1.) Kas Nora on vääriline vastane Helmerile? Raamatu alguses paistis Nora ja Helmeri abielu väga idülliline. Nora oli loodud koduperenaiseks, kes väga reaalse elu ning teiste inimestega kokku ei puutunud, ning kellel raha ning kodu asjades väga sõnaõigust polnud. Nora tundus oma eluga rahul olevat ning ka mees hellitas teda ning tundus ka armastavat. Mingil hetkel hakkasid aga raamatus välja tulema ebakõlad. Raamatust tuleb välja, et Helmer kohtleb Norat nagu last. Selle asemel, et Noraga tõsiselt rääkida raha raiskamise tõsidusest, kutsub ta teda lõokeseks ja oravakeseks ja üritab piltlikult seletada, miks ei tohi raha raisata. Ta kohtleb teda kui last, kes veel elust midagi ei jaga. Helmer: ,,Ega maiasmokk täna linnas ometi laial teel ole olnud? Nora: ,,Ei. Kuidas sa selle peale tuled?" Helmer:"Kas maiasmokk tõesti kondiitri juures ei ole käinud?" Nora:"Ei, kinnitan sulle Torvald..."
Torvald nägi Krogstadi väravast väljumas, sai aru mida mees tegemas käis - Selgus, et Krogstad oli allkirju võltsinud ja puhtalt pääsenud, Helmeri arvates see ebaõiglane, selline tegevus mõjutab lähedasi ja eriti lapsi, kes peavad vales elama - Noral pärast seda hirm laste ees, et rikub ja mürgitab kodu ja lapsed ära TEINE VAATUS - Nora muretseb, kas lapsed ikka temast hoolivad - Anne-Marie oli väiksena oma lapse ära andnud, et Norat hoida, kuna tuli niivõrd hea tööpakkumine, mida tal vaja oli - Nora kutsus Linde külla appi maskiballi kleiti parandama (veidi rebenenud) - Linde arvab, et Nora laenas raha doktor Rankilt ja et neil on armusuhe, tegelikult mitte - Torvald ei salli õmblustööd, linde pidi lahkuma teise tuppa - Helmer plaanis Krogstadi kohale võtta Linde, kuid Nora püüab teda ümber veenda, et Krogstadile jääks tema koht pangas alles ja Nora saladus suletuks
vähegi silmad ja kõrvad lahti hoiavad. Vahet pole kumma ta valiks, oleks ta abikaasa väga pettunud ja vihane ning Nora ei taha mitte mingi hinna eest, et ta abikaasa sellest teada saaks. Nüüd aga, kus Helmer on vallandanud juriskonsult Krogstadi tema ametikohalt, ei jää Norale ka mingit lootust, sest Krogstad soovib oma koha taastamist ja lisaks ametikõrgendust. Kusjuures Krogstad ongi see, kellega Nora ebaseaduslikult lepingu oli vormistanud ja kes Norat nüüd ähvardabtõe paljastamisega Nora abikaasale või tervele maailmale, kui ta ei saa ametikõrgendust.Nora, vaeseke, on täiesti endast väljas ja ei tea mida teha. Vahepeal on tema kunagine sõbranna, Kristine, linna tulnud ja Nora on temale kogu loo ära rääkinud. Nad üritavad nüüd kahekesi varjata kogu lugu Helmeri eest ja takistada Krogstadil Helmeriga kohtumist. Lõpuks jõuab asi nii kaugele, et Krogstad jätab kirja Helmerile postkasti, milles on kirjas kogu tõde
hoida saladuses? Näidendi esimeses vaatuses tuleb ilmsiks see, et Nora oli Itaalia reisi korraldamiseks võtnud võlga Krogstadilt ning oli valetanud inimestele, et sai reisiks vajaliku rahasumma oma isalt enne, kui ta isa suri. Samuti oli Nora enda isa allkirja Krogstadi võlakirjal võltsinud ja pannud sinna vale kuupäeva. 2. Iseloomusta Nora ja Helmeri abielu ja omavahelisi suhteid Nagu ka Nora näidendi lõpus ütles, ei armastanud Helmer Norat päriselt, vaid tal oli lihtsalt mugav arvata, et oli armunud. Antud ühiskond arvas, et peamine roll majas on mehel ja naise ülesanded perekonnas ja majapidamises ei ole nii tähtsad ning see maailmavaade oli esindatud ka Nora ja Helmeri suhtes. See, kuidas Helmer suhtus Norasse (ütles, et Nora ei mõista Helmeri tööd jne) jättis mulje, et Nora oli nende suhtes ainult Helmeri “lõbustaja” ja Noraga ei seostatud midagi muud, kui ainult suhet Helmeriga.
