Vastupanu ja repressioonid ENSV liidus Relvastatud vastupanuliikumine Aastatel 1944-53 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- Metsavendlus . ( tavaliselt oli metsavendade salgad 5-10 liikmelised, üksikutes suuremates oli ka 50-60 meest. Seal oli inimesi erinevatest ühiskonnakihtidest : kaadriohvitseridest ja jõukatest taluperemeestest kehviktalupoegadeni) Sellel ajal oodati ja loodeti ,et Lääneriigid aitavad taastada Eesti iseseisvust ning pidurdavad NSV liidu ekspansiooni Ida-Euroopas. Sõja lõpuaastal ja pärast seda jäid või läksid metsa rohkesti Saksa sõjaväes
1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus sillutas teed ulatusliku venestamiskampaania käivitamiseks. Tähtsus tuli vene keelsele õppimisele. Venestamissurve tekitas ohutunnet ning tekkisid ka noorsoorahutused. 1980. aasta sügis- ,,Avalik kiri Eesti NSV-st" Nn 40 kiri, kuhu kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest. Edaspidi venestamispoliitika Eesti NSV-s mõnevõrra pehmenes. Vastupanu ja repressioonid: Aastatel 1944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Metsavennad olid II MS ja hiljem Nõukogude reziimi vastu olijaid, kes peitsid end metsas. Nad lootsid võidelda Eesti eest iseseisvumiseni. Maal tekkis hirmuõhkkond, sest metsavennad röövisid talusid, meiereid. Nõukogude võim võitles metsavendade vastu ja ohvreid oli väga palju. Oluliselt mõjutas metsavendade vastupanu 1949. aasta küüditamine. Relvastatud
aastal alanud Teise maailmasõja okupatsiooni algust Saksa ajal tegutsesid Eestis nõukogude okupatsioonivõimude vaikival julgeolekuorganite juhtimisel nõusolekul, kuna võimaldas vabaneda ka · Sõjalist vastupanu osutasid kõigepealt · Eestis ei puhkenud sellist üldrahvalikku Vastupanu võõrvõimule metsavennad. Saksa okupatsiooni vastast vastupanuvõitlust, nagu näiteks · Rahumeelne vastupanu seisnes Prantsusmaal või Jugoslaavias. Enamik
Kaitsetahe Kaitsetahe on vabast tahtest valmisolek liitlaste saabumiseni riigi turvalisuse säilitamise eest välja astuda ning rünnakule vastupanu osutada. Kas seda tahab teha aga iga Eesti kodanik? Inimesi on erinevaid, on neid, kes hoolivad enda enda riigist rohkem ja neid, kes hoolivad vähem. Igaühel on oma vaated maailma kohta, aga ma arvan, et enda riigi eest peaks seisma iga kodanik. Minevikust saab tuua ka paar näidet, kus eestlased üheskoos ja enda vabast tahtest on võõrale võimule vastu astunud ja meie väikse riigi eest võidelnud.
Aine ehituse alused Aine olekud (sarnasused ja erinevused) Erinevalt gaasidest ja vedelikest, , avaldavad tahked ained vastupanu deformatsioonile. Aga vedelatel ja tahketel faasidel on näiteks kindel ruumala, see puudub gaasidel. Gaasidel ja vedelikul puudub kindel kuju Veeaur õhus- väiksem õhuauru tihedusest, seetõttu tõuseb aur maapinnalt üles ning seguneb õhuga-tekib aur, veeauru hulk sõltub temperatuurist, kõrgemal temperatuuril on rohkem veeauru Õhuniiskus- veeauru olemasolu igapäevase elus ongi õhuniiskus Küllastunud ja küllastumata aur- kui õhus on nii palju veeauru kui üldse
1. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon Kordamine eksamiks 1. Muudatuste mõiste ja olemus Muudatus kõige laiemas tähenduses on planeeritud vastupanu mingile survele või jõule. Organisatsiooni kontekstis on muudatus planeeritud või planeerimata vastus mingite jõudude survele, mis võivad olla organisatsioonivälised või sisesed. 2. Millised makrokeskkonna mõjurid kutsuvad esile muudatusi? Väliskeskkonnast avaldavad mõju tehnoloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed, õiguslikud, poliitilised jt muutused. 3. Millised organisatsioonisisesed tegurid kutsuvad esile muudatusi?
