docstxt/124397388533960.txt
Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I (IAF 0041) Reversiivne parallel ladimisega nihkeregister T triggerite baasil Kontroll töö nr.1 Juhendaja: dotsent Teet Evartson Tallinn 2014 · Ülesande püstitus · Elementide kirjeldus · Loogika skeem Ülesande püstitus Koostada reverssiivse paralleel ladimisega nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil.
$ 1 5.0E-6 1.700203994009402 51 5.0 50 155 1008 560 1072 560 0 5.0 155 800 560 848 560 0 0.0 155 560 560 624 560 0 5.0 w 496 464 496 592 0 w 496 592 560 592 0 w 800 592 736 592 0 w 736 592 736 464 0 w 496 464 736 464 0 w 1008 592 944 592 0 w 944 592 944 464 0 w 736 464 944 464 0 w 528 560 560 560 0 w 528 560 528 432 0 152 528 336 528 432 0 3 5.0 w 800 560 768 560 0 w 768 560 768 432 0 w 1008 560 976 560 0 w 976 560 976 432 0 152 768 336 768 432 0 3 0.0 152 976 336 976 432 0 3 5.0 150 400 224 400 304 0 3 0.0 150 480 224 480 304 0 3 0.0 150 560 224 560 304 0 2 5.0 150 640 224 640 304 0 3 0.0 150 720 224 720 304 0 3 0.0 150 800 224 800 304 0 2 0.0 150 880 224 880 304 0 3 0.0 150 960 224 960 304 0 3 0.0 150 1040 224 1040 304 0 2 5.0 w 400 304 400 336 0 w 400 336 512 336 0 w 528 336 528 320 0 w 528 320 480 320 0 w 480 320 480 304 0 w 560 304 560 320 0 w 560 320 544 320 0 w 544 320 544 336 0 w 640 304 640 336 0 w 640 336 752 336 0 w 720 304 7...
Reversiivse nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. qi qi+1 qi-1 TT TT TT Reset R c T Rc T Rc T c di+1 di di-1 1 & & + + M 1
docstxt/1335970907102303.txt
Reverssiivne paraleellaadimisega nihkeregister T trigerite baasil. Kui M=1, on nihe paremale, kui M=0, on nihe vasakule. Kui PL=1, toimub parallleellaadimine välisest sisendist (Di) qi+1 qi qi qi-1 qi+1 qi-1 TT TT TT R C T R C T R C T R C Ti+1 Ti T...
docstxt/1303826368135882.txt
docstxt/13046154773088.txt
Tallinna Tehnikaülikool INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Kontrolltöö aines ,,Arvutid I" x Tallinn 2012 Ülesanne Koostage reverssiivse paralleel laadimisega vasakule nihutava nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. Lahendus Reversiivne vasakule nihutav kui M=1 nihutab vasakule. Paralleel laadimisega kui PL=1 siis Di=>qi, kus Di on algväärtus
Tallinna Tehnikaülikool Arvuti I kontrolltöö reversiivse nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil Tallinn 2009 Reversiivne nihkerigister T-trigeri(ehk loendustriger) baasil. Juht sisend M määrab nihke suuna. M=1 nihe paremale ja M=0 nihe vasakule. C on sünkroniseerimis sisend.