Ta tahab saavutada kõrge positsiooni, kus teenib piisavalt palju raha, et Nora ega lapsed saaks elada head ja muretut elu. Nora elumõte on hoolitseda oma laste ja mehe eest ning olla tema meele järgi, armastada ja aidata kui vaja.Hiljem saab tema elumõtteks enese leidmine ja selle tegemine, mis talle meeldib. Krogstadi elumõte on elada ausat elu ja savutada edu, kuigi see osutub keeruliseks, sest tal on petturi maine. Armastus: Helmer armastab Norat, kuigi ta võib olla pisut egoistlik, hellitab ta oma naist ja tahab talle vaid parimat.Võib-olla on tema armastus liiga pinnapealne, kuid see võibki olla ainuke viis, kuidas ta oma tundeid väljendada oskab. Nora arvab, et armastab Helmerit, kuid leiab hiljem, et nii see pole ja lahkub oma laste ja mehe juurest.Oma lapsi Nora aga armastab. Proua Linde ja Krogstad armastavad peale lahus veedetud aastaid
tulevikku. Samal ajal saab Nora parim sõbranna Vee kokku Patchi parima sõbra Rixoniga. Nora saab uusi teateid oma isa tapjast. Ta näeb ja kuuleb tihti oma isa. Nora hakkab asja uurima ja tuleb välja, et selle taga on Must käsi. Ta saab teada, et ta päris geneetiline isa on elus ja tänu sellele on nad Marciega õed.Nora saab palju juhiseid teada Rixonilt ning ta arvab, et ta isa on tapnud Patch. Aga asja uurides tuli välja, et see on Rixon. Rixon tahtis Norat päästa, sest ta on langenud ingli tütar. Ning kui ta tapaks Nora saaks ta tagasi inimese keha. Rixon ei jõudnud seda teha, sest Patch tuli vahele. Rixon saadeti pärast seda sündmuste käiku põrgusse. Nora ja Patch leppisid ära ning tuli välja, et Must Käsi on Millar Hank, kes on ka Nora geneetiline isa. Millar Hank ning nefilimid võtsid Patchi kinni.
ning Torvaldi kolm last. Lapse hoidja saadab ta kõrval tuppa kus ta on temale kuuma kohvi valmistanud ja hakkab ise hoogsalt lastega tegelema- siis mängima peitust. Lõbu jääb lühikeseks kui esikusse ilmub Krogstad kes palub Noraga paar sõna rääkida. Nora viib lapsed kõrval tuppa ja rahustab neid, et võõras mees ei tee mammale haiget ning sulgeb siis ukse. Krogstad on tulnud halbade tahetega, esiteks manipuleerib ta Norat tunnistama, et nagu tema kogemustest kõigil abielu meestel nii ka Noral on mõjuvõimu oma mehe otsuste üle ja ka tema märkas Lindet ning lauasb nagu Liden ka Noral, et tunnevad üksteist ja samas on ka tema kahtlused nüüd selged, et Linde jaoks tõenäoliselt ta vallandatakse. Räägib ka veel lühidalt oma loost kuidas ta halva tembuga hakkama sai ja ühiskond teda siis sõimas ja temasse halvasti suhtus- kuid oma sirguvate
sellesolevast tsitaadist ta veel aru ei saanud. ,,Muusika saladuse", nagu ta seda nimetas, kaotas ta aga ära. Märkimisväärne on Arvo Pärdi loomingu maht. Tema enda sõnul on ta tegelenud muusikaga praktiliselt kogu aeg ning seda kinnitab tubakakapp, mis sisaldab üle kolmesaja noodivihiku. Võtnud kätte piibli, viisistas ta psalme aastate viisi. Oma tööde uurimisse on ta kaasanud ka oma abikaasat Norat, kellega Pärt nii mõnigi kord tema teoste üle vaielnud on. Helilooja töö ei ole aga alati kerge olnud: aastatel 1968 kuni 1975 enne tinntinnabuli-tehnika välja töötamist ja teost ,,Alinale" oli Arvo Pärdil tõsine loomingukriis. Ta uuris sügavuti gregoriuse laulu, selle lihtsust ja reljeefsust, ent oodatud murret ei saabunud. Tema jaoks oli justkui kõik ammendunud. Tänapäeval on tema stiil saanud positiivset vastukaja üle kogu maailma ning kõik kahtlused ammu seljataga.
