Seepärast peavad ruumis olema ühte liiki pistikupesad. Enamikus Euroopa riikides on tavalise isolatsiooniga (0-klassi) elektritarviti keelatud, nende asemel on kasutusel ohutuma ehitusviisiga tarvitid. Välisriikides valmistatud kodumasinate, triikraudade, kohvikeetjate jms. tarvitite pistikud tihti kodude tavalistesse pistikupesadesse ei sobi. Peamiselt tuleneb probleem sellest, et olemasolevate pistikupesade näol on tegemist seadmepistiku nimivoolust väiksema nimivooluga pistikupesadega. Pistikupesade kontaktid ja võimalik, et ka rühmaliinid võidakse jämedamate harudega pistikutega varustatud seadmete kasutamisel üle koormata ja kutsuda sellega esile tuleohu. Tihti aitab siin olemasolevate pistikupesade asendamine standardikohase nimivooluga (16 A) pistikupesadega. Tavainimene ise pistikupesi asendama asuda ei tohi, kuna vääralt tehtud töö võib tuua endaga kaasa õnnetuse. Tingimata tuleb kõik elektritööd, peale
blokeerivad käivitusnupu. Iseennistuv surunupplüliti normaalselt suletud kontaktidega on elektriahela element, mis on ettenähtud elektrimagnetilise lüliti (kontaktori, relee) elektriahela väljalülitamiseks. Sulavkaitsmete valik Lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamisel tekib paari esimese sekundi vältel tugev käivitus-vool. Ik=(4,5...6.5)In Kui sulavkaitsmete nimivool Isk oleks võrdne mootori nimivooluga In, rakenduks kaitse mootori käivitamisel. Kui Isk võrduks käivitusvooluga Ik, oleks kaitse liiga tugev ja kaitseks mootorit halvasti. Lühisrootoriga kolmefaasilise asünkroonmootori sulavkaitsmete nimivool Isn valitakse normaalsete käivitustingimuste puhul Ik sn 2,5 Raskete käivitustingimuste korral Ik sn 1,6...2 Kui käivitusvool Ik ei ole teada, arvestame, et see võrdub viiekordse mootori nimivooluga.
Elektrikapp Elektrikapp e elektrikilp suletav elektrikomponentidega metallkast, mis elektri jaotamiseks madalpingetarbijate ( 50 kuni 1000 volti ja alal pingel 75 kuni 1500 volti talitlev elektriseade) hoonetes (majas ja korteris). Elektrikilbil võib olla erinev otstarve (liitumiskilp, sisestuskilp, arvestikilp, jaotuskilp, rühmakilp, korrusekilp). Elektri kilbil on mitmesugused lülitid, mis liigvoolule reageerivad erineva nimivooluga- kaitselülitid, rikkevoolu kaitselülitid, juhtimis- ja signalisatsiooniseadised, liitumiskilbis ka elektriarvestid. Elektrikilbi erinevad lülitid Automaat kaitselüliti e kaitselüliti- On lüliti, mis vooltugevuse suurenemisel, näiteks ülekoormuse või lühise korral vooluahela automaatselt katkestab. Automaat kaitselüliti tööpõhimõtte on vool välja lülitada, kui tekib kõrvalekalduv vool- liigvool.
