Mõisted Parallelism evolutsiooniliselt ühtmoodi kulgemine. Ühesugused evolutsioonilised muutused lähedastel taksonitel. Nt lennuvõimetute lindude tänapäevane asetus. Konvergents organismi rühmade erinevuse vähenemine. Evolutsioonis organismidel tunnuste sarnasuste suurenemine. Erineva arengukäiguga koosluste sarnanemine. Divergents populatsioonide erinevuste suurenemine evolutsioonis. Seda põhjustab erinevate tunnuste ilmnemine organismidel või variatsiooni amplituutide muutumine. Analoogia elundite sarnasus, mis johtub nende ühesugususest funktsioonist. Nt putukate ja indude tiivad (päritolult erinevad)
Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Homoloogsed organid: Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. Sarnastumine e. konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. · Vaalal ja kalal voolujooneline keha · Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2
institutsionaalsete tegurite mõju (nt kuivõrd kaitstud on patendiõigused, või kuidas riik soodustab/taksitab majanduse reageerimist uutele oludele, aga ka kultuuri ja isegi religiooni mõju majanduskasvule). Endogeensed majanduskasvu mudelid uurivadki peamiselt, kuidas mõjutab majanduskasvu teadmiste akumulatsioon ja selle poolt tekitatav kasvav mastaabiefekt ning infrastruktuuri areng ning kuidas on võimalik neid protsesse suunata. Konvergents on riikide ja regioonide per capita kogutoodangute lähenemine üksteisele. Solow kasvumudeli järgi erinevate riikide per capita kogutoodang võrdsustub, kui nende riikide elanikkonna kasvutempo, säästmiskalduvus ja tehnoloogilise arengu tempo on ühesuurused. See on absoluutne konvergents. Ühel ja samal ajaperioodil võib liikumine tasakaalulise kapitalivarustatuse taseme k* poole toimuda erineva kiirusega: madalama y korral on kasv kiirem. Oluliseks eelduseks on siinkohal kapitali,
institutsionaalsete tegurite mõju (nt kuivõrd kaitstud on patendiõigused, või kuidas riik soodustab/taksitab majanduse reageerimist uutele oludele, aga ka kultuuri ja isegi religiooni mõju majanduskasvule). Endogeensed majanduskasvu mudelid uurivadki peamiselt, kuidas mõjutab majanduskasvu teadmiste akumulatsioon ja selle poolt tekitatav kasvav mastaabiefekt ning infrastruktuuri areng ning kuidas on võimalik neid protsesse suunata. Konvergents on riikide ja regioonide per capita kogutoodangute lähenemine üksteisele. Solow kasvumudeli järgi erinevate riikide per capita kogutoodang võrdsustub, kui nende riikide elanikkonna kasvutempo, säästmiskalduvus ja tehnoloogilise arengu tempo on ühesuurused. See on absoluutne konvergents. Ühel ja samal ajaperioodil võib liikumine tasakaalulise kapitalivarustatuse taseme k* poole toimuda erineva kiirusega: madalama y korral on kasv kiirem. Oluliseks eelduseks on siinkohal kapitali,
MIKRO JA MAKRO EVOLUTSIOONILISED PROTSESSID mikroevolutsioon-evolutsioonilised muutused liigi sees,viib uute liikide tekkeni. eelduseks on muutuste toimumine populatsiooni geneetilistest struktuurides. oluliseks on sigimisajad jms. makroevolutsioon-liigist kõrgemate organismirühmade(perekondade,seltside,klasside) teke ja areng. Progresse Divergents Konvergents e.täiustumine e.mitmekesistumine e.sarnastumine uute eri elupaikade eri päritolu organismid keerukamate,täiuslikum algtüüpide lahknemine samastuvad sarnastes ate organismide teke. uuteks liikideks tingimustes -eukarioodid -vaalal ja kala lahknevad voolujooneline keha
liigid,seda sarnasemad on nende valkude koostisk DNA nukleotiidide järjestus.N:inimene,simpans) Ev.tõendid:homoloogilisus(inim.käsi,linnutiib-sarnane ehitus,erinev funktsioon)paleontoloog.leiud(varasemate organismide kivistised.mida pindmisem seda keerulisem.mida vanem seda lihtsam org.rudimendid(evol.käigus vajalikud,enam ei.Inim:silmahambad,karvkate,ussripik.Kunagi oli õhine eellane)embrüogenees(läbitakseliigi evol.arengu e.fülogeneesi etapid.pogen reegel)konvergents(N:voolujoonelisus delfiinil,hail) Hulkraksus:-rakkude eristumine kudedeks,organiteks.-kujunes org.sisene tööjaotus-püsiv sisekeskkond. Selgrogsete kohastumised:-hingamine kopsudega,kehasse õhuhapnik.-kehasisene viljastumine.-arenenud liikumisorganid. Kohastumiste suhtel.kasu:kasulikud vaid kujunemiskeskkonnas.N:-jänese talvinekarv lumeta ajal.-kõrbelooma liivavärvi karv mustal põllul.Liigi isendite ellujäämist,paljunemist soodustavad omadused. Biol.isolatsioon:erin
