segane kui geniaalne Nõnda kõneles Zarathustra raamat, mida Nietzsche armastas ja Nõnda kõneles Zarathustra pidas oma peatööks. 4 · Aastal 1888, tundes haigust endast võitu saavat, kirjutas ta teosed Anti-Kristus ja Puuslike hämarus, samuti mina-vormis raamatu Ecce homo. · Jaanuaris 1889 tabas F. Nietzsche teos Teispool head ja Nietzschet raske kurja, mis ilmus aastal 1886 närvivapustus, millest ta enam ei paranenud. 5 · Hullumeelsusesse langenud meisterfilosoof elas edaspidi algul ema ja siis õe juures, viimased aastad möödusid osaliselt halvatuna. · Nietzsche, keda tunti kui geeniust, ei soovinud ega suutnudki enam oma tööst rääkida. · Pole kahtlust, et Nietzsche on
lk 1 : Sissejuhatus lk 2 : Elu ja looming lk 3 : Elu ja looming lk 4 : Vaated lk 5 : Vaated lk 6 : Vaated lk 7 : Vaated lk 8 : Kokkuvõte lk 9 : Arvamus lk 10: Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Referaadi eesmärgiks on uurida Friedrich Nietzsche elu ja loomingut ning tutvuda tema filosoofiliste vaadete ja tõekespidamistega. Eraldi eesmärgiks on ka referaadi koostamise tulemusena laiendada maailmavaadet ja omandada teisi vaatenurki maailmaasjdele lähenemiseks. Nietzschet võib tõlgendada õigesti ja võib tõlgendada valesti. Kõige kuulsam valesti tõlgendaja oli kahtlemata kolmandat "Reich'i" juhtinud Adolf Hitler kelle täitumatuks unistuseks oli üliinimeste rassi loomine. Üliinimese teooriaga oli lähemalt tutvunud ka Jokela koolimõrvar. Nietzsche näol on tegemist kahtlemata äärmusliku individualismiga ja kui ta ka räägib hulkadest mõtleb ta aga ainult indiviidi. Elu ja looming: Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken 25
· 1866 siirdus Nietzsche pärast paari semestrit Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi ülikooli õppima keeleteadust professor Ritschli juures. Seal haigestus Nietzsche samal aastal süüfilisse. · Kui terveid päevi kestvate peavalu- ja oksendushoogude all kannatav peaaegu pime Nietzsche lahkus oma ametist ülikoolis, oli ta kõigest 34- aastane. · Õpetlase halb tervis sundis ta juba aastal 1879 enneaegsele pensionile jääma. · Jaanuaris 1889 tabas Nietzschet raske närvivapustus, millest ta enam ei paranenud. Kuulsamad teosed · Tema kõrgperioodi sisutihedatest teostest sündis esimesena Koidupuna (1881). · Koidupunas algas moraali ja väärtuste halastamatu ümberhindamine, mis on omane kogu tema tipp-perioodi toodangule. · Järgmisena ilmus niisama segane kui geniaalne Nõnda kõneles Zarathustra raamat, mida Nietzsche armastas ja pidas oma peatööks.
