Kairi Laur IK12 AÜ ,,Hope I Die Before I Get Old: Mispredicting Happiness Across the Adult Lifespan" Heather P. Lacey, Dylan M. Smith ja Peter A. Ubel. 2006. ,,Journal of Happiness Studies" Käesolev artikkel käsitleb teemat, kuidas inimestel on kalduvus ülehinnata asjaolude mõju enda heaolule, mida tõestavad laialdaselt erinevad elusündmused, kuid tajutav vananemise mõju heaolule on suuresti jäänud tähelepanuta. Inimesed näivad kartvat vananeda, hoolimata tõenditest, et heaolu paraneb vanusega. Autorid võrdlesid, kuidas mõistavad õnne nooremad täiskasvanud (keskmine vanus = 31) ja vanemad täiskasvanud (keskmine vanus = 68) koos. Uuringud kinnitasid õnne suurenemist koos vanusega, kuid nii nooremate kui ka vanemate arvates õnn vananedes väheneb. Mõlemad rühmad eeldasid õnne vä...
Alkoholism Aina rohkem langeb inimesi alkoholismi küüsi ning ka järjest nooremad inimesed joovad viina või muid neile keelatud jooke. Need joogid on olnud olemas tuhandeid aastaid ja probleemid sama kaua. Tihe purjutamine toob füüsilisi hädasid ja ka vaimselt pole inimestega enam kõik korras. Kuigi on tõestatud, et väikeses koguses ja regulaarselt alkoholi joomine on südamele ja vereringele hea siis suures koguses on see hävitav. Liiga suures koguses napsitamine võib põhjustada depressiooni, maksahaigusi, südame rikkeid ja kahjustusi ajule ning närvisüsteemile. Teistes probleemides on ka jamasid seadusega, suhetega, tööga ja rahaga. Noortematele inimestele ehk lastele on need probleemid palju hullemad, kuid jooma hakkavad ikka järjest nooremad inimesed. Paljud kaksteist või kolmteist aastat vanad jõmpsikad on olnud juba mitu korda purjutamas käinud ja ka politsei on neid kinni võtnud. Nii s...
Alkohol ja ühiskond Alkohol on jook, mis kahjustab inimest, tema lähedasi ja üldse kogu ühiskonda. See põhjustab erinevaid haigusi ja tervisehädasi, mis tihti võivad inimesele elu maksma minna, aga ometigi tarvitavad väga paljud noored ja vanad seda jõudsalt, vaatamata neile tagajärgedele, mida alkohol põhjustada võib. Aga miks siiski inimesed ei mõtle, mis vägijoogi pruukimine võib kaasa tuua. On ju kasvõi uudisteski palju selliseid juhtumeid, kus purjus peaga sõidetakse ennast või teisi sandiks või isegi surnuks. Siiski inimesed istuvad mitte kõige selgema peaga rooli taha ning sõidavad. Samuti sureb väga palju inimesi liigsesse alkoholi tarbimisse, seal hulgas ka noori alaealisi, kes proovimise pärast ning liiga palju juues võivad alkoholimürgituse saada. Enamus surmi põhjustab siiski alkoholism vanematel ja täiskasvanud inimestel. Inimesed joovad väga erinevatel põhjustel. Enamasti ja tavalisel...
Paratamatu lõhede tekkimine eri põlvkondade vahel Kuigi ühte põlvkonda kuuluvad inimesed on kõik üksteisest erinevad, on nad üldises plaanis vaadatuna siiski väga sarnased. Põlvkondadevaheliste kommete ja käitumisnormide muutumine on aga paratamatu. Väga suurt rolli põlvkondadevaheliste suhete muutumisel mängib keskkond. Julgen väita, et näiteks Esimese maailmasõja ajal suheldi oma sugulastega rohkem või vähemalt nähti rohkem vaeva, et seda teha. Ka suhtlemisel oli sel ajal suurem väärtus. Keegi ei saanud kindel olla, kas ta sugulastest keegi järgmisel päeval ka elus on või on ta äkki juba surma saanud. Hoiti kokku, ühte peresse kuulus mitu põlvkonda. Lapsele võis vanaemal olla sama suur tähtsus kui ta emal. Tänapäeval jääb aga mulje, et suurt tähtsust omavad ainult suhted oma vanemate, õdede ja vendadega, inimestega, kellega ühe katuse all elatakse. Oma vanavanematega räägitakse vaid viisakuse...
Kõne õpetajatele Tere armas koolipere Ilmselt on teist paljud märganud, et täna on koolis midagi viltu. Õpetajad tunduvad kuidagi nooremad, ilusamad ja puhanumad, sigaduste eest ei karistata enam nii karmilt, kui seda eelnevalt tehti ja tunnid mööduvad müstilise kiirusega. Sellisele olukorrale saab olla ainult kaks enamvähem loogilist seletust: Kas te näete oma pehmes voodis imeilusat und sellest kuidas koolis käimine on käkitegu või on õpetajatega midagi juhtunud. Kontrollimaks esimese väite tõesust palun ma teil kõigil, ennast ja vähemalt ühte sõpra näpistada. Kui tunnete kerget näpistus või saate oma sõbralt tutaka siis võib üsna kindlalt väita, et unenäoga kohe kindasti tegemist ei ole. Järele jääb variant, kus on õpetajatega midagi juhtunud. Teie pettumuseks pean ütlema, et ma ei ole leiutanud ajamasinat, mille abil oma armsatest õpetajatest mõnikümmend aastat nooremad teisikud teid õpetama tuua, vaid ase...
Tallinna Pirita Majandusgümnaasium Colgate Total Uurimistöö Õpilased: nimi Klass: 8A Juhendaja: nimi Kuupäev: 28.04.2009 Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus ............................. 3 Tulemused ja järeldused ................ 4-6 Kokkuvõte ................................. 7 Kasutatud kirjandus ....................... 8 2 Sissejuhatus: Töö eesmärk on uurida tarbijate teadlikust uuest tootest. Meie rühm otsustas valida uuringu objektiks toote, mida kasutatakse iga päev. Me tahame teada, kuidas inimesed jäid rahule tootega ja seda, mis soost ning vanusest tarbijad on. Tooteks me valisime Colgate Totalli hambapasta. Otsisime meetodeid, mille abil uurida tarbijate arvamust tootest.Selleks meetod...
