Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
parameeter, käsklus, viimiseks, protseduur, alamprogrammid, osadeks, kasutatava, defineerimine, käsud, purge, kustutama, veateade, tähega, parameetrid, väärtusparameeter, lähteandmete, vastuste, muutma, väljakutsumine, algoritmiFunktsioonid Mida tähendavad järgmised mõisted? Milles seisneb mõistepaari erinevus ja milles sarnasus? 1. funktsioon ja protseduur Alamprogrammid jagunevad protseduurideks ja funktsioonideks. Funktsioonina saab vormistada üksnes sellist algoritmi, mis leiab täpselt ühe lihttüübi, viidatüübi või stringväärtuse. Protseduur on mõeldud mistahes töödeks: struktuursete väärtuste leidmine, joonistamine (graafikas) vms. Protseduur kutsutakse välja protseduurilausega, funktsioon aga funktsiooniviitega. Protseduur ja funktsioon on konstruktsioonilt sarnased: mõlema põhiosa on nn. plokk, mis koosneb kirjelduste osast ja lauseosast. 2. parameeter ja argument Parameeter esindab mingit väärtust, mida sa protseduuri välja kutsumisel peaksid andma. Ühte protseduuri saab defineerida kas mitte ühegi, ühe või enama parameetriga. Argument väljendab seda väärtust, mis antakse
Funktsioonid Nimi: Leia materjale internetist ning vasta küsimustele: 1. Mida tähendavad järgmised mõisted? 2. Milles seisneb mõistepaari erinevus ja milles sarnasus? Vastus anna kujul: ,,Esimene on ... Teine on ... Mõlemad on ..., aga ..." 1. funktsioon ja protseduur: Esimene on alamprogramm, mis tagastab oma töö tulemusena mingi väärtuse. Funktsioonil on tüüp, funktsioon tagastab ainult sellesse tüüpi kuuluvaid väärtusi ja funktsiooni väljakutset võib kasutada avaldises seda tüüpi operandina. Teine on keele konstruktsioon, mille abil võib sooritada programmi osadeks jaotamist ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimist. Mõlemad on alamprogrammid, mõlemaga me taotleme, et programm tuleks võimalikult
'); repeat (* korda.... *) write('Sisesta arv: '); readln(arv); juur := sqrt(arv); writeln(arv:7:2, ' ruutjuur on ' , juur); until arv=0; (* ... kuni arv on 0. tsükli lõpp *) writeln('See on kõik.'); end. MASSIIVID. Muutuja võib sisaldada ainult üht väärtust ( N: pikkus := 3 tähendab, et muutuja 'pikkus' sai väärtuseks 3). Tihti on aga tegemist paljude sarnaste (samatüübiliste) andmetega, näiteks nimed, telefoninumbrid jms. Neist igaühele eraldi muutuja defineerimine poleks otstarbekas. Massiiv on andmete esitusviis, kus ühe muutujanime alla koondatakse palju erinevaid, kuid samatüübilisi andmeid. Erinevatele massiivi elementidele viitab massiivi indeks - sisuliselt järjekorranumber. Massiiv võib olla ühe- või mitmemõõtmeline. Vaatleme esmalt levinuimat varianti - ühemõõtmelist massiivi (vahel nimetatakse ka vektoriks). See koosneb N samatüübilisest liikmest, mille määramiseks kasutatakse järjekorranumbrit (sulgudes massiivinime järel).
