Nii see tiiger meil siis hüppab . . . Tere! See on esimene, ,,teretulemast-ülesanne", mis näitab, kuidas on teil lood tekstiredaktori tundmise ja failide saatmisega Te peate tekstiredaktoriga tekitama antud lehest võimalikult ehk teab. Sel kombel muide nimetate te ka KÕIK oma identse koopia. Jah, tõesti lööte kogu teksti üksühele järgmised tööd: bXXXXXX, cXXXXXX jne. Mitte ümber. Leht sisaldab ühtlasi ka teile vajalikku informatsiooni Document1.doc ega Petsi oma ega Ülesanne 1 või midagi ning kui te selle ümber kirjutate, siis ehk loete ka läbi. muud sarnast. Vale nimega esitatud fail ei lähe arvesse. Kellel Kujundamisel kasutate veergusid, tekstbokside kasutamine on on aga mõni töö esitamata, sel jääb aine s...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Ants Antsoni nimeline kiiruisuhall Spordijuhtimine I Äriplaan Koostaja: Anti Pungar Tartu 2010 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kiiruisuklubi eeliseks on otseste konkurentide puudumine Eestis, samuti ajalooline aspekt seoses eestlase Ants Antsoni olümpiavõiduga kiiruisutamises 1964 aastal Innsbruckis.
(Endla). Meeskõrvalosa auhind · Rain Simmul sinjoor Capuletti lavastuses «Romeo ja Julia». (Emajõe Suveteater). Kunstniku auhind · Liisi Eelmaa lavastuse «Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskondade toed» kujunduse eest Von Krahli teatris. Zürii eriauhind · Ain Saviauk elukutseliste ja harrastusnäitlejate tulemusliku ühtesulatamise eest lavastuses «Rasputin» Põltsamaa teatris Ellunäod. Reet Neimari nimeline kriitikaauhind Alates 2009. aastast Eesti Teatriliidu poolt väljaantav ja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali rahastatav iga-aastane teatriauhind. · Valle-Sten Maiste artikkel «Mõtlema panev natsionalism» ajakirjas Teater.Muusika.Kino nr 2, 2008. Muusikalavastuste auhind · Lavastuse «Eesti meeste laulud» esituskoosseis pöörase mängulisuse ja hõrgu musitseerimise eest. Von Krahli Teater ja Nargen Opera.
TÄPSUSTAME REEGLIT ne- ja line-lõpuline omadussõna eelneva käändsõnaga KOKKU kümnekroonine, teravaokkaline, halvamaitseline kiviaegne, tuhandeaastane, äikese-eelne, msailmeline, tumedavärviline, eestikeelne mäekõrgune sajandipikkune sõjaaegne koolidevaheline meetri laiune õunamaitseline minuvanune metsavaheline Kerese-nimeline Koidula-nimeline Panso-nimeline Tartu-suurune Peipsi-äärne Vabadussõja-aegne U-kujuline 13-aastane kolmeteistaastane 202-leheküljeline kahekümneaastane JA LINE LIITELINE OMADUSSÕNA ne- ja line-liitelised omadussõnad kirjutatakse eelneva sõnaga kokku. eestikeelne eestikeelsed
kirjutatakse kirjutatakse 2. Suure maja kõrgune, eelneva eelnevast kahekümne viie aastane. käändsõnaga käändsõnast kokku. lahku, kui käändsõnal on täiend. 1. Ne- ja line- 2. Mitmeosalisest 1. Kerese-nimeline, Panso- lõpuline nimest nimeline, Tartu-lähedane, omadussõna kirjutatakse ne- ja T-kujuline, 23-aastane, 4- liidetakse line-lõpuline korruseline. ühesõnalise omadussõna 2. Paul Kerese nimeline, V. nime, tähe lahku Panso nimeline, Keila ja
aastast Rakvere Teatri peanäitejuht 2 SLAID Isiklikku: Üllar Saaremäe abikaasa Kristi Saaremäe, kunstnikunimega Kristi Leppik, on vabakutseline kunstnik. Varasemast kooselust näitleja Tiina Mälbergiga on tal poeg Karl Robert ja tütar Marii Ingriin. Töötab Rakvere Teatris 1996. aastast. 4 SLAID Haridus: Kohtla-Järve I Keskkool Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder XV lend 1992 Varasemad töökohad: 1991 - 1996 Ugala Teater, näitleja 5 SLAID Tunnustus: Voldemar Panso nimeline auhind 1991 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim meesnäitleja 1999, 2006, 2007 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim lavastaja 2009 Ants Lauteri nimeline auhind 2000 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2001 Eesti Raadio näitlejapreemia 2005 Eesti Teatriliidu aastapreemia parim meesnäitleja 2008 Aasta vabatahtlik 2008 Rakvere linna teenetemärk 2009 Karl Adra nimeline auhind 2011 Rakvere Teatri publikupreemia parim meesnäitleja 2011 Vabariigi Presidendi Valgetähe IV klassi teenetemärk 2015
hirvetaoline olend, majasuurune vari). (*) Kui täiendsõnal on omakorda täiend, siis kirjutatakse sõnad lahku (täpselt minu vanune poiss, suur hirve taoline olend, kõrge maja suurune vari). Reegel #3: ! Pärisnimi, number või sümbol ühendatakse järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga tavaliselt sidekriipsu abil. Sidekriipsu kasutamine oleneb sellest, kas täiendsõnal on omakorda täiend või mitte (Sidekriipsuga: Liivi-nimeline preemia, Koidula-nimeline tänav, Vabadussõja-aegne sündmus)(Sidekriipsuta: Juhan Liivi nimeline preemia, L. Koidula nimeline tänav, Eesti Vabadussõja aegne sündmus). (*) Numbri või sümboli puhul võib sidekriips ära jääda, kuid sõnavahet siis ei jäeta (202leheküljeline, Ukujuline). (*) Kui arvsõna on kirjutatud mitmest sõnast siis kirjutatakse lahku (kahesaja kahe leheküljeline).