"Nukumaja" Näidend "Nukumaja" räägib naisest, kellel ühel päeval lihtsalt sai villand oma senisest elust ja jättis oma mehe maha. Selleks naiseks oli Nora, kes erines oma mehest totaalselt. Nora oli erinevalt oma mehest väga rõõmsameelne ja elav. Norat sundis sellist otsust tegema asjaolu , et tema mees Torvald mängis temaga nagu nukuga. Nora oli oma mehega koos vaid sellepärast, et tema isa kasvatas ta üles kutsudes teda nukukeseks ja mängis temaga kui nukuga. Ta arvaski, et see on normaalne aga lõpuks sai ta aru, et see pole nii. Algas näidend sellega, et Nora lapsepõlvesõbranna proua Kristine Linde oli tal külas ja nad rääkisid kuidas on neil läinud siiamaani. Nora rääkis ka sellest, et võttis reisiks laenu oma mehe
Muutuvad aastanumbrid, kuid mured ja arusaamatusi tekitavad asjaolud on jäänud sarnasteks. Teos kajastas keskklassi elu selle välises headuses ja mugavuses. Inimeste hoiakud muutusid majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste survel. Olulisim teema on abieluliste suhete ebavõrdsus ja ühiskonna julmus naiste suhtes. Mees pidas tol ajastul naist lollikeseks, kes ei suutnud omapäi midagi otsustada. Pidevalt nägime olukordi, kus Helmer Norat suunas ning talle sõnaõigust ei andnud. Naine ei oleks mehe arvates tohtinud tegeleda käsitööga, kuna see vaevas tema ilusaid käsi. Mees näitas pahameelt üles isegi siis kui tuli ilmsiks Nora salajane laenuvõtmine abikaasa elu päästmise nimel. Andestust ta pälvida täites vaid oma mehe esitatud tingimusi. Ka tänapäeval valitseb perekonnapea südames rahulolu siis kui soove loetakse silmadest ning nõudmised rahuldatakse sajaprotsendiliselt
viis ta aga tervendavale reisile aastaks Itaaliasse. Nora isa tasus reisi kinni ning suri ise kohe natukene aega pärast seda. Nora uurib,et miks proua Linde oma meest ei armastanud. Naine vastab, et tol ajal oli ta ema väga haige ning tal ei jäänud midagi muud üle, kui mehele minna ,et oma vaest ema kuidagi toetada. Viimased kolm aastat on talle olnud kui üks puhkuseta tööpäev. Nüüd on see kõik aga lõppenud. Poisid on ka suureks kasvanud ja hoolitsevad nüüd iseendi eest. Ta palub Norat, et ta mees talle töökoha leiaks. Noral ongi kange tuju teda aidata. Ta paljastab Lindele suure saladuse. Tegelikult ei muretsenud tema isa neile Itaalia reisi raha, vaid ta muretses selle ise laenates. Nüüdsest peale on ta tihti öösiti kirjutanud ja raha teeninud. Nora on ise oma julgustükist igati ülemeelikus tujus. Esikus heliseb kell Toatüdruk teatab, et üks härra tahab pangadirektoriga rääkida. See on Krogstad, kes tahab Nora mehe jutule.
