Teadvus on kadunud vaid ajutiselt, piisavalt tugev ärritaja on võimeline inimest äratada. Selles aspektis erineb magamine koomaseisundist ja anesteesiast. Enamusel inimestel on magamise ajal silmad kinni, osa ajast on magajad liikumatud, teatud ajavahemike järel liigutavad nad ennast unes. Vahel lõdvestuvad näo ja kukla lihased nii palju, et lõug vajub alla ja suu avaneb. Hingamine on magamise ajal aeglasem ja sügavam; arvatakse, et norskamist tekitab ülemiste hingamisteede lõtvumine. Unetsükkel kestab 90-100 minutit, tavaliselt on magamise kestel 4-6 tsüklit. Esimest nelja faasi nimetatakse NREM-uneks (ing.k. Non Rapid Eye Movement) ja viies faas on REM-uni (Rapid Eye Movement). NREM-une ja REM-une tsükkel kordub kogu öö jooksul ja mida aeg edasi, seda lühemad on NREM-une perioodid ja pikemad REM-une perioodid. Imiku unes on rohkem REM-und kui NREM-und. Faasid: 1.faas
Usaldusväärne kaitsja ja lõbus sõber... See-prantsuse buldog. Ja veel on ta kuni vanaduseni uudishimulik ja hea lapsuke. Buldogist jätkab seerija jutte ,,DD" kodusest armastusest, kus loodame , et lugejail aitab leida endale iseloomu ja harjumust neljajalgset kaaslast. Väärikas ,,prantslanna" võib jätkata:talitsemata julge koerake, jumaldab lapsi, tagasihoidlik söögiga, ei nurise, nagu inglise buldog, erinevatele haigustele. Kvaliteetsest suhtest võib tunda: külma, kuuma ja norskamist uneajal. Mitte kunagi ei usu, kui mulle öeldakse minu ,,prantsalne" ei norska! Need kallid, väga elavaloomulised koerad norskavad mitte vähem kui terved mehed on välja toodud buldog unes selliseid tüüpe, mis on ime: kui tähtsusetu täht võib ära käia laualt võimsa hääled. Iludus-segane arusaamine Kohtumisel mina ja minu ,,Prantslanna" Jennifer koduselt Zenetska, veereb nagu jõmpsikas pehme, ümar tolmune koer, vaimustunult röögib:"Ema vaata, Buldog tuleb!"Noornaine-
6. Keskkonnaga seotud Liialt kuum või liialt jahe magamistuba, müra, ebamugav magamisasend või koht. 7. Ööpäevarütmide häired edasi lükatud magama mineku sündroom, esineb noortel ja vanuritel. Arstid liigitavad unetuse kestvused kolmeks: · Mööduv, kestab mõne päeva. · Lühiajline, kestab kuni kolm nädalat. · Krooniline, kestab kauem kui kolm nädalat. Norskamine Tavaliselt norskavad mehed tihedamini, kui naised. Norskamist süvendab selili magamine, alkohol, uinutid ja rahustid. Une-apnoe Magamisaegse hingamatuse sündroom. Apnoe = hingamatus Noortel seda ei esine. Unevaeguse puhul kulmineeruvad järgmised häired: Halveneb keskendumisvõime, meeleolu, mälu, seksuaalfunktsioon, võivad areneda kõrg vererõhtõbi, südamerütmi häired, südame või aju infarkt, diabeet. Ravivõimalused: · Cbap-positiivne pidev rõhk hingamisteedes. Ninal on mask, mille
Adenoidi suurenemine võib põhjustada ninahingamise takistust ja keskkõrva ventilatsiooni häirumist. Infektsiooni korral koguneb suletud keskkõrvaruumi limast sekreeti, mis omakorda võib põhjustada sagedasi mädaseid kõrvapõletike teket. Suurenenud adenoididega lastel puhul on iseloomulikuks tunnuseks lahtise suuga nägu, mis on põhjustatud ninahingamise takistusest. Pidevalt suu kaudu hingamine toob kaasa unehäireid, esineb norskamist, mis on põhjustatud keele vales asendis paiknemist. Kui keelel puudub suulaest tulenev surve, siis häirub ülahuule ja lõualuu kasv. See omakorda võib viia hammaste arengu häireteni. "Adenoidne nägu" Kuueaastase lapse nägu kroonilise ninahingamise takistuse korral. www.ut.ee 0 Adenoidi hüpertroofia sümptomid:
