saj · Motett kolmehäälne laul 13.saj · melissm (kaunistus hääl, kõige kõrgem) Noodikirja väljakujunemine 1.neuma noodikirja märgid, kasutati koraali meloodia ja rütmi märkimiseks 2.neuma + 2 joont (punane + roheline) 3.neuma + 10 joont 4.neuma + 4 joont + joonevahed (Guido, Arezzo, 11.saj) kõige lähedasem praegusele · tema mõtles välja noodisilpnimetused ut,re,mi,fa... 5.kvadraatneuma kandilised noodipead 12.saj 6.Marco Kölmist (lõi rütmi süsteemi) 13.saj Keskaja ilmalik muusika · goljaarid teenistuseta vaimulikud, üliõpilased · rüütlilaulukud õukondlik luule: trubaduur (Pr) truväär (Pr) minnesinger(Saks.) · minnesinger lembelaulik · olulised pillid: lauto(keelpill), tsitol, rebekk, fiidel, rataslüüra, portatiiv(orel)
meloodiaelemente. X sajandil võeti ka kasutusele noodijooned, kuhu peale märgiti neumad. XI sajandil võeti kasutusele kompaktne joontesüsteem, mille loojaks oli Guido Arezzost. Joonte arv sõltus seal otstarbest. Ta võttis ka kasutusele absoluutseid kõrgusi tähistavad tähtnimetused (a,b,c,d,e,f,g). Muusikaõpetuseks võeti kasutusel nn Guido käsi, kus 20 erinevat sõrmeliigest seati vastavusse tollase helisüsteemi 20 heliga. 12. ilmusid neumadele ka noodipead ja noodimärgid. Suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks. Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Nende esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud ehk menestrelid. Rüütlilaulud on ainsad mittekiriklikud luule ja laulu valdkonnad, millest on meil tänapäevaks üpriski hea ülevaade. Alguse said need 11. sajandi Prantsusmaalt. Nende loomingus on luuletekst ja muusika lahutamatud
hakkas vajama kirjalikku abi. 8.-9. Sajandist n pärit vanim noodikiri. Noodikiri tekkis kloostrites, et vaimulikus saaksid kirja panna liturgilisi tekste ja laule. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. 10. Sajandil märgiti ülesse ka täpsemalt helikõrgusi, kasutati neumasid eri kõrgustel. Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guido Arezzost. 12. Sajandil ilmusid neumadele noodipead- kvadraatneumad- ja see võimaldas kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 13. Sajandil jäi kaunistusi vähemaks. 9.-12. Sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Traditsioonilisi tekste laiendati sel moel, et ühel häälikul kõlanud pikkade kaunistuste kohale pandi kommenteeriv või poeetiline tekst. Tähtis muusikateoreetik oli Johannes de Muris ( u 1295-1351) Tema ja Vitry panid aluse
Agnus Dei-Jumala tall Noodikiri ● uus joontesüsteem, helikõrgusi tähistavad nii jooned kui vahet, 4 joont-11 saj ● Neumadest loobuti, iga noot hakkas tähistama üht heli ja kindlat vältust-13 saj ● Liturgilistesse käsikirjadesse hakati kirjutama märke(neumad)-8-9 saj ● Katsed helikõrguste täpsemaks üleskirjutamiseks, noodijoonte arv 2st 1ni-10 saj ● Neumadele lisati kandilised noodipead ehk kvadraatneumad-12 saj ilmalik laul levis enamasti suulisel teel, kirjalikke ülestähendusi tegid vagandid kes olid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Seoses õukonnakultuuriga tekkis 11 saj Provence’i Lõuna-Prantsusmaal rüütlilaul. Lõuna Pr. trubaduurid, Saksamaal minnersinger. Rüütlilaulude temaatitaks olid vapruse ja armastuse laulud, sisult valdavalt ilmalikud. esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 11-12saj. Organumiks nimetatakse