docstxt/14145964572398.txt
Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks. (Registriks nim seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ning taasesitada infot ühe infosõna kaupa. Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja järjestikku. Rööbiti - mäluregister, järjestikku - nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Register koosneb trigeritest, kus iga triger säilitab ühte kahendarvu järku; n-järgulise arvu jaoks peab olema n trigerit. Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale või vasakule (arvu järgud liiguvad korraga üks järk paremale v. vasakule), arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada- ja rööpregistriteks
vastupidiseks D delay triger ... säilitab niikaua eelmise väärtuse, kuni sisendisse antakse uus väärtus JK triger universaalsisenditega triger ... nagu SRt, ainult sisendi 11 korral, mis enne oli keelatud, muudab JK oleku vastupidiseks. 5. Registrid: ... hulk kokku ühendatud trigereid. Registrite tüübid = trigerite tüübid. Võimaldab säilitada infot ühe sõna kaupa. Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set, inversioonväljund = i+1 Reset. Paralleellaadimisega nihkeregistrid. 6. Loendurid: Loendur on loogikalülitus, mis loendab sisendimpulsse. Kasutatakse
vastupidiseks D delay triger ... säilitab niikaua eelmise väärtuse, kuni sisendisse antakse uus väärtus JK triger universaalsisenditega triger ... nagu SRt, ainult sisendi 11 korral, mis enne oli keelatud, muudab JK oleku vastupidiseks. 5. Registrid: ... hulk kokku ühendatud trigereid. Registrite tüübid = trigerite tüübid. Võimaldab säilitada infot ühe sõna kaupa. Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set, inversioonväljund = i+1 Reset. Paralleellaadimisega nihkeregistrid. 6. Loendurid: Loendur on loogikalülitus, mis loendab sisendimpulsse. Kasutatakse
Ülesande püstitus (üldosa): Mäluga skeem - 4-bitine loendur või nihkeregister Ülesande variandi info: Paralleelülekandega loendur mooduliga 13, -1 $ 1 5.0E-6 4.621633621589249 50 5.0 50 156 608 448 656 448 0 5.0 156 608 64 672 64 0 5.0 156 608 320 672 320 0 5.0 156 608 192 768 192 0 0.0 w 832 176 832 320 0 w 592 64 592 128 0 w 592 128 608 128 0 150 752 320 832 320 0 4 0.0 150 320 160 224 160 0 4 0.0 150 320 288 224 288 0 3 5.0 152 272 48 368 48 0 2 0.0 150 320 416 224 416 0 2 5.0 150 432 208 432 288 0 2 5.0 w 320 432 320 512 0 w 320 512 384 512 0
muunduri järk) läheneb, saadakse meelevaldne n sümbolist koosnev ideaalne hilberti muundur. IIR FILTRI algkombinatsioon, iga järgnev sümbol STRUKTUURID JA STABIILSUS-iir e saadakse kodeerimisseaduse alusel. lõpmatu impulsskarakteristikuga filter Sümbolid hakkavad korduma e jada põhineb summaatoril ja kahel fir filtril. sees tekib perioodiline struktuur; Iir modifitseeritud struktuuris on lokatsiooni seisukohalt peaks kasutusel üks nihkeregister, see on kordumatute sümbolite arv N antud n-i saavutatav vahetades omavahel filtri korral olema võimalikult suur ning tagasisidestatud osa ja eelfiltreerimise. nullidest koosnev algkombinatsioon Iir filtri põhiliseks ohuks on minna tuleb kõrvaldada . Antud p ja n puhul genereerima, süsteem võib kaotada saadav kombinatsioonide arv on pn. stabiilsuse. Iir filtri Mlrj-ga faasmanipuleeritud signaalide
vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8, 16, 24, ja 32 bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0seade (reset). Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks. Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja järjestikku. Rööbiti mäluregister, järjestikku nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine.Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale või vasakule, arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada ja rööpregistriteks. Rööpregistrisse antakse säilitavana arvu kõik järgud korraga. Jadaregistrisse antakse arvu järgud ühekaupa tavaliselt alates nooremast järgust. Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid.
Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 14 Näide Tulemuseks saame c(2)(D) = (1 + D2)(1 + D3 + D4) = 1 + D2 + D3 + D4 + D5 + D6 Trakt 2 väljundjärjestus on seega (1011111) Multipleksides kaks väljundit, saame kodeeritud järjestuse c = (11, 10, 11, 11, 01, 01, 11) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 15 Näide Sõnumijärjestusest pikkusega L = 5 bitti kodeeritakse järjestus pikkusega n(L + K 1) = 14 bitti Selleks, et nihkeregister kodeerimise lõpus jääks nullisesse lähteseisu lisatakse sõnumijärjestusele K 1 = 2 nulli Pikkusega K 1 nullist koosnevat järjestust sõnumijärjestuse lõpus nimetatakse sõnumi sabaks (tail of the message) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 16 Koodipuu, võre ja olekudiagramm Traditsiooniliselt kujutatakse konvolutsioon koodri omadusi graafilisel kujul kasutades selleks ühte kolmest samaväärsest diagrammist: koodipuu, võre või oleku diagramm
Grupi andmeedastus antakse count.. arv, mitu tsüklit tuleb teha & esimene aadress.. ülejäänud data võetakse järjestikustelt aadressidelt. Andmeedastus konveierina.. uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal. Registrid hulk kokku ühendatud trigereid. Registrite tüübid = trigerite tüübid. Võimaldab säilitada infot ühe sõna kaupa. Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set, inversioonväljund = i+1 Reset. Paralleellaadimisega nihkeregistrid. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving)
Info võib olla registrisse salvestatud paralleelselt või järjestikuselt. Rööbitise sisendi ja väljundiga register on nn. mäluregister Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 96 instituut. 48 Digitaalarvuti komponendid Register Järjestikuse sisendi ja väljundiga register on nn. nihkeregister Info sisestamist registrisse nimetatakse registri laadimiseks. Info väljastamist registrist nimetatakse registrist lugemiseks. Enne info salvestamist register nullitakse, st. viiakse nullimissisendisse antava impulsiga olekusse, mispuhul kõikides väljundites on 0 Vaatleme lihtsat kolmebitist mäluregistrit, mille sisendisse saabub kahendsõna ABC=101 (vt. järgmine slaid) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 97
IX 1. Registrid. Tihti on vaja info edastamisel ja andmete töötlemisel edastada sõnu. Selleks tulevad mängu registrid, mis koosnevad tervest rühmast ühise juhtimisega trigeritest. Registrites on võimalik ka muid operatsioone teha (algväärtuse asetus, mitme infoallika valik, nihe jne). Oluline on sünkroniseerimine, millega määratakse kõigile trigeritele ühiselt info salvestamise aeg. Võimalik on valida ka kahe sisendite komplekti vahel, valik tehakse juhtsisendiga. Nihkeregister – kahendinformatsiooni ühes või teises suunas nihutamine. Mõlemas suunas nihutatavat registrit nim reversiivseks. Nihe paremale – arvu jagamine arvusüsteemi alusega (kahendsüsteem – 2, kümnendsüsteem – 10 jne); nihe vasakule – arvu korrutamine arvusüsteemi alusega. Nihutamisel tuleb (vastavalt suunast) äärmisesse järku uus väärtus, kui ei ole tegemist ringnihkega, mille puhul läheb üks äärmine väärtus teisele äärele.
asünkroonsed - salvestatakse järjestikuselt kujult paralleelsele B on b1b0, kui A
CLEAR 0. STOP ja RUN on töötamise keelamiseks/lubamiseks. 42.Registrite tüübid. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks. Registriks nim seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ning taasesitada infot ühe infosõna kaupa. Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja järjestikku. Rööbiti mäluregister, järjestikku nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Register koosneb trigeritest, kus iga triger säilitab ühte kahendarvu järku; n-järgulise arvu jaoks peab olema n trigerit. Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale või vasakule (arvu järgud liiguvad korraga üks järk paremale v. vasakule), arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada- ja rööpregistriteks. Rööpregistrisse
Sünkroimpulsi aeg peab olema minimaalne, mis trigeri ümberlülitamiseks vaha on (nt 3-10ns) Ümberlülitamine tolimub CLK impulsi frondiga sõltumata CLK impulsi kestusest. Sellege välistatakse trigeri mitmekordne ümberlülitus impulsi kestel. 12. Nihkeregistrid. Nihkeregistrid. Nihkeregistri abil saab arve nihutada vasakule või paremale ning väljastada järjestikku bitthaaval. Arvu kõik järgud liiguvad korraga ühe järgu võrra nooremale või vanemale kohale. Nihkeregister on tavaliselt universaalne register, ja ta on võimeline teostama kõik mikrooperatsioonid. Selleks on kõik tema järguskeemid omavahel seotud. Nihkeregistrites kasutakse ainult kaheastmelisi (M –S) trigereid või trigereid dünaamilise juhtimisega. Sel juhul garanteeritakse info nihkumine ühe järgu võrra ühe sünkroimpulsi puhul. Muu trigerite tüübi kasutamisel võib juhtuda mitmejärguline nihe. 13. Loendurid. Loenduriks impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitust
Sellisel juhul on meil vaja tervet rühma trigereid, sest üks triger salvestab ühe biti. Register on defineeritud kui rühm ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab see ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna(hulk bitte) võib olla registril ka muid operatsioone(algväärtuse asetud, mitme infoallika valik, nihe jne) , kuid sünkroniseerimine on alati oluline, millega määratakse kõigile trigeritele ühiselt info salvestamise aeg. Nihkeregister on register, milles on võimalik kaheninformatsiooni ühes või mõlemas suunas nihutada. Ehk liigutada bitte vasakule ja paremale. Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas nim. Reversiivseks nihkeregistriks. Nihet kasutatakse näiteks info teisendamisel paralleelkujult järjestikkujule ja vastupidi. Matemaatikas tähendab nihe arvu jagamist ja korrutamist arvusüsteemi alusega. Ringnihe tähendab, et bitid ei lähe kaduma vaid ringi algusesse
...................................................................................... 31 7.2. Demultiplekser........................................................................................................32 8. Registrid.........................................................................................................................33 8.1. Üldist.......................................................................................................................33 8.2. Nihkeregister...........................................................................................................33 Digitaaltehnika konspekt 3 1. Arvusüsteemid 1.1. Kümnendsüsteem Sümbolite arv ehk süsteemi alus p=10, sümbolid on:0,1,2,3,4,5,6,7,8,9 Iga number paikneb arvus kindlal positsioonil ehk järgus. Järkude kaalud vasakul pool
spetsiaalsesse registrisse. Alati kui toimub kirjutamine siis modifitseerikatse Spväärtust, et ta näitaks esimesele vabale pesale ja siis salvestatakse sõna. Lugemisel vastupidi - alguses loetakse sõna ja seejärel moodustatakse SP, et ta osutaks järgmisele varem salvestatud sõnale pinumälus. Riistvaralise realisatsiooni korral on pinumälu põhimõtteliselt rida ühise juhtimisega nihkeregisterid kui infot saab nihutada. Igale sõna bitile vastam oma nihkeregister. Kiiremat riistvaralist realisatsiooni kasutatakse spetsiaalsetes kohtades, üldotstarbelistes protsessorites on tavaliselt programne realisatsioon. Pinumälu kasutatakse alamprogrammide poole pöördumisel tagasipöörde aadressi salvestamiseks, samuti katkestuste korral. PILET 6. Paralleelarvutid (SISD,SIMD,MIMD, MISD). Paralleelarvuti tähendab, ete ühes süsteemis on mitu korraga töötavad ALU, protsessorit jms.
.......................................................................................32 7.2. Demultiplekser........................................................................................................33 8. Registrid.........................................................................................................................33 8.1. Üldist.......................................................................................................................33 8.2. Nihkeregister...........................................................................................................33 Digitaaltehnika konspekt 3 1. Arvusüsteemid 1.1. Kümnendsüsteem Sümbolite arv ehk süsteemi alus p=10, sümbolid on:0,1,2,3,4,5,6,7,8,9 Iga number paikneb arvus kindlal positsioonil ehk järgus. Järkude kaalud vasakul pool
Ülesanded, mis vajavad kiiret, ka ebatavalistesse füüsikalistesse tingimustesse sobivat riistvara. FPGA: Kaustaja poolt programmeritav. Paindlik. Kasutab optimaalset hulka kristalli pinda. 15.Virtuaalmälu (Lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine) 16.Registrid. On hulk kokku ühendatud trigereid. Registrite tüübid = trigerite tüübid. Võimaldab säilitada infot ühe sõna kaupa. Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set, inversioonväljund = i+1 Reset. Paralleellaadimisega nihkeregistrid. 17.Vahemälu(cache) organiseerimine: Otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogunassotsiatiivne.