Olovernesele, istus tema põlvedele, võttis veinikannu ja valas peekri täis, rüüpas ka ise ja alles siis asetas peekri võõramaalase suule. Olovernes oli seesugusest peenetundelisusest vaimustatud. Veel mõni peekritäis joovastavat veini ja väepealik andiski käeviipega märku, mis tähendas, et kõik ülejäänud peale Juuditi on telgis liigsed. Juuditile polnud saladus, et meeste armuuni on sügavam kui naistel. Kui ta kuulis mehe aeglast ja müristavat norskamist, tõusis ta asemelt, võttis väepealiku mõõga ja raius sellega mehel pea otsas. Siis mähkis ta pea teki sisse ja lohistas paki telgist välja. Siin ootas teda teenijanna ja nad tõttasid, kandes rasket Olovernese pead teki sees enda vahel, läbi maa-aluse käigu vaenlaste poolt ümberpiiratud linna tagasi. Hommikul, kui linna piirajad üles ärkasid, nägid nad kohutavat vaatepilti. Juutide linnamüüril rippus vaia otsas nende väepealiku pea
Oleks mu elu film. Riietun lahti valju muusika saatel. Olen kurb, kortsudega ja väsinud. Aga see on lahe, sest see on hea film. Ning loomulikult sigarett. Pakk krabiseb, tiku tõmbamine on omaette vaatepilt. Siis esimene mahv. Istun suitsuloori taga trepikojas aknalaual ja olen oma suures mures, nii et kõik kadestavad mind ja soovivad olla minu asemel. Ka siin oleks siis talutav olla. Ei tahakski koju. Kuigi kodus on vähemalt lootust ja ei pea öösel magamise asemel norskamist kuulama. Hommik Hommik ostab nad ära oma tavalisel moel. Pilve vahelt vargsi ent järjekindlalt ründava päiksekiirega. Pealesuruva hallusega, mis üha kiiremini läbipaistvaks muutub. Külmaga, mis kusagil on. Kas nende ümber või sees või kellegi jutus. Kuhugi minna on kaugel ja vaja. Nad on hommiku omad. Võib veel pisut end petta kusagil pimedas keldrikorrusel olevas baaris, kuhu linna ärkamine jõuab hilinemisega. Aga miski sunnib
rohkem keskealistel. Norskamise põhjuseks on neerulihaste toonuse nõrgenemine une ajal, millest tuleneb hingamisteede ahanemine või sulgus sissehingamisel. Sümptomi tekkeviis on seega samasugune nagu uneapnoe sündroomiga kaasneva norskamise puhul, kusjuures halvimal juhul võibki tagajärjeks olla hingamisseisak. Norskamise esmane ravi on kõhnumine, kuid peale selle võib pidzaama selja peale õmmelda tennisepalli. See takistab selili magamist, kuna just selles asendis esineb norskamist kõige enam. Ehkki norskamine on üldiselt süütu sümptom, võib sellele kaasuda suurem südame- ja veresoonehaiguste oht. Sümptom ei ole siiski muret tekitav, kui sellega ei kaasne hingamisseisakuid ega tavatut päevast väsimust. Halvimal juhul on norskamine nii häälekas, et see ei häiri mitte ainult korterikaaslasi, vaid ka naabreid. Kõvaks peetakse norskamist, mis ületab 72 detsibelli 20 sentimeetri kaugusel peast. Unehäired lastel
täpset vastust veel ei teata. Krooniliste unehäirete all kannatab umbes 5% täiskasvanuist ja päevase väsimuse all umbes 3%. Viimasel ajal on täheldatud unehäirete sagedasemat esinemist. Kõige tavalisem unehäire on insomnia, mis on veidi levinum naiste seas ja mis lisandub eaga. Tüüpilised lapseea parasomniad on uneskäimine ja öised õudushood. Viimased esinevad peaaegu eranditult lastel ja kaovad täiskasvanuikka jõudmisel. Täiskasvanuil esineb kõige enam norskamist, painajalikke unenägusid ja unes rääkimist. Eakate inimeste levinuim probleem on katkendlik ööuni ning unetus. Unehäired segavad igapäevaelu vähendavad töövõimet ning võivad põhjustada töö- ja liiklusõnnetusi. Unehäired avalduvad mitmeti. Unehäirete all kannatajad kurdavad päevase väsimuse ja öise unetuse ning tukkumise või poolunega kaasnevate häirete üle. Sageli esineb uneskäimist, öiseid hirmuhooge, painajalikke unenägusid, hammaste krigistamist, öist