Põlled Meeste rõivastus Meeste peakatted Laste rõivastus 8. Muinasusund 9. Kokkuvõte Meie ajaarvamise algul elasid juba eesti keele sarnast keelt rääkivad muinaseestlased praegusest laiemal territooriumil ja asustasid ka suurt osa tänasest Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased on harjunud teadmisega, et muistses vabadusvõitluses alistati lätlased ja liivlased kiiresti ja neist said mõõgavendade liitlased eestlaste vastupanu murdmisel, mis teatavasti viidi lõpule 1227. Elatusalad Eestlaste peamiseks elatusalaks oli maaharimine ja karjakasvatus. Valdavalt harrastati Põhja-Eestis künnipõllundust, Lõuna-Eestis pigem alepõllundust. Põllunduse liik oli seotud loodusoludega. Karjakasvatus oli samuti tähtis, kuna loomadelt saadi piima, liha, villa ja väetist põllu jaoks. Karja suurus oli üpriski suur. 8.-9. sajandist alates tunti Eestis raudteraga atru, mis muutusid üldisemaks muinasaja lõpul
keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. Võimulolijad suunasid oma jõupingutused mitte ühiskonna pingete leevendamisele, vaid kirja koostajate tasalülitamisele ühiskondlikust elust. Rahva hulgas leidis kiri laialdast poolehoidu. Kirja avaldamine välismaal suurendas ka muu maailma tähelepanu Eesti vastu. 41. Vastupanud ja repressioonid. Relvastatud vastupanuliikumine. 1944- 1953 oli peamiseks vastupanu vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Erinevatel aegadel võis ühtekokku metsas olla kuni 30 000 inimest, neist aktiivses relvavõitluses osalejaid kuni 10 000. Välisabi metsavennad ei saanud, seetõttu ei olnud nende tegevus ilma kohalike elanike toetuseta mõeldav. Oluliselt nõrgendas metsavendade vastupanu 1949 aasta küüditamine. Võimude vägivallapoliitika. NSVL võimu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suuantud erinevate elanikkonnakihtide vastu, et allutada ühiskond
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes)
Kumbki polnud edukas · II piiskop Berthold langes 1198 lahingus liivlaste vastu. · 1199 pühitseti III piiskop Albert. Innocentius III bulla suurema ristisõja korraldamiseks, Albert kogus ristisõdijate väe. · Albert rajas 1201 tugipunktiks Riia linna. · 1202 asustati ristisõja toetamiseks vaimulik rüütliorku Mõõgavendade ordu. · Esimene löök liivlaste vastu. · Vanem Kaupo tuli üle ristisõdijate poole. · Liivlaste vastupanu juhtis Ako, kes plaanis koos venelastega ja leedukatega Riiat rünnata. Enne jõudsid sakslased Holmi linnust rünnata ja Ako tappa. · Mõneks ajaks liivlaste vastupanu rauges ja nad ristiti. · 1208 seelide (Väina ääres elanud rahvas) ja Ümera piirkonna latgalite ristimine (vastupanuta, soovisid abi eestlaste vastu) · Ristisõdijate olukord ebakindel. · Järgmine löök eestlaste vastu. Küsimused lk 71. 4,5,8 4
Euroopas. Nende vastu kasutati sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid. Vastupanu nõrgenes oluliselt aastal 1949. Siis hakkas pihta suur küüditamine ja nendel ei olnud nii külm süda, et pere lasta küüditada ilma temata vms. VASTUPANU VÕIMUDELE 1940'l aastatel 1950'l aastatel 1970'l aastatel Metsavendlus, küüditamine Avalik vastupanuliikumine vastupanuliikumine Relvastatud vastupanu Põrandaalused raamaturühmad muutus taas avalikuks SIDE LÄÄNEGA nad kasutasid väliseid raadiojaamasid, soome televisiooni saateid jälgisid, turistide vahendusel ja tänu hipide liikumistele. Eesti muutus omamoodi ka Nõukogude lääneks, kuna seal hakati supermarketeid ehitama.Venemaalt voolas rahvast sisse ja nad tahtis Eesti täiesti endale saada ja sellega suurenes ka rahvaarv. Oli ka Eestis Rootslasi, Soomlasi ja Sakslasti, aga pärast nad põgenesid ikkagi oma
NSVLis. Raugastunud Breznev suri 1982. aastal. Tema järglased Andropov ja Tsernenko olid aga ka vanad ning surid peatselt. Olemasolev süsteem vajas edasiseks püsimiseks reformimist. Vastupanu reziimile Sõja lõppedes lootsid inimesed, et valitsev kord muutub inimlikumaks, kuid läks vastupidi. Vägivallapoliitika sai hoogu juurde ning pehmenes alles pärast Stalini surma.Hoolimata surve avaldamisest ei kadunud ühiskonnast siiski vastupanu. 1960. aastate teisel poolel tekkis NSVL teisitimõtlemine ehk dissidentlus, mille eesotsas olid haritlased, kess astusid välja ühiskonna elu karmistamise vastu. Nii koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid, mis püüdsid edasi anda nõukogude ühiskonna oludest. Amuti püüti läänemaailma teavitada inimõiguste rikkumisest Nõukogude liidus. 1960. aastate lõpust algas dissidentide organiseerumine ja nende tegevuse koordineerimine
1. Itaalia-Etioopia sõda 1935.aastal ründas Itaalia Etioopat( Abessiiniat). Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. 2. Rahustamispoliitika Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Antikomiterni pakt(Komiterni-vastane pakt) 1936.sõlmisid Sakamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu
tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupa kiiremini, odavamalt ja suuremates kogustes transportida. Löödi alla üldine hinnatase ja tugevnes konkurents. Globaliseerumine: *riigid üksteisest sõltuvad *rahandusasutused ja kaubafirmad kasvasid kokku *tööstus rahvusvaheline *arvati, et suured sõjad on mõttetud ja võimatud => majandusele katastroof Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni. 3. Milles avaldus vastupanu suurriikide koloniaalpoliitikale? India Rahvuskongress, bokserite ülestõus Hiinas, nn hotentoti liit Saksamaal ja vastavasisuline tegevus Aafrikas? - Vallutatud maad ei soovinud kuuluda kellegi teise võimu alla, taheti säilitada iseseisvust. See õnnestus ainult Etioopial ja Libeerial. *India Rahvuskongress organisatsioon, mille eesmärk oli saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. *Bokserite ülestõus Hiinas 1900a. Hiinast oli saanud poolkoloniaalne maa, kus tugevamad