Kui toimub kirjutamine, siis modifitseeritakse SP väärtust, et see näitaks esimesele vabale pesale ja siis salvetatakse sõna. Lugemisel vastupidi – alguses loetakse sõna ja seejärel modifitseeritakse SP, et ta näitaks järgmisele varem salvestatud sõnale pinumälus. 2) teiseks riistvaraline pinumälu on põhimõtteliselt rida ühise juhtimisega nihkeregistreid, kus infot saab nihutada sünkroonselt. Igale sõna bitile vastab oma nihkeregister. Kiiremat riistvaralist realisatsiooni kasutatakse spetsiaalsetes kohtades, üldotstarbelistes protsessorites on tavaliset põhimälul põhinev realisatsioon. Pinumälu kasutatakse alamprogrammide poole pöördumisel tagasipöörde aadressi salvestamiseks, samuti katkestuste korral. FIFO ehk puhvermälu FIFO puhvermälu tööpõhimõte on First In First Out. Sõna, mis kirjutati esimesena mällu, loetakse esimesena välja
sealt. *Nihkreregistrid on registrid, kus info sistamine ja väljastamine toimub järjestikku. Nihkeregistrites ühendatakse trigeri otsene ja invertne väljund järgmise trigeri vastavatesse sisenditesse. Seega toimub iga kella taktkiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. *Sõltuvalt nihkeregistri realisatsioonist on võimalik infosõnaga sooritada a).aritmeetilist nihet, b).loogilist nihet ning c).ringnihet. *Reverssiivne nihkeregister võimaldab kahesuunalist nihet. *Registrid on arvuti ehituses äärmiselt tähtsad, kuna protsessoris toimub kogu vahetu info töötlemine just andmeregistrite abil (andmeid tõstetakse töölemiseks mälust andmeregistritesse ning sealt jälle tagasi mällu). Samuti on arvuti suvapöördusmälu jämetates joontes lihtsalt üks väga suur registrite massiiv. 9. Mikroskeemide valmsitamise tehnoloogiad[2] *Bipolaarsed tehnoloogiad vanemad tehnoloogiad, mida niivõrd palju enam ei kasutata
Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks. (Registriks nim seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ning taasesitada infot ühe infosõna kaupa. Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja 11 järjestikku. Rööbiti - mäluregister, järjestikku - nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Register koosneb trigeritest, kus iga triger säilitab ühte kahendarvu järku; n-järgulise arvu jaoks peab olema n trigerit. Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale või vasakule (arvu järgud liiguvad korraga üks järk paremale v. vasakule), arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada- ja rööpregistriteks
Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks. 11 (Registriks nim seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ning taasesitada infot ühe infosõna kaupa. Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja järjestikku. Rööbiti - mäluregister, järjestikku - nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Register koosneb trigeritest, kus iga triger säilitab ühte kahendarvu järku; n-järgulise arvu jaoks peab olema n trigerit. Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale või vasakule (arvu järgud liiguvad korraga üks järk paremale v. vasakule), arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada- ja rööpregistriteks
Peale kahendsõna (hulk bitte) säilitamise võib olla registris võimalik teostada ka muid operatsioone (nihe,mitme infoallika valik jne), kuid alati on oluline ühine sünkroniseerimine, millega määratakse kõigile trigeritele ühiselt info salvestamise aeg. Täiendava funktsioonina võib registril olla valik kahe sisendi komplekti vahel, millest kirjutatakse uus väärtus registrisse. Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Nihkeregisrtriks nim registrit, milles on võimalik kahendinformatsiooni ühes või mõlemas suunas nihutada. Nihkeregister võimaldab kirjutada biti kohale biti väärtusw või biti kohale biti väärtuse. Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas, nim reversiivseks. Nihet kasutatakse nt info teisendamisel paralleelkujult järjestikkujule ja vastupidi. Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks.
korral jääb samaks. JK-triger: potentsiaaliga sünkroniseeritav mõlemad väärtused võivad olla aktiivsed, frondiga sünkroniseeritav lisatakse D-trigeri ette loogikaskeem, mis paneb käituma nagu JK-triger. T-triger e. loendustriger: kasutatakse sageduse jagamisel ja loendurites. XOR kaudu. Asünkroonsed asendussisendid muidu ei tea, mis olekus triger on. Register rühm ühise juhtimisega trigereid. Ühine sünkroniseerimine, millega määratakse info salvestamise aeg. Nihkeregister: saab kahendinfot ühes või mõlemas suunas nihutada. Loendur on register, millesse salvestatud arv kas suureneb või väheneb 1 võrra signaali mõjul. Adresseerimise viisid Adresseerimise viis on viis, kuidas leida mälust operande või kohta, kuhu salvestada tulemus. Vahetu operand on kohe käsukoodis olemas konstandina. Otsene operand on mälus kindlas kohas, väärtus võib muutuda aga koht mitte. Käsukoodis on aadress kohe antud. Kaudne käsukoodiga on antud aadressi aadress
Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks. (Registriks nim seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ning taasesitada infot ühe infosõna kaupa. Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja järjestikku. Rööbiti - mäluregister, järjestikku - nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Register koosneb trigeritest, kus iga triger säilitab ühte kahendarvu järku; n-järgulise arvu jaoks peab olema n trigerit. Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale või vasakule (arvu järgud liiguvad korraga üks järk paremale v. vasakule), arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada- ja rööpregistriteks
sünkroniseerimist. Peale kahendsõna (hulk bitte) säilitamise võb olla registris võimalik teostada ka muid operatsioone (nihe,mitme infoallika valik jne). Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Rööbiti - mäluregister, järjestikku - nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt.