2.1 A-klass A-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektri- ja käidutöid ning teha tehnilist kontrolli mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldises. 2.2 B-klass B-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektri- ja käidutöid ning teha tehnilist kontrolli madalpingelises elektripaigaldises. 2.3 B1-klass B1-klassi pädevustunnistus annab õiguse: Juhtida elektripaigaldise ehitustöid madalpingelises elektripaigaldises peakaitsme nimivooluga kuni 63 A, välja arvatud projekteerimise ja tehnilise kontrolli töid olla käidukorraldaja madalpingelises elektripaigaldises peakaitsme nimivooluga kuni 250 A 2.4 C-klass C-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida madalpingelise elektriseadme, kuid mitte elektripaigaldise, remonditöid. 3 HARIDUS- JA TÖÖKOGEMUSNÕUDED A-klassi pädevustunnistuse taotlemiseks peab isik sooritama pädevuseksami ja omama vähemalt:
sekundaarpoolest primaarpoole toiteahelasse üle ilma oluliste muutusteta kõikide mähiste ühendusskeemide juures? Pärijärgnevuskomponent; vastujärgnevuskomponent. Trafo pingemuutus on määratud tühijooksupinge ja tööpunkti pinge aritmeetilise vahega; sõltub sekundaarvoolu faasinihkenurgast; sõltub sekundaarvoolu suurusest; sõltub reaktiivvõimsusest kompensatsioonist. Trafo lühiskatsel võetakse vool võrdseks nimivooluga. Trafode paralleeltöö vajalikud tingimused Afaas ühendada Afaasiga; ülekande suhted võrdsed (sekundaar ja primaar nimisuurused võrdsed); trafode lühispingete väärused võrdsed. 220/36V trafo, mis võrku võib lülitada primaarmähise? 36V; 220V. Euroopa trafo 230/12V 50Hz viidi USAsse. Kas saab kasutada pingel 240V 60Hz? Saab pikaajaliselt, võib lühiajaliselt. Nimisuurusega vahelduvpingele lülitatud reaalse trafo tühijooksuvool on mittesiinuseline vool;
3.2008 Juhendaja: Töö esitatud (kuup.): R.Teemets 30.04.2008 AAR3340 Elektriaparaadid Töö nr: 1 KAITSELÜLITITE KATSETAMINE Töö eesmärk: Kasutatud seadised: Tutvuda tänapäeva elumajades ABB kaitseaparaatide stend, C, K, D, Z tüüpi 6 kasutatavate kaitseaparaatidega, amprise nimivooluga kaitseaparaadid. nende ehituse, tööpõhimõtete ja kasutamisvõimalustega. Anda ettekujutus elektriskeemidest ning elektrilisest montaažist ning uurida katseliselt kaitseaparaatidega elektrilisi parameetreid. 1. Katsetulemused: C- ja K-tüüpi kaitselülitite katsetulemused. C6 K6
Sulavkaitsme rakendumisaeg sõltub voolutugevusest mida tugevam on vool, seda kiiremini sular läbi põleb. Erinevad vooluahelad vajavad erinevaid sulavkaitsmeid. Sellele vaatamata on neil sarnased põhiosad: sular, sularihoidik või kandur või kest, kontaktid ja kaarekustutusseade või kaare kustumist võimaldav keskkond. Sulavkaitsmed Sulavkaitsme olulisim tunnusjoon on rakendumistunnusjoon sulari sulamiskestuse sõltuvus voolutugevusest. Tüüpilised 16, 40 ja 100 A nimivooluga sulari rakendumistunnusjooned. Sulavkaitsmed - põhinõuded 1. Sulavkaitsme rakendumistunnusjoon peab paiknema kogu ulatuses kaitstava objekti rakendumistunnusjoonest allpool. Sulavkaitsmed - põhinõuded Reaalselt aga sageli need tunnusjooned lõikuvad ja osutub, et piirkonnas A kaitse ei toimi, piirkonnas B aga toimib. 1 sulavkaitsme ideaalne rakendumistunnusjoon 2 kaitstav objekt 3 sulavkaitsme tegelik tunnusjoon Sulavkaitsmed - põhinõuded 2