hukuvad või jäävad viljatuks. Ristumisbarjäär liigitekke käigus kujunenud bioloogilise mehhanism, mis takistab ristumist teiste liikidega, ka emaliigiga. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. Evolutsiooniline progress uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Divergents erinevate elupaikade asustamisega kaasnev algtüüpide lahknemine uuteks liikideks. Konvergents erinevate päritoluga organismide sarnastumine samasugustes elutingimustes, see piirdub väliste tunnustega ega mõjuta organismirühma põhitunnuseid. Fülogeneesipuu suuremate organismirühmade vaheliste põlvnemisseoste selgitamine võimaldab kujutada nende evolutsiooni sugupuu. Väljasuremine liigikadumine, sest pidevalt muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike. Inimafid inimese lähimad sugulased
Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas 7. Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded KOOSNEB: NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD: · Eesmine osa - primaarne nägemiskeskus Teostab: Optilisi orienteerumisreflekse Pupillireflekse Akommodatsioon Konvergents · Tagumine osa - primaarne kuulmiskeskus Akustilisi orienteerumisreflekse · "Valvsusrefleks" : Organismi ettevalmistamine ootamatule ärritusele · PUNATUUM SILMALIIGUTAJA- JA PLOKINÄRVI TUUM MUSTSUBSTANS: mälumise ja neelamise koordinatsioon reguleerib plastilist toonust 8. Mis on akommodatsioon? on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub
Makroevolutsioon Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele Makroevolutsioon . liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts klass). Makroevolutsioon Progress(täiustumine) Divergents(mitmekesistumine) Konvergents (sarnastumine) väljasuremine Makroevolutsiooni põhjused mutatsioonid, geenitriiv,geenivool, looduslik valik. Mõjuvad miljardite aastate jooksul. Progress - uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid => eukarüoodid ainuraksed=> hulkraksed Inimahv => inimene Iga uus organismitüüp võimaldab kasutada keskkonda asstada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest.
elupaika, kus ökoloogilised tingimused on mitmekesised ning konkurentsi survel hõivavad eri ökonisse ja eristuvad iseseisvateks liikideks. Nt. Darwini vindid Galapagose saartel, kes pärinevad ühest Lõuna-Ameerika mandrilt sinna sattunud liigist ja on spetsialiseerunud toiduallikate järgi. Uute organismitüüpide teke ja nende divergeerumine rikastab olemasolevaid või loob täiesti uusi ökosüsteeme ning avab uusi kohastumisvõimalusi teistele organismidele. Konvergents seisneb eri päritolu organismide sarnastumises kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Tavaliselt piirdub konvergents väliste tunnustega ega muuda organismirühma põhitunnuseid. Nt. delfiinil on säilinud kõik imetajate põhitunnused (põsisoojasus, poegade sünnitamine ja toitmine emapiimaga, õhuhingamine), ehkki kehakujult sarnaneb ta kalaga. Ka mõned üksikud sarnase funktsiooniga elundid võivad konvergentsi tulemusena võrdlemisi sarnaseks muutuda.
2) Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. 3) Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. 6. Eelneva evolutsioonilise arengu mõju organismide eluavaldustele ja tunnustele. 7. Konvergents ja divergents. Homoloogilised ja analoogilised struktuurid. Konvergents - erineva evolutsioonilise päritoluga (e mittesugulaslike) organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Tavaliselt piirdub konvergents väliste tunnustega. Konvergents - erineva evolutsioonilise päritoluga (e mittesugulaslike) organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega
Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uue liigi tekkeni. 2. Divergents ehk mitmekesistumine, erinevate elupaikade aasustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. (Eukarüoodid seenteks, taimedeks, loomadeks; Õistaimed korv,- huul,- liblikõielised jpt; imetajad kohastumine eluks vees, maismaal.) Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Konvergents ehk sarnastumine, erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. (Vaalal ja kalal voolujooneline keha; kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega; Progress ehk täiustumine, uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Uute kudede ja organite teke. (Prokarüoodid eukarüoodid; ainuraksed hulkraksed; inimahv
Mis on akommodatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse kumeruse muutmise teel. Läätse kumerus suureneb ripskehas asuva lihase (akommodatsioonilihase) kokkutõmbumisel ja väheneb sama lihase lõõgastumisel. Akommodatsioon on seega silma võime tugevdada valguskiirte murdumisjõudu, mis on vajalik lähedalasuvate esemete nägemiseks. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine Millised kesknärvisüsteemi osad moodustavad ajutüve? KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? Staatilised refleksid Võimaldavad säilitada kindlat asendidt ruumis Staatilis-kineetilised refleksid On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis?
- Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket - mikroevolutsioon toimub liigi või tema populatsiooni piires, makro on liigist kõrgemal tasemel toimuv Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused - Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine - Aluseks on geneetiline muutlikkus - Divergentne iseloom (mitmekesistumine) Divergents ja konvergents Divergents liikide mitmekesistumine, vanemliikide arenemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. Konvergents erinevate päritoludega liikide tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste tingimustega Analoogilised ja homoloogilised elundid Analoogilisteks elunditeks on organismide kujult sarnased või organitelt sarnased elundid, mille põhjuseks on ainult üks ühine funktsioon. Homoloogilised elundid on ühistelt eellastelt päritud ja ehitusplaanilt sarnased elundid.
seltsidesse jne. Homoloogilised elundid-geenid, kromosoomid, elundid, mis on sisestruktuuri, ehitusplaani poolest sarnased; homoloogilisus tõendab ühtset päritolu; põlvnemist ühisest eellasest. HOX-geenid-kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma(klastrit). Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea- saba teljel. Konvergents-erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Makroevolutsioon-evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite(klasside, sugukondade, hõimkondade jne.) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Süstemaatika-bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk kvalifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse.
Olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. 4. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents? Divergents seisneb vanemliikide hargnemisest uuteks üksteisest üha erinevamateks liikideks. 5. Millest sõltub divergentsi ulatus? Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilistest võimalustest. 6. Mis on konvergents? Tooge näiteid loomariigist! Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, kalasisalik, hai 7. Millised tunnused on homoloogilised, millised analoogilised? Organismide kuju või organite sarnasust, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon, nimetatakse analoogiliseks, erinevalt ühiselt eellaselt päritud ja ehitusplaanilt sarnasest, homoloogilistest elunditest. 8
Mistahes bioloogilised omadused takistavad ristumist ühel alal elavate isendite vahel. Geograafiline isolatsioon isendite ristumist takistab ruumiline eraldatus. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) Divergents mitmekesistumine. Kaasneb uute ja erinevate elupaikade asustamisega. Nt: eukarüoodid > seened, taimed, loomad Imetajad > kohastumine vee, maismaa jm eluks Konvergents sarnastumine. Eri päritoluga organismide sarnasumine sarnastes elutingimustes. Nt: vaalal ja kalal voolujooneline keha, lendoraval ja nahkhiirel lennused Analoogilised elundid funktsionaalselt sarnased elundid. Nt: kiili ja nahkhiire tiivad. Homoloogilised elundid põhiehitus sarnane, ülesanne erinev.
mitmekesistumine. Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Jäsemete mitmekesisus imetajatel: Hammaste mitmekesisus imetajatel: Homoloogsed organid: Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. Sarnastumine e. konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. · Vaalal ja kalal voolujooneline keha · Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Sarnane välimus Põhja-Ameerika kaktustel ning Lõuna-Aafrika piimalilledel. Analoogsed organid: Erineva päritoluga organismide organid muutuvad sarnastes tingimustes väliselt sarnaseks. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimistest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine
Eesti majandus on kiiresti kasvanud
Seni on Eesti majanduse edu aluseks olnud 1990. aastate makromajanduslikud reformid, mis
aitasid kaasa majanduse kiirele ümberstruktureerimisele ja võimaldasid hästi ära kasutada
meie kulueelise.
Paiknevad genoomid funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise kohastumisele ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. ehitusplaani pea-saba teljel. Binaarne nomenklatuur- Linne loodud liikide nimetamisviis: esimene sõna, mida Konvergents- erineva päritoluga liikidel sarnaste keskkonnatingimuste toimel sarnaste kirjutatakse suure algustähega, tähistab perekonda ja teine on liigiepiteet. tunnuste kujunemine. Divergents on liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühest Makroevolutsioon- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. (perekond, selts, klass).
Liiduga ühinemine, mis teenib ennekõike eesti rahva heaolu parandamise huve. EL-ga liitumine on Eesti jaoks olnud muidugi ühelt poolt vägagi paljutõotav võimalus. Liikmestaatuse omandamise järgselt on arutelu Euroopa lõimumise tähenduse, arengusuundade ning mõjude üle järjest tähtsustunud, kuna täieõiguslik liikmestaatus võimaldab meil endil kaasa rääkida Euroopa tuleviku kujundamisel. Euroopa Liiduga ühinemise järgselt on majandusteaduse peateemaks kujunenud konvergents kui protsess, mille käigus eri majandussubjektide teatud näitajad ühtlustuvad või lähenevad. Konvergentsiprotsessist loodetakse eelkõige kasu saada just väikeriikidele nagu Eesti. Seetõttu on see teema muutunud äärmiselt populaarseks nii majandusteadlaste kui poliitikute seas, kes soovivad välja selgitada neid tegureid, mis aitaksid madalama majandusliku arengutasemega riike jõuda võimalikult kiiresti järele rikastele maadele.