Krooniliste unehäirete all kannatab umbes 5% täiskasvanuist ja päevase väsimuse all umbes 3%. Viimasel ajal on täheldatud unehäirete sagedasemat esinemist. Kõige tavalisem unehäire on insomnia, mis on veidi levinum naiste seas ja mis lisandub eaga. Tüüpilised lapseea parasomniad on uneskäimine ja öised õudushood. Viimased esinevad peaaegu eranditult lastel ja kaovad täiskasvanuikka jõudmisel. Täiskasvanuil esineb kõige enam norskamist, painajalikke unenägusid ja unes rääkimist. Eakate inimeste levinuim probleem on katkendlik ööuni ning unetus. Unehäired segavad igapäevaelu - vähendavad töövõimet ning võivad põhjustada töö- ja liiklusõnnetusi. Kristjan Krimm AA-09 Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2010 5) http://ec.europa.eu/health-eu/index_et.htm Tervishoiuküsimustes on imikud ja lapsed erijuhtum - neid ei saa käsitada lihtsalt nn väikeste täiskasvanutena. Nad
3. Kohv___i jahtus, sest rää___isin sõ___radega pi___alt juttu. 79 80 81 82 TASEMETÖÖ HINNE 4. Raamatu___ogus ei tohi torma___a ega lobise___a. 83 84 85 MÄRKUSED 5. Taa___id hei___sid ___iivanile puhkama ning pea___selt kostis toast norskamist. 86 87 88 89 (on parandusõppel, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel,
ning normaalselt välja arenenud. Laps näeb proportsioonis olevat. 3) Nahk: Nahk on puhas ega pole näha ühtegi löövet. Samuti tundus olevat paraja niiske. See ei olnud õline ega kuiv, Naha värvuseks on hele roosakas-beež ja seda ühtlaselt, ei esine pigmendi laike ega ka punetusi. 4) Hingamiselundkond: Hingamisel ei paista olevat mingeid probleeme ega takistusi. Hingamine tunduvat olevat puhas. Ka magamise ajal ei täheldanud probleeme. Vahepeal esines norskamist kuid siis oli ka näha pea liiga kõrgel olevat. Kui patja pea all kohandada, et pea poleks liiga kõrgel, siis kadus ka norskamine ära. Lapse hingamissagedus on 25 korda minutis 5) Südameelundkond: südamerütm tundub olevat stabiilserütmiga. Pulss on 104 lööki minutis. 6) Seedeelundkond: Hambus näis visuaalselt korras olevat. Kõht käib läbi ilusti, vähemalt kord päevas. 7) Luu- ja lihassüsteem: Laps tunneb väga palju rõõmu liikumistegevusest ja teeb kõike
Mida rohkem inimesi kaasatakse unetuse alasesse teavitustöösse, seda rohkem arste näeb perspektiivi sellel alal töötamiseks. Praegusel ajal läheb abi otsima vaid marginaalne hulk tegelikest abivajajatest ning loodetavasti selline olukord tulevikus muutub. 2. UNEPROBLEEMID Selles peatükis on ära toodud, mida unetus endast kujutab. Eraldi jaotus on laste ja vanurite unetust. Seejärel vaadeldakse unetust põhjustavaid tegureid ning lähemalt sagedasti unetusega kaasas käivat norskamist ning une-apnoed. Valdav osa küsimustiku küsimustest olid seotud edasilükatud magamamineku sündroomi uurimisega Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noorte seas. Vaatluse alla on võetud selle sündroomi mitmesugused tunnused, et teada saada nende esinemise sagedus vastanute seas. Viimaseks aga vahest üks olulisimaid etappe unetuse seisukohast ehk see, mille järgi aru saada, et probleem on olemas. 2.1 Unetus Unetus on sümptom, mitte eraldi haigus või diagnoos
