
Töövahendid köögis MÕÕTEVAHENDID: MÕÕTEKANNUD – Püsib hästi püsti, mittetilkuva äärega, selge mõõtemärgistus nõu siseküljel, roostevabast terasest, plastmassist või klaasist. KULBID – Vedelike, masside ja valmistoidu jagamiseks ning portsjoneerimiseks. Roostevabast terasest või plastmassist, erinevate mahtudega. TERMOMEETRID – Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. EELTÖÖTLUSVAHENDID: KOORIMISNOAD – Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalunuga. Tera peab olema piisavalt pikk, u. 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks.
Tallinna Teeninduskool Meelika Kärner 021M Majapidamiskaubad Õpimapp Õpetaja: Aive Antson Tallinn2008 Sisukord Metallmajapidamisnõud Malmnõud 3 Pildid malmnõudest 4 Roostevaba terasest nõud 5 Pildid roostevabast terasest nõudest 6 Pinnatud tooted 7 Klaasnõud Tugevdamata klaas 8 Tugevdatud klaas 9 Kristallnõud 10 Pildid kristallnõudest 11 2 Metallmajapidamisnõud Malmnõud Malmnõude hooldus ja tooraine. Malmi põhitoorained on raud ja süsinik. Toodete valmistamisel kasutatakse põhiliselt halli malmi ehk valumalmi
Referaat, mille koostasin põhineb köögis kasutusel olevatest garneerimisvahenditest. Tõin välja erinevaid vahendeid, mida saab kasutada mitmete toiduainete puhul. Meeldivat lugemist! Erivahendid Õunasüdamiku eemaldaja Tarvik eemaldab tervetelt õuntelt koore ja südamiku. Käepidemele on kinnitatud terava servaga roostevabast terasest toru, mis on piisavalt pikk, et õuna keskkohast läbi ulatuda, ning piisavalt suure läbimõõduga, et seemnekoda kaasa võtta. Kui toru õunast välja tõmmata, jääb südamik selle sisse. Greibinuga Noal on väike viltune elastsest metallist sakilise servaga tera, mille abil saab greibisektorid ja kõva kelme hõlpsasti üksteisest eraldada, järgides lõigates vilja kontuuri. Tsitrusekoorija Koorija käepidemele on kinnitatud roostevabast terasest tera, milles on neli terava servaga
Pooleteisekäe mõõkade teraviku pikkus oli 120-140 cm, kaal 3kg. Kahekäemõõga pikkus 160-180 cm, põhiliselt jalamehe relv, olulisemaid funktsioone lahingu alguses vastase jalaväe odade puruks raiumine. Timukamõõgal oli ots kumer/lame, teradel oli tekst (,,Jumal aitab mind vaest patust." ,,Kui ma mõõga tõstan, siis soovin patusele igavest elu."), ratta või võllamärk; mõõgaga pea maharaiumine oli kõige austusväärsem hukkamisviis. Saablil ühel küljel tera, teravik on kõver, kasutasid kergeratsaväelased. Sõjanoa ehk lühimõõga teraviku pikkus on 40-60 cm, kasutasid lihtsõdalased; esimese kolmandiku peal tera kõvasti laiem, et löök tugevam oleks. Duschak on käepidemeta mõõk; käepideme asemel on paraja suurusega auk, kust pisteti näpud läbi; kasutati praktilises võitluses vähe, rohkem õppustel. Pistoda - varaseim sõjarelv, kolmnurkne teravik, oluliseks nupp. Ketaspistodal on nupp kettakujuline. Neerupistodale
vormid, tainarull, lõikurid, pintslid, visplid. Kuumtöötlemisvahendid: Potid / Keedunõud, kastrulid, (prae)pannid, kastmekastrulid, pannilabidad, üintsetid. Loetle plastikust lõikelaudade värvid ja kasutamine tooraine ja toidu töötlemisel Sinine- Värske kala. Punane- Tooresliha Kollane- Küps liha Roheline- Salat ja puuvili Valge- Leiva- ja piimatooted 2. Millised noad võiksid kuuluda koka töövahendite põhikomplekti? Üldnuga, kokanuga, koorimisnuga, köögi- ja puuviljanuga, teritaja ja fileerimisnuga. 3. Millised omadused on heal kokanoal? Piisavalt kõrge kannaga, terav, ja pikk tera. 4. Lk.113 Kuidas hoolitseda kokanoa eest? Millega teritatakse kokanuga? * Teritatakse terituskiviga. Hoia noatera, terituskivi suhtes 10 kraadise nurga all. Hoida nuga