•Tööturg muutub eripalgelisemaks : naiste osakaalu kasv, soorollide muutus, rohkem eripalgelisi rahvusrühmi (suuremad kultuurierinevused). •Majapidamiste sissetulekute ebakindlus kasvab , kasvavad ka regionaalsed erinevused. •Muutuv töökeskkond, IT, all-hanke kasv ja rahvusvahelistumine nõuab suuremat paindlikkust tööturul. Suureneb nõudlus osaajaga töötamise ning paindlike töövormide järele •Uue meedia ökosüsteem( kõigepealt sots. meedia) •Erinevate tehnoloogiate konvergents, interdistsiplinaarsed teadmised (biotehnoloogia, IT rakendused, nanotehnoloogia jne). Uued läbimurded tekivad erinevate valdkondade kokkupuutepunktidest. •Programmeeritav maailm. Suurandmete analüüs mõjutab turundust, rahandust, põllumajandust, logistikat ja paljusid teisi eluvaldkondi. •Nutikad masinad ja seadmed, asjade internet •Majanduse tuleviku trendid on muutunud ebamäärasemaks ja ebakindlamaks tulenevalt geopoliitilistest muutustest.
Pudelikaelaefekt - tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest Analoogiline elund - sarnase ülesandega erineva päritoluga elund Homoloogiline elund - ühise päritolu ka tekkega, mõnevõrra erinev ül. Binaarne nomenklatuur - liikide nimetamise süsteem. Esimene sõna näitab, millisesse perekonda liik kuulub, teine on liigiepiteet Divergents - liigiline mitmekesistumine. Ühest rühmast kujunevad uued rühmad Konvergents - eripäritolu organismidel tekivad ühes keskkonnas sarnased kohastumused Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng. Eristuvad perekonnad, seltsid, klassid, hõimkonnad, riigid Evolutsiooniline progress - uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke Evol. regress - ehituse ja talitsuse lihtsustumine Hierharhiline süsteem - liikide rühmitamine perekondadesse, perekondade
29) Pudelikaelaefekt pop arvukuse ajutine oluline vähenemine. 30) Analoogiline elund elundid mille sarnasuse põhjuseks on vaid ühine funktsioon 31) Homoloogiline elund elundid mis sarnanevad ehitusplaanilt ja on samalt eellaselt päritud. 32) Binaarne nomenklatuur liikide nimetamisviis kahe ladinakeelse sõnaga 33) Divergents liikide lahknemine ühisest eellasvormist, org mitmekesistumine evo-s 34) Konvergents erineva päritoluga org mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. 35) Makroevolutsioon- evolutsioon pikas ajaskaalas 36) Evo progress täiustumine, mitmekesistumine ja keerustumine. 37) Evo regress eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine. 38) Hierarhiline süsteem süsteem, mille üksused koonduvad järk-järgult kõrgema kategooria taksonitesse.
tunnused ja regulaatorgeenid reguleerivad teiste geenide avaldumist). Ontogeneesi käik sõltub suuresti sellest, millal, kui kaua ja millise intensiivusesga eri geenid avalduvad (nt peaaju areneb inimesel kauem ja kasvab suuremaks kui simpansil) NB! Kõik need geneetilised muutused läbivad loomulikult loodusliku valiku ja on kohastumusliku tähendusega 7. Makroevolutsiooni vormid: evol-line progress, regress, divergents, konvergents, väljasuremine. Iga vormi kohta näited ja üldine iseloomustus/selgitus. 1.) Evolutsiooniline progress ehk täiustumine (e vertikaalne evolutsioon) nt kehasisese viljastumise teke roomajatel (enne neid polnud); kopsuhingamise teke kahepaiksetel; fotosünteesi võime teke; juurte teke maismaataimedel; päristuumsete e eukarüootide teke (tuuma teke rakku); õis- e katteseemnetaimede teke (võimaldas putuktolmlemist) Progressi üldiseloomustus:
sookured - pulmatants - Sugurakkude sobimatus - sugurakud, mis satuvad valesse kohta hävivad (mesilased õietolmu tassimas) - Loode tekib, aga hukub (ka Ameerika ja Euroopa naaritsate paljunemine) - Hübriid, kes sünnib, on viljatu/alakohane (hukkub olelusvõitluse käigus) - muul (hobuse ja eesli ristamisel) Makroevolutsioon ja selle protsessid - mitmekesistumine (näited), konvergents (näited), täiustumine (näited), väljasuremine, selle põhjused (näited) Liigist kõrgemate organismide rühmade teke ja areng MAKROEVOLUTSIOONILISED PROTSESSID 1. Mitmekesistumine - Põhjus: Kohastumine uute elupaikade ja sealsete ökoloogiliste teguritega (tingimustega: temperatuur, valgus, toit, haigustekitajad, taimede puhul: muld) - Näiteks: - Divergents - Lähteliik hargneb uuteks üksteisest ühe erinevamateks