Nii näiteks tuleb sageli ette, et stressirohkel ajal on raskusi uinumisega või rahulikult magamisega. Selle pärast ei maksa veel tõsist unehäiret kahtlustada. Arsti poole on põhjust pöörduda siis, kui unetus püsib ka pärast stressiolukorra möödumist. Teisalt võivad unehäireid põhjustada kehalised iseärasused. Neist levinumad on ülemiste hingamisteedega seotud vaevused. Kui ninahingamine ei tööta korralikult, siis esineb nii norskamist, unes rääkimist, hammaste krigistamist kui ka öiseid unerändeid. Tavaliselt on need häired, mille puhul hädaline ise suurt ei kurdagi. Pigem tuntakse muret nende pärast, kes magavad näiteks norskajaga ühes ruumis. Lähemal uurimisel tuleb siiski välja, et hingamishäire takistab ka norskaja või hammastekrigistaja puhkust. Kuna aju ei saa piisavalt hapnikku, ei puhka
see oleks nagu sinna manu kasvanud. Ekke Moor hobukastani ladvas muutub tähelepanelikuks - tõepoolest, nõnda need asjad nüüd ongi: tema vana memm on päris tobe. Valvas ja valvas puu all kükitades, kuni jäigi magama. /---/ "Memm, memm!" hüüab Ekke Moor uuesti. Kuid ka nüüd ei tule mingit vastust. Poiss laskub mõne oksa allapoole ning jääb kuulatama. Kas ei kostnud nagu tasast norskamist? Kirju rättki langenud õlgadele ning hall pea vajunud maa ligi. Pisut nagu liiguksid õlanukid magava inimese hingamise taktis? Vaene vana memm, pole sinust enam asja ega talitajat, jääd pineval hetkel tukkuma ja nõnda libisebki saak sinu küüsist? Ekke laskub allapoole, ühelt oksalt teisele kui orav kergelt ja sujuvalt. Nii, nüüd on ta alumisel oksal, nüüd vaid kätega kinni hoida, ja jalad ongi maas. Juba tunnevad varbad kuuma liiva kõditust
hingamine): 1) AHI = 5-15 – kerge raskusastme uneapnoe haigus 2) AHI = 15- 30 – keskmise raskusastme uneapnoe haigus 3) AHI ≥ 30 – raskeastme uneapnoe haigus Uneapnoe peamised diagnoosimismeetodid, mõõdetavad unekvaliteedi näitajad. Neeluvaatlus + Polüsomnograafia - registreeritakse üheaegselt une staadiumeid, südame tööd, vere hapnikusisaldust, kehaasendit ja ka norskamist. Polüsomnograafia ehk PSG. TÜK Psühhiaatriakliinikus on unehäirete diagnostika (aparaadiga Embla) alates 1998. aastast ja TÜK Kõrvakliinikus (aparaadiga SomnostarPro) alates 2003. aastast. PSG sisaldab: 1. EEG ehk elektroentsefalograafia EOG ehk elektrookulograafia Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks EMG ehk elektromüograafia
vibratsioonitraumast. Võib esineda ka sagedasi hingamisteede põletikke. Tihti kaasneb uneapnoe puhul kõrge vererõhk (50 %), südamekaebused (hapnikupuudus on südamele koormav) ning kehakaalu tõus (apnoe tingimustes ainevahetus aeglustub). Neeluvaatlus + Polüsomnograafia - registreeritakse üheaegselt une staadiumeid, südame tööd, vere hapnikusisaldust, kehaasendit ja ka norskamist. Mittekirurgiline ravi hõlmab elustiili muutmist (kaalu langetamist, püüda magada küljel või kõhuli (apnoe esineb mõnikord vaid selili asendis), mitte kasutada unerohtusid ja õhtuti alkoholi, kuna siis hingamisteed lõtvuvad ning selle tagajärjel apnoed sagenevad ja pikenevad).Põhiline on mehhaaniline abivahend (CPAP) magamise ajaks, hoiab rõhu abil h-teed lahti.