Kuid sümfooniliste poeemide seast leiame ka helilooja sünnimaale pühendatud teoste "Ungari", mille helikeelel on ühiseid jooni Liszti populaarsete "Ungari rapsoodiatega". Sonaaditsükli uuendaja Liszt oli esimesi heliloojaid, kes hakkas kirjutama selliseid üheosalisi teoseid, mis sulatavad endasse sonaaditsükli kõik neli osa. Kõige küpsemal kujul esineb see vorm Liszti kuulsas klaverisonaadis h- moll. Tänapäev: Ferenc Liszti nimeline väljak Budapestis Ferenc Liszti nimeline Muusikaakadeemia Budapestis Ferenc Liszti nimeline pianistikonkurss Budapestis Ferenc Liszti nimeline lennujaam Budapestis ... Klaverikontsert,-soleerib klaver ja saadab kammerorkester või sümfoonia
aastal ajakirjas ,,Looming". 1971 - Luulekogu ,,Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa ,,Aastalaat". 1971 - ,,Detsember" 1973 - ,,Käekäik" 1974 - ,,Selges Eesti keeles" 1975 - ,,Armastuskirjad" Juhan viiding 1978 - ,,Ma olin Jüri Üdi" 1980 - ,,Elulootus" 1983 - ,,Tänan ja palun" 1991 - ,,Osa" TUNNUSTUSED 1976 Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975. aastal ilmunud luuletuse eest. 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1979 Teatriühingu aastapreemia Hamleti rolli eest. 1980 - Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 Juhan Liivi luuleauhind. ,,selges eesti keeles" Ilmus 1974. aastal, Jüri Üdi nime all. Üdini üdilik Üllatav keelevaist Mõttesügavam Irooniline ning tõsine ,,Mina olin jüri üdi" Ilmus 1978. aastal Juhan Viidingu nime all. Üdi paremik
· Ne-ja-line lõpuline omadussõna kirjutatakse tema ees oleva õhe täiendiga alati kokku : rõõmsameelne,majakõrgune,hajameelne,pallisuurune. · Ne-ja line lõpuline omadussõna kirjutatakse tema ees oleva kahest või enamast täiendist alati lahku :väike palli suurune. · Ne-ja line-lõpuline omadussõna liidetakse ühesõnalise nime,tähe või numbriga sidekriipsu abil:Kerese-nimeline,Koidula-aegne,23-aastane,16-aastane · Mitmeosalisest nimest kirjutatakse ne-ja line-lõpuline omadussõna lahku:Paul Kerese nimeline,J.Westholmi nimeline kool. · -Kümmend,-teist,-sada kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku: kakskümmend,kuusteist,kaheksateist,kakssada,nelisada,kaheksasada. Suur ja väike algustäht Suure tähega kirjutatakse: · Isik,olend:Eno Raud,Erki Nool,Mari,Jüri,Miisu;kalevipoeg
ohusituatsioonidele. Ka publitsistliku otsesõna kaudu on kirjanik korduvalt rõhutanud lastekirjanduse väikest inimest toetavat ning lohutavat funktsiooni. [...] E. Niidu lasteluule ning proosa sisusügavusega ühineb nõudlik vormitaju; vormileidlikkuse ning vormivõimaluste arendajana on E. Niidul ainulaadne osa eesti lastekirjanduses." (R. Krusten. Eesti lastekirjandus. 1995, lk. 189). tunnustused 1971 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Lahtiste uste päeva" eest; 1977 ENSV teeneline kirjanik; 1978 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest; 1994 K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest; 2005 E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel);
o "Triinu ja Taavi jutud" 1970 Fifth level o "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977) o "Jänesepojaõhtu koos isaga" (1982) o "Onu Ööbiku ööpäev" (proosakogu; 1998) Näidendid § "Triinu ja Taavi taskuteater" 1975 § "Enne punaseid palituid" 1984 § "Seitse väikest kuulujuttu" 1984 Tunnustused v 1971: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Lahtiste uste päeva" eest. v 1977: ENSV teeneline kirjanik. v 1978: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest. v 1994: K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest. v 2005: E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel).
perioodil Juhan Viiding • I periood: • ,,Närvitrükk’’ • ,,Aastalaat’’ • ,,Detsember’’ • ,,Käe-käik’’; • ,,Selges Eesti keeles’’ Looming II • II periood: • ,, Ma olin Jüri Üdi’’ • ,,Elulootus’’ • ,,Tänan ja palun’’ • ,,Osa’’ • Traditsioonilisem, õpetlikum • https://www.youtube.com/watch?v=6- vzNmhRXys&feature=player_embedded Tunnustused • 1978- Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia • 1980- Eesti NSV teeneline kunstnik • 1983- Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia • 1985- Juhan Liivi luuleauhind Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding# Tunnustused • http://viiding.weebly.com/elu.html • https://de.slideshare.net/GAG12a/juhan-viiding AITÄH KUULAMAST!
