Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nikotiin, hingamisteed, vereringe, vähkjamine, elunditele, annette, marti, vereringeelundid, veresoone, pulss, kiireneb, vererõhk, hapnikusisaldus, südamelihaste, infarkti, arterites, kopsud, ärritus, köha, kopsutoru, põletikud, kopsuvähk, seedeorganid, kõhulahtisus, tavalisest, maohaavad, söögitoru, kesknärvisüsteemVõivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. Lisaks füüsilisele sõltuvusele nikotiinist on suitsetajad sageli sõltuvuses ka suitsetamisest kui tegevusest. Tugev harjumus läita sigarett näiteks kohvilauas, autoga sõites või muudel juhtudel võib takistada loobumisotsust tegemast. Passiivne ehk kaudne suitsetamine Sigaretisuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega, isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja -on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem
SUITSETAMISEST LOOBUMISE TOETAMINE MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Organism võib suitsetamisele reageerida: Oksendamisega Peapööritusega Südamelöökide rütmi häiretega Söögitoru ja mao kramplike kokkutõmmetega Minestamisega MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Nikotiin tekitab kergesti sõltuvust Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud Sigarettides palju erinevaid kahjulikke aineid Tavalisteks haigusteks suitsetajatel on kopsupõletik, bronhiaal astma ja tuberkuloos Kahjulik kõrvalistele isikutele Suitsetamine vähendab päheõppimise efektiivsust, arvutamistäpsust ja mälu mahtu Põhjustab peavalu, ärrituvust Vähendab kehalist jõudu Halvendab koordinatsiooni, kiirust ja vastupidavust MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Suitsetaja vananeb kiiremini Tekib „suitsetaja köha“ S
SUITSETAMINE TUBAKAS Umbes 150 000 aastat vana. Tubakas on taim, mis kuulub maavitsaliste sugukonda, nii nagu ka kartul ja tomat. Alguses suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi: lavendlit, paiselehti jt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level MIDA TEEB SUITSETAMINE INIMESE ORGANISMIGA? Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub organismi üle 4000 erineva keemilise aine.
............................lk.8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................................lk.9 2 SISSEJUHATUS Iga päev, ka täna, proovivad kümned ja kümned kooliõpilased esimest korda suitsetamist. Esimene sigarett süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Paljudes arenguriikides on see tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt olulisete geenide aktiivsust, vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid.
Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud.Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained Haigused ·vähkkasvajad ·Ajuinsult ·Südameinfarkt ·Gangreen ·bronhiit ·veresoonte lupjumine ·Kõrgvererohutõbi Mida teeb suitsetamine Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres Süda ja väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. veereringeelundid Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki.
Meelemürgid. Meelemürkide hulka kuuluvad alkohol, uimastid ja suitsetamine. Kõik need on väga tervist kahjustavad. Uimastid Uimastite kuritarvitamise problemaatika on Eestis küllaltki uus nähtus, millest viimase kümne aastaga kasvanud kiiret lahendust vajavaks probleemiks. Statistikast nähtub, et viimastel aastatel on narkootikumide tarvitamine järsult suurenenud just laste ja noorte hulgas. Lisaks sellele, et uimastite tarbimine halvendab inimese tervist ja toimetulekuvõimet, on uimastite tarbimise laiem tagajärg suurenev kuritegevus ja
seedimist. Nikotiini kahjulik toime: 1. Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. See koormab aga liigselt südant. 2. Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustust. Näiteks sõrmeotste temberatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu. 3. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid). Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Näiteks Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad.
Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: · naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad · tõuseb südame löögisagedus · tekib tubakasõltuvus · näljatunne väheneb · langeb kopsude töövõime · tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku
SUITSETAMINE SISSEJUHATUS Heites pilgu koolitagusele muruplatsile selgub hirmus tõsiasi- sirguvate lillede seas turritab üks uus liik ,,sigaretikonid", andes rohelisele lapile veidi kollakat ja meie ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni. Kas tõesti on turumajandus toonud probleemi, mille vastu pole mõtet võidelda? Suitsetamine koolinoorte seas tundub peaaegu kohustuslik, vähemalt koolipidude juures. Iga päev, ka täna, jah, just praegu süütas keegi suitsu- kümned ja kümned kooliõpilased proovivad esimest korda suitsetamist. Esimene sigaret süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki? Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu
terve laps sünnitada. Siiski kohutavad teda rasedad naised, kes ei suuda suitsetamist maha jätta. Arsti sõnul sünniksid lapsed kindlasti tervematena, kui emad saaksid oma halva harjumuse kasvõi nii tõsiste haiguste nagu diabeedi või kõrgvererõhutõve vastu vahetada. ,,Neid haigusi saan ma ravimitega kontrolli all hoida," rääkis Welch. Kuid suitsetava raseda naise last ei kaitse ohu eest mitte miski. Miks on raseduse ajal suitsetamine ohtlik? Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksiline kokteil sinu vereringesse, su lapse ainsasse toitainete ja hapniku allikasse. Kuigi mitte ükski neist kemikaalidest ei ole lapsele hea (sa ju ei lisaks iialgi näpuotsatäit pliid ja tsüaniidi beebitoidule), on kaks neist eriti kahjulikud: nikotiin ja süsinikoksiid (vingugaas).
