pahempoolset ajalehte „Combat“. 50-ndate alguses Camus eemaldus sellest. 1947. a ilmus romaan „Katk“, mis sai tema menukaimaks teoseks. Olulised teosed on veel näidend „Caligula“ ja romaan „Langus“. 1957. a sai Camus Nobeli kirjandusauhinna. Camuse arvates elu ainus mõte saab seisneda teadvuse ärksuses, püsivas vabaduse otsingus. Vabadus on samal ajal vastutus, seotus maailmaga. Camus eitas anarhismi ja nihilismi, sest need ei võta omaks vastutust. Suri autoõnnetuses.
" Avaldas suurt mõju järgnevale kirjandusele eksistentsialism, maagiline realism. = 1. inimpsüühika lihtsustamata kujutamine. 2. Keskendumine eksistentsi piiroludele 3. Avatus ürgmaisuse poeesiale. Albert Camus (1913-1960) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Oli eksistentsialismi üheks peaesindajatest. Tuntud oma filosoofilise esteetikaga, romaanide, novellide ja draamateostega. Teda iseloomustab eetilisus ja humaansus. Eitas nihilismi ja anarhismi. Esmahuvi koondub elu kõige dramaatilisemate olukordade lahkamisele, filosoofilistele probleemidele. Teravustamise esmavahendiks on sümbol. Tema arvates on absoluutselt vaba inimene see, kes võtab enda kanda vastutuse- julgeb otsuseid teha, valida ise, ei sõltu teistest. Teosed- ,,Katk", ,,Võõras." E.M.Remarque (1898-1970) Loomingut läbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm.
Tuntud on tema saksavaenulikkus, kuigi teda on hiljem püütud rakendada fashismi vankri ette. 1875. aasta paiku kutsuti Nietzschet ka Tartu Ülikooli õppejõuks. Nietzsche järgi on inimese eesmärk tekitada tüüp, kes on temast endast kõrgemalt arenenud. Seda inimesest üle olevat inimest nimetabki Nietzsche üliinimeseks. Nietzsche üliinimesemõiste väljendab radikaalset elujaatust, mis vastandub nihilismile. Üliinimene on seega nihilismi ületaja. Ta nihilismi poolt hävitatud või eitatud väärtuste (Jumal, religioon, igavesed ja kaheldamatud moraali ja tunnetusteooria dogmad) asemele uusi, elukõlbulikke väärtusi, mida ta võtab iseendast. Nietzsche ütleb, et inimene peab seda üliinimese arengut teadlikult jaatama ja tahtma. Seega ei ole tegemist uue rassiga, mis inimese välja vahetab nagu inimene on looma välja vahetanud, vaid üksikisikuga, kes ennast ületades teostab end üliinimesena. Reaalsuse loome meie ise
Friedrich Nietzsche (1844-1900) Stina Suurväli Kätriin Männiste JWG 2016 Tutvustus · Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof, esseist ja kultuurikriitik. · Teda seostatakse anarhismi, nihilismi, voluntarismi ja irratsionalismiga. · Tema kirjutised tõest, moraalist, keelest, esteetikast, kultuuri teooriast, ajaloost, võimus, teadvusest ja eksistentsi põhjustest on avaldanud suurt mõju lääne filosoofiale ja intellektuaalsele ajaloole. Elulugu · Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. · Naumburgis käis ta läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlike ametnikega,
seostub nn uue filosoofia mõiste. Ka uus filosoofia kehtestab väärtusi. Tulevik olgu inimese tahe. Inimene peaks Nietzsche määratluse kohaselt iseennast kui praegu eksisteerivat inimtüüpi ületama üliinimese (Übermensch) vormis. Jällegi on selle mõiste sisu mõistmisel kerge eksida. Jutt ei ole mitte mingist uuest bioloogilisest inimtõust, mis peaks justkui Nietzsche arvates maailma valitsema. Üliinimene on peale "jumala surma" elav inimene, kes ületab iseendas nihilismi tema erinevates vormides. Nietzsche ei taotle selle mõistega massilisust, mingit "kõrgemate inimeste ühiskonda". "Üliinimene" pole mitte rahvahulga, vaid indiviidi omadus.