võim ehk poliitilisel võimul on täielik kontroll majanduse üle. Veendumus, et majandust saab määruste ja seaduse jõul muuta. 3. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti majanduses N okupatsiooni ajal 1940-1950? Massiliste võõrtööliste sissevool, põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine. Välja suretati erasektor, valitsevateks muutusid suurettevõtted. 4. Millised olid eestlaste vastupanu vormid Nõukogude okupatsioonile? 1940 Metsavendlus 1950 - põrandaalused noortrühmitused 1970-1980 - Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele, püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda välismaal. 5. Milliseid vahendeid kasutasid N võimuorganid vastupanuliikumiste lämmatamiseks? Kasutati sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid. Vastupanud suruti maha vägivallaga
Kontakti vältimise viisid Canes, M.; Trier-Rosner, L.; Rosner, J. 1987. Peeling the Onion. Toronto. Introjektsioon – (ehk “peab”id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog – polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab ’ideaalmina’ – kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga
lisatud legeerivad elemendid. Peale keemilise koostise sõltuvad terase omadused tema termilisest töötlemisest. Süsinikterase tavalisandid on: Mangaan (Mn) Räni (Si) Fosfor (P) Väävel (S) Nad mõjutavad terase omadusi, kuigi need on määratud eelkõige süsinikusisaldusega. Süsinik esineb rauasulamites vabas olekus grafiidina või moodustab ühendi tsementiidi (Fe3C). Süsinikusisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus, voolavuspiir ning vastupanu väsimuspurunemisele, kuid ühtlasi ka eritakistus. Vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad, soojusjuhtivus ja mõned magnetiliste omaduste näitajad. Tavalisanditena on esindatud ka lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühenditena, tardlahustena või vabas olekus (kahanemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisandid määravad terase metallurgilise kvaliteedi. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik
Relvastatud vastupanuliikumine *Aastatel 2944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Samal ajal oodati ja loodeti lääneriigi abile taastamaks Eesti iseseisvust . * Metsa vendade põhi konseptsiooni moodustasid Saksa sõjaväes teeninud mehed, Saksa okupatsioonivõimudega koos tööd teinud inimesed, punaarmee mobilisatsioonidest kõrvale hoidjad ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed ligi 30 000 inimest, neist aktiivses relvajõus osales kuni 10 000 metsavenda
Üldised soovitused lihasjõu arendamisel: jõudu arendada aastaringselt, arendada kõiki tähtsamaid lihasrühmi, kergemaid jõuharjutusi teha iga päev, teha harjutusi pidevate kordustena ja seeriatena (Weinec, Jalak 2008). 4 3. KIIRE JÕU ARENDAMINE Kiire jõud avaldub kiiretes liigutustes. Eristatakse kahte liigutuste gruppi, mis nõuavad kiiret jõudu: 1. liigutused, kus peamist osa etendab ümberpaiknemise kiirus suhteliselt väikese vastupanu tingimustes; 2. liigutused, kus tööefekt on seotud liigutuspinge kiire arendamisega märkimisväärse vastupanu tingimustes. Esimeste puhul ei ole oluline maksimaaljõu kõrge tase, teiste puhul aga on. Esimesse gruppi kuuluvad tegevused, mis on seotud kiire reageerimisega välissignaalile, üksiku kiire liigutuse sooritamisega ja kordusliigutuste sagedusega. Teise grupi tegevusi on mõttekas iseloomustada lihaspinge tüübi järgi: plahvatuslik
Eestlased jäid kõiges selles aga neile alla. Sellest teen järelduse, et eestlastel oleks olnud ka kõige parema tahtmise juures raskusi Musitse Vabadusvõitluse võitmisega. Eestlastel tuli lisaks sakslastele võidelda veel tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutussõda toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- roomakatoliku kirik. Eestlased said paljudes lahingutes hävitavalt lüüa. Eestlastel puudus mõjuvõimas toetav jõud ning seetõttu oli vastupanu raske esitada. Paavsti lubatud patukustutus meelitas Liivimaale igal aastal uusi ristisõdijaid. Nii olid sõdijad puhanud ja võitlushimulised. Eestlased aga olid sõdadest väsinud ning nende vägedesse ei tulnud pidevalt uusi sõdijaid. Järeldan, et sellel oli suur roll Muistse Vabadusvõitluse kaotamises. Vallutajad olid hea diplomaadid. Nad alistasid liivlase, latgalid ja eestlased ükshaaval, osates ära kasutada ja õhutada nende omavahelisi vastuolusid
sõjategevusse otseselt ei sekkunud. Sõjakommunism · Punaarmeed juhtis Lev Trotski, just temal oli suuri teeneid selles,et punased kodusõja võitsid.Kehtestati kord sõjaväes, majandus allutati riigile. · Sõjakommunismi poliitika: Kaotati palgad (tasuti kaupades, sest rahal polnud väärtust). Tasuta teenused ( korter, transport). Talipoegadele kehtestati toiduainete andmise kohustus. Kehtis üldine töökohustus. 1918 · Vastupanu nõukogude võimule algas tema esimesest ekisteerimispäevadest peale. · Lõuna-Venemaal alustasid võitlust kasakad,vastupanu organiseerisid endised tsaarikindralid. · Intensiivsed kodusõja periood sai alguse 1918 aasta mais, kui piki raudteed Volgast kuni Kaug-Idani algas tsehhide-slovakkide korpuse mäss. Piiririikiide roll Vene kodusõjas. · Saanud esimeses maailmasõjas lüüa lahkusid sakslased venemaal okupeeritud aladelt.
