A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus V" ,,Ma andsin kõik oma käest ära, et saaks enne surmagi kord vabaks. Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis ta on selle vang. Aga miks peaks minusugust mulda veel vangis peetama? Vangirauad olgu noorte tarvis, sest nemad lähevad muidu paha peale. Noor on kui ahne loom, kes jookseb ringi, silmad kirges peas. (lk. 7) ,,Vargamäe on sunnitööliste paik, aga inimene ei saa sunnitööta läbi. Inimene ei oska ilma sunnitööta elada, olgu see sunnitöö vabatahtlik või teiste poolt peale pandud. (lk. 14)
Samamoodi ka Indreku puhul, mistõttu oli nende vahel palju konflikte ja tülisid. Ta oli väga kapriisne. " Ma lasen su maha lüüa nagu konna ja selleks jätkub ihast pätistki!" "Siis pistan majale tule otsa, põletan kõik ära, teen tuhaks, nii et kui ei saa mina, siis ei saa ka sina! Ja kui ma sedagi ei saa, siis tapan iseenda, nuta siis ühes lastega minu puusärgi juures. Uputan enda ära, lähen auto või trammi alla!" "Kurat niisuke! Ta alles küsib! Ma räägin ja seletan kogu aeg, aga tema teeb näo, nagu poleks ta veel midagi kuulnud ega näinud. Siis tee kõrvad lahti ja kuula: ma tahan majale obligatsiooni ,ja kui ma seda ei saa, siis meie varanduste lahutust, et ma võiksin oma varandusega talitada, nagu heaks arvan." Karin on väga iseseisev naine nagu ütleb ka Indrek ning laseb seetõttu Karinil oma äranägemise järgi talitada. Sellega on ta tegelikult just Karini ära rikkunud. Suhte
Treenimata kehga, nõrk, pikka kasvu, tahtejõuline, sihikindel. Andres Paas vana mees, kellel pole enam õieti jalgugi all, ootab oma surma. Pearu Murakas samuti vanaduspõlves, kuid siiski visa hingega. · Tegevus: Vargamäe Oru ja Mäe talu · Põhiprobleemid: inimeste omavahelised suhted, naabrite siiani lahendamata tülid, meeste ja naiste omavahelised suhted. · Mõtted/tsitaadid: * Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis on ta selle vang. * Ootad, ei tule, ei oota, tuleb! * Maailmas on juba nõnda, et kui miski enam ei aita, siis töö ikka aitab. * Inimene arvab ikka, et kui on täna, siis peab ka homme olema. 3) Elin Toona ,,Sipelgas sinis kausi all" · Põhitegelased: Ants Karusoja üksik ja teistest eraldatud välismaalane, kes töötab
enam võimalik elada. Näiteks kui Andres ühel ööl keset rukkilõikust koju tuli leidis ta Pearu kes joobunult hobuse vankris magas. Ta kasutas juhust ära ja viis Pearu enda rukkipõllule ja kutsus tunnistajad, et hiljem kohtus võita. Nii ka läks. mineviku sündmused mõjutavad olevikku Selle näiteks toon ma Liisi loo, kes oli endas kindel, et ta ei jää, ega tule enam kunagi tagasi Vargamäele.Liisi lausub: "Ta ajab inimesed teineteise kallale, niisuke on see Vargamäe oma soode ja rabadega. Siin on alati riid ja kohtukäimine." Vargamäele jäädes tuli aga alati kuhjaga tööd ja õnnetust kaela. Igas kohas tuli nutta. Noorte soov oli minna linna elu nautima, pääseda tööst ja viletsusest. Lastele oli see koht nii ebameeldivaks tehtud, et kõik lapsed ihkasid sealt minema, kuid hiljem mõistis Liisi lapsega tagasi tulles, ning nuttes ära minnes, et "Mida kaugemale jääb lapsepõlv, seda ilusamaks see muutub".