(elektrotermiline ja elektromagnetiline) vabasti. Kaitselüliti elektromagnetiline vabasti rakendub elektrotermilise vabasti 12 kordsel nimivoolul. Liigkoormuse korral kui tarbijavool ületab kaitselülitite nimivoolu umbes 25%, paindub bimetallriba, vabastades mehhanismi riivi ja katkestades voolu s.t. kaitselüliti lülitub automaatselt välja. 14. Milline on juhtmetel või kaablile soovitatav vool võrreldes kaitseaparaadi nimivooluga? · On soovitatav, et juhtmele või kaablile lubatav vool oleks kaitseaparaadi nimivoolust kuni 25% suurem. 15. Millised on nõuded valgustite paigaldamisel ohtlikesse ruumidesse, milline peab olema juhtmestik ,kuidas paigaldatakse lülitid? · Ohtlikes ruumides tuleb valgustite ja teiste aparaatide metallkered üldise korra kohaselt maandada. Nendes ruumides peab juhtmestik olema võimalikult lühike ja lüliti tuleb ruumist välja viia. 16
Sulavkaitsmed. Koosnevad kaitsmealusest põhjakontakti ja huulikkontaktiga, põhjarõngast, sulariga kaitsepadrunist ning kaitsmepeast. Liigvoolu korral katkestavad sulavkaitsmed voolu sulari läbipõlemise teel, seejuures lühisel kiiresti, liigkoormusel aeglasemalt. Seetõttu kasutatakse neid enamasti lühise kaitseks. Sulavkaitsme nimivoolule vastav koormusvool on tagatud põhjarõngas oleva augu läbimõõduga, see tähendab, et ei saakasutada ettenähtust suurema nimivooluga padrunit Kaitselülitid. Liigvoolukaitselülitid kaitsevad elektripaigaldisi ja tarviteid nii lühise kui liigkoormusvoolu eest. Kaitselülitis on elektromagneetiline vabasti, mis rakendub lühisel ja bimetallvedruga elektrotermiline vabasti, mis katkestab liigkoormusvoolu. Liigkoormusel termovabasti kuumenev bimetallvedru paindub, seadekruvi liigutab pöörikut, kangi ots vabaneb riivistusest ja vedru-kang-lülitusmehhanismi kaudu peakontaktid lahutuvad ning katkestavad vooluahela.
P-Mõõteseade Q-Lahutuseade R-Takisti T- Trafo U- Umformer V- Pooljuhtelement QF-Peakaitse KM-Jõukontaktor KA-Abirelee Takistuse näited: Sümbol + järjekorranumber F1; K4; S3 Grupi nr + Sümbol + Järjekorra nr 1S1; 3F10; 3M2 Lühismootoriga asünkroonmootorite käivitamisel tekiv paari esimese sekundi vältel tugev käivitusvool. = (4.5...6.5) I Kui sulavkaitse nimivool oleks võrdne mootori nimivooluga, siis rakenduks kaitse mootori käivitumisel. Kui sulavkaitse nimivool võrduk käivitusvooluga, oleks kaitse liiga tugev ja kaitseks mootorit halvasti.
200 4. Mida tähendab ampermeetrile märgitud tingtähis ja mille poolest erineb selle 5 ampermeetri lülitus ilma sellise tähistuseta mõõteriista omast? Missuguseks kujuneb selle ampermeetri mõõtepiirkond voolutrafota lülitamisel? 5. Kuidas muutub ampermeetri mõõtepiirkond, kui valida talle teistsuguse nimivooluga šunt, kuid millel on endine nimipingelang? Missuguseid mähiseid sisaldab vattmeetri mõõtesüsteem ning kuidas need lülitatakse vooluringi? 6. Mida tähendavad vattmeetril tärnikestega tähistatud klemmid ja kuidas neid arvestada vattmeetri lülituse koostamisel? 7. Kuidas laiendatakse vattmeetri voolumõõtepiirkonda? 8. Missugusel tingimusel saab vahelduvvoolu aktiivvõimsuse määrata volt- ja ampermeetri näituse põhjal? 14
vooluringi? 3. Kirjeldada ampermeetri lülitust voolutrafoga ja -sundiga. 200 4. Mida tähendab ampermeetrile märgitud tingtähis 5 ja mille poolest erineb selle ampermeetri lülitus ilma sellise tähistuseta mõõteriista omast? Missuguseks kujuneb selle ampermeetri mõõtepiirkond voolutrafota lülitamisel? 5. Kuidas muutub ampermeetri mõõtepiirkond, kui valida talle teistsuguse nimivooluga sunt, kuid millel on endine nimipingelang? Missuguseid mähiseid sisaldab vattmeetri mõõtesüsteem ning kuidas need lülitatakse vooluringi? 6. Mida tähendavad vattmeetril tärnikestega tähistatud klemmid ja kuidas neid arvestada vattmeetri lülituse koostamisel? 7. Kuidas laiendatakse vattmeetri voolumõõtepiirkonda? 8. Missugusel tingimusel saab vahelduvvoolu aktiivvõimsuse määrata volt- ja ampermeetri näituse põhjal? 9. Formuleerige Ohmi seadus. 10