järgmisena täidetava käsu aadressi) automaatselt pinumällu, alamprogrammi lõpus olev naasmiskäsk (RET-käsk) loeb pinumälust sama aadressi ja salvestab käsuloendurisse tagasi. Programmi täitmine jätkub katkenud kohalt. Riistvaralise realisatsiooni korral on pinumälu põhimõtteliselt rida ühise juhtimisega nihkeregisterid kui infot saab nihutada. Igale sõna bitile vastab oma nihkeregister. Kiiremat riistvaralist realisatsiooni kasutatakse spetsiaalsetes kohtades, üldotstarbelistes protsessorites on tavaliselt programne realisatsioon. Pinumälu kasutatakse alamprogrammide poole pöördumisel tagasipöörde aadressi salvestamiseks, samuti katkestuste korral. XV. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm /157-163/ RISC Vähe käske, lihtsamad käsud. Interpreteeriv mikroprogramm puudub, käsk
Signaalidega write kirjutatakse sisendite A0-An info registrisse, signaaliga reset kustutatakse sealt. Nihkeregistrites toimub info sisestamine ja väljastamine järjestikku. Ühendatakse trigeri otsene ja invertne väljund järgmise trigeri vastavatesse sisenditesse. Iga kella taktiga toimub infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt realisatsioonist on infosõnaga sooritada aritmeetiline nihe, loogiline lehe ja ringnihe. Reverssiivne nihkeregister võimaldab kahesuunalist nihet. Registrid arvuti ehituses äärmiselt tähtsad, kuna protsessoris toimub kogu vahetu info töötlemine just andmeregistrite abil. Andmeid tõstetakse töötlemiseks mälust andmeregistritesse ja sealt tagasi mällu. Samuti on arvuti suvapöördusmälu jämedates joontes lihtsalt üks väga suur registrite massiiv. 2. MÄLU ORGANISEERIMINE: KOOSTAMINE MITMEST MOODULIST JA VAHELDAMINE (INTERLEAVING)
eelmise andmed on kohal. 1. Registrid. Tihti on vaja arvutis opereerida info edastamisel või töötlusel bittide asemel sõnadega ja sellisel juhul on meil vaja tervet rühma trigereid, sest üks triger salvestab ainult ühe biti informatsiooni. Register on defineeritud kui rühm ühise juhtimisega trigereid. Registris on oluline ühine sünkroniseerimine, millega määratakse trigeritele ühiselt info salvestamise aeg. Nihkeregister on register, milles on võimalik kahendinformatsiooni ühes või mõlemas suunas nihutada. Nihkeregister võimaldab kirjutada q i biti kohale qi + 1 biti väärtuse (nihe paremale) jne. Nihkeregistrit, millega saab nihutada mõlemas suunas nimetatakse reversiivseks. Isegi kõrgkeeles programmeerimisel kasutatakse nihet, sest see on masinalähedane ehk kiire ja sellel on praktiline väljund ehk nihe paremale tähendab arvu jagamist
kasutatavate GF (2m ) korpuse korrastatud elementidega. m-jada saadakse tekitava maatriksi G ülemise reana G 1 alustades vasakult noorimast järgust ja jätkates sümboleid saades G1 pikenduse lõpmatu korrutusega i*. m-jada genereerimine. Väljundis on : Laiendatud korpuse GF (2m ) primitiivse elemendi korrutamine : M-jada generaator: töötab nihkeregistri baasil : On m-järguline tagasisidestusega nihkeregister. Tagasisidestusega järgud on määratud vastava laiendatud korpuse primitiivse elemendi minimaalse hulkliikmega. Kuni m=8, siis on laiendatud korpuse GF(2m) elemendid korrastatud ja avaldatud kodeerimisalases kirjanduses, suuremate m-de korral on vaja m-jada tuvastamiseks 2m m-jada järjestikust väärtust. M-järgulisse tagasisidestusega registrisse võib kirjutada suvalise kahendarvu .Siin algab m-jada keskelt. M-jada tsükliline nihe annab samuti m-jada. M-jada on tuvastatav, kui : 1