funktsionaalsusega (otstarbega) lausetüüpe. Iga laustüübi jaoks on keele spetsifikatsiooniga määratletud kaks põhiasja: · struktuur ja komponendid ehk lause süntaks ja · tähendus ja täitmise reeglid ehk lause semantika Lausete põhielementideks on konstandid, nimed, avaldised ja võtmesõnad. Viimased on kindla esitusviisi ja tähendusega ingliskeelsed sõnad või fraasid (If, Else, For, End Sub jmt), mida käsutatakse ainult kindla lause kindlas köhas. Toodud protseduur koosneb viiest lausest. Esimene ja viimane lause moodustavad omavahel seotud paari: esimene määrab protseduuri alguse ja selle nime, viimane protseduuri lõpu. Teise lause täitmisel kuvatakse Visual Basicu sisendboks, milles on esitatud lauses toodud küsimus. Boksi tekstivälja saab sisestada vastuse ning pärast klõpsatust nupule OK võetakse vastus muutuja aasta väärtuseks. Järgnev IF-lause võrdleb muutuja aasta väärtust konstandiga 1976, kui
.............................................................................21 foreach - tsükkel................................................................................................................22 Mitmemõõtmeline massiiv................................................................................................22 Ülesandeid.........................................................................................................................23 Käsud mitmes failis...............................................................................................................23 Ülesandeid.........................................................................................................................24 Tekst......................................................................................................................................24 Muutmine............................................................................
kordust on vaja teha. Määratud kordusega on harilikult seotud üks muutuja, mida nimetatakse KORDUSE LOENDURIKS. EELKONTROLLIGA KORDUS on korduslause, mille korral täidetakse etteantud tegevust seni, kui esitatud tingimus on täidetud. Tingimust kontrollitakse ENNE tegevuse täitmist. JÄRELKONTROLLIGA KORDUS on korduslause, mille korral täidetakse etteantud tegevust vastavalt PÄRAST tegevust esitatud tingimusele. Protseduur on keele konstruktsioon, mille abil võib sooritada programmi osadeks jaotamist ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimist. Põhimõtteliselt võib protseduur sisaldada mistahes ülesande lahendamiseks vajalikku programmiosa. Protseduuri kasutamine toimub omaette lausega, mis siis nagu laiendaks keele lausete hulka. Funktsioon on mõnevõrra spetsiifilisem alamprogramm. Olles oma struktuurilt sarnane protseduuriga, on tema ülesandeks mingisuguse väärtuse väljaarvutamine.
rakenduse töö alguses. void näitab, et ei raporteerita operatsioonisüsteemile programmi töö edukuse kohta. Ja ümarsulgudes oleva abil saab mõnes rakenduses kasutaja omi andmeid ette anda - siin seda võimalust aga ei kasutata. Järgneb kasutajale nähtav toiming, ehk Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid on ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle
....................................................................61 Ahel ja järjekord.................................................................................................................... 61 Pinumälu ehk magasinmälu...................................................................................................64 ÜLESANDED........................................................................................................................... 65 ALAMPROGRAMMID. PROTSEDUUR JA FUNKTSIOON................................................66 MILLEKS ON VAJA ALAMPROGRAMME?....................................................................66 PROTSEDUURI JA FUNKTSIOONI ERINEVUSED........................................................ 66 ALAMPROGRAMMIDE KASUTAMINE..........................................................................67 Pascal.....................................................................................................................
.................................................76 Tüüpilised komistuskivid.............................................................................77 Dünaamilised andmestruktuurid................................................................77 Ahel ja järjekord.........................................................................................78 Pinumälu ehk magasinmälu.......................................................................82 ÜHEKSAS TEEMA: alamprogrammid. protseduur ja funktsioon..........................86 Milleks on vaja alamprogramme?...............................................................86 Protseduuri ja funktsiooni erinevused........................................................86 Alamprogrammide kasutamine..................................................................87 Pascal................................................................................................... ......87 C..................