lüh. MCB - Miniature Circuit Breaker): ühepooluselistest kinnistest moodulitest (mis sisaldavad eneses enamasti termomagnetilist vabastit, lahutusmehhanismi, kontakte ja kaarekustutusseadet) kokkupandud kaitselüliti, tänapäeval tavaliselt hõlpsalt monteeritav DIN-montaazilatile. Kaitselüliti mitmesugused lisaseadmed (abikontaktid, täiendavad vabastid jne.) on monteeritavad kaitselüliti külge. Nimivoolude vahemik 0,1 A - 125 A, (Viimasel ajal on hakatud valmistama ka väiksema nimivooluga (kuni 32A) ühe standardmooduli (18 mm) laiuseid kaitselülitid, mis on kahepooluselised. 2010 aastal jõudsid neist Eesti turule juba ka sellised, mis sisaldavad samas 1 mooduli laiuses korpuses ka rikkevooluvabastit.) Kompaktkaitselüliti (ingl. lüh. MCCB - Moulded Case Circuit Breaker): ühes kompaktses korpuses paiknev enamasti mitmepooluseline kaitselüliti, elektrikaare kustutamine toimub kaitselüliti sees. Erinevad lisaseadmed on enamasti monteeritud (või on
Skeemielementide tähised ...koosnevad ladina tähtedest ja numbritest mis kirjutatakse ilme vaheteta ritta elemndi liigtöhis on üldjuhul ühetäheline, kuid täpsustatud tähis koosneb mitmest tähest. Mootori käivitusvool lühismootoriga asünkroonmootorite käivitamisel tekib paar esimese sekindu vältel tugev käivitusvool Jk=(4,5-6,5) Jn Jk mootori käivitusvool amprites Jn mootori nimivool amprites Sulavkaitse mootorikaitsena kui sulavkaitse nimivool Jsk oleks võrdne mootori nimivooluga Jn siis rakenduks kaitse mootori käivitamisel kui Jsk võrduks käivitusvooluga Jk oleks käitse liiga tugev ja ei kaitseks mootorit halvasti Sulavkaitsme valik Jsn=Jk/2,5 normaalsel käivitustingimustel Jsn=Jk/1,6-2 rasketel käivitustingimustel Teadmata käivitusvool kui käivitusvool ei ole teada Jsn= 5xJn Raskendatud tingimused Jsn=(3,13-2,5) Jn TÖÖ NR.2 Elementide tähised elektriskeemis A Seade (võimendi,telejuhtitav seade, releelise kaitse)
Liitumispunkt- · tarbija ühendamine elektrivõrguga · asukoht mööratakse tarbija ja võrguettevõtte vahelise lepinguga Liitumiskilbi asukoht- · õhuliini mastil · kaablivõrgu korral tänaval(eramu) · suurtel kajadel keldris või välisseina ääres Peakaitse liitumispunktis- · C- tunnusjoonega automaatkaitse · Aeglase toimega gG- tüüpi sulavkaitse · Peakaitsme suurus on määratud lepinguga Kilbisisene juhtmestik peakaitsme nimivooluga: · Kuni 16A- 6mm2 · Kuni 63A- 16mm2 · Kuni 100A- 25mm2 Juhtmete materjalik on vask Mõõtekilp- · Sisend transiitkilbist või liinist · 1 pealüliti · Arvesti · Väljund tarbija elektriseadmetesse Mõõtekilp kuulub võrguettevõtjale ja on lukustatud Mõõtekilp välistingimustes · Valmistatud ilmastikukindlast materjalist · Omama soovitavalt UV- kindlat värvikatet · Olema ventileeritav
Ühefaasilise trafo teooria kehtib kolmefaasilise trafo ühe faasi kohta. Trafosid iseloomustatakse nimisuuruste kaudu. Trafo nimivõimsus Sn on tema võimsus sekundaarklemmidel, avaldatuna näivvõimsuse ühikutes (VA, kVA või MVA). Trafo primaar- ja sekundaarnimipinge on trafo primaar- ja sekundaarmähiste pinge. Nimivool on määratud antud nimivõimsuse ja pingega. Nimisagedus on jõutrafodel tavaliselt 50 Hz. Trafo töötab nimikoormusel, kui ta on koormatud nimivooluga. 12. Trafo töötamispõhimõte. 13. Kaod trafodes ja nende määramine Trafodes esinevad kaod on ümbermagneetimiseks kulunud kadu ehk hüstereesikadu, trafo südamikus tekkiv pöörisvoolukaod, neid nimetatakse terasekadudeks. Terasekadu trafo südamikus Pt = F ( f 2 , B 2 ) Terasekadu sõltub sageduse ruudust ja magnetvoo tiheduse ruudust. Tühijooksu saab kasutada teraskadu määramiseks. Võimsust, mis läheb mähises