Eestlane Eestlaste rahvaarv jõudis aastaks 1900 ühe miljonini ja on sellest ajast püsinud. Praegu on eestlasi umbes 1,1 miljonit ja see arv väheneb aeglaselt negatiivse loomuliku iibe tõttu. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 930 219 eestlast, 2007. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 921 062 eestlast. Väljapool Eestit elab umbes 160 000 eestlast. Eestlaste tähtsamad subetnilised rühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Üks kuulsaim eestlane on Georg Ots.Kuid paljud nooremad inimesed ei tea teda nii hästi, kui vanemad. Paljud pole isegi tema lugusi kuulnud, kuid 5. oktoobril 2007 esilinastus mängufilm "Georg" Georg Otsa elust. Georgi isa oli tunnustatud tenor Kaarel Ots. Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas.1941. aasta läks Georg sõtta ning ta alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jarosla...
Televiisori vaatamine Klass Kool 2017 Uurimustöö eesmärk · Selgitada välja, kui paljud inimesed vaatavad regulaarselt televiisorit ja kui paljud vaatavad televiisorit harvemini. · Samuti soovime teada saada, milliseid kanaleid vaadatakse kõige rohkem ning milline võib olla mõju inimestele. Uurimustöö hüpotees · Uurimustöö hüpoteesiks on see, et nooremad inimesed vaatavad televiisorit rohkem ning tihedamini kui vanemad inimesed. Analüüsimine küsitluse põhjal · Teada saamiseks, kas meie hüpotees pidas paika, korraldasime küsitluse, milles võttis osa 130 inimest. Tulemus on järgmine: Vanuses 19-35 vastas 29 inimest, mis oli 15,7%. Vanuses 35+ vastas 25 inimest, mis oli 13.5%. Vanuses kuni 12 vastas ainult 1 inimene. Vanuses 12-18 vastas 75 inimest, mis oli 70.3%. · Tabelid kaks, kolm ja neli näitavad, et 87% inimestest vaatab televiisorit, neist 71 tk vaatavad televiisorit 1-2 tundi päevas, ...
Raha mõju Raha mõjutab inimesi erinevalt, näiteks mõned inimesed hakkavad seda kohe kulutama, teised aga hoiavad selle tagavaraks. Need, kes seda kohe kulutama hakkavad, on tavaliselt veidi nooremad ja nad pole nii vastutustundlikud, kui neist vanemad inimesed. Kui võrrelda vanemat ning nooremat siis ilmselt kulutab noorem inimene rohkem raha kui vanem, aga miks see nii on? Selle küsimuse vastus on lihtne:vanemad inimesed on juba niiöelda elu näinud ja käituvad rahaga vastutustundlikumalt kui noored, kuna neil on juba elukogemust ja tarkust. Kui küsida noorelt kuidas kulutada miljon eurot, siis kindlasti vastaks paljud, et:"Osta suur maja ning uhke auto", kuid vanematelt inimestelt võib ilmselt saada vastuseks:"Investeerida see kuhugi ja kasutada säästlikult" Raha mõju inimestele on erinev, mõned võivad muutuda uhketeks, kuid mõned on heasüdamlikud ning võivad annetada raha haigetele ja abivajajatele....
Vabariigi 93. aastapäeva kõne Austatud direktor, õpetajad, õpilased ja teised, kes te täna siia kogunenud olete. Täna on Eesti Vabariigi 93. sünnipäev. Õnnitlen teid kõiki selle pidupäeva puhul meil on riik, mille üle õigustatult õnne ja rõõmu võime tunda. Saame seda teha siiralt, Eesti Vabariik on maailma riikide seas rahvusvahelises võrdluses heas positsioonis. Seda tasub endale ikka ja jälle meelde tuletada. Eesti kuulub nii Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), Euroopa liitu, NATOsse kui ka OECDsse ja nii edasi ja nii edasi. Eesti Riik areneb pidevalt ja kiires tempos edasi. Need on kõik asjaolud, mis tunduvad juba meile täitsa tavalised, aga nii direktor, õpetajad ja teised vanemad inimesed mäletavad kindlasti, et 20 aastat tagasi ei olnud selline tulevik Eestile sugugi ette kindel. Aga riigi sünnipäeva puhul, võiksime me kõik kasvõi korraks nende asjade peale rohkem mõelda. K...
Riisa raba Pär Soomaa rahvuspargi num aladel asuva populaarse õpperaja aa uuenduskuuri järel Soomaa rahvuspargi pääsevad looduse aladel asuva populaarse kätetööd imetlema ka õpperaja uuenduskuuri liikumispuudega järel pääsevad looduse inimesed. kätetööd imetlema ka Riisa õpperada liikumispuudega inimesed. kulgeb läbi maalilise Riisa õpperada kulgeb raba ja Navesti jõe läbi maalilise raba ja ...
Ma arvan , et meie elu maailmas on raske ja halb. Inimesed unustasid mida tähendavad sõnad armastus, headus, tõde jms. Iiga päev maailmas sureb umbes 100 inimest , aga me lihtsalt istume ja kuulame uudiseid. Näiteks sõda Ukrainas, kus langes UMBES 7000 süütu INIMEST, ja 17 tuhat on vigastatud. Me ei saa aidata neile, kuid teised lihtsalt ei taha. See on õiglusetu Paljud inimesed ei saa töötada, sest ei ole töökoha, või nende tervis on halb. Kuidas nad võivad endale süüa ostma? Ja selle pärast nad peavad otsida sööki prügikastides ja kerjama (). Praegu eestis ei tööta umbes 30% ( 250 tuhat) inimest, Venemaal 3,7 miljoni, Aga terves maailmas rohkem kui 7 miljonit inimest. Nooremad ei tegele spordiga, nad istuvad kodus, vaatavad telerit või mängivad arvutis. Spetsialistid loeksid üle 74% nooreaid maailmas , kes suitsetavad ja joovad alkoholi. Ja selle pärast nendel on probleemid tervisega. Paljud lapsed jooksevad kodust ära j...
Telekommunikatsioon ja meedia Sissejuhatus Küsitlesime 42. inimest Jaotasime inimesed 4 vanuserühma: 16-20, 21-40, 41- 55, 56- 70 Küsisime erinevaid küsimusi erinevatest meedia valdkondadest Eesmärgid Reklaami tähtsus inimestele Raadiojaamade kuulatus Ajalehtede ja ajakirjade loetavus Telezanrite vaadatus Meedia roll elus 16-20 vanuserühm Reklaam on vajalik Lühike, konkreetne ja humoorikas reklaam Vähem kollast ajakirjandust, rohkem meelelahutust Meedia mängib suurt rolli 21-40 vanuserühm Reklaami tähtsus ei ole suur Tabav ja arusaadav reklaam Vähem rämpsu (vanad uudised, reklaame) Meedia tähtsus keskmine 41-55 vanuserühm Ei lase mõjutada reklaamist Tutvustav ja mitte pealetükkiv reklaam Soovivad näha rohkem erapooletust ja sügavamat analüüsi Meedia vajadus on igapäevane 56-70 vanuserühm Reklaami mõjutavus väga väike Vaimukas ja kunstiline reklaam Tahavad näha rohkem lisalehti ajalehtede ja ajakirjade v...