......................................... 4 Kasutamine........................................................................................................................................ 6 Platvorm......................................................................................................................................... 6 Paigaldus....................................................................................................................................... 7 SDK käsud..................................................................................................................................... 8 Uue aplikatsiooniprojekti loomine.................................................................................................. 9 Aplikatsiooni registreerimine appspot.com teenuses.................................................................. 10 app.yaml kasutamine...................................................................................
detektiivi roll ning püüda asuda tõestama, et mõni stantardne koodikäsklus toimib vigaselt. Kõige kindlam võimalus midagi tööle saada on tõestada, et seda pole olemasolevate vahenditega võimalik teha. Enamasti selgub süstemaatilise läbiproovimise käigus siiski, et soovitud lahendus on tehtav - kuigi mõnikord küllaltki pikka teed pidi. Paratamatult aga leidub kohti, kus ka programmeerimiskeele enese käsklus käitub vähemasti mõningates olukordades kõhutunde pakutust erinevalt. Vahel aitab sellistel puhkudel manuaali lugemine. Välistatud pole aga ka olukord, kus on võimalik tehnoloogia autoritele saata uhkusega kiri, kus kirjeldada leitud viga ning selle esinemise olukordi - enne muidugi mitmel moel selle esinemist ise läbi katsetades. Kui raamistik pole surnud, vaid elab järgmiste versioonide tekkimise näol edasi, siis sellised teated on arendajatele igati
viitab mälu asukohal 00FF olevale alamprogrammile). Käsuloendur inkrementeerub veelkord (PC = PC+1) e. (0005 => 0006). (b)Mälu mingis muus piirkonnas asuva pinu pinuviita (SP) dekrementeeritakse: SP = SP -1, et pinu tippu oleks võimalik lisada uus andmeelement. Viimane käsuloenduri väärtus enne alamprogrammi poole pöördumist (0006) ,,lükatakse" pinu tippu. (c)Juhtimine läheb üle alamprogrammile aadressil 00FF. Alamprogrammi käsud täidetakse tagasipöördumise käsuni (RET). (d)Pinumälu tipust ,,tõmmatakse" sinna salvestatud käsuloenduri aadress (0006) ning see salvestatakse tagasi käsuloendurisse. (e)Pinuviit inkrementeerub (SP = SP +1) järgmise ,,tipuelemendini" ning peaprogrammi täitmine jätkub. *Samal põhimõttel käituvad ka mitmedimensionaalsed alamprogrammid: käsuloenduri väärtused paiknevad üksteise otsas pinumälus ning niipea, kui kõige madalam
3.3
Echo
Järgmine on sõna echo. See on keelekonstruktsioon, mida kasutatakse sõnede kirjutamiseks väljundisse (meie juhul html faili). Sõned
peavad olema kas jutumärkides (" ") või ülakomades (' '). Kui sõne on jutumärkides, siis esimene asi mis PHP parser selliste sõnedega
teeb - püüab leida nendes muutujaid ja asendada neid nende väärtustega. Kuna ülakomades sõnedega niimoodi ei tehta, töödeldakse
neid kiiremini. Echo käsu jaoks peab olema defineeritud vähemalt üks parameeter, aga neid võib olla ka rohkem - siis neid tuleb
eraldada komadega. Testimiseks käivitage järgmine fail:
echo.php
';
// jutumärkides
echo "a väärtus on: $a";
echo '
';
// mitu parameetrit
echo 'Hello', ' ', ' World!