Rein Rannap Mihkel Kerem Muusikute nimelised tänavad Tallinnas Karl August Hermanni tn Miina Härma tn Johannes Kappeli tn Georg Otsa tn Rudolf Tobiase tn Konstantin Türnpu tn Muusikalised skulptuurid Gustav Ernesaksa ausammas Heliskulptuur Cromatico Laulev pink "Laulud nüüd lähevad..." Solidaarsuse kivi ja Chopini pink Muusikaline haridus Tallinnas G.Otsa nimeline Tallinna Muusikakool (Vabaduse väljak 4) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (Rävala pst 16) Tallinna Muusikakeskkool (Vabaduse pst 130) Muusikalised suurüritused Tallinnas Laulupidu Eesti laul Ooperigala NAUTIMUS Suure reede kontsert. Arvo Pärt. ''Passio'' Festivalid MustonenFest 2016 Percussion Plus 2016 Al Bastione kontserdid Tallinn Music Week Eesti Muusika Päevad
(Kaarel Tarand) Sellest argipäevast, kus Juhan ei olnud näitleja ega luuletaja, tuli musta ja valget lisaks. Neid kandis Juhan pidevalt kaasas oma riietuses.(Kaarel Tarand) Pärast surma on ilmunud... Aastal 1998 mahukas kogumik Hasso Krull "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 5 CD kogumik "Juhan Viiding" tema luule ja lauludega. Mari Tarand(õde) "Ajapildi sees, Lapsepõlv Juhaniga"(2008) Tunnustused 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 Juhan Liivi luuleauhind. Perekond Isa: Paul Viiding- kirjanik, kriitik ja tõlkija Ema: Linda Viiding- tõlkija ja literaat 3 õde: Reet, Anni, Mari Õepojad: Kaarel ja Indrek Tarand ning Jaagup ja Juhan Kreem, kes esitavad laule ka Juhan Viidingu oma-
Peale luulekogude on ta kirjutanud: romaane, näidendeid ja novellikogusi Romaanid: ,,Naised ja pojad"(2007), ,,Üksi rändan, Kodu on ilus"(2011) Luulekogud: ,,Kandilised laulud" (1962), ,,Tule rüütamine" (2010) Näidend ,, Päike näkku" (1981) Novellikogud: ,,Islandi suvi" (2003), ,,Sarviku armastus" (2007) On kirjutanud filmistsenaariume On tõlkinud poola, tsehhi ja makedoonia keelset luulet. Tunnustused Eesti NSV teeneline kirjanik 1977 A. H. Tammsaare nimeline kirjaduspreemia 1983 Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia 1994 Tuglase novelliauhind (1996,2002,2007) Rahvusmõtte auhind 2010 Jaan Krossi kirjadusauhind 2011 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind 2011 Kasutatud lehed http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat http://luikjatraat.synter.ee/Traat/Looming.html http://luikjatraat.synter.ee/Traat/Elulugu.html http://www.rahvaraamat.ee/p/% C3%BCksi-r%C3%A4ndan-kodu-on-ilus/37794/et?isbn=9789949910175
2011. Aastatel 2002 2006 oli ta ajakirja Vihik toimetaja Kuulub rühmitusse Tunnustused 2008 Juri Lotmani stipendium 2008, II preemia (20 000 kr) ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe üliõpilaste astmes Eesti üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil 1997, Rotary Fondi stipendium 1996, Viljandi Linnavalitsuse Jaan Lattiku nimeline stipendium 1995, TÜ Sihtasutuse Paul Saagpaku nimeline stipendium "Vedamine" (1999; novellid) "Pilved asfaldile" (2000; novellid) Samuti on Vaher "Kaval kuuldavus" (2001; novellid, luule) avaldanud perioodikas "Lugulaul" (2002; romaan) palju kirjandus- ja "Sekeldaja päevad" (2004; novellid) muusikakriitikat. "Müümata naer" (koos Tõnis Mägiga; 2006) Kasutatud allikad https://et.wikipedia
juhataja. · 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. · 19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. · Aastatel 20052016 oli ta ajakirja Looming peatoimetaja. Looming · Irooniline kirjutusviis. · " Hiired tuules " · Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena. · "Rahvusvaheline mees " · Fabian Tunnustused · Tuglase novelliauhind 1981. ja 2008. aastal. · Smuuli-nimeline preemia 1986. aastal lastekirjanduse eest. · Vilde kolhoosi preemia parima ajaloolise romaani eest 1994. aastal. · Aleksander Kurtna nimeline parima näidendi tõlkeauhind 1987. aastal. · Kultuurkapitali zanripreemia esseistikas 2001 ja 2015. aastal. · Riiklikud kriitikapreemiad teatrikriitika eest 1983., 1988. ja 1994. aastal. · Teatriliidu aastapreemia kriitikas 2001. aastal. · Avatud Eesti Fondi Koosmeele auhind 2001. aastal.
Stieglitzi kunstikool Sankt Peterburgi A. L. Stieglitzi nimeline riiklik kunsttööstusakadeemia (vene keeles - - . . ), eesti keeles ajalooliselt tuntud Stieglitzi kunstikoolina, on Peterburis asuv kunstikõrgkool. See on kandnud ka nimesid Tehnilise joonistamise keskõppeasutus ( , ) ja Leningradi V. I. Muhhina nimeline kõrgem kunsttööstuskool ( - . . . , ). Kool rajati 1876. aastal Aleksander II käsul vahendite eest, mille annetas pankur ja tööstur parun Alexander von Stieglitz ( ). Kool tegutses 1884. aastal Stieglitzi surma järel pärandatud kapitali (umbes 7 miljonit rubla) protsentidest. See valmistas ette nii tarbekunstnikke tööstuse tarvis kui ka joonistus- ja joonestusõpetajaid keskastme kunsttööstuskoolide tarbeks.