PAIDE GÜMNAASIUM Jõu arendamine Kaisa Eslas Paide 2012-04-08 Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist
(Oake et al., 2017). Muutuste lahutamatuks osaks on muutuste juht, kes peab olema usaldusväärne ning asjakohtaste teadmistega, tema sõnum peab olema selge ning teda ei tohiks vaadelda kui käsuandjat, vaid kui visiooni loojat. Oluline vahend muutusteks valmisoleku loomisel on ka väline teave, mis koosneb ümberlükkamatutest faktidest (Oake et al., 2017). Aktiveerimine, soodustades muutustes osalemist, vähendab vastupanu ja hõlbustab valmisolekut. See tähendab – andes inimestele personaalse rolli muutuste protsessis, on nad vähem tõenäolised muutustele vastu seisma (Oake et al., 2017). Muudatuste protsess ja visioon Pärast muutusteks valmisoleku loomist tuleb astuda rida samme, mis viivad eduka muutuseni. Eduka muutuse kriitiline komponent on kommunikatsiooni loomine ja muutuse visiooni mõju suurendamine. Selge ja kergesti omandatav visioon on iga eduka muutuste plaani lahutamatu osa
a septembrist- 1941 juunini Poola riik kaotati, selle alad jagati Saksamaa ja NSVL vahel ning Leedu anti NSVL mõjusfääri 3. Riikide vallutused 1939a septembrist- 1941a juunini Saksamaa NSVL Saksamaa, Itaalia, Tirana, Ungari, Rumeenia, Eesti,Läti, Leedu, pool poolast Bulgaaria, Osa poolast, Karjala 4. Millised prantsusmaa alad jäid pärast Compiegne i vaherahu (1940) Saksa okupatsiooni alla? Kust juhiti Prantsusmaa vastupanu liikumist? 2/m Prantsusmaast sh Pariis 5. Saksamaa püüdis Suurbritanniat alistada kolmel moel: • Sõditi merel (kukkus läbi) suurbritannia oli mereriik, maailma kõveim laevastik • Saksa lennukite pommitamine Inglismaal (kukkus läbi) • Üritati Briti asulaid vallutada 6. Miks Suurbritannia vallutamine ebaõnnestus? Merelahingus oli Suurbritannia tugevam, Brittidel oli äge vastupanu, Inglismaa oli saareriik. 7
avalik),1960:noorterühmitused,demokraatlikud liikumised(ei ole avalik),1970:(avalikud)pöördumised ja kirjad võimuorganitele,inimõiguste rikkumiste avalikustamine ja levitamine välismaal.Kultuuripoliitika:sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik kultuur;ideoloogiline surutis,raamatukogud puhastati kodanliku ühiskonna pärandist, punapropagandaKultuurielu lõhestatus:välis- ja kodueesti kultuur, paguluses olevad loovinimesed jätkasid oma tegevust ka välismaal, kodueesti loovinimeste vastupanu ja elujõulisus tagasid eesti kultuuri püsimiseLaulupeod ühendasid rahvast ja andsid vabaduse lootustEKP VIII pleenum:kirjanike ja haritlaste natsionalistideks nimetamine ja nende karistamine, arreteeriti ja põhikommunistid.Maakultuur-hääbus,sest elujärg paranes,inimesed võisid käia teatris, osteti raadioid, TV, koliti linna, otsiti paremaid töötingimusi jne.Haridus-1970 kohustuslik keskharidus,lõputunnistuse said ka need, kes seda ei õpitulemuste alusel ei väärinud
2. Kes oli Eestimaa Kommunistliku Parte eesotsas 1944.- 1950 aastatel? Kes kuulusid sellel ajal ENSV juhtkonda? 3. Iseloomusta N. Karotamme lühidalt. Miks ta välja vahetati? 4. Kes oli EKP eesotsas 1950. 1978 aastani? 5. Iseloomusta J. Käbinit lühidalt. Kes olid tema ajal juhtivatel kohtadel? 6. Kes oli EKP eesotsas 1978 1988. aastatel? 7. Iseloomusta K. Vainot lühidalt. Kes olid tema ajal juhtivatel kohtadel? 8. Millisel moel avaldati vastupanu nõukogude võimule 1944.- 1950. aastatel? Kes olid metsavennad? 9. Kuidas avaldati vastupanu 1950. aastatel? 10. Kuidas avaldati vastupanu 1970- 1980 aastatel? Kes olid dissidendid ehk teisitimõtlejad? 11. Milliseid repressioone nõukogude võim rakendas? 12. Mis oli suur küüditamine? Millal see toimus? 13. Millised muutused toimusid Eesti põllumajanduses? ( Talud võeti ära ja tehti kolhoosid sovhoosid) 14. Kuidas kolhoosides elu kulges? ( Alguses väga vaevaliselt
ansluss ustria liitmine Saksamaaga, Austria mingit vastupanu ei osutanud koonduslaagersunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati partisanisõdasõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte ning külvavad hirmu ja segadustkummaline sõda- sõda, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel poolel Saksamaa, erilist sõjategevust ei toimunud. Chamberlain- briti peaminister. Daladierprantsusmaa peaminister. Hitlernatsisaksamaa eestvedaja Mussolinifasistliku Itaalia juht.Petain-Saksa marionett, saksa-sõbralik valitsus
Johannes Käbin 1. 1950 - 1978 2. · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Püüdis olla moskvameelne , kuid arvestas Eesti NSV eripäraga · Moskvale kuulekas , kuid mitte äärmuslik venestaja . · laveerimispoliitika Moskva- Eesti vahel Karl Vaino 1. 1978 - 1988 2. · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Eesti NSV-s uus venestamis aeg · Üdini Moskvameelne · Umbkeelne · Vene keel peale surumine Peamised vastupanu vormid 1940. Metsavendlus - relvaga võitlus 1950. Põrandaalused noorterühmad 1970. Avalikud vastupanuvormid Majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühisk. · Talude likvideerimine · Kolhoosidele üleminek · Erasektori likvideerimine · Käsu- ehk plaanimajanduse kehtestamine · Võõrtööjõu sissetoomine SÕJAJÄRGNE VÄGIVALDJA METSAVENDLUS Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt. Osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu
1944-1950 võimu ülesehitamise aeg. Oli võimalik elada ilma hirmuta, polnud sellist terrorit, leevendati nõudmisi jne. Rajati kolhoose. See oli alguses keeruline, inimesed ei tahtnud kolhoosi minema. Algasid repressioonid need ei ulatunud esialgu kõikide ühiskonna kihtideni. Need, kes olid olnud saksa sõjaväes ja Soomes võidelnud, arreteeriti. Kehtestati Nõukogude kultuur, propaganda, kõik läänelik keelustati. Metsavendlus süvenes. Püüti veel NL-ile vastupanu avaldada. 25.03.1949 II Suurküüditamine. See tegi inimestele selgeks, kelle käes tegelikult võim on. See oli selleks, et inimesed läheksid kolhoosi tööle. Peale seda inimesed läksidki. Seal oli kindel nimekiri. Sinna küüditatute hulka sattusid suvalised inimesed ka, sest kvooti tuli täita. Suvaliselt tänava pealt tõsteti inimesi autosse. Arv/kvoot oli vaja täis saada. 1956 Stalin suri ning nad said minna õiguse töökohta, mis ametit küüditatud olid õppinud.