';
echo 'a väärtus on: ', $a;
echo '
';
// sõnade ühendamine (konkatenatsioon)
echo 'a väärtus on: '.$a;
?>
Näide 1.3.4
PHP käsurealt
1. Trigerid. Trigerid kuuluvad järestikskeemide hulka, sest neil on mälu omadus. Väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuste ka väljundi väärtusest eelnevatel hetkedel. Triger on mäluelement, mis säilitab ühe bitist informatsiooni. Trigeril on kaks stabiilset olekut. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajahetkel. Tavaliselt on trigeril kaks väljundit: otseväljund ja tema eitus. Trigeri tüübid: 1) SR-triger (Set Reset) Asünkroonse trigeri puhul pole sünkrosisendit millega ümberlülitumise aega juhtida, seega väljundi väärtus muutub sisendi väärtuste muutuste järgi. S R Qt 0 0 Qt-1 01 0 10 1 11 - Kui S = R = 1, siis on otseväljud ja inversioonväljund ühesuguse väärtusega Q = ^Q, kuna kahendväärtuse otseväärtuse ja eitus ei saa olla võrdsed, siis loetakse seda keelatud väärtuseks. Loogikafunktsioon Qt = S + ^R Qt-1 SR trigerit saab ka lisaks a
tagasipöörde aadress järgmise käsu juurde. Käsuregister. Kui protsessor väljastab käsuloendurist addressi ja loeb selle järgi mälust käsukoodi siis salvestatakse see käsuregistrisse. Käsuregistri väljundisse on ühendatud dekooder. Dekoodri väljundis on iga sisendkoodi korral aktiivne ainult üks väljund. Käsudekoodril läheb aktiivseks üks väljunditest, mis näitab, millise käsu kood loeti protsessorisse. Kõik käsud sisaldavad käsukoodi. Käsukood sisaldab infot selle kohta, mida peab protsessor tegema ja kust kohast tulevad operandid ning kuhu tulemus salvestatakse. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. Iga käsu täitmine algab üldise osaga, kus loetakse sisse käsukood ja modifitseeritakse käsuloenduri väärtus. Pärast käsukoodi lugemist vastab igale käsule oma haru. Haru valik toimub vastavalt käsukoodi dekodeerimisel saadud
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops) kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element. Tavaliselt trigeril on kaks väljunidit: Joonis: SR-TRIGER (set-resest) ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00–>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- Asünkroonse trigeri puhul muutub väljundi väärtus sisendite väärtuste muutuste järgi. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR : Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. NB
VT V piletit................37 I 1. Trigerid. Trigerid on osa järjestikskeemidest, sest neil on olemas mälu omadus, mis tähendab, et väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuste kõnealusel hetkel ka väljundi väärtusest eelnevatel hetkedel. See on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bitt (info hulk, mida sisaldab üks kahendjärk). Kui trigerit esitada tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua ka aja parameeter (nii on igal järjestikskeemil), mis näitab, kuidas mainitud hetke väljundi väärtus sõltub eelnevate hetkede väljundi väärtustest. 3 Triger on kahe stabiilse olekuga element (1 ja 0). Kui oleme sisendite väärtuste muutmisega ümberlülitumise protsessi käivitanud, läheb triger üle ühte oma stabiilsetest olekutest.
selle mitte sõltuvused, end module Mittefunktsionaalseid omadusi ei ole võimalik saavutamine viib katastroofini" katastroofini stsenaariumid) on teretulnud module p4: kirjeldada · Kõiki ülejäänud reaalaja piiranguid nimetatakse Ka kasutatava platvormi ajaline käitumine ............ Andmevoo mudelid pehmeteks. (kiirus) peaks end module Süsteemid on kirjeldatud, kui suunatud graafid, olema teada run p1; kus:
Et viga oleks võimalikult väike, seda pikemat kahendkoodi peaks kasutama. Iga helikaardi aluseks on digitaalanaloogmuundur (DAC- Digital to Analog Converter), mis arvuti poolt digitaalsel kujul saadetava info kindla algoritmi järgi madalsagedusvõnkumisteks (helisagedusteks) muudab. Just temast sõltub otseselt taasesitatava heli kvaliteet. Helikaardi andmetes alati leiduv bittide arv (bit rate, bit depth) näitab tegelikult DACi poolt kasutatava "sõna" pikkust. Mida rohkem bitte, seda loomulikuma esituse saame. Loomulik heli -(ja ka video-) signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikes, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. Pilet 6 1. Multipleksor, demultipleksor. 2. Adresseerimise viisid. Vaata Pilet2 3. Spetsiaalse riistvara realiseerimine.