ON TAL POEG KARL ROBERT JA TÜTAR MARII INGRIIN. • TÖÖTAB RAKVERE TEATRIS 1996. AASTAST. • 1991 - 1996 UGALA TEATER, NÄITLEJA • VOKALIST. HARIDUS • 1988 LÕPETAS KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUMI • 1992 LÕPETAS KÕRGEMA LAVAKUNSTIKOOLI. • 1996. AASTAST RAKVERE TEATRI PEANÄITEJUHT • TALLINNA RIIKLIKU KONSERVATOORIUMI LAVAKUNSTIKATEEDER XV LEND 1992 • KOHTLA-JÄRVE I KESKKOOL OSAD TUNNUSTUSED • VOLDEMAR PANSO NIMELINE AUHIND 1991 • EESTI TEATRILIIDU AASTAPREEMIA PARIM MEESNÄITLEJA 2008 • KARL ADRA NIMELINE AUHIND 2011 • VABARIIGI PRESIDENDI VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK 2015 • AASTA VABATAHTLIK 2008 • RAKVERE TEATRI KOLLEEGIPREEMIA PARIM LAVASTAJA 2009 MÕNED ROLLID • SURNUD LIBLIKATE TANTS (JÜRVEN) • JUTUSTUS TÕELISEST PARDIPOJAST (KESKMINE VEND) • KAUNITAR JA KOLETIS (LEITNANT FAIRCHILD) • WOLFRAM ("MALEV" 2005) • JAAN ("STIILIPIDU" 2005)
2)Kui kõrvuti on 3 või enam sama tähte 2)Jää-äär, plekk-katus 6)NB! Tunnist tundi, köögist kööki 3)Kui sõna ees on märk, sümbol või täht 3)x-jalad +-märk 7)L. Koidula nimeline. Kui numbri järel on nim sõn siis 4)Kui liitsõna osa kordub 4)kase- ja tammepuu, koolivennad ja -õed ei panda käände lõppu. Lõunaeestlane, newyorklane 5)"Ja" sõna asemel 5)siia-sinna, edasi-tagas, vene-eesti
eraldas järgmised keemilised elemendid : Na, K, Ba, Ca ja Mg. Avastas naerugaasi(N2O), millest ta oli sõltuvuses. Ta konstrueeris Davy Laterna(1815) : Davy latern oli esimene lamp, millega võis minna kaevandusse (eelnevalt oli palju plahvatusi kaevandustes). DAVY LAMP DAVY TUNNUSTAMINE Kodulinnas on püstitatud tema kuju. Davy järgi on nimetatud kuu kraater . Penanze keskkool on nimetatud Davy auks Davy Humphry kooliks. Saksamaal on tema nimeline tänav. Plymouth'i ülikooli üks hoonetest on tema nimeline.
tuhanded teistkümned miljonid jne. sajad kahemiljoniline kahe miljoni suurune kuueteistkümne- kolme tuhane aastane aastane Määrsõnalised laiendid: üle, alla, ligi, pea(aegu) umbes jt. kokku- ja lahkukirjutamist ei mõjuta. -ne -line number 23(-)aastane 2-leheküljeline täht, sümbol x-kujuline, de-lõpuline pärisnimi 1ts+ ne/line Pedja-äärne sidekriipsuga: Vilde-nimeline 2 ts+ne/line San Francisco lähedane lahku: E. Vilde nimeline tsitaatsõna show-maiguline 1ts+ne/line performance'i-laadne sidekriipsuga+ kursiiv 2 ts+ne/line commedia dell'arte laadne lahku+kursiiv
................................................................................................ 8 Juutluse pühad ja elutsükkel Sissejuhatus Maailmas on 10 suuremat usundit: kristlus, islam, hinduism, budism, dzainism, sikhism, juutlus, sintoism, taoism, bahai. Maailmas on samuti inimesi kellele usk pole tähtis või on hoopis nuhtluseks. Usulised erinevused on põhjustanud rassismi ja sõdu. Aastast 1333. on säilinud esimene märge sellest, et Tallinnasse saabus Johannese nimeline juut. Kuid see juhtus harva ning ükshaaval tulid juudid Eestisse kuni 16. sajandini. Enamasti ei püsinud nad siin kaua, sest nad aeti lihtsalt minema. Vana testamendi rahvas horisont 1991 2 Juudid usuvad Jumalat, kes on maailma looja ja valitseja ning seda, et neil on Jumalaga eriline suhe, leping. Juudid ootavad messiat, Jumala saadetud juhi tulekut, kes toob kaasa rahu, viljakuse ja turvatunde.