Üsna sageli esineb hommikune neeluvalu ja tükitunne kurgus, mis on tingitud pehme suulae vibratsioonitraumast. Võib esineda ka sagedasi hingamisteede põletikke. Tihti kaasneb uneapnoe puhul kõrge vererõhk (50 %), südamekaebused (hapnikupuudus on südamele koormav) ning kehakaalu tõus (apnoe tingimustes ainevahetus aeglustub). Neeluvaatlus + Polüsomnograafia - registreeritakse üheaegselt une staadiumeid, südame tööd, vere hapnikusisaldust, kehaasendit ja ka norskamist. Mittekirurgiline ravi hõlmab elustiili muutmist (kaalu langetamist, püüda magada küljel või kõhuli (apnoe esineb mõnikord vaid selili asendis), mitte kasutada unerohtusid ja õhtuti alkoholi, kuna siis hingamisteed lõtvuvad ning selle tagajärjel apnoed sagenevad ja pikenevad).Põhiline on mehhaaniline abivahend (CPAP) magamise ajaks, hoiab rõhu abil h-teed lahti.
1. AHI = 5-15 – kerge raskusastme uneapnoe haigus 2. AHI = 15- 30 – keskmise raskusastme uneapnoe haigus 3. AHI ≥ 30 – raskeastme uneapnoe haigus Uneapnoe peamised diagnoosimismeetodid, mõõdetavad unekvaliteedi näitajad. Uneapnoe diagnoosimiseks tehakse polüsomnograafika (PSG) standarduuring, mille käigus registreeritakse üheaegselt une staadiumeid, südame tööd, vere hapnikusisaldust, kehaasendit, suu-nina õhuvoolu, rindkere hingamist, diafragmaalhingamist ja ka norskamist. See uuring on vajalik selleks, et välja selgitada, milline on uni ja kui raske on uneapnoe. PSG sisaldab: 1. EEG ehk elektroentsefalograafia EOG ehk elektrookulograafia EMG ehk elektromüograafia Need on vajalikud une latentsiaja hindamiseks pindmise, sügava une ja REM-une proportsioonide ja ajalise kestuse väljaselgitamiseks. 2
lihase kurd, mis külgedel läheb üle neelu seinteks. Uvula ülemisest osast algavad 4 limaskesta volti, kummalgi pool kaks, nende vahele jäävad lümfoidsese koe kogumikud tonsillid e. kurgumandlid (suulaemandlid) (tonsillae). Pehmesuulae abil reguleeritakse hingamis- ja toiduteede vahekorda neelamisel, haigutamisel, oksendamisel. Suulaelihase halvatus põhjustab nasaalse kõne, imemine on takistatud ja vedelik satub neelamisel ninaõõnde. Lõtvunud suulaepuri selili magamisel põhjustab norskamist. Suupõhi (fundus oris) tema aluseks on suupõhja lihased. Suupõhjas asub ka vaba lihaseline elund keel e.lingua. Suupõhi on vaba ainult eesmises ja külgmises osas, tagapool on ta liitunud keelejuurega. Suupõhja limaskest moodustab keskjoonel keelekida ( frenulum linguae). HAMBAD dentes Hambad moodustavad ülemise ja alumise hammaskaare. Inimesel on kaks hammastust e. dentitsiooni- piimahambad ja jäävhambad. Hambumus on ülemise ja alumise hammaskaare
soovitas, neist ta küll eriti aru ei saanud, kuid luges siiski, - kord tuli köstrile külla tema tütretütar, kes noormehele meeldima hakkas, Indrek tahtis näidata oma sõnaosavust, kuid ei leidnud õiget hetke - Indrekul läks kõht tühjaks ja ta hakkas endale liha praadima, Milli nägi seda pealt ja leidis, et Indrek ei oska õigesti seda teha, tegi ise liha valmis ja kõrvale kastet ka, hiljem läksid nad vilistamist ja norskamist õppima, Indrek armus tüdrukusse, Milli lasi poisil isegi oma juukseid katsuda - kui Milli emaga linna lahkus, saatis ta Indrekule kaardi, mis lõhnas nagu tema juuksed - koolis hakkas Indrekul veel paremini minema, köster tahtis poissi isegi linna kooli saata kui isa talle järele tuli, seda aga ei lubatud ja nii jäi Indrek veel aastaks köstri juurde, talle pakuti vallakirjutaja abilise kohta, Andres mõtles, kas annab pojale loa selleks saada või mitte, arutas