... neumade abil 8. saj. neumad, NÄIDE 10.saj 10. saj. 1. noodijoon, see oli punane ja määras kindlaks FA- noodi Neumatüüpide näited Tänapäevane koraaliväljaanne koos algsete neumadega 11. Saj 4 noodijoont Guido Arezzost Ut queant laxis, Resonare fibris, Mira gestorum, Famuli tuorum, Solve polluti, Labii reatum, Sancte Joannes! 12. saj. - kandilised noodipead http://www.youtube.com/watch?v=ISs6BaJP4JE&feature=related 13. Sajand loobuti neumadest Helivältuste jagamine (Kölni Franco) 14.Sajand võeti kasutusele 2-osaline taktimõõt (P.de Vitry) esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik SOOVITUS LUGEMISEKS Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia Aron Gurevit. Keskaja inimese maailmapilt Jaan Kross. Kolme katku vahel Umberto Eco. Roosi nimi Ann Kramer. Akvitaania Eleonore lisavaatamist KESKAEG TAANIS http://www.youtube.com/watch
Frangi riigi võimalus ühtlustada liturgilist laulu. Noodikirja näited pärinevad 8-9.sajandist, kui noodimärkidena kasutati neumasid Nõumad - märki,... Helide kogumik 1-4 helist koosnev meloodiaelement 10.sajand võeti kasutusele noodijooned ühest kuni kümne jooneni. 11.sajandil võeti kasutusele kompakne joonesüsteem Guido Arirrost Helikõrgusi kasutavad nii jooned, joonepead, joonevahed. Tänapäeval 5-jooneline 12.sajand ilmusid neumadele neljakandilised noodipead. Silpnimeussed-Guida.a..... Ut,Re,Mi,Fa,Sol,La ILMALIK MUUSIKA Laulmine ja pillimäng väljaspool kirikuid ei vajanud kirja pandud
· Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. 9. sajandist. Noodikiri tekkis kloostrites, et vaimulikud saaksid kirja panna liturgilisi tekste ja laule. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guide Arezzost. 12. sajandil ilmusid neumadele noodipead kvadraatneumad ja see võimaldas kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Traditsioonilisi tekste laiendati sel moel, et ühel häälikul kõlanud pikkade kaunistuste kohale pandi kommenteeriv või poeetiline tekst. Troopide baasil tekkis 10. saj paiku keskaja kirikumuusikale väga iseloomulik zanr liturgiline draama.
sajandil. Gregooriuse koraale hakati üles kirjutama Karl Suure ajal 8.sajandil. Tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu Frangi suurriigi territooriumil, kuna tekste ja meloodiaid oli määratu hulk. Kirjutati neumade abil. Noodikirja areng: 8.-9.saj kasutusel neumad (märgiti punktidena teksti kohale) 10. saj kasutusel 1. noodijoon (määras FA noodi, oli punane) 11. saj jõuti 4 noodijooneni (värvilised). Guido Arrezzost 12. saj neumadele ilmusid kandilised noodipead 13. saj esineb juba 5-jooneline noodijoonestik Liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus, kus kogu tekst esitati lauldes Müsteerium piiblianeline etendus, kus kõnelised osad vahelduvad lauludega Keskaegne ilmalik laul Goljaarid ehk vagandid olid rändavad üliõpilased. Nende tuntuid luulekogumik on "Carmina Burana", mis koondab armu- ja joogilaule, mis parodeerivad tolleaegseid kiriklikke hümne.
neidsamu neumasid eri kõrgustele, kasutades helikõrguse määramiseks noodijooni. Algul oli 2 noodijoont. Prooviti ka kuni 10 joone süsteemi. 11.saj. juurutas Guio Arezzost kompaktse joontesüsteemi - helikõrgusi tähistavad nii jooned kui ka nende vahed. Jooni oli 4-6. Guido Arezzost tõi helide kindlaid kõrgusi tähistavate tähtnimetuste (a, b, c, d, e, f, g) kõrvale suhtelist kõrgust märkivad silpnimed (sarnane JO-LE-MI-süsteemile). 12.saj. ilmusid neumadele kandilised noodipead. Troop traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Väga paljudesse liturgiatekstidesse kiiluti uusi, lühemaid ja pikemaid lõike, algteksti õpetlikke ja poeetilisi kommentaare. Palju troope loodi suurtes laulukeskustes. Troopidest arenesid omaette laulud. Näiteks varased sekventsid olid alleluia-laulude pikadele vokaliisidele loodud troobid. Liturgiline draama pikemad dialoogid, mis kujunesid tähtpäevade jaoks sellistest troopidest.