Olen kuulmas: leia rahu peale sunnitud , endas. Elavana. mulle Ei ma ela seda kaasa, mu enese poolt , millest tõukun siiski. aita mind Ainult nähtu võtan kaasa. lootus , Ta mu ära viiski. mu sees See ei ole äraminek. mõista mõista , Algav tulemine? mis --- see Valgus paistis. on Ja ma kuulsin: Ela, inimene. (,,Tänan ja palun") Tunnustused 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1985 Juhan Liivi luuleauhind. ,,Elulootus" Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. Enne viimast kirstuavamist kui pillimehed olid juba kaks korda mänginud kohendas ta käsikaudu lipsu niisutas huuli ja silus habet. Juba puudutati kaant ta jõudis veel käed rinnale panna keegi ei märganud et nüüd
" (1993) "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002) Luule valikkogud "Midrimaa" (1974) "Suur suislepapuu" ([[1983) "Ühel viivul vikervalgel" (1999) Värssraamatud "Kuidas leiti nääripuu" (1954) "Rongisõit" (1957) "Karud saavad aru" (1967) "Lahtiste uste päev" (1970) "Suur maalritöö" (1971) "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993) "Krõlli värviraamat" (1994) "Krõll ja igasugused hääled" (1994) "Krõlli pannkoogitegu" (1999) Tunnustused 1971: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Lahtiste uste päeva" eest 1977: ENSV teeneline kirjanik 1978: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest 1994: K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest 2005: E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel) 2010: Tallinna vapimärk 31
1996- McDonalds.com 1988- McDonaldsi Burger valitakse aasta toiduks USA-s 1983- McDonalds 32-s riigis, kokku 7775 restorani 1979- HappyMeal debüüt 1975- Drive-In 1974- Ronald McDonald maja 1969- Muudeti logo 1968- Big Mac 1966- Esimene reklaam televisioonis Ajast tagasi 1961- Hamburgeri Ülikooli asutamine 1059- 100 restorani 1958- 100 miljonit burgerit müüdud 1955- Esimene kiirtoidu restoran, kuldste kaartega 1949- Friikartulid asendavad kartulikrõpsud 1948- Asutati McDonaldsi nimeline iseteenindus restoran 1940- Avati esimene McDonaldsi nimeline Barbeque restoran Kriitika kahjustab keskkonda, eriti arengumaades kahjustab oma klientide tervist ekspluateerib oma töötajaid Going Green McDonaldsi uus turustamise idee! ÖkoMcdonalds! KATSE! http://www.youtube.com/watch?v=j-ljW5YEdao http://www.youtube.com/watch?v=5HPnULHzJVc&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=raBbMxxISXw&feature=related Täname!
Draamateatris. O Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke O Rolle: Hamlet (Shakespeare'i ,,Hamlet''), Peer (Ibseni ,,Peer Gynt''), Tusenbach (Tšehhovi ,,Kolm õde'') O Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio" jm). Enesetapp O 21. veebruar 1995, Raplas O Põhjused: habras närvikava O Veenide läbilõikamine Tunnustused O 1978 – Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia O 1980 – Eesti NSV teeneline kunstnik O 1983 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia O 1985 – Juhan Liivi luuleauhind TÄNAN KUULAMAST!
· Eneseotsing · Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldova, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde ning soome keeles on ilmunud kogu "Julkaistavaksi Suomen tasavallassa" (1988) · Ta on kirjutanud koos T. Rätsepaga näidendi "Olevused", mille ta ise lavastas TRA Draamateatris 1980 · Viiding on loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele ja varieteeprogrammidele Tunnustused 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1985 Juhan Liivi luuleauhind. "Viiding on tõesti olnud mulle väga kaua aega tähtis. Tegelikult oli Jüri Üdi esimene luuletaja, keda ma millalgi vahetult enne keskkooli hakkasin lugema nii, nagu ma praegu luulet loen. Enne olid ikka Runnel ja teised, kelle tekstides oli
Nt. ilus poiss, suur aken 4. Liitena, kui moodustub omadussõna või uus mõiste: a) era-, üli-, esi-, hiigel-, ligi-, uhi-, puru-, püsti-, ime-, eht-, igi-, liht-, läbi- Nt. esivanem, puruvaene b) -ohu, -võitu Nt. lapseohtu, laisavõitu 5. Liited: laste-, noorte-, meeste-, naiste- = kokku 6. ne ja line liide a) Sõnal on üks täiend = kokku Nt. viiemeetrine b) Sõna täiendil on täiendav täiend = lahku Nt. kahekümne viie meetrine Rasmuse-nimeline (kokku) ; Rasmus Linde nimeline (lahku) U-kujuline 25-aastane ; 25aastane 7. Arvsõnad a) -teist, -kümmend, -sada = kokku Nt. üksteist, poolsada b) -ühelised, -tuhat, -miljon = lahku Nt. seitse tuhat, mõni miljon Kümned, kümmend 8. Kuude ja ilmakaarte nimetused = kokku Nt. aprilliilm, septembrihommik 9. Tegusõnade puhul võrdlen mina ja nud vormi a) Sama järjekord = kokku Nt. mina: umbusaldan / -nud: umbusaldanud b) Erinev järjekord = lahku Nt
Tegevus Loomingu toimetuses publitsistika osakonna juhatajana Kutseline kirjanik Tartus KLi liige 1969 Aktiivne poliitilises elus Kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, hiljem peatoimetaja Raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algataja U.Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja Preemiad "Maa lapsed" (1965) Vildenimeline kolhoosi kirjandusauhind "Laulud eestiaegsetee meestele" (1988) J. Smuuli nimeline preemia Tammsaarenimeline preemia Vildenimeline kolhoosi preemia "Mõtlelda on mõnus" (1982) J.Smuuli nimeline preemia Pere Abielus kirjanik Katre Ligiga Peres 6 last (tütar ja 5 poega) Luulele iseloomulik Kujundas oma stiili välja alates luulekogust "Avalikud laulud" Kasutab tihti uuema rahvalaulu vormi Luulel oli sageli poliitiline tähendus Arendas välja ainulaadse metafooride süsteemi Luulele iseloomulik 1970.80