alla jäämine. Ühtlasi aitas see ka Indrekul näha, et naine tegelikult ikkagi armastas teda, kuid nüüd oli juba liiga hilja. Nende kahe õnnetu lõpp oli juba algusest aru saada, sest ainuke asi, mida nad koos tegid, oli vaidlemine. Neil oleks olnud raske õnnelikuks saada, sest nende elluvaade oli väga erinev. Karinile meeldis, kui teda imetleti, talle komplimente tehti:''Armastus kas tapku ära, ikka ei aita veel. Armastuse kätte tahaks mitu korda, iga päev mitu korda surra, niisuke on armastus. '' Oma lastele ei pööranud nad ka üldse tähelepanu, mis on minu arvates väär, sest lapsed ei olnud milleski süüdi. Indreku ja Karini armastus lihtsalt ei olnud määratud püsima. Kaasaegne näide õnnetu armastuse laastavatest mõjudest võiks olla paari aasta tagune juhtum, kus üks noormees, Romet Põldme, tegi enesetapu, sest tema elus puudus õnn. Ta hüppas talvisel ajal külma merevette, nagu tegi seda Kristi, ja uppus
saada, siis pead kogu eluea kellegi võlglane olema ja selle eest teda orjama. IX lk 84-93 Ants ütles Jürkale, et too peaks oma talu päriseks ostma; kuna tal polnud raha piisavalt ja maaparanduslaen ei andnud ka piisavalt, pidi Ants kah laenama. Ants ütles, et võiks maja tema nimele ehitada, siis ei saa keegi Jürkat laenu kuritarvitamises süüdistada. Jürka ootas kuid ja aastaid, kuid majast rahasaamine temani ei jõudnudki. Ants kaebab kohtusse. ,,Inimene on ju niisuke, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu tõtt rääkida kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid." X lk 93-99 Jürka oli kehvas seisus, pidi Põrgupõhja maha müüma; kuna pakkujaid oli vähe, sai Ants koha saiaraha eest. Ants tunneb Vanapaganateema ees hirmu. Vanapagan, õndsus, põrgu, elekter LK 98 XI lk 99-108 Noor Jürka ja Eleonoore & noor Ants. Asjadega on ju nõnda, et kõik oleneb sellest , kust või kuidas neid näha.
Hiljem suri ka Pearu ning pärast matuseid lahkus Tiina Vargamäelt. Tiina võtab kaasa Mareti ja räägib talle, kuidas ta armastab Indrekut. Naised lähevad tuldud teed tagasi ning Tiina räägib Indrekule kõik ära. Teel Vargamäelt alla, koos Indrekuga oli Tiina lõpuks õnnelik.Põhiprobleemiks inimeste omavahelistel suhetel, eriti naiste ja meeste omavahelistel suhetel. Tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Mõtteid teosest · Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis ta on selle vang. · Noor on kui ahne loom, kes jookseb ringi, silmad kirges peas. Aga vana, kuhu saab tema? Ei kuhugi! Tal pole enam õiget silma ega kõrva. · Maailmas on juba nõnda, et kui miski enam ei aita, siis töö aitab ikka. · Inimene arvab ikka, kui on täna, siis peab ka homme olema · Inimesest saab vanas eas uuesti laps! · Ootad, ei tule, ei oota, tuleb!
Ajakirjades leidus aga erinevaid arve. Arutati selle kallal, et luua juurde töökohti maal. Põllumeestest saadikud tahtsid teada, mida teeb valitsus et põllumajanduse olukorda arendada. Seda teemat lükati päeva jooksul mitu korda edasi. Aare Männiste sõnas oma ettekandes, et Võru rajoonis kavandati anda 6840 ruutmeetrit elamispinda, valitsus oli aga ette näinud 3510 ruutmeetrit. Ettekannete teemaks oli nüüd sattunud looduskaitse loodusvarade kasutamine. Ülo Niisuke arvas, et 30 % saastajatest on autotransport ja ettevõtetest kõige suurem saastaja oli ,,Eesti Energia" soojuselektrijaamad. Edgar Savisaar avaldas arvamust oma ettekandes, et Tallinnas tuleks lõpetada tselluloosi tootmine. Hiljem selgus, et asendustselluloosi hankimine oli palju keerulisem. Istungisaalis jätkus elav arutelu. Ants Tammeleht tegi ettepaneku Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala. Tammeleht toetas ka mahepõllumajandst. Istungijärgu juhataja kuulutas välja vaheaja.
Selle suure ja püha tarkusega siis ravitaksegi inimese õnnetut õnne, ja kui ta ei parane, siis on ainuke vastus: inimene pole veel küllalt kariloom, sellepärast ta ei leia õnne. Inimesel on veel midagi, see on tema õnnetus. Loomal ei ole midagi, see on tema õnn. (lk. 316) Sest mis viga sel inimesel, kes ei tea, mis on õnn. Tema võib rahulikult päevast päeva edasi hingitseda, ilma et oleks ühtegi kiusatust. Ta võib nõnda surmani elada ja võib surres isegi mõelda, et niisuke ongi inimese elu ja tema õnn. Sest kui kellelgi on suur õnnetus, siis näeb ta õnne selleski, kui see hirmus õnnetus läheb viimaks mööda. Aga niipea kui inimene leiab õnne, nagu mina, siis ta mõtleb kohe: leidsin ma selle õnne, miks ei või ma siis leida suuremat, ja nõnda lähebki õnnelik inimene otsima suuremat õnne. Ning kui ta peaks leidma suurema, siis hakkab ta otsima kohe veel suuremat. Ta läheb ummisjalu iseoma õnnest üle ja
Kuule,poiss, sinust saab kas joodik või näitleja, niisuke vemmal oled sa!” Ei saanud temast õigupoolest kumbki. Leo Kalmet (1900 - 1975) oli lavastaja, näitleja, teatrijuht, teatripedagoog, teatrikooli juht, kehalise kasvatuse õpetaja. Kultuurkapitali, Eesti Näitlejate Liidu ja ajakirja Teater toimetuse liige. Ta asutas esimese Noorsooteatri ja Nukuteatri. NKVD agent, kes saadeti Siberisse. (ENSV teeneline kunstitegelane) Inimesena on teda kirjeldatud kui lihtsat ja vastutulelikku, alalhoidlikku ja tasakaalukat pragmaatikut.