Mimikri esmakirjeldaja entomoloog Henry Walter Bates. On mimikrisüsteem, kus söögiks kõlblik liik aetakse segi söögiks kõlbmatu või vähemkõlbliku liigiga, selle tulemusel söögiks kõlbliku liiki püütakse vähem. Helikoniidid -Heliconidae Põualiblikaline-Pieridae [4],[5],[6] [7],[8],[9] Mülleri mimikri: ehk Mülleri konvergents. Nähtus, kus erineva evolutsioonilise arenguteega mittesöödavate või mürgiste liikide hoiatusvärvus on kujunenud sarnaseks. Tuntuim kolla-must tagakeha vööditus. Mesilane -Andrena sp Hiidpuiduherilane-Sirex gigas [10],[11],[12] Agressiivne mimikri: Nähtus kus röövloom jäljendab saaklooma välimust, või mõne liigi välimust, kes pole saakloomale ohtlik. Kartuli tursk-
arengut Kohastumine- liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nim kohastumusteks Varjekuju- varjekuju sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga Mimikiri- mõnele liigile, ka taimeliigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikiri Hoiatusvärvus- see annab märku mõnest vähem silmatorkavast kaitsevahendist, nt ebameeldivast maitsest või mürgist Areaal- igal liigil on oma levila ehk areaal Konvergents- erineva päritoluga organismide sarnastumine samasugustes elutingimustes
-paremini kasutada keskkonda -avastada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. 2.difergents(mitmekesistumine) Divergents- erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid=> seenteks, taimedeks, loomadeks Õistaimed=> korv, huul, liblikõielised jt. Imetajate kohasumine eluks vees, maismaal, puudel. Sõltub: organismitüübi arenguvõimest. Elupaikade mitmekesistumisest(ka uued vabad elupaigad). 3.konvergents(sarnastumine) Konvergents- erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. Põhitunnused säilivad: tunnuste muutumine piirdub väliste väheoluliste tunnuste muutumisega. -vaalal ja kalal on voolujooneline keha. -kõrbetingimustes piimalilled(aafrikas) ja kaktuselised(ameerikas) sarnase ehitusega. -lindude ja putukate tiivad lendamiseks. Liikide väljasurmine: Sõltub: -elutingimustest -organismide omadustest Pidevalt muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike.
biosfäär- elukond, on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. (litosfäär, atmosfäär- hõlmab neid) elupaikade mitmekesisus- elupaikades on erinevaid võimalusi.(loomadel) maismaaselgroogsed- selgroogsed loomad, kes elavad maismaal.(karu) toidubaas- toitumise kindel ala.(lindudel on oma toidubaas) lülijalgsed- loomaliigi hõimkond, kuhu kuulub 80% tänapäevastest loomaliikudest, iseloomulikuks tunnuseks on lüliline kehaehitus.(putukad, vähid, ämblikud) konvergents- eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine. (sarnased tunnused) mikroevolutsioon- populatsiooni ja liigisisesed evolutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas.(mingi liigi väljasuremine) geneetiline muutumine- DNA lõigu muutumine.
Sissejuhatus Antarktika avastas Fabian Gottlieb Benjamin Bellingshausen 1821 aastal. Antarktika, lõunapolaarpiirkond, hõlmab Antarktist ja seda ümbritsevate ookeanide lõunaosa. A. piiriks loetakse sooja ja külma vee kokkupuuteala (nn. antarktiline konvergents), mis asub 48° ja 62° 11-e vahel. Selle järgi on A. pindala 49--60 mln. km2. A-s asub hulk saari ja saarestikke: Bouvet' ja Lõuna-Georgia saar, Kergueleni saared, Lõuna-Sandwichi, Lõuna-Orkney ja Lõuna-Shetlandi saarestik jt A-s on palju jää-mägesid, suurimad kuni 150 km pikkused ja 100 m kõrgused. Tuuled ja hoovused kannavad neid kaugele põhja, 48°--50° 11-ni, harvemini troopiliste laiusteni. Antarktise pindala koos selfiliustikega on 13 918 000 km2, rannajoone pikkus on
Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid: Elu üldhulk Maal on suurenenud; Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud; Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal; Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. MAKROEVOLUTSIOON Progress Divergents Konvergents (täiustumine) (mitmekesistumine) (sarnastumine) · Uute keerukamate, · Eri elupaikades alg · Eri päritolu täiuslikumate tüüpide lahknemine uuteks organismid sarnastuvad organismide teke liikideks sarnastes tingimustes · Prokarüootidest · Eukarüootide · Vaalal ja kalal
Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskonnamõjudest. Mitmekesistumine ehk divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid -> seenteks, taimedeks, loomadeks Õistaimed -> korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad -> kohastumine eluks vees, maismaal Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Sarnastumine e. konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega Analoogsed organid Erineva päritoluga organismide organid muutuvad sarnastes tingimustes väliselt sarnaseks. Putuka silmal mosaiikne nägemine ja inimese silm Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine.