C=0.001A/jaot. Leida ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks kuni I=300A vajaliku sundi takistus RS ja sellele vastav konstant CRS. Antud: Ra=0.3 n=150 jaotust C=0.001A/jaot I=300A Leida: RS - ? CRS - ? Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine vahelduvvoolul Elektromagnetilistes ampermeetrites läbib kogu vool mõõtemehhanismi mähist. Mõõtemähis valmistatakse juhtmest, mille ristlõige on määratud nimivooluga (5A või harvem 1A). Ampermeetri mähis omab nii aktiiv- kui reaktiivtakistust ning sellest tekkiv pingelang on küllaltki suur - 400mV piires. Sellel põhjusel ei ole sundi kasutamine otstarbekas. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks on kaks võimalust: mähiste sektsioneerimise teel, voolutrafo abil. Mitmepiirkonnaliste ampermeetrite mähised koosnevad jadamisi ühendatud sektsioonidest.
Mõne elektriaparaadi (N: pingetrafo) valikul tuleb täita ingimus: U n = U SN Ekspluatatsioonis on lubatud aparaadi tööpinge suurendamine kuni 10...15% nimipinge suhtes. Elektriaparaatide valikul nimivoolu järgi on tingimuseks: I n I max,,töö , kus In aparaadi nimivool, A; Imax,,töö aparaadi maksimaalne töövool. Aparaadi nimivooluga, mis antakse ümbruskonna arvutuslikul temperatuuril 0=35 0C, on määratud aparaadi lubatav soojenemine. Kui tegelik ümbruskonna temperatuur ´0 korrigeerida valemi järgi: 35 0C, tuleb aparaadi nimivoolu lub - ´0 I ´n = I n , kus lub - 0 In korrigeeritud nimivool.
nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega; 2) igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine; 3) rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine; 4) eramu või korteri sulavkaitsmete vahetamine ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega; 9 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 5) valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine; 6) pinge kontrollimine indikaatoriga; 7) kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti
nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega; 2) igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine; 3) rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine; 4) eramu või korteri sulavkaitsmete vahetamine ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega; 5) valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine; 6) pinge kontrollimine indikaatoriga; 7) kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine pingevabas olukorras; 8) kaitsejuhita kohtkindla valgusti (näiteks laevalgusti) valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras;
nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega; 2) igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine; 3) rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine; 4) eramu või korteri sulavkaitsmete vahetamine ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega; 5) valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine; 6) pinge kontrollimine indikaatoriga; 7) kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine pingevabas olukorras; 8) kaitsejuhita kohtkindla valgusti (näiteks laevalgusti) valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras;