Pole aega Aeg on midagi abstraktset, millest on kõik täielikult sõltuvad. Aeg on miski, mida kõik tajuvad ning mis on lahutamatu osa meie teadvusest. Alatihti kuuleme sõnu „mul pole aega,“ „ma olen hõivatud“ jne. Mida see siis ikkagi tähendab ning millest on inimeste ajapuudus tingitud? Mina leian, et inimesed ei ela hetkes. Ei mõisteta aega ega selle väärtust. Päevast päeva raisatakse väärtuslikke minuteid ja tunde, mida tegelikult enam kunagi tagasi ei saada. Tuues näiteks jällegi noorte interneti ja nutiseadmete sõltuvuse. Tihtilugu ei panda isegi tähele, kui palju aega röövib internet - messengeri vestlused, facebooki newsfeedi kerimine või instagrami piltide laikimine ning sobiva poosi leidmine snapchatis sõpradele selfie saatmiseks. On levinud ütlus „kes palju teeb, see palju jõuab,“ kuid vähe on neid, kes oskavad aega hästi planeerida. Tõenäoliselt ongi aja p...
Eesti keele muutumine-positiivne või negatiivne Eesti keel on väikerahva keel, mille kasutajaskond elab enamjaolt Eestis. Tänu sellele tõlgitakse palju Eesti kirjanike teoseid, seejuures ei tohi ära unustada, et tõlkida tuleb teksti tervikult, mitte üksikuid sõnu. Kuna ühiskond muutub pidevalt, tekib juurde uusi asju ja esemeid, sellepärast vajab ka keel uuendusi. Osad inimesed on selle poolt, et keel muutub pidevalt, teised jällegi selle vastu. Kas keele muutumine on siis positiivne või negatiivne? Ühiskonnas suhtlevad omavahel eri vanuses inimesed ning kui keel on muutunud või muutub palju, siis võib tekkida olukord, kus nooremad ei saa aru vanematest ning vastupidi. Nagu on öelnud Jaan Kaplinski, et keel on minevikuga suhtlemise vahend. Keele abil saame osa esivanemate öeldust ja mõeldust. Ma arvan, et sellepärast ei tohiks keelt uisapäisa uuendada. Kindlasti ei tohiks kirjakeel kiirelt ja suures mahus muutuda. Ajakirj...
Elame infoajastul Elame infoajastul, kus järjest tähtsamaks on saanud informatsiooni levik. Praegu on meie jaoks kõik info on saadaval ühe liigutuse teel. Tehnoloogia muudab info meie jaoks lihtsalt ja kiiresti kättesaadavaks. Igal pool vaatavad vastu väikesed mobiilid, natukene suuremad arvutid ja teised elektroonilised asjad, mis kannavad infot edasi ja paljastavad vajaliku info meile. Need on meie igapäevased kasutusvahendid nii kodus, tööl või koolis, tänavatel kui ka igal pool mujal. Praegu me ei kujutaks ette elu, kui poleks olemas mobiili, et sõbrannat kätte saada või arvutit, et Windows Live Messengeris lobiseda sõpradega. Me peaksime muidu igakord kohtumise kokkuleppima ja siis omad mured ära rääkima või kirjutama kirju, mis saadetakse posti teel. Kõik see võtaks väga palju aega ja info ei kanduks enam nii ruttu edasi, kui vaja. Inimesed ei oska enam suhelda ilma arvu...
1.Mõisted. Agraarühiskond-Ülekaalus oli suured pered,mis ühendasid mitu põlvkonda.Tegeleti kindlasti põllumajandusega.Mida rohkem leidus talus töökäsi,seda edukamalt oli võimalik ära majandada.Pere oli kokkuhoidev,üksteist aidati ja üksteise eest hoolitseti. Industriaalühiskond-Põhi ressursiks oli masinad,masinatööstus jne.Põhiliseks oli tagada piirangutete turumajandus.Oli massitootmine.Põhiotsustajad olid firma omanikud.Tähtsaks peeti varalist rikkust. Postiindustriaalühiskond-ehk teenindusühiskond.Järgnes tööstusühiskonnale.Seda iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine.Paindlik sotsiaalne kultuur.Teenindussektoris hõivatute ülekaal. 2.Millised olid tööstusühiskonna kujunemise eeldused ja tagajärjed? Tööstusühiskonna kujunemise eeldused olid tehnika oluline areng, see võimaldas tootmise mehhaniseerida ja siis läks kõik ladusamalt. Eelduseks oli silmaringi avardumine, hakati nägema laiemalt ja mõtlema tulevikule jne. Kaubandus...
Noorte ja täiskasvanute suhted Inimeste suhted paljugi sõltuvad ininestest enditest. Iga päev me sattume konfliktidesse, aga mille tagajärge me ei tea. Eriti tihti sattume konfliktidesse kui oleme noored ja kindlast ka vahel ebaviisakad. Täiskasvanuks saades mõtleme sageli kui noored ja rumalad me saime olla, kuidas väiksed vastuolud võisid meid mõjutada. Noorena olles teeme palju vigu, mis mõjutavad täiskasvananu me elu. Noored tihti arvad, et on olemas ainult Mina ja Maailm. Sattume konfliktidesse, mille lahendusi on esmapilgul raske märgata. Arvame, et lahendusi pole olemas, aga siiski on nad alati olemas. Mõnikord annab tüli üks osapooltest lihtsalt järgi, see võib olla kinni inimese iseloomuses. Nagu on olemas ütlus,et kaks kivi ei jahvata head jahu, nõnda on ka päriselus. Olukorda on vaja sekkuda kolmandal isikul, kes räägib ühega või teisega. Niimoodi saabki tüli lahendada ja kõigil on hea meel. ...
Interneti mõju õppimisele Mina tahaksin rääkida teemal ''interneti mõju õppimisele''. Tänapäeval kasutab peaaegu iga inimene regulaarselt internetti. Seda kasutatakse töötamiseks, kuid enamjaolt kasutatakse internetti meelelahutuslikel eesmärkidel. See on üks levinumaid probleeme peredes, kus on noored inimesed, sest nad veedavad väga palju aega internetis ning sellega kaasnevalt lähevad õpilaste hinded halvemaks ning õpimotivatsioon kaob. Iga päevaga haarab internet enda alla üha suurema osa inimkonnast. Peaaegu kõik noored kasutavad igapäevaselt internetti ja see mõjutab üsna suurel määral õppeedukust ja õpilaste hindeid. Igal aastal on inimeste vahel probleeme, sest nad ei suuda ära otsustada, kas internetile oleks vaja mingeid piiranguid või mitte. Piiranguid sellepärast, et vanemad inimesed soovivad, et nooremad paneksid rõhku õppimisele ja oleksid sellele täielikult pühendunud. Noorte arvates on int...