suurtükiväekapten Edgar ja ta naise Alice'i kakskümmend viis aastat kestnud abielu on muutunud tõeliseks õuduseks. Uudses näidendis ,,Unenäomäng" on Strindberg kasutanud prantsuse sümbolismi ja saksa uusromantismi võtteid. Hilisemad loomeperioodi teosed keskenduvad meeste-naiste suhetele. Nukumaja- See draama käsitleb abieluteemat. Aktsiapanga direktor advokaat Helmeril, tublil ja ausal mehel, on pealtnäha ideaalne perekond ja musterkodu. Ta armastab oma võluvat naist Norat. Kogu näidendi sündmustik on tegelikult järg kaheksa aasta tagusele loole, kui Helmer haigestus ja pidi lõunasse ravile sõitma. Nora oli siis raha laenamiseks võltsinud vekslil oma sureva isa allkirja. Aastaid on naine võlga maksmiseks lisatööga raha kogunud. Ta peab oma tegu õilsaks ega mõista meest, kes külvab sellest teada saades ta üle alandavate süüdistustega. Eriti valus on Norale aga mehepoolne ,,andestamine". See on teose kulminatsioonihetk, Nora muinasjutuloss variseb
1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem . Romaani põhiprobleem oli see, et Nora tahtnud olla enam oma mehe nukk vaid ta tahtis saada iseseisvaks inimeseks. 2. Tuleta meelde, mida tead kompositsioonist. a) koosta kompositsioon vaatuste kaupa I vaatus- Tutvustab Helmeri perekonda ja teisi tegelasi. Pere valmistub jõuluõhtuks. Vaatus lõppeb sellega, kuidas Krogstad ähvardab Norat, et ta tema saladuse välja räägib. II vaatus- Nora üritab veenda Helmeri, et Krogstad saaks jääda panka tööle. Pinge kasvab. III vaatus- Proua Linde teeb Krogstadile ettepaneku, et nad koos hakkaksid elama. Helmer saab teada Nora saladusest kuid ta annab selle andeks, sest Krogstad tagastab võlakirja. Nora on oma mehes pettunud ning otsustab hüljata oma pere ja asub uut elu elama.
Selleks, et raha tagasi maksta, tegi ta väikseid tööotsi ning pani kõrvale Torvaldilt saadud raha. Kuid kui linna saabus tema vana sõbranna Linde, kes tuli eesmärgiga saada abi advokaat Helmerilt, et too naise enda panka tööle võtaks, muutub olukord kriitiliseks. Krogstad, kelle asemele Torvald Nora vana sõbranna tahtis palgata, nõudis, et Nora veenaks oma meest teda mitte lahti lasta ning ähvardas advokaadile kõik ära rääkida. Kui aga Torvald ei kuulanud Norat ning võttis tööle proua Linde, siis saatis Krogstad kirja panga direktorile, kus rääkis kõik ära. Torvald Helmer vihastas ning ütles, et naine ei sobi emaks nende lastele. Hiljem, kui saadi uus kiri naabrimehelt, milles kirjutas, et saabunud on tema õnnelik pööre elus ning et ta ei kavatse avalikustada Nora tegu, muutis Torvald kohe oma meelt ja soovis naisega õnnelikult edasi elada, kuid Nora mõistis, et see elu ei oleks õige. Pealkirja sümboolia seisnebki selles, et ta oli
kodust. Juriskonsul Krogstad on mees, kes kasutab kõiki vahendeid teiste vallutamiseks, et temale endale liiga ei tehtaks. Usun, et väga paljud inimesed läheksid üle laipade, et ise pinnal püsida. Kui aga Kristine talle teada annab, et ta meest endiselt armastab ning et nad võiksid koos hakata elama siis mees leebub ning annab Norale võlakirja tagasi. Doktor Rank on väga rahulik ning tasakaalukas mees, kes oskab saladusi pidada ja on usaldusväärne. Rank armastab Norat, on temasse alati armunud olnud. Proua Linde on Nora lapsepõlvesõbranna. Ta on väga realistlik ning ennast salgav naisterahvas, kes jättis armsama ning abiellus rikka mehega, sest tema ema ja kaks venda vajasid toetust. 6. Mida said teada nende minevikust? Kas nende käitumine on sulle mõistetav? Nora on naine, kelle areng täiskasvanuks saamiseni jäi pooleli. Ta elas kuni täiskasvanuks saamiseni isa juures nukumajas, kus temaga mängiti ning kutsutigi nukukeseks. Abielludes