Veel praegu müüks ma oma krempli maha ja läheks ühes teiega Mauruse juurde, kui poleks seda sindri habet. Oleksime teiega koolivennad. Aga ühte ütlen ma teile, noormees, ja seda pidage meeles: hea habe maksab siin ilmas sagedasti rohkem kui suur tarkus ja muud niisugused asjad. Sellepärast hakkaski mul oma habemest kahju. Mõni ütleb: habe kasvab uuesti. Aga mis siis, kui ei kasva? On ju ometi võimalik, et korraga enam ei kasva või, kui kasvab, siis mitte enam niisuke. Aga naistele meeldib just niisuke, nagu minu oma. Siiski, võib olla, kui ma naistest kord ära tüdinen -- sest kõigest saab viimaks villand -- jah, võib olla siis saan selle hullu tükiga toime, et tõmban oma habeme maha ja lähen vana Mauruse juurde, sest see kool meeldib mulle. Tubli kool, küll näete, minge aga sinna. Sinna tulevad kõigi maade ja rahvaste logardid kokku, tõsi jutt! ja vana Maurus teeb kõigist mehed. Kui tarvis, annab kere peale, sest vana urvaplaastri vastu ei saa
peletada. o "Siinilmas on asjad imelikud, arvad ühte, aga näe, läheb teisiti: arvad, et on hea, aga näe, on halb ja midagi ei või sinna parata." o "Pühakiri teeb su südame uhkeks ja tigedaks," ütles Pearu Andresele. o "Isa, kirjutatud on, et seepärast jätab mees oma isa ja ema maha ja hoiab oma naise poole." o "Oma lastegagi peavad nad seisma hammas hamba vastu, sest teisiti nad ju seista ei mõistagi. Niisuke on Vargamäe õigus ja temast osasaamine." o "Pearu läheb püha viha täis oma laste vastu ainult purjus peaga. Aga mis sa tahad sellega teha, kes on alati kaine ja aina jumala püha viha täis?" o "Ja mina arvan, et sinu isa on vahel ka nagu piiblist purjus, sest see võtab ju mõistuse nagu piirituski, kui teda liiga tarvitada. Mina olen kuulnud, et kes piibli kolm korda otsast lõpuni läbi loeb, see läheb lolliks. .
Morfosüntaks - 40. Lause, fraas, moodustaja, fraasi määratlemise viisid Lause grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas struktuuri vahetasand, fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Moodustaja ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. 41. Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 42. Deiksis Deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja /või kohaga. Kui ei tea,kus/kuna kasutatakse ( millises kontekstis, taustas, kõnesituatsioonis), ei saa aru. 43. Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Näiteks inglise keeles the on definiitne artikkel. 44
siis allub seisundile. ·Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. ·Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti ·Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti ·Asukoht ·Tee ·Instrument ·Kogeja 49. Sõnajärg Sõnajärg on üks süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid. Pro-sõnad Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 51. Deiksis Deiktiline element on selline keelend, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga. Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv
siis allub seisundile. ·Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. ·Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti ·Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti ·Asukoht ·Tee ·Instrument ·Kogeja 49. Sõnajärg Sõnajärg on üks süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid. Pro-sõnad Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 51. Deiksis Deiktiline element on selline keelend, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga. Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv
siis allub seisundile. Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti Asukoht Tee Instrument Kogeja Sõnajärg Sõnajärg on üks süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid. Pro-sõnad Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 51. Deiksis Deiktiline element on selline keelend, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga. Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv
vastastikuse järjestuse alusel. Sõnajärg on eriti oluline neis keeltes, kus käändeid on vähe või üldse mitte ning kus ka verbiga ei märgita, mis on lauses alus, mis öeldis. Eesti keeles võivad alus ja sihitis olla mistahes järjekorras, järjekord sõltub pigem rõhust ja sellest, kas osalised on varasemast tekstist tuntud või mitte. 55. Pro-sõnad- Prosubstantiiv see, too, tema, mina, Proadjektiiv niisuke, selline, Proadverb siin, seal 56. Deiksis - nähtus, mis seob keele ja konteksti. Deiktiliseks peetakse üldiselt sõnu, mille kasutus ja interpreteerimine sõltuvad täielikult situatsioonist, mis valitseb nende lausumise hetkel. Selliseid sõnu nimetatakse deiktikuteks. 57. Definiitsus -Määratus ehk definiitsus, Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel
- Maurus tahtis siiski rohkem raha, päris ka isal pole, Indrek eitas, selgitas miks, ütles, et kui kannataks oodata suveni, siis läheks ta ise tööle ja teeniks, kuid direktor tahtis raha varem, tegi ettepaneku, et Indrek asuks Kopfschneideri asemele - Maurus õpetab Indrekut valetama enda kodus oleku kohta - „venelane armastab venelast, sakslane sakslast, lätlane armastab pisut lätlast, aga eestlane eestlast ei armasta, tema armastab venelast ja sakslast – niisuke on eestlane“, lk 84 IX - Olles nüüd Kopfschneideri asemel sai Indrekust jooksupoiss - sai toakaaslaseks Vainokäoga, kes oli tulnud Mauruse juurde õppima eesmärgiga saada köstriks ja harjutada laulmist, välimuselt pikk nägus poiss - Sikk, kes oli samuti Indreku toakaaslane, oli peenikese häälega, tüse ja valgete juustega, selle pärast kutsuti teda Roosiks, samas meeldis talle raskusi tõsta ja lihastrenni teha - kolmandaks toakaaslasseks oli Voitinski
alus · määrus ehk adverbiaal - igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend · täiend ehk atribuut nimisõna lisand v laiend ( pikk mees ) Öelids ja alus on lause pealiikmed, ülejäänud kõrvalliikmed. 75% lausetest : SOV, SVO ja siis 15% VSO (subj,obj,verb) 53. Pro-sõnad Prosubstantiiv->ProS->Nt see, too, tema, mina Proadjektiiv->ProA->Nt niisuke, sihuke Proadverb->ProAdv->Nt siin, seal 54. Deiksis Deiksis on nähtus, mis seob keele ja konteksti. suhtluse alusstruktuuri, mis seob vahetu tegevuse välja üldise keelelise tähendusväljaga ja vastupidi. See on keelelise orienteerumise aparaat, mille abil kodeeritakse lausungisse kõneleja vaatepunkt, aegruumiline ja diskursiivne kontekst. Deiksise moodustab kontekstitundlik osa sõnavarast: mina, sina,
"...kui oled Vanapagan ja tahad inimesena maa peal õndsaks saada, siis pead kogu eluea kellegi võlglane olema ja selle eest tead orjama."(82) -Vanapagan arusaam kuidas õndsaks saada. "Pealegi, millalgi vaim mõjutas võimu, nüüd sünnib vastupidi, aga kuidas saada vaimust õndsaks, kui mammon juhib võimu ja võim vaimu?"(lk85) -Ants Jürkale samal ajal ki soovitab maad päriseks osta, järeldusega, et sõnnikut vedates saab õntsamaks kui pattudele halastaja. "Inimene on ju niisuke, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu tõtt rääkida-kahtleb, pinnib, uurib nõuab tunnistajaid."(lk 92) -Ants Jürkale peale maaleanu väärtkasutamis skandaali milles Jürka kergelt pääses. "...kui purustatakse, aina purustatakse, või kui ehitatakse, aina ehitatakse, aga on võimatu mõista olendit, kes täna ehitab ja home purusta ning tunahomme jällegi uuesti sedasama ehitab.See kes nõnad toimib on arutu nagu looduski ta umber."(lk99)
pakkimistihedust,selget ehitust ja head kaitset. Tuubstruktuuri kasutatakse kergete lindikiududena, milledel ei mõju pikiteguri surved. · Kaablis on 6 nuuti ,milles on igaühes 4 ruudukujulist linti · Kiudude arv on 96 · Kaabli läbimõõt on 14mm Joonis 3.5 Nuutstruktuuriline lintkaabel 25 3.1.3 Täiteained Valguskaablite tuum on täidetud enamasti kas täiterasvaga või geeliga kaablituuma ja kiudude kaitsmiseks niisuke ja vee eest. Samuti lahedas kihtstruktuuris sekundaarkatted on tavaliselt täidetud. Hästi täidetud kaablites ei ole veele kohta ja ehkki vett on sattunud kaablisse,siis selle edenemist pikisuunas on takistatud. Kaablites võib samuti kasutada paisuvaid linte. Need paisuvad märgudes ja takistavad vee pikisuunalist kulgemist. Neid kasutatakse tavaliselt sise/väliskaablites. 3.1.4 Tõmbe- ja tugevnduselemendid Valguskaabli struktuur peab olema selline
annaabi.ee 