I = 0,2A Re Ue + 24V _ UL HL1 Joonis 5.13. Eeltakisti kasutamine toiteallika pinge alandamiseks. Eeltakistit kasutades on võimalik vähendada toiteallika pinget tarbija jaoks lubatava määrani. Vaatleme näitena 6V nimipingega ja 0,2A nimivooluga hõõglambi toitmist 24V allikast (joonis 5.13). Eeltakisti Re tuleb siin valida nii, et sellel tekiks 0,2A voolu korral pingelang 24V 6V = 18V: U e 18V Re = = = 90W I 0,2 A 5.1.9. Pingejagurid. Praktikas tuleb vahet teha koormamata pingejaguri ja koormatud pingejaguri vahel. I
Mootori nimipingest kõrgem toitepinge suurendab mootori voolu ja see põhjustab samuti mähiste ülekuumenemist. Eriti tugev mähiste ülekuumenemine tekib kolmefaasilise mootori ühe faasi katkemise korral. Kui lülitada mootor võrku, mille üks faas on katkenud, siis mootor ei käivitu, kuid selle kahte faasi läbib 4 6 kordne nimivool. Kui aga faas katkeb mootori töötamise ajal, töötab mootor edasi 2 5 kordse nimivooluga. Viiekordse nimivoolu korral tõuseb aga mähise temperatuur ligikaudu 14 0 C sekundis. Eeskirjad nõuavad elektrimootori kaitsmist lühisvoolude ja liigkoormuse eest. Kaitseseadmeteks on sulavkaitsmed või kaitselülitid (automaadid), mis ühendatakse tavaliselt toite- ja jaotusliinide algusesse. Sulavkaitse ei kaitse elektrimootorit (elektrivõrku) liigkoormuse eest. 6A korkkaitse talub 1,7 kordset, padrunkaitse isegi 2,6 kordset kestvat ülekoormust
väike 2 - 10% nimivoolus siis tavaliselt vases kaod tühijooksul jäetakse arvestamata. lühiskatse lühiskatset tehakse mõnigate trafo iseloomustavate andmete saamiseks kuna lühis on trafole ohtlik siis soovitataks katset madalal pingel jälgides, et trafolt läbiv vool ei tohi ületada nimivoolu. Pinget mille juures voolud lühistatud trafo mähistes võrduvad nimivooluga, nimetatakse nimilühispingeks ja väljendatakse tavaliselt primaarnimipinge protsendites. 8.)trafo pinge reguleerimine Tavaliselt jõutrafodel pinge on reguleeritav +-5%, et sellist pinge reguleerimist saavutada on trafo mähistel lisaväljavõtted. Tavaliselt trafodel pinget reguleeritakse trafo pinge vabas olekus kuid kasutatakse ka pingereguleerimist kui trafo on pinge all sel juhul lisatakse trafole ümber lülimiseks lülitite komplekt. 9
- phi (0 P Pmin); - pooltipp (Pmin < P < Pk); - tipp (Pk < P Pmax). Aasta koormusgraafikute puhul kasutatakse titeteguri asemel sagedamini maksimumkoormuse kasutusaja mistet: . 2.5. Arvutuslik koormus Arvutuslik koormus on ks projekteerimise phinitajatest, selle jrgi valitakse toiteseadmeid ja lbilaske-elemente elektrivarustuses. ksiku elektritarbija puhul arvutuslik koormus vrdub tarbitava nivvimsusega ja arvutuslik vool nimivooluga. , seega ei ole mingeid probleeme toiteliini ja selle aparatuuri valikul. Probleeme ei ole ka elektritarbijate grupi puhul, mis ttavad teineteisega koosklas. Sel juhul koostatakse koormusgraafikud ja leitakse 30-minutiline maksimumkoormus: kus kk I - koormatuse tegur ja n - elektritarbijate arv grupis. Elektritarbijate grupi sltumatu t puhul leitakse tenosuslikult kige koormatuma vahetuse koormus. Elektritarbijate suure hulga puhul, kui nende omavaheline koost on tielikult
6.15 Võimsustegur Võimsuskolmnurgast on teada, et S = P2 +Q2 S näivvõimsus voltamprites (VA) P aktiivvõimsus vattides (W) Q reaktiivvõimsus varides (var) ja võimsustegur P cos = . S Näivvõimsuse ja faasinihkenurga kaudu on võimsuse avaldisteks P = S cos =U I cos Q = S sin =U I sin Võimsustegur cos on oluline näitaja elektrienergia ülekandel. Generaatori võimsus, kui ta töötab nimipingel Un nimivooluga In on seda suurem, mida suurem on võimsustegur cos . Võimsusteguri suurus sõltub tarvititest. Tarviti vool on seda suurem, mida väiksem on tema võimsustegur ehk teisiti öeldes: cos vähenemisel tarviti vool kasvab. See vool saadakse generaatorist juhtmete kaudu. Sama kasuliku võimsuse juures väike võimsustegur cos suurendab voolu juhtmetes. Seepärast püütakse võimsustegur hoida lähedane ühele. Reaktiivvool on vältimatult vajalik enamlevinud