Näilised ja tegelikud väärtused On kahte tüüpi väärtusi ühed on näilised ja teised on tegelikud, kuid see on iga inimese enda otsustada mis on tema jaoks oluline. Mõnede jaoks tunduvad ühed väärtused näilised ,kuid teistele on need jällegi tegelikud ,sest inimesed on kõik erinevad. Minu isiklik arvamus on see ,et nooremad inimesed peavad kõige aluseks raha ehk siis väärtustavad raha kõrgelt, kuid vanemad inimesed pige väärtustavad pere. Siit tulenevalt ütleksin et raha on üks põhilisi näilistest väärtustest ,sest sul võib olla palju raha, kuid see ei taga seda ,et inimesed sind austaks ja armastaks. Pere aga on see mis jääb alatiseks inimesele toeks. On ka teistsuguseid väärtusi, näiteks mõni inimene teeb kõvasti trenni ja see arendab teda edasi, kuid samas mõni teine peab väärtuslikumaks mingisugust arvutimängu või midagi sellist, kuid arvutimängud tulevad ja lähevad aga see oskus mida sa endale arend...
Aktiivne vananemine "Noorus on aeg tarkust õppida, vanadus seda kasutada." J. J. Rousseau Igal inimesel, kes elab Euroopa Liidus, peaks olema õigus väärtuslikule elule, olgu selleks siis kas noorema või hoopiski vanema generatsiooni esindaja. Maailmas leidub ju palju selliseid motosid ning müüte, mille kohaselt on kõigil inimestel võrdsed õigused. Taolised sõnad on kirja pandud ka erinevate riikide põhiseadustesse kui üks põhiline inimõigus. Seda kõike lähemalt uurima hakates ning mõeldes Euroopa aasta põhimõtte peale, tekkis mul aga küsimus, kas ikka on? 2012. aasta on põlvkondadevahelise solidaarsuse ja aktiivsena vananemise Euroopa aasta. Antud aasta eesmärgiks on informeerida nooremat põlvkonda vanemate inimeste panusest ühiskonna heaks, edendada suuremat koostööd ja huvide ühtsust erinevate generatsioonide vahel, levitada häid tavasid ja kogemusi n...
Ussisõnad Eesti rahvale Nii nagu teoses „Mees, kes teadis ussisõnu, kipuvad inimesed ka tänapäeval unustama traditsioone ning püüeldakse „põnevama“ ning „parema“ elu poole. Tuleb pidevalt ette olukordi, kus vanemad inimesed kritiseerivad linnaelu ning nooremad just linnadesse elama lähevadki, olenemata, mida neile räägitud on. Kui linnastumine on viimasel ajal hoogsalt kasvanud ning jätkab kasvamist, siis näeme me peagi, kuidas maakohtades elu enam ei edene ning tekkivad uued uskumused ja traditsioonid. Ma ei ütle, et inimesed peaksidki alati traditsioone järgima, kuid neid unustada ja neile mitte mõelda ei tee ka elu kergemaks. See ongi see, mis muudab meie elutempot ning tähtsad asjad esivanemate jaoks võivad kaduda. On palju kombeid, mis ajapikku muutunud või juurde tulnud on. Koos tehnika arenguga on maailma inimesed hakanud üksteiselt võtma üle tavasid, mis noortele tunduvad tavalised, kuid mida vanemad inimesed pealesunnitud eba...
Eestis hetkel eksisteerivad sotsiaalprobleemid Meldes tnasele olukorrale on heks sotsiaalprobleemiks tpuudus, mis on tingitud majanduskriisist. Tnu tehnika kiirele ja tugevale arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on jnud paljud ilma tta.(tehtud) Tpuudusega vheneb ka tarbija ostujud ning see annab ka ettevtetele vhem td, mistttu vib see viia nende sulgemiseni ja viibki. Ilma tta on isegi krgharidusega noored, tvimelised inimesed, kuna ei ole piisaval tkohti nende poolt pitud erialadele. Paljud krgharidusega inimesed ttavad kas koristajana, nudepesijana vi muu selletaolisena, et elatist teenida perele, kuigi see sissetulek ei ole nii suur, et normaalselt ra elada. Tean ka inimesi, kes on ttanud krgetel ametikohtadel ja nd, olles ttu, ei ole nus ttama miinimumpalga eest. Ise aga arvan, et eestlased on lihtsalt ra hellitatud ja virisevad vga paljude ja pisikeste asjade le. Minuarust on ttusbroos piisavalt tkoht...
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-2-E-P-par MILLISED ON INIMESTE SPORTIMISE EELISTUSED JAANSONI TERVISERAJAL Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas Pärnu 2009 SISUKORD Millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal SISSEJUHATUS Vaatluse eesmärgiks on uurida , millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal Pärnus.Uurimus viidi läbi selletõttu,et näha ,mis sorti füüsilist tegevust inimesed eelistavad vabal ajal harrastada.Varasemalt pole sellist vaatlust läbi viidud. Vaatlus näitas ,et üha rohkem inimesi peab oma tervist oluliseks ning käib peale tööd õhtul terviserajal oma füüsilist vormi paran...
Tõde, õigus, õiglus Tõde ja õigust ei saa kunagi ühtemoodi tõlgendada. See on iga inimese jaoks erinev ja kes tahab mida uskuda. Tõe ja õigusega ei ole inimesed kunagi ühel meelel. Inimesed kui räägivad midagi pannakse natukene juurde. Inimestel on eri arvamused ja sellepärast saadakse ka tõest erinevalt aru. Inimene võib rääkida tõtt, aga teda ei usuta. Tänapäeval on käibel kolm tõeteooriat: tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria ja tõe koherentsiteooria. Kas nendes leidub ka tõde? Seda me ei tea, sest need on jälle kellegi arvamused tõest. Tõde on tänapäeval raske leida. Kõik tahavad minna lihtsamat teed ja öeldakse seda, mida hetke olukorras vaja. Tõesti mõnes olukorras on vaja inimest toetada. Tõde võib olla valus ja seepärast jäetaksegi see ütlemata. Tõde on raske selgitada ja sellepärast toimub pikki vaidlusi, aga kellel on õigus? Õigus on suhteid reguleeri...