rohkem kardeti Nõukogude okupatsiooni taastamist, mis lõpuks siiski juhtus. Rahvuslikud jõud kartsid eelkõige, et oma tegevusega nõrgestavad nad Saksamaa sõjalist potensiaali ning vene võim saab taaskord valitsevaks. Jüri Uluotsaga eesotsas püüti vältida otsest koostööd Saksamaaga ja samal ajal hoiduda kõigest, mis võiks kahjustada kommunismivastast võitlust. Paljud nooremad inimesed aga valisid nn kolmanda tee, mille tulemusel moodustati 1944.a veebruaris vastupanu gruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, mis levitas Saksa-vastaseid üleskutseid ja seadis sihiks omariikluse taastamise. Esialgu heideti Uluotsale ette liialt tihedaid suhteid sakslastega, kuid hiljem hakati Eesti ohustatuse kasvu tõttu siiski koostööd tegema. Jüri Uluots võttis endale põhiseaduse kohaselt presidendi kohustused, kandes seega Eesti Vabariigi juriidilise järjepidevuse ideed. Ühisele seisukohale jõudsid kõik olulised vastupanu rühmad aga alles siis, kui
Nõukogulik kultuuripoliitika Eesti nõukoguliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine, mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Inimestel lubati tegeleda rahvatantsuga, käia laulukoorides või rahvamuusikaansamblites, kuid samal ajal jälgiti kogu aeg, et see tegevus ei oleks liiga rahvuslik ja ei tekiks vastupanu nõukogude korrale. Peale selle oli üheks osaks eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Jälle sellepärast, et ei tekiks valitsevale korrale vastupanu õhutavat meeleolu. Lisandus veel tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada rahvast valitseva reziimi kontrollile. Pidi jääma mulje, et rahvuskultuur on olemas, kuid tegelikult kontrolliti rangelt kõikide raamatute, filmide ja isegi tantsude sisu.
Jõutreeningu ülesehituse põhimõtted Uurimistulemused tõendavad, et tugev üldine väsimus või selle liigne kuhjumine treeningtunni jooksul kahandab jõu arendamise efektiivsust. Põhiteeks jõu arendamisel on harjutuste kordamine seeriatena. Toimekomponendid on järgmised: · koormis e. vastupanu suurus, raskus · korduste arv seerias · harjutuste sooritamise tempo · puhkeintervalli kestvus · seeriate arv Koormuse optimumiks jõu arendamisel on jõuharjutustel vähemalt 50 %- line jõurakendus maksimaalsest. Jõurakendusel alla 50 % ja harjutuse paljukordsel sooritamisel suureneb eelkõige lokaalne lihasvastupidavus, jõunäitajad vähem. Korduste arv seerias oleneb kasutatavast koormisest ja treeningu arenduslikust eesmärgist.
nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. 4. Psühhoteraapia Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne inrormeerima, konsulteerima, nõustama, kuid 4. tasand eeldab spetsiifilist ettevalmistust - psühholoogi, psühhoterapeudi koolitust ja tegevusluba. Kontakti vältimise viisid Deflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi. M S M S Introjektsioon – (ehk “peab”id ja “ei tohi”id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog – polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena
1941. aastal tegi Stalin teoks suurküüditamise Siberisse. Üpris suur osa eestlastest viidi tundmatule maale sunnitööd tegema, palju neist ei naasnud kodumaale. Selliste vahenditega julm okupatsioon oli Eesti 1941. aasta suve lõpuks kirjutanud end ajalukku. Mis toimus rahva peas, kes jäid Eestisse, teavad vaid ajaloo raamatud ja vanemad inimesed, kes suutsid üle elada selle tagakiusava ja represseeriva aja. Nõukogude okupatsiooni lõpus 1941. aastal hakkas eestlaste tõusma eestlasete vastupanu sotsialistlikule reziimile metsavendluse näol. Me oleme olnud aegade algusest peale maarahvas ja seetõttu pakkusid metsad varju ja võimalust vaenlasele vastu hakata. Metsavendade salgad olid tähtis osa, meie rahvusliku identideedi säilitamisel. Paljud metsavendadest jõudsid 1941. aasta lõpuks Saksa vägedesse Hitleri käe alla, sest loodeti vabadust sakslaste sissetungi näol. Nõukogude okupatsioon lõppeski, algas sõda Eesti pinnal Hitleri ja Stalini vahel
vabatahtlikud EESMÄRGID: Venel impeeriumi endiste piiride taastamine, Eestil iseseisvuse kaitsmine 2. VABADUSSÕJA KÄIK 1918 29.nov?- punaarmee rünnak Narvale, narva langemine 28 .nov ? esimene lahing Joala küla põldudel 29.nov?- Eesti blosevikud 31. jan ?? 1918 dets jätkus punaarmee kiire pealetung eestis PUAARMEE EDU PÕHJUSED: · suur ülekaal · hea relvastus ja varustus · otstarbekas juhtimine · kõrge võitlusmoraal EESTI VALITUSE SAMMUD VASTUPANU ORGANISEERIMISEL: 1 veebruar Eesti väed vallutasid ??? Eesti valitsus ei ostutanud vastupanu ??? eestlased pidasid ägedaid lahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing 5.NOV taasalustati läbiääkimisi Tartus nõukogude venemaaaga TÄHTSAMAD LAHINGUD JA OLUKORD RINDEL: 28.nov.1918 Vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda; 23.juuni 1919 Võnnu lahing -> esmakordselt peale mitmeid sajandeid saavutasid eestlased; 2.veeb
Seeria pikkuseks on u 4-8x ning taastusaeg peab olema u 2-4 minutit. · Närvisüsteemi jõutreening Maksimaaljõud areneb kõige paremini suuri koormusi ja lühikesi seeriaid (1-4x) kasutades. Sel viisil paraneb närvisüsteemi võime uusi lihasrakke kaasata. Taastusaeg peaks olema pikk u 3-5 minutit. Suunatud harjutus Keha vormimiseks ja arendamiseks mõeldud spetsiaalne harjutus. Näiteks päkatõus, jalasirutus ja allatõmbed seljalihastele. Millist vastupanu peaksin kasutama? Vastupanu all mõeldakse lihasele harjutuse tegemise ajal osutatud lisaraskust või nende koormamist, millest piisab, et käivitada lihases muutused ning sundida seda kuju muutma ja arenema. Hantlite või pahkluuraskustega töötamisel tähendab vastupanu nende kaalu. Treeningkummi puhul sõltub vastupanu kummi paksusest. Millal kasutada kerget, millal raskemat vastupanu? See küsimus puudutab vastupanu määramise teist tahku
Välisriikide interventsiooni põhjuseks oli soov taastada maailmasõjas idarinne Saksamaa vastu. Pärast Saksa lüüa saamist sai eesmärgix kommunistliku valitsuse kukutamine, sest Lenin ja ta seltsimehed püüdsid kogu maailma rahvaid oma valitsuste vastu mässama õhutada.Saksas toimuski revolutsioon. Paljudes riikides avaldas lihtrahvas poolehoidu Nõukogude Venemaale. Kodusõda algas 1918 mais Volgast Vladivostokini kulgeval raudteel, kus tsehhid-slovakid avaldasid vastupanu enamlastele.Kui Venemaa Saksamaaga rahu sõlmis, lubati korpusel Vladivostoki kaudu lahkuda ja Antanti poolel edasi Saksa vastu sõdida.Saksamaa nõudis korpuse peatamist. Tsehhid avaldasidrelvastatud vastupanu, Tsehhi korpusega ühines punaste vastu kohalik rahvas.Arhangelskis ja Murmanskis maabusid Antanti väed. Lõuna-Venemaal ja Eestis moodustati vene valgete armee. Antanti riigid tunnustasid Venemaa valitsejana admiral Koltsaki, kes juhatas Siberi armeed
kuritegu. Tegemist on eksitusega, mille naine on põhjustanud oma käitumisega. Väga sageli kasutatakse vägistamise puhul füüsilist vägivalda. Vägivalda võib teostada nii keemiliselt, bioloogiliselt kui mehaaniliselt. Vägistamise puhul kasutatakse sagedamini mehaanilist vägivalda. Kergemad vormid, mis ei jäta kehale jälgi: · Kasutatakse füüsilist jõudu - Kinni sidumine - Kätega kinni hoidmine - Tema vastupanu füüsiline neutraliseerimine ilma peksmiseta · Mitmesuguseid vahendeid, s.h. relva Intensiivsem vägivald, millest tavaliselt jäävad kehale jäljed: · Peksmine · Uimaseks löömine · Kägistamine Ohvri vastupanu saab kõrvaldada ka talle alkoholi või narkootikume manustades. Umbes 1/6 vägistamisi pannakse toime psüühilise vägivalla kasutamisega. Psüühiline vägivald on ähvardus kannatanu hirmutamiseks. Ähvardatakse toime panna kohe või
Lõpuks otsustas Stalin vähendada meeste arvu 25000 ning sellega saavutas Eesti nõustumise kõigi teiste nõudmistega.28.sept.1939 kirjutas Eesti Moskvas alla baaside lepingule ja 18.okt.1939 alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse.Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu.2.okt.1939 Moskvas peetud läbirääkimistel nõudis Molotov Läti esindajatelt Eesti lepinguga analoogse lepingu sõlmimist.Läti esindajad püüdisid nõudmisi tõrjuda,kuid Molotov ähvardas vastupanu sõjalisel teel maha suruda.5.okt.1939 kirjutas Läti Moskvas lepingue alla.3.okt 1939 alustas Molotov läbirääkimisi Leeduga. Leedu esindajad üritasid nõudmistele vastu vaielda,kuid olid lõpuks sunnitud järele andma ja 10.okt kirjutati leping alla.Soome Talvesõda.NSV Liit avaldas ka Soomele survet lepingu sõlmimiseks.Soome valitsus oli põhimõtteliselt valmis nõudmistele järele andma,seda pooldas ka Soome sõjaväe ülemjuhataja marssal Mannerheim.Soome asus