lahku : iga majandi juht (majandi) kortsunud särgi käis (särgi) kunstipärased naiste käekotid ( kotid) kokku : iga majandijuht (juht) kortsunud särgikäis (käis) kunstipä. naistekäekottide näitus (kotid) ... sõltumine traditsioonist lahku : kokku : 1. arvsõnad kaks, kolm kaksteist, kolmteist kolm milj. kolmkümmend 2.ne- ja line- liitelised omadussõnad lapse meel lapsemeelne üheksa korrust üheksakorruseline selle jõe äärne jõeäärne Miina Härma nim. Härma nimeline 3. tänavate nim. jms nimed Kitsas tänav Kesktänav Saia käik Saiakang Raasi park Hirvepark KOKKU- ja LAHKU KIRJ. : ... sõltumine tähendusest Lahku : lapse põlv (jala osa) venna armastus (vend armastab) mõni kord (paar korda) Kokku : lapsepõlv (lapse iga) vennaarmastus (armastatakse venda) mõnikord (vahel, aeg- ajalt) ... sõltumine täiendsõna vormist lahku : kokku : 1 ..täi.sõna on lühene. võõrkeel võõras keel üldine plaan üldplaan
· "Krõlli pannkoogitegu" (1999) 5 Proosaraamatud · "Pille-Riini lood" (1963) · "Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda" (1967) · "Triinu ja Taavi jutud" (1970) · "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977) · "Jänesepojaõhtu koos isaga" (1982) · "Onu Ööbiku ööpäev" (proosakogu; 1998) 6 Tunnustused · 1971: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Lahtiste uste päeva" eest · 1977: ENSV teeneline kirjanik · 1978: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest · 1994: K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest · 2005: E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel) 7
Pärast ,,Mister X-i" linateost hakkas tema hääl kõlama igas raadios ja telekanalil üle kogu Venemaa. Kõik tema välja antud plaadid kadusid poelettidelt välkkiirusel. Ta suutis esitada ka maailmakuulsate heliloojate nagu P.Tsaikovski, F. Schubert, M. Mussorgski jpt. loomingut ja seda unustamatult. Kuigi ta on nüüdseks surnud, elab ta maailmas siiani edasi, sest tema nimi on pandud ühele väiksele planeedile 1996. aastal, veel kannab tema nime tänav Tallinnas, on asutatud Otsa- nimeline muusikakool, kus varem asus Tallinna Konservatoorium. Tema nime on kandnud veel ka reisilaev Eesti-Soome vahel, mis sümboliseeris kahe hõimurahva kultuurisidemeid ning mille suureks loojaks ta oli. Hetkel asub Saaremaal ka tema nimeline Spa, mida külastavad paljud turistid.
Ta on Eesti maalikunsti üks suuremaid koloriste, alustas kunstiõpinguid Tartu Kunstikoolis ning jätkas neid ERKIs, mille lõpetas 1971. aastal. 2011. aasta kevadel lõpetas Pääsuke 40 aastat kestnud õpetajaameti Eesti kunstiakadeemias. Praegu on ta vabakutseline kunstnik. Pääsukest on pärjatud oluliste auhindade ja preemiatega: Riigi kultuuripreemia 2012, Eesti kultuurikapitali aasta-preemia 2000, EV teenetemärk Valgetähe IV klassi Orden 1999, Konrad Mäe nimeline medal 1992. aastal, Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1975. ja 1981. aastal. Maalid ja muljed Minu lemmikuks kujunes maal nimega "Poiss ja ratsu", sest toda kunstiteost vaadates hakkas see jutustama otsekohe lugu, mida mõistsin vaid mina, mitte keegi teine. Maalil oli kujutatud poissi, kes seisis hobuse ees. Poisil olid tiivad, millest üks tiib oli läbipaistev. See maal rääkis mulle, kuidas hobuse ja poisi vahel on eriskummaline side.
kirjutatakse siis, kui tekib uus mõiste, nt uusaasta, vanaema, heategevus, poolaasta OMADUSSÕNAD 1. Käändsõna kirjutatakse omadussõnaga kokku, nt lumivalge, kiviaegne 2. Arv, täht, nimi vmt ühendatakse järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil, nt 22- korruseline, U-kujuline, Elva-lähedane; kui sellele eelneb täiend, kirjutatakse lahku, nt saja meetri pikkune (vrd: meetripikkune), A.H. Tammsaare nimeline (vrd Tammsaare-nimeline). ARVSÕNAD 1. teist-, kümmend-, sada- kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku, nt kakskümmen, viisteist; ülejäänud lahku, nt kaheksa miljonit, kakskümmend viis TEGUSÕNA 1. Liittegusõnad kirjutatakse alati kokku, nt abielluma, alahindama, kümnekordistama ( abiellun, alahinnatakse, kümnekordistasime) 2. Ühend- ja väljendtegusõnad kirjutatakse alati lahku; kokku võib kirjutada v-, tav- kesksõna või nud-,
(noormees) Lühenenud tüvega omadussõna Ne- või line-lõpuline omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga eelnevast käändsõnast lahku, kui kokku (esmaavastaja) käändsõnal on täiend (suure maja kõrgune) Uue omadussõnalise mõiste Mitmeosalisest nimest ne- ja line- tekkimine (kollakaspruun) lõpuline omadussõna lahku (Paul Kerese nimeline) Järgneva omadussõnaga Kõik arvsõnad lahku v.a teist, kirjutatakse kokku tüved eba-, -kümmend ja sada (kolm tuhat, ala-, ime-, eht-, puht-, püsti- kuus miljonit) (ebareaalne) Ne- ja line- lõpuline omadussõna Kohanimi liigisõnast lahku, kui eelneva käändsõnaga seda saab kasutada ka ilma (rõõmsameelne) liigisõnata samas tähenduses (Pärnu linn Pärnu, Peipsi järv
Juhan Viidingu looming "Ma olin Jüri Üdi" (1978) "Elulootus" (1980) "Tänan ja palun" (1983) "Osa" (1991) Tunnustused 1975 - Teatriühingu preemia vabariiklikul nõukogude dramaturgia ülevaatusel Poeedi rolli eest ("Mängi, pillimees") 1976 Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975. aastal ilmunud luuletuse eest. Teatriühingu preemia Ynioldi rolli eest ("Pelleas ja Melisande") Mälestusmedal "Eesti NSV noorte lavajõudude ülevaatus" Ynioldi rolli eest. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. Teatriühingu eripreemia "Nigaara" eest. Ülevabariigilise laste- ja noorsoolavastuste ülevaatuse laureaat "Buratino" laulutekstide eest. 1979 - Teatriühingu aastapreemia Hamleti rolli eest. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. Medal "Noorte lavajõudude ülevaatus" "Olevuste" lavastamise eest. 1981 - Teatriühingu eripreemia Kohtu-uurija rolli eest ("Elav laip"). 1982 - Koondise "Mistra" eriauhind Kohtu-uurija rolli eest klassikalavastuste festivalil Viljandis.