probleemi mõõt kasvab. Keerukus mõjutab jõudlust, kuid mitte vastupidi. • On põhioperatsioonide arvu sõltuvusfunktsioon sisendi suurusest. • Põhioperatsioon: üks tehe, üks tsüklitingimus või üks rida • Keerukusprobleemidega tegeleb vastav teadus – arvutuslik keerukusteooria. Ajalise keerukuse uurimine Mahulise keerukuse uurimine algoritmi alusel koostatud programi tööaja programmi tööks kasutatava mälu mahu hindamine hindamine • Keerukusfunktsiooni kasvukiirus – kui kiiresti kasvab antud algoritmi järgi koostatud programmi ressursivajadus töödeldavate andmete mahu suurenemisel. • Keerukusfunktsiooni leidmiseks on võimalik kokku arvutada kõik sammud, mida arvuti teeb ülesande lahendamiseks. Pole võimalik väljendada konkreetse arvuga, vaid andmete hulgast (n) sõltuva valemina.
ülejäänud tegevuses ei osale. Konveieritöötluse idee seisneb kõigi käsu täitmisega seotud protsessoriosade pidevas töösserakendamises. Näiteks kohe pärast käsku lugemist mälust (kui käsk on dekodeerimisel) võib protsessorisse lugeda juba järgmise käsu. Niisuguse töökorralduse puhul vaadatakse protsessorit kui üksikutest suhteliselt sõltumatutest töötlusseadmetest (moodulitest) koosnevat konveierit, mida käsud töötlusel läbivad. Iga moodul täidab ühte etappi kogu käsu töötlusoperatsioonist. Võrreldes tavaprotsessoriga on kõik moodulid korraga töös, st nii palju kui on mooduleid, nii palju on ka käske korraga töötluses. Käsu täitmist võib etappideks jagada väga mitmel viisil. Sellest ka suured erinevused võimalike konveierite etappide arvust ja käsu töötluse jaotamises etappide vahel. Käsu täitmise protsessoris võib jagada teatud sõltumatuteks etappideks.
joonestamisel, näiteks (vt. ka lisa 1 juhendi esimesest osast): · 8,13.5,-9 absoluutsed ristkoordinaadid; · @8,13.5,-9 relatiivsed ristkoordinaadid; · 7<22.5,6.45 absoluutsed silinderkoordinaadid; · @7<45,5.5 relatiivsed silinderkoordinaadid; · 4<90<30 absoluutsed sfäärkoordinaadid; · @4<90<30 relatiivsed sfäärkoordinaadid. Ruumiliseks joonestamiseks on edukalt kasutatavad ka mitmed juhendi esimeses osas vaadeldud käsud. Selliste hulka kuulub näiteks käsk LINE tuleb vaid kahe koordinaadi 2 asemel sisestada kolm koordinaati, nii nagu eespool kirjeldatud. Sama kehtib ka mitmete teiste käskude kohta, näiteks RAY ja XLINE. Seevastu käsuga PLINE ruumilist polüjoont joonestada ei saa, sest PLINE on ju tasapin- naline objekt (moodustamise ajal paralleelne jooksva koordinaadistiku XY-tasapinnaga).