Adolf Hitler kelle täitumatuks unistuseks oli üliinimeste rassi loomine. Üliinimese teooriaga oli lähemalt tutvunud ka Jokela koolimõrvar. Nietzsche näol on tegemist kahtlemata äärmusliku individualismiga ja kui ta ka räägib hulkadest mõtleb ta aga ainult indiviidi. Elu ja looming: Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof. Teda seostatakse anarhismi, nihilismi, voluntarismi ja irratsionalismiga. Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. 1849 suri isa peaajupõrutuse tagajärjel. Ema oma poja Friedrichi ja tütre Elisabethiga kolis varsti pärast seda Naumburgi. Seal käis ta läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlike ametnikega, seal sai ka poiss oma esimese koolihariduse. 1866 siirdus Nietzsche pärast paari semestrit Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas
Fjodor Dostojevski ,,Märkmeid surnud majast" Tartu 2006 Autorist: Dostojevskit peetakse kõigi aegade olulisimaks romaanikirjanikuks, kes vapustavalt kujutas inimhinge varjukülgi. Tema teoseid läbivateks motiivideks on ennastohverdav armastus, inimese jumalaotsingud ja vastuhakk oma Loojale. Poliitiliselt oli Dostojevski patriarhaalse tsarismi ja ortodoksse kiriku pooldaja, nähes nendes maailma pääseteed. Vene patrioodist ja panslavistist kirjanikvõitles sotsialismi, nihilismi ja väikekodanliku liberalismi vastu. Tema tähtsaimateks teosteks on romaanid "Kuritöö ja karistus" (1866) ja "Idioot" (1868) ning triloogia "Vennad Karamazovid" (1880). Fjodor Dostojevski sündis 11. novembril (vana kalendri järgi 30. oktoobril) 1821 Moskvas. Ta pärines põlisaadlist, kelle perekonnanimi tulenes Valgevenemaa Dostojevo küla nimest. Hariduselt oli kirjanik insener ta lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli. 1847
Selles tähenduses on üksnes jumal tõeliselt kõigest muust sõltumatu ja niisiis ka ainsana tõeline substants. Need kolm teemat jumal, hing ja loodus saavad järgneva aja filosoofia (metaphysica specialis`e) keskseteks käsitusaineteks. 12 Friedrich Nietzsche (1844-1900) sõnul on euroopalik inimkond kaasajal astumas nihilismi ajastusse. Nihilismi all peab Nietzsche silmas mitte mõnd filosoofilist õpetust teiste seas, vaid euroopaliku tsivilisatsiooni ajaloo üht olulist protsessi. Kõige üldisemalt üteldes on selle protsessi sisuks "eimiski"-kogemus, see et euroopalik inimkond seisab oma ajaloos üha enam silmitsi eimiskiga. Konkreetsemalt määratleb Nietzsche antud protsessi euroopaliku kultuuri seniste kõrgeimate väärtuste kehtivuse hääbumise, nende väärtusetustumise protsessina
Hatmanni töödest näitust. Mõned isel. Pealkirjad tsüklist: 'Kiievi väravad', 'Kaks juuti', 'Limoges' turg'. Selle tsükliorkestreeris maailmakuulsaks M.Ravel. Koos Debussyga et tuua välja Mussorgski ebasoosingust Venemaal. Ta oli eelkõige muusikaline portreist ja dramaturg ning psühholoogiline realist. Oma loomingus eemaldub ta akadeemilistest arusaamadest heliloomingus ja mida tema kaasaegsed tõlgendasid kui harimatusest tulenevat nihilismi. See põhjustab pikaajalise konflikti teiste Vene heliloojatega. Tema muusika sihiks on kõne keelest tulenev rütmiiline vabadus ja inimkõnest tulenev meloodia. Ta muusikalise pärandi kogusid kokku sõbrad, kellele aadresseritud on tema loomingust enamik. Pjotr Tsaikovski 1840-1893 T. sündis uuralites väikeses linnakeses, ametniku perekonnas. Vastavalt vanemate soovile astub ta Õigusteaduste Kooli, kuid samal ajal tegeles muusikaga. 1862. avab uksed I konservatoorium,