plaadikogumiku "Prima donna assoluta" väljaandmisega ja selle esitluskontsertide turneega üle Eesti. Pille Lill (sündinud 20. aprillil 1962) on eesti laulja (sopran).Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia muusikapedagoogika ja ooperilaulu erialal ja kaitsnud magistrikraadi Helsingi Sibeliuse Akadeemias.Pille Lill on laulnud pearolle ligi 30 ooperis.Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud.On saanud ka kaks tunnustust Suure Vankri auhind (1996),Georg Otsa nimeline preemia (2002). Oliver Kuusik (sündinud 1980) on eesti laulja. Kuusik õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2006 lõpetas ta nii magistratuuri kui ka ooperistuudio Guildhall School of Music & Drama's (London, UK) Rudolf Piernay juhendamisel.Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud ligi kahekümne erineva suurvormi (sh. Händel "Messias", Haydn "Loomine", Mozart "Requiem" jpt.) ettekannetel. Tunnustatud on Klaudia Taevi nimeline konkurss - III Preemia ja Saksa muusika
"Kuri kuningatütar" (1986) "Valik lühijutte ja näidendeid" (1997) "Piibelehe-neitsi ja teisi jutte" (2001) MÄLESTUSTE JÄÄDVUSTAMINE August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuias Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum Endise nimega Karksi-Nuia Gümnaasium on saanud oma nime kirjaniku järgi, nüüdseks kannab kool nime August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Mitmes Eesti asulas on Kitzbergi järgi nimetatud tänav. AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM KASUTATUD KIRJANDUS http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kitzberg_august http://www.leo.ee/product.php?id_product=12923 http://akg.vil.ee/ http:// krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=32&table=Pers ons http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg http://www2.kirmus.ee/nooreesti/pics/A-11-30.jpg
See tõi omakorda kaasa n e o l i i t i k u m i (mille?) sünni ja arengu. Sellest ajastust on säilinud väga vähe. Praeguseks on meile kõige paremini nähtavad ............................................. ................................... . Kõige kuulsam kromlehh ehk kiviring (koosneb ringikujuliselt asetatud hiigelsuurtest) kiviplokkiK dest asub Suurbritannias, Stonehengei nimeline.(mis nimeline?). Kõige kuulsamad Menhirid (keldi keeles pikk kivi) asuvad Lõuna-Prantsusmaal. Suurtest k i v i p l a a t i d e s t kamber, mida katab rõhtne kiviplaat on D o l m e n (kelti keeles kivilaud). Need on kivikalmed ehk matmispaigad, kuhu m a e t i inimesi korduvalt. V. 1. Kus asub Mesopotaamia? (jõed jne) Vastus: Mesopotaamia asub Pärsia suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Tänapäeval asub Mesopotaamia alal Iraak. 2
Eesti NSV seaduse järgi: Talu omanikuks saab olla isik, kellel on vastav erialane kvalifikatsioon. Pärimisõiguslasel ei pea olema erialast kvalifikatsiooni. Talu peremeest ei saa võtta kohustuslikku ajateenistusse. *Aastas läheb keskmiselt 300 ettevõtet (nende seas FIEd jne) pankrotti. Aktsiad. Lihtaktsia aktsia väikseim väärtus on 1 euro. (Krooni ajal oli väikseim väärtus 10 krooni) 1 aktsia annab hääle, mis on täisarv. 1 euro või selle täisarvkordne aktsia väärtus. NIMELINE seeriad: nominaalväärtus: hääli: hind (eur/hääl): A 50 5 10 B 60 6 10 C 20 2 10 D 45 5 9 Lihtaktsia Ühe Ühe a Aktiate Hääli Hääli Ühe Paigutatud Paigutatud seeria a hääli arv kokku % hääle aktsiakapita aktsiakapita
Katrin Dulder EKK-1 Max või Max-Julius Roosma, kuni 1936. a Maksim-Julius Roosmann Sünd. 10. jaanuaril 1909 Omuli vallas Valga poeglastegümnaasiumi Riigi Kunsttööstuskool Nov Bori klaasitööstuskool Maks Roosma nimeline loominguline stipendium Vaas "Sõnajalaõie valvur I" Vaas "Sõnajalaõie valvur II" http://www.klaasikunst.ee/index.php?x=1, 284,487,1,0,1 http://roosmaa.virtuaalmuuseum.ee/portre evaasiga-tn.jpg http://roosmaa.virtuaalmuuseum.ee/MRoo sma/ http://www.eantiik.com/products/klaas/ta rbeklaas/product/tarbeklaas224
metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikega avaldavad pöördumatut mõju enamikule ökosüsteemidest ning seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Rahvastiku kiire kasv toob paratamatult kaasa paljude liikide elupaikade vähenemise. Ühtlasi kaasneb inimtegevuse arenguga maavarade kaevandamine ning tööstussaaste ja olmejäätmete kasv, mis on paljude liikide hukatuslikuks osutunud. Ka osad majandusharud (kalandus ja jahindus) ohustavad teatud liike. 5) Looduskaitse, nimeline kaitse, kaitseala, programmid, projektid, rahvusvahelised kokkulepped Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Selle tulemuslikkus sõltub iga riigi seadustest, elanikkonna teaduslikkusest ning kohalikest kultuurilistest ja religioossetest iseäratusest. Nimeline kaitse on seaduste sissekirjutamine, et mingi liik on kaitse all. Nimeline kaitse jagub omakorda kolme kategooriasse. I. Liigid, mis on Eestis harvaesinevad, esinevad piiratud alal, vähestes elupaikades,