Responsoorium- keeruline laul, väga palju kaunistusi Mazoor ja minoor helilaad kjunesid välja Itaalias ning Roomas 16. Saj Gregoriuse koraal- hakati ülesse kirjutama 8. saj , neumaad'ides(-keskaegsed muusika märgid) Noodikirja areng 8. saj tekkis vajadus ühtse noodikirja järgi, et laulud säiliksid, lauldaks ühtlaselt ja samamoodi 8.-9. saj- pandi muusikat kirja neumad'ides 10.saj- märgiti helikõrgusi 11.saj- joone süsteem 12.saj-neumad'ele ilmusid kandilised noodipead 13.saj- hakati kasutama kaunistust troop Keskaegsete laulude autoreid ei teata kuna polnud noodikirja (Leoninus , Perotinus) Liturgiline draama: Liturgilie draama- jumalteenistuslik etendus Müsteerium- salajane jumala teenistus Ars longa, vit brevis est. Kunst on pikk aga elu lühike Vaimulik muusika levis kirjalikult Keskaegne ilmalik laul Levis suuliselt ( st. teatakse sellest vähem) Goljaarid e. vagandid- rändavad üliõpilased, teenistuseta vaimulikud
Aamen. Gregoriuse laul ❁ ladinakeelne, harva tõlgitud, proosatekstiga ❁ esituslaad on saateta, laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp, koor. ühehäälne ❁ vahetult tekstist sõltuv rütm - ilma perioodilise rütmikorralduseta, taktimõõduta ❁ väheliikuv meloodika ❁ Gregoriuse koraale hakati üles kirjutama 8.-9. saj neumadega. 11. saj paigutati neumad noodijoonestikule. 12. saj ilmusid neumadele kandilised noodipead ❁ keskaegsete laulude autoreid ei teata kuna suulise traditsioonina ei antud edasi autori nime ning tänu noodikirja puudumisele tekkis palju muutusi laulus Liturgiline draama ✾ liturgiline draama on treatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik ✾ müsteerium on dramatiseeritud etendus, mis põhines samuti
võimaldas ühtlustada liturgilist laulu tohutul territooriumil. 8.-9. saj esimesed noodikirja näited. # neumad noodimärgid, mis tähistasid 1-4 helist koosnevad meloodiaelementi. 10. Saj katsed märkida üles helikõrgusi 11. Saj Guido Arrezost võttis kasutusele esimese kompaktse joontesüsteemi. Heli kõrgusi reguleerisid jooned ja vahed. Joonte arv sõltus otstarbest. Võttis kasutusele nootide täht ja silpnimetused. 12. Saj neumadele ilmuvad kandilised noodipead. 9.-12. Saj, mil kirikulaulu suuline traditsioon muutus kirjalikuks, ilmus uus loomingumeetod troop - traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. 3. Liturgiline draama #Liturgiline draama usuline etendust, tähtsate jumalateenistuste aegu vaimulike poolt jumalakodades. Kanti ette vaimulike poolt dialoogi vormis, lauldes. Esimene ooperi eelkäija. #Müsteerium öösiti korraldatud pidustus jumala auks. 4. Keskaegne ilmalik laul 13
meloodia märkimiseks, kirjutati teksti kohale, hiljem noodijoonele 8.saj Esimene noodijoon tuli kasutusele 10.saj., see oli punane. 11.sajandil jõuti 4 noodijooneni, mis olid värvilised. Seoses mitmehäälsuse tekkimisega tekkis uus kompakne noodijoonte süsteem, millele pani aluse Guido Arezzo-> neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed 12.saj ilmusid neumanootidele kandilised noodipead e vandraatneumad; täpsed helikõrgused 13. saj. loobuti neumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust. 14. saj. esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik, kuid notatsiooni areng ei olnud veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. SUULINE KULTUUR-> KIRJALIKUKS KULTUURIKS
Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. 9. sajandist. Noodikiri tekkis kloostrites, et vaimulikud saaksid kirja panna liturgilisi tekste ja laule. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guide Arezzost. 12. sajandil ilmusid neumadele noodipead kvadraatneumad ja see võimaldas kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Traditsioonilisi tekste laiendati sel moel, et ühel häälikul kõlanud pikkade kaunistuste kohale pandi kommenteeriv või poeetiline tekst. Troopide baasil tekkis 10. saj paiku keskaja kirikumuusikale väga iseloomulik zanr liturgiline draama
territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. 8.-9.sajand neumad kirjutati sõnade kohale, noodijooni ei tuntud, need tähistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente 10.sajand neumad kirjutati eri kõrgustele, kasutusele võeti noodijooned (2-10) 11.sajand kasutusele võeti 4-jooneline joonte süsteem, kindlatele kõrgustele vastasid tähtnimetused, 6-noodiline tõusev helirida (ut, re, mi, fa, sol, la) 12.sajand neumadele ilmusid noodipead, noodimärgid hakkasid tähistama üksikhelide täpseid kõrgusi 13.sajand 1260. aastal loodi uus notatsioonisüsteem neumadest loobuti, iga noot tähistas üht heli. Iga noot ja paus sai kindla vältuse, ka kindlad arvulised suhted: maxima à longa à brevis à semibrevis à minima Ilmalik muusika 9. Miks hakati ilmalikku muusikat kirja panema alles 11.-12. sajandist?
Visatakse kirikust välja, lauldakse kirikust väljaspool edasi. Noodikirja areng. 1 etapp (vanim) – neuma – märk, millega tähistati väikest helide gruppi (1-4 heli), rütm on väga täpne. Kasutati 7-8. sajandil. 2 etapp – kaks noodijoont (punane ja roheline) 3 etapp – kuni 10 erinevat noodijoont 11 sajand: munk Guido (Arezzost pärit) võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed 12 sajand: võetakse kasutusele kandilised noodipead 13 sajand: meenutab meie omi Ilmalik muusika Pole jälgi, kirjapanek puudub. Esimesed noodid seotud rüütlimuusikaga. Muusikal eriline koht, kui rüütel muutus tundlikuks seoses südamedaamiga. Lauldi serenaade, mis on kirja pandud. Rüütel laulis oma kangelastegudest, tunnetest. Rüütlilaulik – sai olla ainult see mees, kes oli sünnist rüütliseisus. Hiljem lihtsam rahvas, sest rüütel palkas inimese kes laulis kui ta ise
1. Millal tekkis vajadus ühtse noodikirja järele ja miks? 8. sajandil, kui olid kujunenud suurriigid ning tekste ja meloodiaid oli nii määratult palju, et inimestel ei olnud võimalik neid ilma kõrvalise abita mäletada. 2. Koosta noodikirja arengust lühiülevaade. 8.-9. sajand noodimärkidena kasutati neumasid. 10. sajand prooviti märkida üles helikõrgusi. 11. sajand noodijoontele kirjutati ikka neumasid. Kompaktne noodistsüsteem. 12. sajand neumadele ilmusid kandilised noodipead. 13. sajand rütmika: iga noot ja paus sai kindla vältuse. Liturgiline drama liturgiline draama keskaegne draamazanr. Gregoriuse koraali laiendustest kujunenud piibliteemalised dialoogid, mis olid poeetilised ja mida lauldi ettekandes. müsteerium piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Keskaegne ilmalik laul 1. Miks on keskaja ilmalikust muusikast vähem informatsiooni kui vaimulikust? See oli pikka aega suuline traditsioon