Mida hindan õpetajas? Noored veedavad väga palju aega koolis, et omandada haridust. Peaaegu iga päev puutume kokku mitmete erinevate õpetajatega. Mõned on halvemad, teised paremad. Mis on see, mida mina hindan õpetajas? Eelkõige peab õpetaja armastama oma tööd ning olema abivalmis. Kui ta teeb midagi, mis talle meeldib ja huvi pakub, siis paistab see ka välja. Õpilastelgi kasvan huvi aine vastu, kui seda antakse huvitavalt. Ta peaks vajaduse korral tegema konsultatsioone õpilastele, kellel on selle ainega raskusi ning neile, kellel on huvi ja tahavad midagi veel lisaks õppida. Kuna kool on peamine õppeasutus ning seal käivad haridust saamas paljud noored inimesed, siis peavad pedagoogid oskama lastega tegeleda. Hindan õpetajaid, kes oskavad õpilastega vabalt ja avameelselt suhelda, kuid on siiski intelligentsed ja enesekindlad. Selliseid õpetajaid asutavad väga eriti nooremad õpilased. Õpetaja, ...
Luts Luts on ainus merest magevette elama asunud tursklane. Teda iseloomustab pikk ruljas keha ja konna pead meenutav lai lame pea. Sabaots on külgedelt lamenenud. Sellisena saab ta hästi kivide vahele varjuda. Luts võib kasvada kuni 1 m pikkuseks ja kaaluda 24 kg. Eesti vetes selliseid hiiglaseid küll pole, meil kasvavad lutsud kõige rohkem 54 cm pikkuseks ja kaaluvad 1,5 kg. Luts on puhtuse- ja külmalembene kala. Ta on levinud ainult põhjapoolkeral puhtaveelistes veekogudes. Eestis leidub teda praktiliselt kõigis merresuubuvates jõgedes ja ojades ning ka sisemaa jõgikondades. Lutsu peetakse üldiselt öise eluviisiga kalaks, kes väldib päevavalgust. Sellele vaatamata kasutatakse sportliku kalapüügi korral lutsu peibutamiseks lõkkevalgust. On kindlaks tehtud, et luts orienteerub käitumises peamiselt haistmismeele abil. Seetõttu on ka selge, miks parasiitidest kahjustatud poolpimedate lutsude toitumisvõime pole nõrgenenud. ...
Kui noored teaksid! Kui vanad suudaksid! Noored reeglina ei tea elu raskustest väga midagi. Kasvades ja arenedes saadakse aga targemaks ja elukogenumaks. Sellele kõigele aitavad kaasa ka vanemad inimesed. Nende sõnadest tasub õppida, sest kunagi on ka nemad noored olnud ning kõike samamoodi läbi elanud. Enamus noori võtab õpetussõnu kui tänitamist, kuid aja möödudes enamus tunnistab, et vanemate jutus oli oma tõetera sees. Vanematele inimestele meeldib väga mineviku külge klammerduda ning noortele vastupidi, just tulevikust unistada. Kuid kahjuks kumbki generatsioon ei mõtle sellele, et tuleb elada hetkes. Alati on olnud nii, et vanad tahavad olla nooremad ja noored tahavad olla vanemad, kuid kahjuks nii ei tunta nii rõõmu just oma vanusest. Iga vanusega käivad kaasas omad rõõmud ja mured ning nende nautimine või nendest õppimine on väga oluline. Noores eas kui tervis on korras ei mõelda veel sellele, et olu...
Loodust uue vastu ei vaheta Looduse reostamine võib tuua tõsiseid tagajärgi. Loodus on osa meist kõigist ja vajalik meie olemasolule, seega peame seda hoidma austama ning selle eest hoolt kandma. Räägitakse isegi, et kui niimoodi edasi meie looduskeskkonda igatpidi reostada, võib see peagi muutuda üpriski elukõlbmatuks või siis isegi võimatuks. Looduse olemasolu on eluks vajalik, kuidu kui kaua see piisavalt heas olukorras püsib, et elu maal saaks toimida? Aja jooksul on ka igasugused inimesed juba ammustel aegadel ennustanud erinevateks aastateks maailma lõppu, kas siis suure plahvatuse, osoonikihi hävimise toidupuuduse, sõja või muu ülemaailmse probleemi tõttu. Maiad näiteks, ennustasid maailma purunemist juba kahetuhandeteistkümnendaks aastaks tohutu maavärina pärast, mis purustab maakera täielikult. Siiani pole küll mingit märku küll olnud sellest, et midagi väga katastroofilist oleks läheda...
Tänapäeva inimese jumalad Maailmas on mitmeid tuhandeid usundeid, kuid kirik ei oma enam ammu sellist võimu inimeste üle, mis tal oli keskajal. Tänapäeva inimese imetlus ja kummardusobjektideks on pigem maised väärtused ning taevast kui paradiisi ihkavad vaid vähesed. Paljud inimesed arvavad et jumal on suur ja võimas isand taevas ja kes valitseb ja otsustab meie saatuse üle. Aga paljud ei usu seda ja on päris kindlad, et jumalaid pole olemas. Nad kohe väldivad seda teemat ja ei taha sügavalt usklikke inimestega kokku puutuda. Aga tänapäeval on inimeste seal välja kujunenud palju uusi jumalaid. Kõige suurem jumal on inimeste seas ikka rahajumal. Inimesed soovivad ikka alati endale palju raha. Kes seda ei sooviks, aga kas raha eest saab ikka kõike. Vastus on et ei saa. Raha eesti ei saa elus kaht kõige tähtsamat asja osta. Need on armastus ja elu. Inimesed on rahahullusega üle p...
VÕÕRASTE INIMESTE REAKTSIOONID NEID KÕNETADES Uurimistöö Tallinn 02.11.2015 SISSEJUHATUS Meie valisime oma uurimistööks „Võõraste inimeste reaktsioonid neid kõnetades”. Valisime seepärast, et soovisime näha kuidas eri- vanuses ning -rahvuses inimesed reageerivad kui nende poole pöörduda. Huvitav on näha erinevaid käitumistüüpe ja inimeste reageeringuid kommunikatsiooni ajal. Üritame selle uurimise käigus välja selgitada kõige sagedasemad reaktsioonid eestlaste seas, kuidas erinevad üksteisest suhtlemistasandil nooremad ja vanemad isikud ning kuidas toimub üldiselt kommunikatsioon võõrastega. Küsisime tavalisi küsimusi, arvestades eetika reeglitega. Meie töö valik läheb kommunikatsiooni teema alla. Kommunikatsioon üldiselt on suhtlus ehk organismidevaheline teabevahetus. Meie kasutasime mitmesuunalist kommunikatsiooni, mis toimub kahe või rohkema isiku ...