Eesti Vabariigi aastatel oli Postimees Tõnissoni juhitud erakondade leheks. * Jaan Tõnissonist kujuneski üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta oli aga äärmiselt sallimatu oma oponentide (sealhulgas Konstantin Päts) ja oma parteide siseopositsiooni vastu. 1890. aastate lõpus tekkis Tõnissonil ja Postimehel vastasseis rahvusliku nihilismi positsioonil oleva Ado Grenzsteini Olevikuga. Puhkes terav sulesõda, mis lõppes Tõnissoni võiduga: 1901. aastal lahkus Grenzstein Prantsusmaale. * 18981918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal Tartus Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank. Tõnissonist saigi üks Eesti tunnustatumaid ühistegevuse vedajaid,
nimi (1980) oli tänu selle filmiversioonile (1986) tähtis roll postmodernistlike ideede võidukäigus. Romaani tegevus on viidud keskaega, mida iseloomustasid konfliktid paavstide ja keisrite, kohalike vürstide ning piiskoppide vahel. Küberpunk - Küberpunk on popkultuuri suund (ideoloogia, subkultuur, filmid, kirjandus, arvutimängud jms), mis ühendab pungile iseloomuliku äärmusliku sotsiaalse ja moraalse nonkonformismi ja nihilismi ning arenenud infotehnoloogia intensiivse kasutuse. Küberpunk on küberneetika ja pungi süntees. Küberpunk sai alguse ulmekirjandusest, mis kujutas mustades värvides tulevikuühiskondi ülimalt arenenud tehnoloogia ja düsfunktsionaalsete või repressiivsete sotsiaalsete struktuuridega. Küberpunki on püütud rakendada ka muusikasse, ehkki muusikute nägemus küberpungist erineb tihti radikaalselt. Samuti on küberpunk populaarne arvuti- ja fantaasiarollimängude teema
VÕIMUTAHE 7 PILTE NIETZSCHEST 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada Friedrich Wilhelm Nietzsche't. Räägin lühidalt tema eluloost ja pikemalt tema teooriatest. Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844- 25. august 1900) oli saksa filosoof. Teda seostatakse anarhismi, nihilismi, voluntarismi ja irratsionalismiga. Nietzsche ei suru oma filosoofiat akadeemiliselt laitmatusse vormi. Tema filosoofia keel on aforstlik ja maaliline, ühtaegu rangelt kokkusurutud ja vabalt pulbitsev vaevalt kunagi mõõdukas. Ta kirjutas kriitilisi tekste religiooni, moraali, filosoofia, kultuuri ja teaduse kohta. 3 ELULUGU Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. 1849 suri isa
NIETZSCHE 20. sajandil on platonistlik filosoofia sattunud tugeva kriitikatule alla ning on püütud korduvalt platonismi kui mõtlemise tava kõrvale jätta, ületada või dekonstrueerida. Suurimateks platonistliku tava kriitikuteks võib pidada analüütilisele traditsioonile aluse pannud loogilisi positiviste ja kontinentaalse filosoofia raames eksistentsialiste ning nende poolt tunnustatud 19. sajandi mõtlejat nimega Friedrich Nietzsche. Filosoofias käsitles nihilismi esmakordselt Friedrich Nietzsche, kes kuulutas välja "väärtuste", s.o. kultuuri, moraali ja iguse ümberhindamise. Nietzsche pidas kristlikke väärtusi nihilistlikeks ja nimetas kristlust nihilistlikuks religiooniks, sest selle meelest on maapealne elu mttetu, olles vaid ettevalmistus surmajärgseks eluks. Nietzsche nägi väljapääsu nihilismist vimutahte ja sama igavese taastuleku mtlemises, mida aga suudab mtelda ja kanda ainult üliinimene.