Näivvõimsus on aktiivvõimsuse P ja reaktiivvõimsuse Q geomeetriline summa: S P 2 Q 2 . Võimsustegur näitab kui suur osa näivvõimsusest elektriahelas muutub kasulikuks ehk aktiivvõimsuseks. 18.Võimsuskolmnurk. Võimsustegur. Võimsuskolmnurgast on teada, et ja võimsustegur Näivvõimsuse ja faasinihkenurga kaudu on võimsuse avaldisteks Võimsustegur cos on oluline näitaja elektrienergia ülekandel. Generaatori võimsus, kui ta töötab nimipingel Un nimivooluga In on seda suurem, mida suurem on võimsustegur cos . Võimsusteguri suurus sõltub tarvititest. Tarviti vool on seda suurem, mida väiksem on tema võimsustegur ehk teisiti öeldes: cos vähenemisel tarviti vool kasvab. See vool saadakse generaatorist juhtmete kaudu. Sama kasuliku võimsuse juures väike võimsustegur cos suurendab voolu juhtmetes. Seepärast püütakse võimsustegur hoida lähedane ühele. Reaktiivvool on vältimatult vajalik
koormuse tõstmisel ning langetamisel rekuperatiiv- ja vastulülituspidurduses Ülesanne 6.4 Arvutada rööpergutusmootori 2H132M käivitustakistid analüütilisel ja graafilisel meetodil, kui töömasina takistusmoment on Mt = 0,75Mn. Käivitusastmeid on 3. Pn = 2,4 kW, Un = 220 V, nn = 1600 min-1, n = 0,77. 1600 nn = = 26,67 s-1. 60 Analüütiline meetod. Võtame ankruvoolu võrdseks mootori nimivooluga, kuna ülesandes puuduvad andmed ergutusmähise kohta. Pn 2400 I an = , I an = = 14,17 A. U nn 220 0,77 Ankruvool antud koormuse korral I t = 0,75 I an , I t = 0,75 14,17 = 10,63 A. Andmed ankrumähise takistuse kohta puuduvad, seetõttu võib selle arvutada ligikaudse valemiga
oleneb? 14.Mis on ventilatsioonikadu? Mis on hõõrdekadu? 15.Mida nimetatakse elektrimasina kasuteguriks? 16.Kuidas kasutegurit tähistatakse? 17.Kui suur on elektrimasinate kasutegur? 18.Millest sõltub elektrimasina kasutegur? 64. Asünkroonmootor 1. Mis tekitab kolmefaasilises asünkroonmootoris pöörleva magnetvälja? 2. Asünkroonmootor, ehitus, tööpõhimõte, kus kasutatakse? 3. Asünkroonmootorite liigitamine. 4. Kui suur on asünkroonmootori käivitusvool võrreldes nimivooluga? 5. Millest sõltub asünkroonmootori rootori pöörlemiskiirus? 6. Millest sõltub magnetvälja pöörlemiskiirus? 7. Kuidas saab muuta asünkroonmootori rootori põõrlemise kiirust? 8. Mida nimetatakse libistuseks? 9. Mida tähendab, mootor töötab mittesünkroonselt ehk asünkroonselt? 10.Kui palju jääb asünkroonmootori rootori pöörlemiskiirus magnetvälja pöörlemiskiirusest väiksemaks? 11.Kuidas muutub koormuse kasvamisega libistus? 12.Mida nimetatakse vääratusmomendiks
Häirekaitse elemendid sõltuvad tootvast firmad on kas väljaspoolt lisatavad või intergreeritud st. kontaktivaba lülitiga kokku ehitatud. Kontaktivabu lüliteid valmistatakse vooludele alates 0,5A kuni 100A. Neid valmistatakse ühe, kahe ja kolmefaasilistele. Lüliteid valmstav firmad toodavad ka standartseid radiaatoreid, kuid need on sovitatud nimikoormustele st. on kasutatavad siis kui kontaktivaba lüliti töötab kas nimivooluga või sellele lähedase vooluga. Kui aga reaalne vool on nimivoolust tunduvalt väiksem ei vajata enam nii võimsaid radiaatoreid ja võib läbi saada märksa väiksematega, mis võivad olla ka isevalmistatud, või kasutatakse radiaatoritene mingeid konstruktiivseid elemente. 5. Kolmefaasilised alaldid Suuremavõimsuslised alalispinge energia saamiseks ei sobi ühefaasilised alaldid, kuna nad tekitavad ebasümeetrilist koormust (Koormatakse üht faasi rohkem).