Animism Animismiks nimetatakse usku, mille kohaselt on igal olendil hing või vaim, mis võib inimest aidata, aga ka ohustada. Animismi leidub peaaegu kõikjal maailmas. Selliseid usundeid iseloomustab tihe side loodusega. Oma elu korraldatakse kooskõlas looduse rütmidega. Ei tehta erilist vahet loomuliku ja üleloomuliku vahel. Elukorraldus on animistlikes kogukondades reeglina rajatud vanemlikule põhimõttele. Esiisad on sugupõlvede ahela tähtis osa ja nooremad peavad neid austama. Hõimuseaduste rikkujat ootab surnute viha. Animistlikke usundeid kummardavaid inimesi on maailmas praegu umbes 100 miljonit. Kõige vanem usundivorm on animism. Animistid usuvad, et kõikjal loomadest kivideni on peidus vaim või jumal. Hinge usk, usk olendite ja loodusesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimusesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Animismi leidub suuremal või vähemal määral kõigis usundites, ülekaalukas oli see nende arengujärkud...
Aminohapete süntees ja vajadused erinevatel loomaliikidel Richard Riispere Eesti Maaülikool 5.12.2014 Sissejuhatus • Aminohapped -> Valgud 22 Standardset aminohapet http://en.wikipedia.org/wiki/Protein#Nutrition • Loomad ei suuda ise sünteesida kõike 22-te aminohapet. • Aga nt. proliini suudab organism ise sünteesida, pole vaja omandada. (Osborne,T.B, Mendel,L.B, 1914:326) http://glossary.periodni.com/images/proline.jp • Vajalikke aminohappeid ei suuda loom ise sünteesida. Nt. aspartokinaas • Liikide erinevus ei seisne ainult füsioloogilistes erinevusest, vaid ka vanusest. http://www.allaboutwildlife.com/wp- content/uploads/2011/05/pandashyjk 20001.jpg • Young V.R., Pellett P.L., McLarney M.J. ...
VABADUS VALIDA Mõeldes inimeste peale, kes on võidelnud oma isamaa vabaks, või inimeste peale, kes on kaotanud oma elu sõjas, kuhu nad olid sattunud sundmobilisatsiooni alusel, Teises maailmasõjas viiekümne viie miljoni hukkunu peale, kolmekümne viie miljoni haavatu peale ja kolme miljoni kadunuks jäänud inimese peale, tekib küsimus, kas nad olid seal vabast tahtest või kellegi käsu alusel? Ameerika 31.president H.C.Hoover on öelnud: ,,Vanemad mehed kuulutavad sõja. Aga nooremad on need kes sõdivad ja surevad.’’ Läbi sajandite on äsja meesteks sirgunud noorukid saadetud sõdima, ehk pandud olukorda, mis pole tuttav ja kus mäng käib elu ja surma peale. Võimul olevad isikud pole mõelnud nende tuleviku, tunnete või pere peale. Valitsevatel isikutel on oluline ainult, et nende riik sõjast võitjana välja tuleks. Romaanis ’’Läänerindel muutusteta’’ kirjeldab peategelane olukorda, kus ta lasi vastase...
Kuidas vähendada asotsiaalide hulka Eesti ühiskonnas? Tere, austatud kuulajad. Mina räägin teile täna Asotsiaalidest ja kuidas neid vähendada Eesti ühiskonnast. Alustuseks kõigepealt sellest, kes on asotsiaalid?Asotsiaalid on inimesed, kes on mingisugustel põhjustel tänavale sattunud. Aastal 2011 jagas Edelaraudtee juht Neddy Kramer kodutud kolme rühma. Esimesse rühma kuuluvad need, kes ei joo, vaid need, kes on lihtsalt mingil põhjusel elu hammasrataste vahele jäänud. Ülejäänud kahte rühma kuuluvad need, kes jäävad häirivalt silma turistidele või ka meile endile, kes igapäevaselt on rongijaamades, bussipeatustes või mujal läbikäidavates kohtades, kes on purjus või sobravad prügikastides. Samal aastal toimus Tallinna korrakaitse istung Balti jaama teemal, kus hakati otsima lahendusi, kuidas asotsiaale Balti jaamast peletada.Pakuti välja mitmeid ideid, näiteks turvakaamerate ülesseadmine või patrullide lisamine kohtadesse, ku...
3.. Õppeülesanne: Õppija juhis: Tööta läbi 3. teemakonspekt Leia konspekti abil vastused kordamisküsimustele Kordamisküsimused 1. Mõtesta lahti mõiste tarbija ostukäitumine. Tarbija ostukäitumine on tarbija kui ostja motiveeritud nõudlusotsuste tegemine, mis tingib tegeliku tarbimisvaliku. 2. Kirjelda ostuotsustusprotsessi. Too näiteid enda kogemustest. 1.Alguses ma mõtlen ,et kas ma üldse vajan antud toodet endale või on mul juba umbes sarnane toode olemas.(retuusid) 2.Otsin informatsiooni ,et äkki ma leian konkurentite käest odavamalt. (retuusid) 3.Kaalutlen kust ikka osta ja kas mul on ikka vaja . Äkki ootan veel ,et äkki läheb odavamaks.Mul ju ei ole praegult nii palju raha jpm. 4.Kas ostan või mitte toodet ? 5.Ostan toote ära vaatan kas sain hea hinna eest või ei . Kui sain siis olen õnnelik kui ei siis petun . Kui läheb mööda pool kuud ja näen ,et retuusid maksid 2,50 ja mina ostsin 6ega siis...
Arvuti kahjusus Arvutil on oma erinevad kahjulikud kiirgused ja magnetväljad , mis võivad kahjustada tervist . Kuvarist tuleks olla minu arvates vähemalt 50 cm kaugusel , sest see kahjustab silmanägemist . On ka peale selle üks kindel asi , et ei tohi olla kaua arvuti taga , sest arvuti ekraani vaatamine pingutab silmi . Arvuti taga olemine põhjustab ka uimasust ning väsimust . Mulle räägitakse koguaeg kodus , et liiga lähedal ei tohi arvutile olla ja üle poole tunni nad ei luba arvuti taga olla . Sama käib ka tegelikult teleka kohta , sest ka telekal on oma kajulikud kiirgused ja magnetväljad. Kui mina kaua arvuti taga istun , hakkavad mu silmad valutama või vett isegi vett jooksma . Peale seda , kui olen olnud umbes neli tundi arvutis või isegi rohkem , on mu silmad pärast punased ja väga valusad . Enamasti istuvad minu vanused ja veelgi nooremad arvutis päris pikka aega ...