väljendavate liigutustega. Hüpotaalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks - selle kaude reguleeritakse kehatemperatuuri, ainevahetust, toitekäitumist, homöostaasi. Hüpotalamus on seotud juhtiva sisesekretsiooninäärme, hüpofüüsiga. 6. Kõrgem närvitalitlus. Bioloogline kell, ööpäevarütmid. Keemilise sünaps ja selle talitlus, mediaatorid ehk ~neurotransmitterid. Sünaptiline summatsioon ja –pidurdus, erutuse konvergents ja divergents (Fail TERAs: Erutuvad koed_Närvisüst.doc (Inimese füsioloogia kursuse kordamine). Bioloogiline kell, ööpäevarütmid- ● käbinääre (regul. öö-päevaseid rütme) ● ajuripats (eritab kasvuhormooni, regul. suguküpsust) ● neerupealised (eritavad kortisooli- varustab energiaga; adrenaliini- hirm; noradrenaliini- viha) ● kõhunääre (eritab insuliini; glükagooni- veresuhkur) ● kilpnääre (eritab türoksiini- ainevahetus)
250-200 tuhat aastat tagasi homo sapiens 15) Selgita mõisted. DIVERGENTS liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist,organismide mitmekesistumine evolutsioonis SÜMBIONEGENEES evolutsiooniline protsess, mille puhul oranismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel TÄIUSTUMINE uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus LÕUNAAHV australopiteeg,esimene inimlane KONVERGENTS - eripäritoulu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega (nt veeloomad, delfiin, kalasisalik, hai, nende kehad on sarnased) SOTSIAALNE PÄRILIKKUS - kõik, mis eelnev põlvkond on omandanud, antakse edasi järglaspõlvkondadele. Antakse edasi kommunikatsioonivahenditega (kõne, kiri). On horisontaalne suund (antakse edasi mitte ainult oma järglastele vaid ka eri rahvastele ja kultuuridele). EVOLUTSIOONI REGRESS lihtsustumine
a arenenud maade kaubandusbarjäärid kaotatakse, 2020. a arengumaade kaubandusbarjäärid kaotatakse. MERCOSUR Lõuna Ühisturg Loodi 1991. aastal Tolliliit (ühine vabakaubandus + tollieeskirjad) Eesmärk saada ühisturuks Liikmed: Argentiina, Brasiilia, Uruguay, Paraguay. SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus Asutati 1991. aastal 12 liiget Eesmärk majanduslik ja sõjaline koostöö EU/EL Euroopa Liit Majandusliit Eesmärk konvergents (ühtlustumine) Lühike ajalugu: Asutati 1951. aastal (sõlmiti leping), 1952. aastal alustas tegevust, Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1957. aastal loodi Roomas Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergia Ühendus. Asutajaliikmed: Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Itaalia. 1969. aastal Euroopa Ühendus. 1973. aastal toimus esimene laienemine, liitusid Taani ( + Gröönimaa, mis astus 1985. aastal välja), Suurbritannia, Iirimaa.
laamad võivad koosneda ainult ookeanilisest maakoorest (näiteks Vaikse ookeani laam) või mandrilisest ja ookeanilisest (Euraasia, Aafrika jt.) maakoorest laamade liikumisega seotud geoloogilised protsessid: vulkanism, maavärinad, maakoore nihked, murrangud ja kurrutused, kivimite teke Geoloogilised protsessid laamade äärealadel Ookeanilaamade eemaldumine ehk laamade lahknemine (spreeding)-divergents Laamade põrkumine konvergents - ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine - kahe ookeanilise laama põrkumine - kahe mandrilise laama põrkumine Laamade liikumine küljetsi-transformatsioon Ookeanilaamade lahknemine · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding
Malaisia, Myanmar, Singapur, Tai, Vietnam Eesmärgiks liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostööfoorum APEC Loodi 1967 Liikmed kõik Kagu-Aasia riigid (10)-Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Kambodza,Laos, Malaisia, Myanmar, Singapur, Tai, Vietnam Eesmärgiks liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö Euroopa Liit Kõige tuntum ja edukam majandusliit Eesmärk on riikide konvergents Hetkel 27 liiget Rahaliidus 14 liiget EL juhtinstitutsioonid: Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu Rahvusvaheline Valuutafond IMF Alustas tööd 1945 Ülesanne on aidata vältida ülemäära järske, maailma- majandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi, leevendada eri piirkondade finantskriise Annab riikidele laenuabi Liikmeid üle 180 Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (IBRD) On üks Maailmapanga grupist
soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemsolevates elutingimustes ja sellega liigi säilimist liik- popul või poplde rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi hübriid- ristumise tagajärjel geneetiliselt suht erinevatest vanemorganismiest järglane makroevolutsioon- evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng divergents- liigiline mitmekesistumine konvergents- eri päritolu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega 2. Nimeta geneetilise muutlikkuse peamised allikad. Mutatsioonid- geenmutatsioonid, genoommutatsioonid, kromosoom Kombinatiivne muutlikus. Geenivool. 3. Kirjelda kombinatiivset muutlikkust ja mutatsioonilist muutlikkust. Kombinatiivne-. Uusi geene ja alleele ei teki, olemasolevad geenid ja alleelid kombineeruvad ümber sugulisel paljunemisel järglaste genotüüpides. Nt kõik koerad on pärit huntidest.