Sümboliseerib kui lühike ja haprus elu on. Kuid samas ka kaunis, võluv. ämblik - osav ja ohtlik tapja, kuid samas ka õnnetooja. Ning viitab kujutlusvõimele. ingel - religioonne tähendus, sümboliseerib headust, kaitset, jumala olemasolu. roos - puhta ning kauni armastuse sümbol. Komertslik tätoveerimine Sai alguse Jaapani värvilise tätoveerimiskunsti jõudmisega Läände 1840datel tegutses NY elukutseline Martin Hildebrandt ,kes tätoveeris oma tütart Norat, kes selle läbi teenis tsirkuses kui kurioosum oma elatist 1879.a. avas Londonis,Hollowayl salongi David Purdy , kes pretendeerib 1.prof valgenahalise tätoveerija tiitlile Enamus esimestest prof.tätoveerijatest õppis kunsti Jaapanis Irene Woodward oli 19. sajandil Läänemaailmas kõige kuulsam tätoveeritud naine Komertslik tätoveerimine Kosmeetiline tattoo kulub ka sinna alla 19.-20. saj vahetusel oli väga popp inglise ülemklasside hulgas
kodust. Juriskonsul Krogstad on mees, kes kasutab kõiki vahendeid teiste vallutamiseks, et temale endale liiga ei tehtaks. Usun, et väga paljud inimesed läheksid üle laipade, et ise pinnal püsida. Kui aga Kristine talle teada annab, et ta meest endiselt armastab ning et nad võiksid koos hakata elama siis mees leebub ning annab Norale võlakirja tagasi. Doktor Rank on väga rahulik ning tasakaalukas mees, kes oskab saladusi pidada ja on usaldusväärne. Rank armastab Norat, on temasse alati armunud olnud. Proua Linde on Nora lapsepõlvesõbranna. Ta on väga realistlik ning ennast salgav naisterahvas, kes jättis armsama ning abiellus rikka mehega, sest tema ema ja kaks venda vajasid toetust. 6. Mida said teada nende minevikust? Kas nende käitumine on sulle mõistetav? Nora on naine, kelle areng täiskasvanuks saamiseni jäi pooleli. Ta elas kuni täiskasvanuks saamiseni isa juures nukumajas, kus temaga mängiti ning kutsutigi nukukeseks. Abielludes
et ise elama hakata. 5. Analüüsi, kes tegelastest on sarnased, kes vastanduvad. Sarnased olid selles loos kõige rohkem Helmer ja Krogstad kuna nad teegutsesid järjekindlalt ja ikka et oma eesmärki saavutada. Erinevad olid seal Helmer ja Nora Nora oli lõbus ja heatahtlik inimene kes mõtles koguaeg teistele, endast hoolimata. Helmer oli aga väga omakasupüüdlik. Mõtles koguaeg ainult endale ja käsutas ka norat nii, et tal endal hea oleks. 6. Miks lahkus Nora kodust. Nora lahkus kodust kuna lõpuks sai ka tena aru, et Helmer kasutab teda nukuna, dikteeris, et midaNora tegema pean ja nii edasi. Nora sai aru, et elu võib ka teisiti elada, ehk siis alustas oma elu kus ta sai ise mõelda ja otsustada, et mida ta teeb või mida mitte. 7.Loetle ja selgita, milliseid teemasid näidendis käsitletakse. Ausus- Nora valetas oma mehele koguaeg laenu kohta. Armastus- Helmer armastas Norat hoolimata tema valedest
ilus Noraga. Naine on äärmiselt armastusväärne oma surumine, et olla kellelegi abikaasa vastu. Kunagi kui Helmer haige oli olnud, maksis teisele meelepärane. naine mehe ravi kinni, võttes Kongstadilt laenu. Kui aga Kongdtad vallandatakse Helmeri poolt, siis mees ähvardab Norat, et räägib võlast Helmerile, kui Nora ei aita tal tööd tagasi saada. Naisel ei õnnestu oma abikaasat veenda, et Kongstadile töö tagasi annaks ja seetõttu saadab viimane Helmerile kirja, milles ta räägib võlast. Kui Helmer sellest loeb, ei luba ta enam Noral lapsi valvata ning seetõttu Nora
Kunagi kui meelejärele olemisest nii haaratud , et tihti Helmer haige oli olnud, maksis naine mehe ravi unustavad küsida , mida nad elult tegelikult kinni, võttes Kongstadilt laenu. Kui aga tahavad ? Kas nad on õnnelikud.? Ühiskond Kongdtad vallandatakse Helmeri poolt, siis mees mõitsab hukka need, kelle arvamused ja ähvardab Norat, et räägib võlast Helmerile, kui vaated ei sobi üldistega. Nora ei aita tal tööd tagasi saada. Naisel ei õnnestu oma abikaasat veenda, et Kongstadile töö tagasi annaks ja seetõttu saadab viimane Helmerile kirja, milles ta räägib võlast. Kui Helmer sellest loeb, ei luba ta enam Noral lapsi