ressursi kaitsmiseks kasutades semafori. Selgitada selle programmi tööd. ??? 29. Mis on loenduvad semaforid, milleks neid kasutatakse? Vabade ressursside üle arvepidamiseks rohkem kui üks,wait MP(S) ja signal - MV(S), saab kujutada funktsioonidega, semafor S tuleb eelnevalt initsialiseerida ressursside hulgaga: 30. Mis on ummik (deadlock)? · Kaks või enam tegumit võistlevad pöördumises kahe või enama järjestikku kasutatava ressursi poole võib tekkida ummik (Deadlock või deadly embrace). Näites järgmisel slaidil tegum A nõuab ressursse 1 ja 2, samuti tegum B. Tegum A omab ressurssi 1, ootab ressurssi 2 tegum B omab ressurssi 2, ootab ressurssi 1. Semaforid S ja R kaitsevad ressursse 1 ja 2 vastavalt. · Olukord, kus kumbki protsess ootab teise lõppemist. · Ummik on analoogne probleemiga, "kumb oli enne, muna või kana" 31
Näite kopeerimine Õppida ja katsetada aga on kindlam näite peal. Siis saab proovida ja vaadata, mis toimub. Võtame aluseks eelmises peatükis valminud koolipeo kuulutuse näite. Kui tahta, et vana näide tervikuna alles jääb ja uue peal rahus katsetada võib, siis on vanast hea koopia teha. Ning siinse veebirakenduse puhul tasub koopia teha tervest kataloogist. Enne tal nimeks koolipidu, uueks nimeks paneme koolipidu2. Tervikrakenduse avamiseks aitab Web Developeri failimenüü käsklus ,,Open Web Site". Pildi suuruse muutmine Kui rakendust piiluda, siis lehe algusesse ongi keskkond juba ühe stiili genereerinud, paistavad olema märgitud pildi mõõdud. .style1 { width: 134px; height: 165px; } Tasub proovida neid muuta ja veenduda, et pilt ka rakenduse juures ekraanil muutub. width: 50px; height: 165px juures näiteks pressiti pilt kokku
4.2. Käsuregister ja käsu dekooderimine 1. Kui protsessor väljastab käsuloendurist (PC) aadressi ja loeb selle järgi mälust käsukoodi, siis salvestatakse see käsuregistrisse. 2. Käsuregistri väljundisse on ühendatud dekooder. 3. Dekoodri väljundis on iga sisendkoodi korral aktivne ainult üks väljund. 4. Käsudekoodril läheb aktiivseks üks väljunditest, mis näitab, millise käsu kood loeti protsessorisse. 5. Kõik käsud sisaldavad alati käsukoodi, kui sealjuures vb käsus ka andmeid võid aadress (IRp). 6. Käsukood sisaldab infot selle kohta, mida peab protsessor tegema (nt liitma, lahutama, nihutama jne) 4.3. Juhtautomaat Pärast käsukoodi dekodeerimist asub käsu edasist täitmist juhtima juhtautomaat. J – käsu täitmise algoritm riistvaralise realisatsiooni loogikaskeem. Kõikidel käskude täitmise algoritmidel on alguses ühisosa (käsukoodi
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded
aeglasem. Pooljuhtmälud on ka FLASH ja (E)EPROM mälud. Need mälud töötavad ,,ujuva värava" põhimõttel. Kui kirjutusväravas on piisavalt suur potentsiaal, siis ta muudab ujuva värava olekut, mis omakorda kontrollib paisu ja lätte vahelist takistust. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. Protsessorid jagunevad kaheks: RISC ja CISC. Nende erinevus seisneb selles, et CISCis on palju keerukaid käske, samas RISCis on vähe ja lihtsad käsud, samas kulub sellel ühe operatsiooni täitmiseks rohkem käske. Ajaliselt vaadates, kui CISC täidab mingi operatsiooni 1 käsuga, milleks kulub 10 ajaühikut, siis RISC kasutaks 5 käsku, mis võtavad aega 1 ajaühiku, kokkuvõttes on siis kiirem RISC. Tänapäeval kasutatakse enamasti protsessoreid, mis koosnevad neist mõlemaist. Näiteks tuum on RISC protsessor ja tema ümber on konstrueeritud CISC protsessor.
Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduvad vormingust vormingusse. Väga harvad on juhused, kus mõni käsk ei tööta uuemas vormingus või on antud talle uus nimi. Küll aga lisanduvad alati uute võimalustega käsud ja põhimuutujad ning sageli ka vanadele käskudele uued võimalused, kuid kahjuks mitte alati kõige mõistlikumalt tehtult. Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva mõtlemise oskusest rääkimata. Töö kiirust parandab, kui osatakse „kümnesõrmelist masinkirja”, s.t. suudetakse sõrmistele vajutada neid nägemata. Et kasutatavate arvutite välisseadmete hulgast puuduvad tavaliselt skanner, kaamera, digitaator,
menüüdest (2). Iga menüü on seotud kindla tegevusega, mida Excelis tehakse. Klõpsake menüüsid lindi ülaosas, et iga menüü käske näha. Vasakult esimene menüü Kodu sisaldab igapäevaseid käske, mida kõige rohkem kasutatakse. Käsud on jagatud väikestesse jaotistesse. Näiteks käsud lahtrite redigeerimiseks on koondatud jaotisesse Redigeerimine ning käsud lahtritega töötamiseks on jaotises Lahtrid. Jaotiste Lahtrid ja Redigeerimine mõnede käskudega saate tutvuda selle õppetüki lõpus asuva harjutusseansi käigus (teil on vaja versiooni Excel 2007). Töövihikud ja töölehed Exceli käivitamisel avate faili, mida nimetatakse
Vaata 3.2 3. Analoog ja digitaal info. Helikaart Iga helikaardi aluseks on digitaalanaloogmuundur (DAC- Digital to Analog Converter), mis arvuti poolt digitaalsel kujul saadetava info kindla algoritmi järgi madalsagedusvõnkumisteks (helisagedusteks) muudab. Just temast sõltub otseselt taasesitatava heli kvaliteet. Helikaardi andmetes alati leiduv bittide arv (bit rate, bit depth) näitab tegelikult DACi poolt kasutatava "sõna" pikkust. Mida rohkem bitte, seda loomulikuma esituse saame. Loomulik heli -(ja ka video-) signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. 6. PILET 1. Multipleksor, demultipleksor
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
Valemiriba esimeses pooles naidatakse aktiivse lahtri aadressi ja teises pooles aktiivse lahtri tegelikku sisu. Valemiriba ekraanile kuvamiseks/eemaldamiseks valige menuust View/Formula Bar. Vihikus on kolm toolehte. Toolehele saab kohe alustada andmete sisestamist. Kerimisriba(de) abil on voimalik infot aknas kerida. Alumise kerimisriba vasakus servas naidatakse vihikus olevaid toolehti. 6. Menüüde lühiülevaade 7. Menüüriba File menüüs on järgmised käsud: · New - avab uue tabeli · Open - avab olemasoleva tabeli · Close - sulgeb parajasti aktiivse tabeli · Save - salvestab parajasti aktiivse tabeli · Save As - salvestab parajasti aktiivse tabeli uude faili (tabeli vana versioon jääb muutmata kujul alles) · Save Workspace - salvestab tööpiirkonna ekraanikuju (järgmine kord Excelisse sisenedes avatakse need tabelid, mis salvestamise ajal avatud olid ja paigutatakse nad ekraanile nii, nagu nad salvestamise ajal paiknesid)
Kontseptuaalne andmebaasi disain käib vaid esimese kahe etapi käigus. Sisend on kasutajate nõuded admetele, mida soovitakse säilitada ja organiseerida. Tulemused. Koostatakse organisatsiooni kontseptuaalne andmemudel, mis on täiesti vaba kõigist realiseerimisega seotud kaalutlustest. Kontseptuaalses andmemudelis ei pöörata tähelepanu ühelegi realiseerimisega seotud asjaolule, nagu andmemudel, kasutatav andmebaasisüsteem, kasutatav riistvara platvorm, kasutatava arvutivõrgu ülesehitus, töökiiruse küsimused jne. Selle põhjal saab luua andmebaasi tehnilise kirjelduse erinevate keskkondade jaoks. 17. Kontseptuaalne andmemudel (teema 7) Kontseptuaalne andmemudel on mittetehniline mudel, mis kirjeldab süsteemi baasandmeid. Ta kirjeldab nõudeid andmebaasile, aga mitte andmebaasi tehnilist realisatsiooni. Kontseptuaalse andmemudeli võimalikku struktuuri kirjeldab järgmine valem:
annaabi.ee 