AS Eesti Post (Omniva) Ettevõttest Asutatud- 05.06.2014 (uue nimega), 1918. aasta 13. novembril, mil noor Eesti Vabariik võttis sakstelt üle Tallinna posti-telegraafikontori ja asus looma oma riiklikku postiteenistust. Töötajate arv- Omnivas töötab Eestis, Lätis ja Leedus ligikaudu 2300 Koduleht- https://www.omniva.ee Kontakt- tel:661 6616 , mail- [email protected] Peakontor- Pallasti 28, 10001 Tallinn Kontsern Omniva kontserni kuuluvad emaettevõttena AS Eesti Post ning tütarettevõtetena Eestis Maksekeskus AS, Leedus Omniva LT UAB ja Lätis Omniva SIA. Samuti kuulub kontserni sidusettevõte Post11 OÜ. Omandisuhtelt on AS Eesti Post 100% Eesti riigile kuuluv äriühing. Kontsern on kahest või mitmest firmast koosnev majanduslik tervik, kus emafirmal on üksi või koos sama kontserni kuuluvate firmadega otsustamisõigus ühes või mitmes teises tütarfirmas. Teenused Postiteenused Eesti Posti postkontoris saad lisaks kirjade ...
Usuõpetus Jeesuse viimased hetked CENA VIIMNE ÕHTUSÖÖMAAEG Leonardo da Vinci Mõiste Vanadel roomlastel cena [loe: tseena] - peamine söögikord Kunstis kannavad sellist pealkirja taiesed, mis kujutavad Jeesust viimast korda õhtustamas koos oma kaheteistkümne jüngriga Ajalugu Paasapüha, juutide suurim püha Jeruusalemm Betaania "/---/ Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse laupäeval. Järgmisel päeval, niisiis pühapäeval, sisenes ta Jeruusalemma. Paljud Jeesuse kodukandi inimesed olid juba mõni päev varem kohale tulnud ja nad läksid õpetajale linnaväravasse vastu, laotades tema ette palmioksi. Selle järgi nimetatakse ka pühapäeva nädal enne ülestõusmispühi palmipuudepühaks." Maali sügav mõte Pühakojas tundus Jeesusele, et teda jälgitakse ja tema järele luuratakse Neljapäeva õhtul tulid kõik kaksteist Jeesuse õpilast Betaaniasse, et üheskoos õhtustada Suur neljapäev ning viimne (püha) õhtusöömaaeg Lauas ennus...
Noori varitsevad ohud Kolm peamist asja mis noori ohustab on: Arvutid, telefonid ning meelemürgid. EnamuseVirtuaalmaailma võlud ja ohud. Tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa on internet . Ilma selleta ei kujuta oma elu ettegi, sest sel teel toimub suur osa suhtlemisest, tehingutest ja mitmesugustest meelelahutusvõimalustest. Internetis avarduvad järjest suuremad võimalused raamatute lugemiseks, mängude mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks, muusikakuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse. Enam ei ole vajalik tormata kilomeetrite kaugusele, et kohtuda inimestega või pidada töökoosolekuid. Seda kõike võimaldab internet reaalajas ja aega kulutamata. Siiski on internet ka ohtlik, sest seal on võimalik kaotada aja- või iseenda olemasolu taju. Arvutie...
Kiudained Kiudained Põhimõtteliselt on kiudained süsivesikud, mida ei saa seedida. Kiud on olemas kõigis taimsetes söökides. Kõik kiud ei ole aga samasugused ning nende liigitamiseks on mitmeid viise. Kiudainete liigid Kiudaineid võib liigitada vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Kuna nende funktsioon on erinev, peaks päevas tarbima mõlemat liiki kiudaineid sisaldavaid toiduaineid: Kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad (herned, läätsed, oad) on head vees lahustuvate kiudainete allikad. Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis) on head vees lahustumatute kiudainete allikad. Kust me saame kiudaineid? Kiudaineid saame me teraviljatooteid, aedvilju, marju, puuvilju ja seeni süües. Kõige rohkem leidub kiudaineid teraviljades: rukkis, kaeras, odras, tatras, nisus ja maisis. Kiudainete tarvitamine Ülesöömine põhjustab ebamugavat täiskõhutunnet ja ga...
,,Pinget keriv lugu" Arvustus Arnold-Gregori Järvemaa ,,Alkeemik" on väga kuulus sümbolistlik muinasjutt, mille on kirjutanud väga tuntud Brasiilia kirjanik Paulo Coelho. Ma usun, et paljud noored, kui ka vanad inimesed teavad seda raamatut ja kuigi see raamat on kirjutatud 1988. aastal, pole see raamat sugugi vanamoodne. Mulle isiklikult väga meeldis see raamat, kuna kõik see jutt oli kirja pandud väga lihtsalt ja huvitavalt, et raamatut lugedes tekiks lugejal veelgi suurem huvi selle vastu, mis edasi juhtub. Juba esimene peatükk paelus mind nii väga, et ma ei suutnud lugemist pooleli jätta, kuni raamat oli peaaegu läbi ja sellepärast ma arvangi, et seda raamatut oleks parem lugeda ühe korraga lõpuni. Kui keegi peaks minult küsima, et mis vanusegrupile see raamat mõeldud on, siis ma vastaks, et see raamat on mõeldud rohke...
Millest tekivad põlvkondadevahelised konfliktid? Iga põlvkond erineb kuidagi ja millegi poolest eelmises põlvkonnast ja ka järgnevast põlvkonnast. Vahel isegi läheb põlvkondade vahel nii sõjaks, et tekivad konfliktid. Aga millest siis tekivad põlvkondadevahelised konfliktid? Saab midagi ette võtta, et neid ei tekiks nii palju ? Vaadeldes tänapäeva noori inimesi läbi vanemate inimeste, siis kohe on näha ka erinevusi. Vanemad inimesed ikka mõtlevad, et nemad nii ei teinud nagu tänapäeval tehakse. Konfliktid tekivad juba varases eas. Nagu näitkes juba siis, kui nooruk jõuab puberteedini. Emad-isad on põhiliselt hädas, et noored, 13-15 aastased, on öö läbi kusagil väljas ja vanemad ei tea sellest midagi. Siis tekivad probleemid, et kui enam ei lubata välja, siis ollakse vanemate peale vihased ja neid nii öelda vihatakse maailmas kõige rohkem. Siin on siis probleemiks iga. Aga enamikud noorukid saavad sellest üle...
1. Miks nimetavad teksti autorid romaanivõistlust inimtundmise võistluseks? 2. Kuidas väljendub romaanivõistluses autori surma idee? 3. Mis sina arvad, miks ei kirjutata enam mahukaid proosateoseid, vaid romaani nime all üllitatakse pigem jutukesi? 4. Seleta lahti lause "Kirjandus saab ilma piltideta palju paremini hakkama kui näiteks kinokunst ja teater ilma kirjasõnata." 1. Kirjanik analüüsib läbi raamatu tegelaste iseennast - raamatus kajastuvad tema mõtted, maailmapildid, tundmused kõige täpsemini (kuigi need ei pruugi otseselt kajastuda). Seetõttu on raamatute kaudu inimest lihtsam tundma õppida, kui reaalses elus (sest reaalses elus ei saa öeldut mitu korda üle vaadata, parandada, selgitada ning seetõttu võib inimesest vale mulje jääda). Romaanivõistluse võidab teos, milles olevad tegelased on nii mõjusad, et tunduvad lugejale lihast ja luust olenditena. Seega võidab see, kes kõige paremini tunneb inimloomust (ehk ennast) ja...