Paulus Diaconus (8. saj) Helikõrguste tabamise hõlbustamiseks võeti muusikaõpetuses kasutusele ka nn Guido käsi, kus 20 erinevat sõrmeliigest seati vastavusse tollase helisüsteemi 20 heliga. Ilmselt sai koorijuht spsteemi osutades lauljatele kergemini meloodiaid õpetada. Nn. Guido käsi 12. sajandil ilmusid neumadele kandilised noodipead ja noodimärgid hakkasid tähistama üksikhelide täpseid kõrgusi. Alles nüüd on võimalik laulda noodist tundmatut meloodiat, varem oli noodikiri olnud eelkõige mälule toeks. Esimese aastatuhande algul toimus seega lääne muusikakultuuris väga oluline muutus: suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks, seega tekkis eeldus kunstmuusika loomiseks. Ilmalik muusika, rüütlipoeesia ja rüütlilaulikud
pärit muusikateoreetikut Guido Arezzost. Temal oli 4 joont, iga joon ja vahe asusid üksteisest tertsi kaugusel. F-joon punane ja c-joon kollane. Guido arendas edasi ka noodilugemist, võttes kasutusele silpnimede süsteemi, mis on tuletatud lauljate kaitsepühaku Johannese auks loodud hümni esimese salmi esimestest silpidest. ut, re, mi, fa, sol, la, si. (hiljem asendus ,,ut" tänapäevase ,,do"-ga). 12. saj.-l lisati neumadele kandilised noodipead ehk kvadraatneumad. Nüüdsest sai kõiki helikõrgusi märkida täiesti täpselt (kvadraatkirjas ruudu-, saksa kirjas rombikujulised). Arvatavasti toimusid muutused ka esituslaadis: nii vabu kui etteantud kaunistusi jäi vähemaks. Vabalt muutuvast suulisest traditsioonist oli saanud kirjalik. 13.saj. 1260 lõi Kölni Franco uue notatsioonisüsteemi - neumadest loobuti, iga noot hakkas tähistama üht heli. Iga noot ja paus sai kindla vältuse, ka kindlad arvulised suhted:
neumasid eri kõrgustele, kasutades helikõrguse määramiseks noodijooni. Joonte arv võis olla väga erinev. 11. sajandi tähtsamaid muusikateoreetikuid Guido Arezzo kujundas välja u 992-1050 lõpuks kompaktse noodisüsteemi, mis on kasutusel tänini. Samuti töötas ta välja õpetuse kergemaks noodilugemiseks, luues kindlaid kõrgusi tähistavate tähtnimetuste süsteemi. Oluline muutus noodikirjas toimus aga 12. sajandil. mil neumadele ilmusid kandilised noodipead Need nn kvadraatneumad märkisid nüüd kõiki helikõrgusi täpselt. Samas vähenes aga neumatüüpide hulk ja arvatavasti toimusid muutused ka esituslaadis: nii vabu kui ka ettekirjutatud kaunistusi jäi vähemaks. Seega oli vabalt muutuvast suulisest traditsioonist saanud kirjalik. 4 Üks suulise traditsiooni (näiteks ka rahvalaulu) omapära on see, et kunagi ei saa me kõnelda laulude autoreist
Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide
saj. ning oli seotud Frangi suurriigi kujunemisega-see riik lõi esimesena võimaluse ja vajaduse ühtlustada kirikulaul suurel territooriumil. Kasutusele võeti neumad ja 11. saj alguses Guido Arezzost poolt noodijooned. Sama mees arendas välja ka tähtnimetuste kõrvale ka 2 silnimed, mis olid võetud kaitsepühak Johannese auks loodud hümni esimesest salmist (ut-re-mi-fa-sol- la). 12. saj ilmusid neumadele kandilised noodipead. 9-12. saj muutus kirikulaulu suuline traditsioon aegamisi kirjalikuks ja tekkis loomingumeetod troop- traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. I aaastatuhande lõpul sündis pikkadest troopidest dialoogid, milles sündis liturgiline draama. Keskaegne ilmalik laul Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks olid goljaarid ehk vagandid-rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimlikud. Suurim vagandiluule kogu on „Carmina Burana“. Kõige enam on sälilinud