6.15 Võimsustegur Võimsuskolmnurgast on teada, et S = P2 +Q2 S näivvõimsus voltamprites (VA) P aktiivvõimsus vattides (W) Q reaktiivvõimsus varides (var) ja võimsustegur P cos = . S Näivvõimsuse ja faasinihkenurga kaudu on võimsuse avaldisteks P = S cos =U I cos Q = S sin =U I sin Võimsustegur cos on oluline näitaja elektrienergia ülekandel. Generaatori võimsus, kui ta töötab nimipingel Un nimivooluga In on seda suurem, mida suurem on võimsustegur cos . Võimsusteguri suurus sõltub tarvititest. Tarviti vool on seda suurem, mida väiksem on tema võimsustegur ehk teisiti öeldes: cos vähenemisel tarviti vool kasvab. See vool saadakse generaatorist juhtmete kaudu. Sama kasuliku võimsuse juures väike võimsustegur cos suurendab voolu juhtmetes. Seepärast püütakse võimsustegur hoida lähedane ühele. Reaktiivvool on vältimatult vajalik enamlevinud
ei kaitse tirootorit jrLhul Į:iri lülitussagedtļS on surir'(įile 60 tStikli tlttrnis) r,õi kLri a.janli inei_įsiinonrerrt kāivitirsploįSesSi kestei otļ Suul. Julrul ktri kaitselįiliti ja irrooti:li soojris1ikr-rc1 ajakorrstatrdicl pole kooskõĮas, võib kaitselüļiti rakendrrcta põlrjuseįa i,õi ttrltie reageertcia tlrootori liigkoon-riusele, kLri gi vabasti säte võrdub nimivooluga. Mitrnesuguste kaitseseacļnrete rakendunrist er'i põhj ustel näitab j ärgmine tabeļ. 'f abeļ 3.4 Kaitseseadmete rakenclutnine sõltuvaļt mootori ebanormaalsest talitirrscst
Viimased kolm võimsuskao liiki kasvavad koos muunduri väljundvõimsuse kasvuga. Juhtivuskadusid põhjustab voolu juhtiva pooljuhtseadise päripingelang PF =UF IF, kus IF pärivool ja UF pärivoolust sõltuv päripingelang, mis näidatakse arvväärtusena või IF =f(UF) kõverana. Kõige lihtsam on määrata juhtivuskadusid kasutades päripingelangu arvväärtust. Seda väärtust on parem kasutada siis, kui seadme töövool on ligikaudu võrdne nimivooluga. Pinge-voolu tunnusjoon määrab täpselt võimsuskaod. Tüüpiliste tööpunktide tarvis on päripingelangu eksponentfunktsioon lineariseeritud. Seadme jõudlustingimused peavad olema ühildatud rakenduse nõuetega. Jõupooljuhi nimisuurust on tavaliselt sobiv hinnata kõrgendatud temperatuuri puhul, mis on lähedane siirde maksimaalsele temperatuurile, ning kasutada neid väärtusi võimsuskadude arvutamiseks. Põhiliselt on tööpunkt nimikoormusel sõltumatu temperatuuriteguritest
annaabi.ee 