valetas. ballilt tagasi tulles torvald leiab kirja, on vihane, aga vahepeal oli muutus linde armastatu oli krookstat, hoiab lapsi, hoolitseb. saab 2. kirja, kus on öeldud, et kõik on korras, nora läheb minema. tegelased · nora peategelane, algselt naiivsena näiv, käitutakse temaga nagu nukuga, kõige eest on vaja kaitsta, läbi näidendi kasvab ja mõistab, kes ta on · torvald talle meeldib norat nii kohelda, nora abikaasa,kohtleb norat kui last, aga tegelt polegi nora nii lapsik · krokstad vastuoluline , kes muutub läbi teose, tahtis rahulikult elada, aga teda taheti lahti lasta ja võlga ka ei makstud, kõik läks halvasti, tegi seda, sest ta oli nurka surutud; valu kaob, kui saab lõpus pr. linde, kui saadab tõendid tagasi ja tegelt on erinev kui ta alguses oli · pr. linde nora lapsepõlve sõber, 1 osa naiste rollist ühiskonnast · dr
teoses on Torvald liigne enesearmastus ning naisest tähtsamal kohal olev iseenda au ning perekonna au. Tähtis on kuulata ligimesi, et teada mida nad tunnevad ja päriselt tahavad. Sündmustik: Sõideti puhkusele Itaaliasse, raha sai Nora väidetavalt isa pärandusest, kuid tegelikult hoopis laenas Krogstadilt. Kui Helmer Krogstadi vallandada tahtis, ähvardas mees, et kui see juhtub, siis räägib ta ära, et Nora võltsis oma isa allkirja. Krogstad lastakse ikkagi lahti, mees ei anna Norat kohtusse, vaid saadab kirja Helmerile. Peale kirja lugemist ei luba Helmer Noral lapsi kasvatada. Hetk hiljem tuli uus kiri Krogstadilt, kus ta vabandab ja et tal on kahju et ta nii tegi. Helmar hävitab mõlemad tõendid ning annab Noral oma ägestumise andeks, kuid sellest peale sai Nora aru, et Helmer mängis temaga nagu marionetiga ning ei võtnud teda kui väärilist kaaslast. Nora hülgab pere, kui mõistab, et mees pole teda kunagi tõeliselt armastanud ja Nora pole
Liikmed olid põhiliselt töölisklass. Liikmete arv suur ja piletihind odav. Mängiti ka Hauptmanni, Schillerit, Lessingut, Ibsenit repertuaar laiem kui Freie Bühnel. Selle teatri edu ergutas ka kommertsteatreid lavastama uusi näidendeid. Moodsa näitekirjanduse eeskuju oli Ibsen, kelle loomingu lavastamisega käisid kaasas pidevad skandaalid ja vaidlused. 1870ndatest alates etendati Saksamaal Ibsenit, aga ,,Norat" näiteks õnneliku lõpuga. Põhiskandaalid ,,Kummituste" ümber, mida etendati suletud ringile Meiningeinis. Ka Berliinis valitud publikule. Ei mahtunud ilusa kunsti raamidesse. Juhtuvad autorid Sudemann jt. Ibsen kajastas uusi ideid kunsti ülesande kohta, suundumust, mida selle liikumise üks pioneere Emile Zola oli nimetanud naturalismiks draama eesmärgiks polnud enam pelgalt inimestele hea enesetunde pakkumine, vaid sellest pidi saama teadusliku uurimise üks harusid,
tähtajad (3 ja 1 nädal). Koosoleku läbiviimine - § 297. esiteks tuleb läbi viia aktsionäride registreerimine. Lg 5. See, kes kokku kutsub (juhatus) peab tagama, et rahvas oleks olemas. Kes on koosoleku juhataja kes protokollija jne. ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL See, mis protokollis kirjas on, see kehtibki. Formaliseerituse nõue on oluline. On võimalim taodelda protokolli muutmst, aga kohus ei saa muuta protokollis olevaid sisulisi otsustusi. Nõukogude liikmete vahetus on notariaalne. Norat saab kontrollida nõukogu liikmeid ja fikseerida sündmusi ja tal pole keeldusmisõigust. Hääleiguse piiramine - § 303. vajalik selleks, et mõndades olukordades ei arvestata neid hääli. Hääletuskokkulepete sõlmimine ja häälte kokkuostmine Probleem on selles, et kes kontrollib AS-i? Kuvõrd on lubatud hääletuskokkulepped? Tsüs § 33 lg 4 kuis eadusest ei tulene teisiti ÄS § 504´´´´ Hääletuse tulemus eiole võimalik nõuda, et keegi kuidagi häletaks
annaabi.ee 