Tsirguliina Keskkool Suitsetamine ja selle kahjulikkus Referaat 2009. õ/a Sisukord 1. Probleemi püstitus 2. Sissejuhatus 3. Suitsetamise ajalugu 4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad. Sissejuhatus
kanepitossu, muutes seda vähem tervist kahjustavaks (Vikipeedia 2009). Kanepit nimetatakse väravauimastiks, sest sellest meelemürgist saab kogu asi alguse. Kanepid liigitatakse järgmiselt: Harilik kanep - Cannabis sativa L (Cannabis sativa ssp sativa) India kanep - Cannabis indica Lam (Cannabis sativa ssp indica E. Small & Cronquist) Metsik kanep - Cannabis ruderalis Janisch. Joonis 1. Kanepi liigid (autor) 2.1.1. Kanepi mõjud inimese kehale Pulss ja perifeerne vereringe kiireneb. Silmavalged valguvad verd täis, vererõhk ja kehatemperatuur langevad. Ärritab hingamisteid, tavalised tagajärjed on kopsupõletik ja muud hingamisteede haigused. Põhjustab kopsuvähki. Leevendab halba enesetunnet. Lisab söögiisu. Kahjustab aju närviühendusi. Närvisüsteemi pidurdusprotsessid nõrgenevad. Aja, kiiruse, kauguste ja minapildi tajumine ähmastub. Reageerimine välisärritajatele
Sigareti suitsetamisel põhjustab tubakas sisalduv nikotiin organismis meditatsiooni toimega võrreldes vastupidiseid protsesse. Kroonilistel suitsetajatel esineb unehäireid, uinumine võtab kauem aega. Nikotiin on kofeiinist tunduvalt mürgisem, mõjub organismile kahetiselt: stimulandi ja depressandina (suurte koguste korral). Nikotiin tõstab südamelöökide sagedust ja vererõhku. Ta võib aeglustada hingamist selle muutuse tõttu arvavad suitsetajad ekslikult, et suitsetamine lõõgastab. Nikotiinitaluvus ja sõltuvus tekivad kiiresti. Tavaliselt ei suurendata pidevalt koguseid, vaid jäädakse püsima teatud tasemele. Väljakujunenud nikotiinisõltuvus teeb suitsetamisest loobumise raskeks. Loobunuil tuleb mõnda aega taluda närvilisust, unetust, peavalusid, alalist suitsunälga. Tubakasuitsus sisaldub peale nikotiini teisigi mürgiseid aineid väga kahjulik ka neile, kes ise ei suitseta(passiivne suitsetamine).
SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU............................................11 1.5. SUITSETAMINE JA NOORED....................................................12 1.6. SUITSETAMISEST LOOBUMINE............................................. 13
kasutada küsitlusest saadavaid andmeid uurimistöö läbiviimiseks. 1. SUITSETAMISE OLEMUS 1.1 Alustamine 3 Miks alustatakse suitsetamist? Suitsetamist alustatakse peamiselt teismelisena, kas sõprade survel või eeskujul, uudishimust või siis survest, et sel juhul saavutatakse mingisugune staatus ning populaarsus. Kohati huvitab noori see keelatud maa kuhu astuda ei tohiks. Põhjuseks võib olla kas vanemate range keeld või siis mõjutab just see, et suitsetamine ongi pahe. Teismelisena väga sellele ei mõelda, kui palju see meie tervist rikub kuna tulevik on ju nii kaugel. Väga tihti on noortele eeskujuks just nende endi vanemad. Kui nende vanemad ees on suitsetajad ning suitsetamine on lubatud vaid täiskasvanuile, siis sel juhul oma vanemaid need noored jäljendavadki, tahtes olla täiskasvanulikud. Nikotiinisõltuvus ja suitsetamisharjumus saavad võimu aina juurde ning sigaretid
suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. Skleroos-ahenemine. Natokinaas- puhastab veresooni (hiina oma) Veresoonte lupjumise mehhanism: LDL ühineb raku jääkainetega, Ca ioonide ja fibriiniga ( valk verehüübimiseks). Ladestused kleepuvad veres seinale, vähendades valendikku. Keha kasutab veresoone sisepinna põletikust tingitud mikrovigastuste ,,parandamiseks" kolestorooli koos eelnevate ainetega. Veresoone elastsus väheneb, diameeter väheneb ja võivad tekkida paksendid ja trombid. Paradoks: mida nõrgem pump või vähene liikumine, seda rohkem trombe võib tekkida ja seda kitsamaks veresoon läheb. Mida rohkem ladestusi tekib, seda vähem verd läbib. Toob kaasa KNS -käsu tõsta rõhku, et verd tugevamalt tõugata perifeeriasse. (Erütrotsüüdid- on kõige suuremad vererakud).
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel.
NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub 1) kõhrerakkude paljunemis teel ja 2) kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
annaabi.ee 