Stress võib tekitada mitmesuguseid ebameeldivaid nähte: närvilisust, masendust, unehäireid, väsimust jm. See kuidas stressiga toime tulla sõltub nii probleemide lahendamise, kui ka emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. Järgnevas neljas osas räägin täpsemalt stressi erinevatest faasidest, põhjustest, tagajärgedest ning toimetuleku võimalustest. Millisteks faasideks jaguneb stress? Stress jaguneb kolmeks erinevaks faasiks: häire faas, vastupanu faas, kurnatuse faas. Häire faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võitlemast. Vastupanu faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faasi jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast. Kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus aga kahjustab organismi. Mis põhjustab stressi
poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoha. 1978. a asendati Käbin üldini Moskva meelse ja peaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSVs uus venestamisaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keelse kasutamise propaganda, mis saavutas haripunktis 1980 aastate esimesel poolel. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Nõukogude võimu taaskehtestamisesse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt. Okupatsioonireziimile osutati nii pasiivset kui ka aktiivset vastupanu. Nõukogude võim surus aga igasuguse vastupanu vägivallaga maha. Aastatel 19441953oli Eesti peamine vastupanuvorm uuele võimule aktiivne relvavõistlusmetsavendlus.Tegutsesid Pärnu,Viru, ja Võrumaal. Loodeti etlääneriigid soovivad taastada Eesti iseseisvust ning tõkestada Nõukogude Liidu ülevõimu tugevnemist IdaEuroopas.Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid
edale haarata. Põhja-Norras jätkusid ägedad lahingud mitu kuud Inglise- Prantsuse dessandiga, kuid lõpuks alistati Norra lõplikult. Välksõda läänes Hitleril on kaval petuplaan matkida 1914.aasta sõjaplaani. 10. mai 1940 ründas Hitler Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti sõjatehnika jäi saksa omadele alla. Sakslased murdsid Maasi jõe juures prantslaste kaitse, tungisid tagalasse ja piirasid vastased sisse. Prantslased ei suutnud piisavalt tugevat vastupanu osutada ja 22.juuni 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Okupeeriti Pariis ja 2/3 Prantsusmaast. Vabas lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus. Inglismaal loodi liikumine Vaba Prantsusmaa võitlus Hitleri vastu. Inglaste evakueerumine Dunkerque'i kaudu Prantsusmaalt juunis 1940 Lahing Inglismaa pärast Pärast Prantsusmaa vallutamist jätkas vastupanu vaid Inglismaa, mille peaminister oli Winston Churchill. 16
järgi. Järgmisena jõudis Tsiilisse konkistadoor Diego de Almagro, kes kulda otsides jõudis siia Peruust. Tsiili vallutas Pedro de Valdivia 1540. 12. veebruaril 1541 asutas Valdivia Santiago linna. Ehkki hispaanlased ei leidnud Tsiilist kulda ega hõbedat, taipasid nad Kesk-Tsiili väärtust põllumajanduse seisukohalt ja Tsiili sai osaks Peruu asekuningriigist. Eurooplased ei hõivanud Tsiilit korraga, vaid vähehaaval. Maputsed olid väikesearvulised, kuid avaldasid visa vastupanu. 1553. aastal alanud ülestõusu käigus tapsid nad Valdivia ja hävitasid hulga eurooplaste asundusi. Järgmised suured ülestõusud toimusid 1598 ja 1655. Iga ülestõus lõppes koloonia lõunapiiri nihutamisega kaugemale põhja poole. Vangistatud maputsedest ei olnud tööjõuna kasu ja nii aitas maputsede vastupanu kaasa orjanduse keelustamisele Tsiilis Hispaania kuninga poolt 1683. Sellest hoolimata jäid hispaanlaste ja maputsede suhted pingelisteks.
jooksusammukõrge põlvetõstejooks jne (40-60m). 6)kombinatsioon 2: kõrge põlvetõstejooksult üleminek sprindile; sääretõstejooksult üleminek sprindile; plveliigesest haarava sirutusega kõrgelt põlvetõstejooksult üleminek sprindile (kõike ühekordselt 40-60 m). 3. 3.nädal 1)Soojendus vt eelmise nädala soojendust. Jooks vastupanu (2x) 2)Kiirendusjooks 10m – seejärel inertsiga 10-15m – ületamisega. kiirendusjooks 10m- seejärel 10-15m inertsiga (kestvus 10 min). 3)Vastupanuks vajalik kasutada lisavahendit (nt kummilinti). Jooks vastupanu ületamisega: kindlustada tugijala täielik sirutus ja lühiajaline kontakt rajaga (kestvus 6min). 4)Venitusharjutused.
kontraktsiooniaparaadi arendamine, et liigutused oleksid ökonoomsemad. Essees annan ülevaate lihashüpertroofiast ning selle olemusest, kujunemisest ning avaldumisest. Olulist rolli mängib, see, mis spordialaga tegeletakse. On ilmselge, et sportlane, kes tegeleb iluvõimlemisega on tema treeningutes jõutreening teisel kohal, samas kulturismiga tegeleja seab oma treeningus lihashüpertroofia esikohale. Lihashüpertroofia esile kutsumiseks on vaja lihastele avaldada välist vastupanu, et muutuks pinge lihases ning ka lihase pikkus. Selleks on vaja rakendada koormust. Nii nagu iga treeningu puhul on ka lihastreeningu planeerimisel oluline lihastööreziim, koormuse suurus, korduste ja seeriate arv, puhkepauside pikkus, soorituse intensiivsus. Jõuharjutused on mõjutajad, mille tagajärjel toimuvad lihases muutused ning leiab aset kohanemine raskustega ning siis on vaja juba uusi ja tugevamaid stiimuleid, et toimuks areng uuele tasemele.