(perekond, selts, klass). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid 18. Makroevolutsiooni protsessi selgitamine progress (inimese aju), divergents (mitmekesistumine, selgroogsete teke), konvergents (sarnastumine, vaal ja hai), väljasuremine (mammut) 19. Võrdle inimest inimahvidega, imetajatega ja loomariigiga. Inimahviga: suurem ja arenenum aju, inimesel on lamedam nägu, väiksemad hambad, oskus kasutada tööriistu. Imetajatega: suurem ja arenenum aju, oskus kasutada tööriistu, kõndimine kahel jalal, inimene ei kuule ja ei haista nii hästi, rudimendid Loomariigiga: suurem ja arenenum aju, oskus kasutada tööriistu, inimestel mõned meeled
1) Makroevolutsioon – liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine Mikroevolutsioon – muutused populatsiooni geneetilised struktuuris, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist antud tingimustes Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega Biosfäär – Maa pinnakihtide ruumisosa, mida asustavad elusorganismid Kohastumused – populatsioonile või liigile ühised pärilikud omadused, tunnused või tunnustesüsteemid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist Bioloogiline isolatsioon e. ristumisbarjäär – mis tahes bioloogilised
saa omavahel ristuda, liigitekke protsessid mutatsioonide teke, geograafiline isolatsioon, suunav looduse valik, ristumisbarjääri teke, mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikide tekkele, alleelisageduste muutumine populatsiooni genofondis makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass), uute geenide teke, liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng, konvergents on bioloogias erineva päritoluga liikidel sarnaste keskkonna tingimuste toimel sarnaste tunnuste kujunemine, erineva päritoluga organismid sarnastuvad samasugustes elutingimustes; näit. lendorav ja nahkhiir, homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele, selgroogsete jäsemed koosnevad sarnastest osadest, homoloogsus viitab ühise eellase olemasolule, mis on
24. Mingi atmosfääri omaduse horisontaalset ülekannet tuulega nimetatakse advektsiooniks 25. Olulisim põhjus, miks suved lõunapoolkeral pole soojemad kui põhjapoolkeral, peitub selles, et üle 80% lõunapoolkerast on kaetud veega 26. Missugune järgnevatest füüsikalistest suurustest on molekulide keskmise kiiruse mõõduks. temperatuur 27. Missugune järgnevatest ei ole soojusülekandeprotsess atmosfääris konvergents 28. Pilved ___neelavad_____ infrapunakiirgust ______peegeldavad____ nähtavat kiirgust. 29. Kui maa poolt ilmaruumi kiiratud kiirgus iga aasta poleks ligikaudu võrdne sellega, mille maa saab päikeselt, siis muutuks atmosfääri keskmine temperatuur. 30. Päikesetuul on päikesest lähtuv laetud osakeste voog maailmaruumist 31. Miks hoolimata sellest, et põhjapooluse lähedastel laiustel paistab päike 22. Juuni
5. väljasuremine · üksikute liikide või tervete liigirühmade kadumine elu evolutsiooni käigus · ebasobivarest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine · on toonud kaasa elustiku koosseisu korduva uuenemise maal · perni (ajal) väljasuremine · Nt mammut · Väljasuremine annab: o Ruum ehk elupaik o Toit jne 6. konvergents e. Sarnastumine · erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnende tunnuste sarnastumine ühesuguses keskkonnas ühesuguseks · toimub ühesuguses keskkonnas · nt vaalal ja kalal voolujooneline keha 7. regeress e taandareng · ehituse lihtsustumine · nt 8. Homoloogilised / analoogilised · homoloogilised struktuurid: geenid, kromosoomid, elundid, mis on sisestruktuuri,