Jane Austen ,,Uhkus ja eelarvamus" Üheksateistkümnes sajand on Euroopa ülesehituse poolest kõige huvitavam aeg: on kadumas vananenud eeskirjade järgijad ja keset klassikihistumise segunevat kooslust on tekkimas täiesti uued ühiskonnakihid. Tegutsevad noored, kelle talitus ja maailmavaated on palju julgemad kui nende vanematel; nad küll hoiduvad kinni traditsioonidest, ent tunnetavad enda ümbrust julgemalt ja reageerivad sellele täiesti teistmoodi. Jane Austeni teoses ,,Uhkus ja eelarvamus" peegeldub kogu tolleaegse Inglismaa pale. ,,Uhkuses ja eelarvamuses" domineerivad tunded, mitte nende omanike rolli mängivad inimesed. Elizabethi ja härra Darcy armastus tärkab alles peale mitme konflikti üleelamist. Suurimaks oli nende eneseuhkus, nad ei tahtnud teineteisele alla jääda, arvates põikpäiselt, et on kõikidest teistest erinevad ja paremad. Kaks tugevat isiksust põrkasid kokku ja kuna teine ei kavatsenud alla jääd...
Tänapäeva inimese jumalad. Eesti keele seletav sõnaraamat annab järgmise vaste Jumala mõistele „Jumal on religioonis kõrge(i)m üleloomulik olend või jõud, keda austatakse ja teenitakse“. Religioon on aga sama allika väitel uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on inimesest absoluutselt üle olevad ja tema olemist määravad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused, usund. Jumal tähendab seega üleloomulikku jõudu, millesse usutakse, millel on oma normid ja tavad ning see määrab inimese väärtushinnangud. Me võime seda üleloomulikku jõudu nimetada kuidas soovime, aga tal on määrav jõud meie mõtlemisele ja käitumisele. Vanakreekas usuti, et Jumal on iga inimese jaoks valmis kirjutanud tema saatuse. Inimesed olid nagu jumalate mängukannid. Kõik mis inimestega juhtus oli jumalate tahe. Oidipusele ennustati, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Saatusesse kui jumalass...
Memo Urmas Lehtsalu Pension vananevas ühiskonnas Piret Mägi 12õ. 19. oktoober 2011 Vaatasin TV saadet Vabariigi kodanikud, kus räägiti teemal 'Pension vananevas ühiskonnas'. Saates arutleti, kuidas vanaks saades olla õnnelik, olla kindlustatud, ja seda mitte ainult 'täna', vaid ka neljakümne aasta pärast. Saates osalenud arvasid et, vanemad panustavad lapse kasvatamiseks ning hiljem lapsed hoolitsevad vanemate eest. See, et lapsed hoolitsevad oma vanemate eest, on loomulik. Maris Jesse aga arvas, et pigem annavad lapsed vanematele vajalikku tuge ja hoolt, kui rahalist toetust. Tõelist tuge vajavad hoopis need inimesed, kes on jäänud mingil põhjusel üksi või kellel lapsi ei olegi. Arrak väitis, et ühiskonnas, kus sündivus ainult kahaneb, ei ole jätkus...
Vabaaine majandusõpetuses 4. tund Tööturg Kogu rahvastik jagatakse tinglikult 3 gruppi: Tööeast nooremad Tööealised Tööeast vanemad EL loetakse tööealiseks alates 16. eluaastast ja pensioniiga algab enamikus EL riikides 65.eluaastast. Seega tööealised inimesed on 16-64.aasta vanused inimesed. Nende hulgas on ka juba pensionäre, sest on ameteid, kus minnakse pensionile enne ametlikku pensioniiga. Eesti statistika käsitleb ka tööealiste vanusevahemikuna 15-75.aastaseid inimesi, sest sellise valimi kohta on tehtud uuring. Tööturg Tööealine elanikkond jagatakse kaheks: Aktiivne rahvastik ehk tööjõud Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed Tööhõivemäär näitab hõivatute osa protsentuaalselt kogu tööealisest rahvastikust. Töötuse määr näitab protsentuaalselt töötute osakaalu aktiivsest tööjõust. Tööturg • Töötaja on isi...
Eutanaasia Anni Larin 9b klass. Tutvustus Eutanaasia tuleb kreeka keelest, mis tähendab head või kerget surma. Tänapäeval kasutatakse eutanaasiat kannatava ja surma sooviva patsiendi elu lõpetamiseks , milles osaleb ka arst. Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka "halastussurmaks". Praegusel ajal kutsutakse seda sagedamini kaasaaidatud enesetapuks. Inimesele antakse medikamenti (mürki), mis tapab ta mõne sekundiga ja valudeta. Inimõigused Eutanaasiat teostakse inimese omal vabal tahtel ja nõusolekul, kus ta kinnitab, et ta on täie mõistuse juures ja teab millega on tegu. Kuna see on inimese vabal tahtel, ei riku see kuidagi inimese õigusi olla vaba ja otsustada enda eest. Kuna praegu on Eestis see veel keelatud, siis inimese elu lühendamine arsti poolt on keelatud ja rikub inimõigusi. Arsti on ka võimalik kriminaalkorras karistada. ...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Iga inimene on ainulaadne. Iga inimest koheldakse erinevalt. Igalühel on erinevad suhtumised ,aga üsna palju on maailmas ka inimesi ,kes iseendale ei meeldi ja soovivad olla nagu nende parimad sõbrad või tuttavad. Kas oleks õige olla keegi teine ? Minu arvamus on selline ,et iga inimene peaks olema selline ,kellena ta tahab välja paista ,mitte olema inimene kellena tema sõbrad või tuttavad teda näha tahavad. Minuarust tänapäeval see sõprus ongi enamjaolt selline ,et kui tahad kedagi tunda õppida ja tuttavaks saada ning sõbrad olla kellegagi siis pead sa välja nägema ja suhtuma ellu nagu see kellega tutvuda tahad. Aga loomulikult on ka inimesi ,kes võtaksid sind sellisena nagu oled ,olenemata sellest mis puudused ja vead sul on. Ma ei oska küll öelda kuidas kunagi oma lapsi koheldi ja kasvatati ,aga nii palju kui mina olen aru saanud ,siis viimaste aastate jooksul nag...
annaabi.ee 