;Hävituslaagrid (Auschwitz, Treblinka);Meditsiinilised katsed ;Tapmine (vt tabelit lk 100):Gaasikamber:Mahalaskmine Sõja lõpp- sakslaste järk-järguline lüüa saamine : Territooriumite loovutamine (NSVL ja Baltimaad, hiljem Poola ja Balkani poolsaar;:Poolt vahetasid Rumeenia, Bulgaaria, Soome;Normandia dessant ehk Teise rinde avamine (Inglise, Kanada, Usa väed Dwight Eisenhoweri juhtimisel) Sakslased üritasid küll meeleheitlikku vastupanu, kuid see ei aidanud -reaktiivlennukid a) V 1 b) V 2 c) Mobilisatsioon (16-60 eluaastani) Saksamaa kapituleerub 8. mai 1945 - Jaapani lüüsaamine; Territooriumite loovutamine () Jaapanlased üritasid küll meeleheitlikku vastupanu, kuid see ei aidanud kamikadze-lendurid; relvastatud tsiviilelanikud Jaapanlased kapituleeruvad 2. september 1945 Peale Hiroshimat (Little Boy) (6.08.1945) ja Nagasakit (Fat Man) (09.08.1945) Konverentsid
eriarvamusi. 20. sajandi alguseks oli peaaegu terve maailm jagatud suurriikide asumaadeks. Kuna vabu maid uuteks koloniaalvallutusteks jäi väheks, teravdas see imperialistlike riikide vahel pingeid. Eriti oli huvitatud valduste ümberjaotamisest Saksamaa, kes pidi noore suurriigina leppima väiksema saagiga. Samuti kardeti uues keisririigis Euroopa jõuvahekordade ümbernihutamist. Koloniseeritavad maad esitasid vastupanu imperialistlikele riikidele. Näiteks Aafrikas oli dramaatiliseks kokkupõrkeks Inglise-Buuri sõda (1899-1902), Hiinas nn. bokserite ülestõus (1900). Vastupanu kerkis ka Aasias, eriti Indias, kus euroopaliku hariduse saanud hindud lõid organisatsiooni nimega India Rahvuskongress. 19. sajandi lõpus grupeerusid Euroopa riigid end sõjalistesse liitudesse. Nende kahe vaenuliku bloki vaheline konkureerimine oli ka peamiseks esimese maailmasõja tekke põhjuseks
Millega pääsesid võimule Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. Käbin oli Moskva meelne, kuid arvestas ka Eesti NSV eripäradega. Mugandas stalismi, sulaaja ja Nõukogude Liidu seisaku poliitiliste oludega. 1978 aastal asendati Käbin Karl Vainoga. Kellega kaasnes Eestis venestamisaeg. Aktiivseks muutus vene keele propaganda. Oli juhi kohal 1988 aastani. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Okupatsioonireziimile aktiivne ja passiivne vastupanu. Vägivallapoliitika mitmekesine, mida suunas parteiaparaat. Elluviijaks julgeolekuorganid. 1944 -1953 aastatel vastupanuvormiks metsavendlus. 1950 aastal suruti relvavõitlus maha. 1949 aastal suurküüditamine. Vaimuelu allutati valitseva reziimi ettekirjutustele. Punapropaganda vohamine. Avalik vastupanu 1950 aastal asendus metsavendlus põrandaaluste noorterühmadega, hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega.
New Deal on Rooseveldi poolt koostatud reformide kava majanduskriisist välja tulemiseks, tänu millele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid, mis toetas ülivaeseid peresid. Andis ka laene olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused). 1936. aastal olnud valimised võitis Roosevelt ülekaalukalt, peaaegu kõikides osariikides. Uue Korra reformidele hakkas tekkima vastupanu keskklassi seas seda vastupanu süvendas veelgi Rooseveldi ametiühingutevastane hoiak. 1938. aastal lõpetati Uue Kursi reformid. Tõi Ameerika majanduskriisist välja Abiks Teise maailmasõja lõpetamisel liitudes Suurbritanniaga Pani aluse USA uuele välispoliitikale Senini ainuke, kes on valitud neli korda järjest presidendiks. Tunnustas Nõukogude Liitu Oli vastu Jaapani Ida-Aasia vallutustele Toetas „hea naabri poliitikat“, mis tähendas otsese sekkumise lõpetamist Ladina-Ameerika ellu
KOMMUNISTLIK SÜSTEEM NSVL TRIUMVIRAAT Ministrite Nõukogu esimees Aleksei Kossõgin (1904-1980), Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Nikolai Podgornõi (1903-1983), NLKP Keskkomitee 1.sekretär Leonid Brežnev (1906-1982). NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal. Toodangu kasv saavutati seoses uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtuga, mitte tööviljakuse arvelt. Riigi põhiliseks sissetulekuallikaks oli loodusvarade müük. Lõpetati Stalini ja isikukultuse kritiseerimine. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja teisitimõtlejate tagakiusamist. NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL 1970.aastatel kasvas stagnatsioon (e seisak) majanduses ning teistes eluvaldkondades. Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetest kui ka tarbekaupade...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