Malm, raud ja teras Malm, raud ja teras on rauasulamid, milles on erineval hulgal süsinikku. Kõige enam on süsinikku malmis, rauas on seda kõige vähem. Kui võrrelda rauast ahjuroopi, terasnuga ja malmkatelt, siis näib, et nad on tehtud erinevatest materjalidest. Raudahjuroop: väljanägemiselt on ta inetu, karedavõitu, kaetud tumeda põletuskihiga. Teda võib painutada ja ta ise ei aja end sirgeks. Ta ei purune löögist, ta ei karda rasket tööd - pöörata puid või sütt. Terasnuga: ta on ilus, läikiv, terav. Kui ta paindubki, siis ajab ta enda ka ise sirgeks, sest ta on elastne. Aga kui painutada teda tugevamini, siis ta murdub. Kui panna nuga ahjuroobi asemel tööle, jääksid temast varsti vaid tükid järele. Malmkatel:
Baaritöö ja baaritöö vahendid Shaker on kolmeosaline roostevabast terasest nõu mis koosneb jooginõust, sõelast ja korgist. Jooginõusse valatakse koostisosad ja jää . edasi tuleb jooki loksutada ja peale korgi äravõtmist valatakse kokteil läbi sõela klaasi.. läbi sõela sellepärast, et takistab jää sattumist klaasi. Kutselised baarmanid kasutavad bostoni shakerit.. mis koosneb kahest ühesuurusest osast millest üks on klaasist ja teine roostevabast terasest. Bostoni Shaker asendab nii segamisklaasi kui ka kolmeosalist shakerit. Bostoni shakeris puudub sõel. Segamisklaas- vajalik kokteilide segamiseks ja segamisklaasi maht on 75 cl.võiks olla klaasist , käepideme ja tilaga.. kokteilide segamiseks vajatakse 25 cm pikkust lusikat. tähtis see et ulatuks klaasi põhjani. võiks olla lusika teises osas plaadiga otsik .. millega saa siis põhjast suhkrut purustada vms ... jookide välja valamiseks vajatakse baarisõela.
Magustoitude ja salatite jaoks on eraldi, nt jäätise jaoks vm. Jalata klaasid: Teeklaas, 25-30 cl Veeklaas , tavaline torujas Õlleklaas: 25-38cl Viskiklaas 12 cl kuni 31 cl madal roujas, või kolmnurkne Shoti klaas, pisike baaris võib ka viina serveerida, Õllekannud kuskil 33cl algavad kuni 68 cl, Veekann: kui veekann on veega siis naisterahvas ei kalla endale!!!! Seda teeb kas teenendaja või lauas viibiv meesterahvas. Kahvlid, lusikad, noad: Nii metallist või plastmassist. Enamasti roostevabast terasest või melhiorist, eriti kalliitel vastuvõttudel on hõbedast. Plastmassist on väliyritustel nt piknikul või suurel konverentsil. Jagunevad kaheks: 1. Söömisriistad : Praenuga ja kahvel, nuga kuskil 21,22 cm, kahvel 2 cm lyhem, sinna juurde kuulub suupistenuga ja kahvel, umbes 1-2 cm lyhemad ja siis kalanuga ja kahvel, kalanuga jõnksuga ja laiem, kahvel on hästi ymar ja harud tiba teisiti kui prae kahvlil
hea liha töötlemiseks). Saadaval on tagavara nõud erinevat liiki toitudele (näiteks liha või taigna jaoks). Väga kasulikud on tagavara anumad üheaegselt mitme toidu valmistamisel. Samuti on väga mugav, kui nõu on valmistatud löögi- ja temperatuurikindlast klaasist kuna siis on võimalik teda jätta kõrge kuumuse kätte ning jätkata hiljem (näiteks kastmete) valmistamist. Köögikombainiga on kaasas 7 tarvikut, mis täidavad 28 erinevat funktsiooni. Need on: roostevabast terasest tera hakkimiseks, kloppimiseks, kreemistamiseks, purustamiseks, likamiseks, kokkusegamiseks, tampimiseks, tükeldamiseks, segamiseks; stkumisotsak (jämedaks) stkumiseks; viilutaja köögi- ja puuviljast keskmiste likude tegemiseks; puuvilja ning juustu riiv; emulgeeriv ketas vispeldamiseks, kloppimiseks ja emulgeerimiseks; riiv kartulite riivimiseks; aga ka kannmikser peenestamiseks, purustamiseks, vahustamiseks,