Tuntumad narodnikluse ideoloogid olid emigrandid Bakunin, Pjotr Lavrov (1823-1900) ja Pjotr Tkatsov (1844-1886). Viimane tuli välja juba teooriaga, et kui rahvast ei õnnestu mingil põhjusel spontaansele mässule õhutada, siis peab tsaarivõimu riigipöördega kukutama hästi organiseeritud revolutsiooniline partei. Narodniklusega oli tihedalt seotud nihilism. Noored eitasid vana ühiskonnakorda, kiriklikku moraali ja pooldasid Venemaa muutmisel terrorit. Tuntuimaks Tkatsovi ja nihilismi järgijaks sai Sergei Netsajev (1847-1882), kes asus Venemaal looma revolutsioonilist parteid, mille abil revolutsiooni läbi viia. 1869 tappis Netsajev jõhkralt ühe noormehe, kes ta esialgsest parteihakatisest välja tahtis astuda, ja põgenes ise välismaale. 1872 ta arreteeriti ja pandi vangi, kus ta ka suri. Osa revolutsiooniideedest vaimustatud noori eemaldus seepeale nihilismist, ent paljudele sai Netsajev kangelaseks, kes ei kohku revolutsiooni nimel tagasi
Kanti jaoks metafüüsika esimeseks ülesandeks puhta mõistuse kriitika (vaatlus). Lisaks mõistuse kriitikale (puhta, praktilise ja otsustusvõime) on oluline, et Kant võttis empiristide kriitika tõttu omaks tunnetusteoreetilise lähtekoha. Kuid Kant ei esitanud kunagi metafüüsilist maailmaseletust. Asi iseeneses: see eeldab usku, me ei saa teda kuidagi tunnetada. 7 13. Marxi materialism, baasi ja pealisehituse erinevus. Nietzsche nihilismi ja üleinimese mõisted. Marx (1818-1883). Pöörab idealismi ümber. Hegeli dialektilise meetodi abil loob ajaloolise materialismi. Eesmärgiks siiski ajaloo objektiivne tunnetamine. Oluline pole mitte mõtlemine (Descartes), vaid materiaalsed suhted. Marx vaatleb seega kogu filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna. Maailma areng on tootmissuhete areng. Marx võtab üle ka Hegeli võõrandumise, kuid aktsendiga, et inimese olemuseks, mis on võõrandunud, on töö.
Stirner ründab järjepanu Jumalat, inimkonda, headust, ligimesearmastust, riiki, monarhi, abielu, parteid jne. Kui Jumal nõuab enese teenimist, siis keda teenib Jumal ainult iseennast. Keda teenib inimkond samuti vaid iseenda huve. Sultan võib su vastu olla hea ja suuremeelne niikaua kuni sa kuulud talle. Stirner lükkab eemale kõik ja jõuab ,,loovtühjusesse", kust omakorda kõik uuesti välja kasvab. Stirnerit on peetud nii anarhismi, nihilismi kui eksistentsialismi vanaisaks. Ise tõrjus ta kõiki silte peale ühe egoisti oma. Hävitava järjekindlusega lubas ta Ainsale kõik: ema võib tappa lapse, vend magada õega ja mõrvar austada oma tööd. Maailmas, kus keegi ei võlgne midagi, on lubatud kõik. Pole imestada, et Stirnerit vihkas Marx ning temast vaimustusid individualistid ja post-anarhistid, kelle jaoks pole esmatähtis ühiskonnakord kukutada, vaid seda ära kasutada
võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta väärtustas ka liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda, ent jäi selles suunas liikumisel rahumeelsetele positsioonidele. Seejuures oli ta aga äärmiselt sallimatu oma oponentide (sealhulgas Konstantin Päts) ja oma parteide siseopositsiooni vastu, kannatamata vähimatki vasturääkimist. 1890. aastate lõpus tekkis Tõnissonil ja Postimehel vastasseis rahvusliku nihilismi positsioonil oleva Ado Grenzsteini Olevikuga. Puhkes terav sulesõda, mis lõppes Tõnissoni võiduga: 1901. aastal lahkus Grenzstein Prantsusmaale. 18981918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees ehk tegelikult kõigi Eesti Põllumeeste Seltside keskvalitsuse juht. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal Tartus Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank
Condition” prantsuse, ingl keeles) post+modernism (negatiivne sõnastus, sõltuv modernismist) „Modernismi-järgne“ olukord Jeffrey Shaw. Loetav linn. Interaktiivne installatsioon, 1990. Külastaja istub jalgratta sadulasse ja hakkab väntama – ratas seisab paigal, kuid eesoleval suurel ekraanil liigub virtuaalne linn, kus majad koosnevad sõnadest ja tänavad on sõnadevaheline ruum Postmodernistliku või poststrukturalistliku filosoofia maailmapildis oli tubli annus nihilismi, ent eetikaks või positiivseks programmiks oli seni allasurutud ühiskonnakoosluste esiletoomine ja neile rohkema võimu andmine (naised, mittevalged, emigrandid, gay’d, vähemusrahvad, invaliidid jt). Sel pinnal tekkisid kunstiteooria kesksed suunad – feministlik kunstiteooria, postkolonialistlik kunstiteooria jt. Kui lääne modernistlik kunstimaailm oli mänginud paljuski reaalteaduste reeglite järgi (optika, füüsika,
väidab, et Kuu on juustust ja teine, et klaasist), ei saa järeldada, et on võimalik kaks üheaegset vasturääkivat tõde ühe ja sama asja kohta.] Üks eksimuse allikaid on selles, et ka faktuaalne materjal läbib tavaliselt nö normatiivse töötluse (hüpoteesid ja teoorialaused on normatiivsed). [P. arvates autoritaarse religiooni langus on viinud igasuguse usu kaotamiseni, s.h. usu inimmõistusesse. Selles peituvad relativismi ja nihilismi (ka eksistentsialismi) juured. Viimased ei mõista "inimlikku situatsiooni", inimese võimet kasvada moraalselt ja intellektuaalselt. P. arvates inimese võimed vastavad tema seatud tunnetuslikele eesmärkidele (MR tõlgendus: inimene kasvatab oma võimeid endale eesmärke ja uurimisülesandeid seades). Popperi järgi normatiivsed laused ja faktid on ebasümmeetrilised: a)norm loob mingi käitumismalli (fakti), hüpoteesi või faktilause tunnustamine ei loo seda
- 1840. aastatel, et lahendus probleemile seisneb nö "moraalses regeneratsioonis". Tööandjad pidanuksid oma töötajatele õpetama "elukombeid", mitte riik tegelema tervishoiuküsimuste lahendamisiega. Andes aru, et vaesed võivad kalduda sotsialismi leeri (ja seda kardeti), soovitas Villerme neile kristliku väärtusõpetuse tutvustamist. Vaesuse põhjust nähti vaestes enestes (mõnes mõttes terapeutilise nihilismi poliitiline analoog). Tegelikult tõid ka Villerme mõtted kaasa muutusi riigi poliitikas, nt keelati Prantsusmaal 1841 laste töö vabrikutes. Inglismaal valitsesid samad tendentsid ning mõttelised stereotüübid (nt William Farr, 1807- 1883), kuid seal hakati juba ka vahet tegema teenitud ja teenimatu vaesuse vahel ning peeti vajalikuks vähemalt linnade sanitaarset olukorda parandada. Inglismaa märksõna oli sealsed
kasutavad. Pöörati tähelepanu sellele, et Tolstoi hakkas kirjeldama tegelaste hingeelu hoopis teistmoodi kui teised kirjanikud. Enne mingi teo sooritamist toimub tegelase hinges mingi valik. Tal on võimalik käituda mitut moodi. Motiivile järgneb tegu. Enne tegu on aga mitu motiivi paralleelsed motiivid. Retsensioon ilmus 1856. Ilmuvad jutustused ,,Tuisk", ,,Kaks hussaari" see on Tolstoi vastus ilukirjanduse kaudu oma ajastu situatsioonile. Siin on tunda Tolstoi eitust, nihilismi. Nihilism erineb Tolstoi puhul teises vormis. Ta ei ole radikaal, aga samas eitab paljusid asju. Teda ei rahulda kaasaeg. Ta on kirjeldanud isa ja poega. Isa esindas 25 sajandialgust. Tegevus toimub 1800ndatel. Teises osas kirjeldatakse poega, tegevus toimub 1840ndatel. Neil on üks perekonnanimi Turbin. Isa oli selline uljas seikleja, kaardimängija, naistemees. Temas oli Tolstoi arvates õilsust, siirust, puhtust, ausust
aastal Raadile, endise Liphartide mõisahoone peahoonesse (endisaegne Raadi mõis). 1923. aastal avati seal muuseumi esimene püsinäitus. 1944. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi Eesti iseseisvuse taastamiseni Nõukogude Liidu sõjaväe käsutusse. Noor-Eesti 1905 avaldas Noor-Eesti värskendavat mõju ühiskonna mõtlemisele. Nad olid radikaalid. Nad ütlesid lahti etnotsentrismist, ja kultuurirahvusest, hülgasid ka rahvusliku nihilismi, kritiseerisid marksiste klassivõitluse tähtsustamises Poliitiline ja sotsiaalne uuestisünd pole võimalik ilma kultuurilise taassünnita. Ideaalik mõistuse ja töö vaba liit (ehk sotsialism, aga üks klass ei valitse). Sealt tuli ka et „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks”. Nooreestlased tahtsid reisida, maailmakirjandust lugeda ja maailma avatsata, isegi jala mingi Pariisi kui väga vaja Eesti Ilmasõjas Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides.
annaabi.ee 