salvestab tehtud muudatused tagasi serverisse. · Terminal koosneb monitorist, klaviatuurist, hiirest ja nö. õhukesest kliendist. Internetiühendused jagunevad: sissehelistamine ja püsiühendus Interneti aadressid · Selleks, et leida üles vajalikku isikut suvalises maailma paigas, on vaja teada tema aadressi. · Sama lugu on ka Internetis, igal Internetti ühendatud arvutil (serveril) on oma aadress. Interneti aadressid · Aadress jaguneb numbriliseks ja nimeliseks. · Näiteks nimeline aadress on: www.neti.ee · Tema numbriline ehk IP-aadress on: 194.126.101.67 · Numbrilise aadressi ehk IP-aadressi abil arvutid tegelikult suhtlevadki. · Nimeline aadress on kasutusele võetud ainult lihtsustamiseks, et inimene ei peaks meelde jätma palju erinevaid numbreid. E-posti aadressid · E-maili ehk e-posti aadresse esitatakse kujul: [email protected] · E-kirja saates on tavaliselt vaja täita järgmiseid välju: To ehk Kellele saaja e-posti aadress, Subject
2)liigisõna(täiendsõna nimetavas käändes) - omadussõna, omastav kääne Nt: laudlina,raudtee,pildiraamat - Nt: valge lina, ema lina 3) täpsustamine Nt: see kassipoeg - selle kassi poeg 4) mitmus - ainsus Nt:raamatute kujundus - raamatukujundus 5) omaette mõiste lasteaed - laste aed lapsepõlv - lapse põlv 6) ühendtegusõna, liitsõnad -mine ja -ja on koos Nt: läbi mõtlema - läbimõtlemine, läbimõtleja 7) -line, -ne Nt: viie-aastane, järkjärguline 8) Kerese-nimeline P. Kerese nimeline 9) arvud kokku: kümnelised, sajalised, teistkümnesed lahku: tuhandesed, ühelised, miljonilised 10) kohanimed/ isikunimed Nt: Vana-Vigala, Mari-Liis
Franklin Delano Roosevelt Aastal 1882 30. jaanuaril sündis New Yorgis Rooseveltide perre Franklin Delano nimeline poiss. Franklinile meeldis ajalugu kõige rohkem. Ema õpetas talle palju keeli milles ta oskas lugeda. 14. aastaselt saadeti Franklin Grotoni põhikooli Massachusettsis, mis oli riigi parim kool. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis. Teda hakkas huvitama poliitika ja ta võttis eliitprofessoritelt eratunde. Pärast Harvardi Ülikooli lõpetamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda.
omased võtted avalduvad siin eriti ehedalt. Valton on ilmutanud huvi eurotsentrismi lagunemise tingitud mõttevoolude vastu (zenbudism, taoism jt.). 1979 aastal romaanivõistlustel kõrvalelükatud romaan "Rauakolina etüüdid" koos tsensuuritõketesse jäänud poliitiliste novellide ja muu lühiproosaga ilmusid kogus "Rännak giidi saatel" (1988, 3 J. Smuuli nimeline preemia 1983), milles poliitilised realiteedid on seotud eetikaprobleemidega. Autor juhib tähelepanu vägivallavaldustele poliitikas, arendades reaalelu episoode absurdseiks situatsioonideks; idamaade motiive kasutab sel eesmärgil "Pildid filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust" (1992). 1949 Siberisse küüditatute elu kujutab romaan "Masendus ja lootus" (1989, A. H. Tammsaare nimeline kolhoosi auhind). 1990
1984", "Ingellik olevus", "Minu päevad Liinaga", "Doanizarre udulaam", "Jõgeva elavad surnud"), lühijutu ("Spitzbergeni nokturn", "Vend Rus", "Vlad", "Emajõe ääres") kogumiku ("Pan Grpowski üheksa juhtumit", "Roos ja lumekristall", "Suudlevad vampiirid") kategoorias. 2009 Friedebert Tuglase novelliauhind "Minu päevad Liinaga". Looming, 2008, nr 8 2008 Tallinna linna Tammsaare nimeline romaanipreemia 2011 Kultuurkapitali kirjanduspreemia romaanisarja "Apteeker Melchior..." ning jätkuva loomingulise kõrgvormi ja žanrilise mitmekesisuse eest 2012 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind teose “Apteeker Melchior ja timuka tütar” eest Huvitavat Indrek Hargla isa on Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja ema filoloog Varje Sootak. “Ma olen võrdlemisi tugevalt meelestatud
Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused: ·Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a. ·Vilde-nimeline kirjanduspreemia 1979 a. ·Virumaa kirjandusauhind. ·Võitnud Tuglase novelliauhinna kolmel korral 1996 aastal, 2002 aastal ja 2007aastal. ·Pälvinud Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali preemia proosa kategoorias.Kirjanduspreemia sai proosa ,,Naised ja pojad" eest. Preemia suurus oli 40 000.- ·A.H.Tammsaare nimeline kirjanduspreemia Looming: Kirjanikudebüüdi tegi novelliga ,,Lõppematu tee", mis ilmus Elva ajalehes Uus Tee 1958 aastal
annaabi.ee 