korral see ei ole otstarbekas kogu disain nõuab suhteliselt kalli spetsiaalse tarkvara (Computer Aided Design, CAD) olemasolu. Väikestes seeriates valmistatavate realisatsioonide puhul ei ole sellise tarkvara hankimine alati otstarbekas. 25.3. Programmeerimise tehnolooagiad 25.3.1. Staatilise suvapöördusmälu tehnoloogia Moodustatakse toorikul (tavaliselt maatriks) SRAM-i trigeritest suur nihkeregister. Kandes sinna registrisse bittide jada toimub konfigureerimine transistorvõtmete ja multipleksorite abil. 25.3.2. Siduvlüli ja katkevlüli tehnoloogia Tekitatakse või katkestatakse ühendus vooluimpulsiga 25.3.3. EPROM-i, EEPROM-i ja Flash-tehnoloogiad Põhinevad samuti ujuva paisuga transistoritel nagu vastavad püsimälu tehnoloogiad. 43
3. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. - Vaata Pilet3 Registrid Register on grupp ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab see ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna (hulk bitte) säilitamise võib olla registris võimalik teostada ka muid operatsioone (nihe,mitme infoallika valik jne). Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule
Registriks nim trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ja taasesitada infot (sõna kaupa). Igale registrisse salvestatud sõna bitile vastab registri koht (pesik?). Nihkega ehk jadaregister - trigerid ühendatud omavahel nihkeahelaga. Nihe paremale on madalamate bittide suunas ja vasupidi. Arvu nihutamine paremale tähendab ta jagamist arvusüsteemi alusega. Nihkereg võimaldab teisendada infi järjestikuselt kujult paralleelsele kujule ja vastuidi. Reverssiivne - nihkeregister, mis suudab nihet nii paremale kui vasakule. Ilma nihketa ehk rööpregistrisse salvestatakse info rööpkoodis, n-kohalise arvu jaoks n-trigerit. · loendurid (Counter) In general, a counter is a device which stores (and sometimes displays) the number of times a particular event or process has occurred often in relationship to a clock. In practice, there are two types of counters: *up counters which increase (increment) in value
kuni 100m (tavaliselt vähem). Andmeedastuskiirus pole väga suur, aga piisav. Binaarne juhuslik jada – posu kahendarve pikkusega N (määratud nihkeregistri pikkusega). Jada entroopia peab olema maksimaalne – etteennustamine võimalikult raske. Jada keskväärtus 0.5. Pole väga praktiline kasutada päris juhuslikku jada (nii saatja kui vastuvõtjad peaksid seda teadma) – on vaja tekitada jada, mis tunduks nagu päris juhuslik – pseudojuhuslik. M-jada on perioodiline. Nihkeregister. Mida pikem, seda suuremaks on võimalik üllatusmomenti teha. Lahtimurdmiseks on vaja teada mitu bitipesa registris on ning kust on tehtud tagasiside. Meie näitel esimese ja kolmanda biti väljundist. Samuti on vaja teada algseisu. 55 41. Mobiilside, kärgvõrgud, sageduste taaskasutus, kärgede jaotamine.
R R Q Q S T S T i-1 c c Q Q R R Q i-2 Q i-2 Joonis 1.10. Nihkeregister 1.3.3. Loendurid Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Energeetikas tarvitatakse loendure näiteks elektriarvestites, elektriajamite asendiandurites jm. Loendure liigitatakse summeerivateks (päripidi loendavateks), lahutavateks (tagurpidi loendavateks) ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse
annaabi.ee 