tollimaksud. Kasutada Mehhiko toorainevarusid. 3) ASEAN - Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon Loodi 1967.a; peakorter Jakartas. 10 liikmesriiki: Myanmar, Tai, Laos, Kambodza, Vietnam, Singapur, Malaisia, Indoneesia, Brunei, Filipiinid. Eesmärk: kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik koostöö, arengu kiirendamine (aastaks 2010 kaotada põllumajandusbarjäärid) 4) EU/EL - Euroopa Liit (27 riiki) Majandusliit - laiahaardelisem kui ühisturg. Eemärk: konvergents (ühtlustumine). Lühike ajalugu: Asutati 1951.a (sõlmiti leping), 1952. aastal alustas tegevust, Euroopa Söe- ja Teraseühendus / et võtta kontrolli alla Saksamaa terase ja söe tootmine/ 1957.a loodi Roomas Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aastomienergia Ühendus. Asutajaliikmed: Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Itaalia. 1969.a Euroopa Ühendus. 1973. a toimus esimene laienemine, liitusid Taani (+Gröönimaa, mis astus 1985. a välja), Suurbritannia, Iirimaa. 1979
kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku, vähendada sõltumist keskkonna teguritest. Ainuraksed-hulkraksed, prokarüoodid-ekuarüoodid 2) Divergents(mitmekesistumine)- erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Õistaimed- erinevad õiekujud, lehekujud. Imetajate kohastumine eluks vees, puudel, maaall jms. Sõltub- elupaikade mitmekesisusest, organismitüübi arenguvõimest. (jäsemete mitmekesisus imetajatel, hammaste mitmekesisus) 3) Konvergents( sarnastumine)- erineva päritoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes. Põhitunnused säilivad, tunnuste muutumine piirdub väliste väheoluliste tunnuste muutustega. (vaalal ja kalal voolujooneline keha, lindudel ja putukatel tiivad) Liikide väljasuremine sõltub: 1) Elutingimustest 2) organismide omadustest Pidevalt muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike, ühegi liigi genofond ei võimalda lõplikult ümberkohastuda.
eluta looduse tegurid (ebasoodne temp, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse jms). PROGRESS (täiustamine)-uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide teke, uute kudede ja organite teke. (nt. Ainuraksed -> hulkraksed). DIVERGENTS (mitmekesistumine)-erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. (nt. päristuumsed -> seened, taimed, loomad). KONVERGENTS (sarnastumine)-erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. (nt. vaalal ja kalal voolujoonelised kehad).
Eukarüoodid Seenteks, taimedeks, loomadeks Õistaimed Tekkis õis · Imetajate kohastumine eluks vees, maismaal, puudel. Sõltub: · Organismitüübi arenguvõimest, elupaikade mitmekesisusest (ka uued vabad elupaigad) Hiidroomajad surid välja Elupaigad imetajatele Taimed maismaale Maismaa selgrootute teke Õistaimede mitmekesisus Mitmekesistunud putukad Evolutsiooniline sarnastumine ehk konvergents: · Erineva päristoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes · Põhitunnused säilivad · Tunnuste muutumine piirdub väliste väheohuliste tunnuste muutumisega Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalilled ja kaktuselised sarnase välisehitusega Lindude ja putukate tiivad lendamiseks
metabolism, geneetiline kood, eukarüootse rakutüübi kujunemine) *väljasuremine- evolutsiooniprotsessi tähtis osa(pidevalt on toimunud foonilis väljasuremisi, mille puhul mõni liik on hääbunud konkurentsi või abiootiliste tegurite tõttu;on toimunud ka massilisi väljasuremisi(nt trilobiidid) Väljasuremiste põhjused : meteoriidikatastroofid,globaalne kliima jahenemine. Divergents-vanemliikide hargnemine uuteks üksteisest üha erinevateks liikideks. Konvergents- seisneb eri päritolu organismide sarnastumises kohatsumisel ühesuguste elutingimustega. Homoloogiline elund- nendel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev.(nt selgroogsete loomade jäsemeluud). Analoogiline elund-elund, millel on ühesugune funktsioon, kuid erinev ehitus(nt liblika tiib, linnu tiib). Evolutsiooniline regress-ehituse lihtsustumine. Evolutsiooniline progress-täiustumine.
· Kombinatiiivne muutlikus · Looduslik valik · Geenisiire · Isolaadid · Geenitriiv Evolutsiooon jaguneb: Progress täiustumine · Püsisoojasus · Fotosüntees · Kehasisene viljastamine Divergents mitmekesisus · Eukarüootide lahknemine · Ehitus · kohastumine Konvergents-sarnastumine · Talitlus Ainuraksed Geneetiline kood, pärilikuse seaduspärasus Selgrootud Loomadbilateraalne sümmetria Kalad Luustik kuulmisaparaat Kahepaiksed 5-varbalised jäsemed kopsuhingamine Roomajad Lootekestad Ürgimetajad Püsisoojasus Päristimetajad Eluspoegimine
annaabi.ee 