Ükskord läks Indrek jälle koju, kõht oli hästi tühi ja kavatses kohe endale liha praadida. Enne ei olnud ta julgenud seda teha sest arvas et Millile ei meeldiks aga tema arust ei olnud tüdrukut seal. Niisiis tegigi ta pliidile tule alla ja pani pannile kaks lihatükki. Milli tuli aga vaikselt teisest toast välja ja ütles et nii ei tehta liha. Tüdruk tegi talle siis liha ja selle kõrvale kastet ka. Indrek sõi ära ja nad otsustasin välja minna, vilistamist ja norskamist õppima, Milli oli selle juba selgeks saanud. Surnuaia juures olid nad üksteisele väga lähedal, poiss olekski tahtnud nii jääda. Natukese ajapärast viskas Milli talle aga lund näkku ja jooksis minema. Need olid viimased päevad mis nad koos said olla. Milli läks emaga tagasi linna. Nad rääkisid juttu, Indrek vaatas ta imelistesse sinistesse silmadesse ja tundis kuidas tal seest valusalt südant miski torgib. Poiss oli armunud Millisse. Viimasel päeval lasi
Ükskord läks Indrek jälle koju, kõht oli hästi tühi ja kavatses kohe endale liha praadida. Enne ei olnud ta julgenud seda teha sest arvas et Millile ei meeldiks aga tema arust ei olnud tüdrukut seal. Niisiis tegigi ta pliidile tule alla ja pani pannile kaks lihatükki. Milli tuli aga vaikselt teisest toast välja ja ütles et nii ei tehta liha. Tüdruk tegi talle siis liha ja selle kõrvale kastet ka. Indrek sõi ära ja nad otsustasin välja minna, vilistamist ja norskamist õppima, Milli oli selle juba selgeks saanud. Surnuaia juures olid nad üksteisele väga lähedal, poiss olekski tahtnud nii jääda. Natukese 21 ajapärast viskas Milli talle aga lund näkku ja jooksis minema. Need olid viimased päevad mis nad koos said olla. Milli läks emaga tagasi linna. Nad rääkisid juttu, Indrek vaatas ta imelistesse sinistesse silmadesse ja tundis kuidas tal seest valusalt südant miski torgib
paradoksaalne uni, mis kordub keskmisel 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule, seda suhteliselt suurema osakaalu saab kiire uni. Kiiret und nimetatakse ka REM uneks rapid eye movements. Seda seetõttu, et selles une faasis toimuvad kiired skaadilised silmaliigutused, mis on jälgitavad isegi suletud laugude tagant silmamuna järskude hüppetaoliste suunamuutustena. kui inimene norskab, siis ei tähenda, et ta magab. Norskamist oskavad imiteerida paljud, seda silmad suletud, kuid vaimu tegelikult ärkvel olles. Lihtsaim viis aru saada, kas inimene on uinunud, on vaadelda, kas tema silmad liiguvad silmalaugude taga aeglaselt ja sujuvalt või järskude hüpetena. Kuna skaadilisi silmaliigutusi on raske tahtlikult välistada ja kuna on teada, et REM- uni saabub uinumisjärgselt alles umbes pooleteise tunni pärast, siis inimene, kes norskab ja kelle silmad on kinni,
Ükskord läks Indrek jälle koju, kõht oli hästi tühi ja kavatses kohe endale liha praadida. Enne ei olnud ta julgenud seda teha sest arvas et Millile ei meeldiks aga tema arust ei olnud tüdrukut seal. Niisiis tegigi ta pliidile tule alla ja pani pannile kaks lihatükki. Milli tuli aga vaikselt teisest toast välja ja ütles et nii ei tehta liha. Tüdruk tegi talle siis liha ja selle kõrvale kastet ka. Indrek sõi ära ja nad otsustasin välja minna, vilistamist ja norskamist õppima, Milli oli selle juba selgeks saanud. Surnuaia juures olid nad üksteisele väga lähedal, poiss olekski tahtnud nii jääda. Natukese ajapärast viskas Milli talle aga lund näkku ja jooksis minema. Need olid viimased päevad mis nad koos said olla. Milli läks emaga tagasi linna. Nad rääkisid juttu, Indrek vaatas ta imelistesse sinistesse silmadesse ja tundis kuidas tal seest valusalt südant miski torgib. Poiss oli armunud Millisse. Viimasel päeval lasi tüdruk poisil oma
annaabi.ee 