Juba 15 aastaselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid. Luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelarei. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle loomingut hiljem ka tõlkis. 17. sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schoppenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu. Ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzschet. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli väga kunstilembene ema oli tuntud pianist, kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks tuntav majanduslik muretus. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; (umbes 1923). Ehkki põhjused pole teada lahkus Talvik 1923. aasta lõpul ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse
Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. Mõlemad annavad Nietzsche järgi tunnistust inimväärikuse puudumisest: Tuntud on tema saksavaenulikkus, kuigi teda on hiljem püütud rakendada fashismi vankri ette. 1875. aasta paiku kutsuti Nietzschet ka Tartu Ülikooli õppejõuks. Nietzsche järgi on inimese eesmärk tekitada tüüp, kes on temast endast kõrgemalt arenenud. Seda inimesest üle olevat inimest nimetabki Nietzsche üliinimeseks. Nietzsche üliinimesemõiste väljendab radikaalset elujaatust, mis vastandub nihilismile. Üliinimene on seega nihilismi ületaja. Ta nihilismi poolt hävitatud või eitatud väärtuste (Jumal, religioon, igavesed ja kaheldamatud moraali ja tunnetusteooria dogmad) asemele uusi,
rahvapärase romaani, kus oli nii detektiivloo elemente kui ka palju armuvalu, mis keerles aga intellektuaalse teema ümber. Küsimus oli selles, kas pärast religioossete piirangute kadumist ja jumala surma on "kõik lubatud", kas siis, kui viimsepäeva kohut ei tulegi, tohib röövida ja tappa ja elada täiesti oma suva järgi. Dostojevski kangelane, 23- aastane õigusteaduse tudeng Raskolnikov küsib endalt ka Friedrich Nietzschet vaevanud küsimuse: kas seadused kehtivad ainult "karjainimestele", ja kas erandlik üliinimene tohib, ehk isegi peab neid rikkuma. Raskolnikov targutab: "...inimesed jagatakse loodusseaduste poolt üldiselt kahte liiki: alamliik (harilikud), kes on ainult selleks, et endasuguseid sigitada, ja teiseks inimesed, kel on anne ehk talent oma ümbrusele uut sõna öelda. Teise liiki kuuluvad need, kes astuvad üle seaduse, siin on purustajad või selle poole kaldujad..."
muutub paljaks pinnapealseks vaimustuseks, idealistlikuks usuks. Toimub teoloogiline lühiühendus, inimlik iseolemine hävineb. Vana inimese, mina surmas sünnib uus inimene. Kõigis oma kirjutistes tegeleb S.Kiergekaard mõistetega: HÜPE ja HIRM (arenemiseks peab olema võimeline hirmu ületamiseks hüpet sooritama.) Nietzsche nõrk tervis, hülgab vanemate usu. Esilagsed eeskujud Schopenhauer ja Wagner. "Nõnda kõneles Zarathustra" - Zoroastrismiga seob Nietzschet üksnes päikese kummardamine. Nietzsche jutlustab Zarathustra kaudu hea ja kurja vahettegemisest loobumist: kätte on jõudnud uus ajastu, kus Jumal on surnud ja inimene peab end ülendama üliinimeseks. Nietzsche "üliinimene" (Übermensch) on uus Siegfried, kes oskab kreeka keelt. Ta looming on sõda kristliku Euroopaga, kuid ta ei suuda loobuda euroopalikkusest. I periood: Ta leiab, et kreekluse algsed jõud,
kõigi väärtuste ümbervääristamine. Saatus tahab, et just temast saaks esimene ``korralik inimene``.Tema avastas tõe ja tajus valet kui valet. Tema armastab tõtt enam kui ülejäänud mõtlejad. Nietzsche eitab: seda inimtüüpi, keda siiani on kõrgeimaks peetud, nimelt häid, heasoovlikke, heategevaid inimesi, ja ka moraali, mis kehtib ja võimutseb moraalis iseendas, nn. kristlikku moraali. Siiani oli kristlik moraal oluliseim nad seisid tema teenistuses. Nietzschet eraldab kogu ülejäänud inimkonnast katte eemaldamine kristlikult moraalilt. Katte eemaldamine kristlikult moraalilt on sündmus, millele ei ole võrdset. 28) Küsimus Friedrich Nietzsche raamatu « Ecce Homo » kohta: kuidas Nietzsche suhtub moraali? Moraali on Nietzsche arvates kahte tüüpi: isanda- ja orjamoraal. Mõnikord nad eksisteeivad kõrvuti-isegi ühes inimeses. Isandamoraal vastandab head, suursugust halvale, põlastusväärsele
Huvi looduse vastu mõjutas Talviku kirjanduslikku maitset: ta eelistas lugeda naturalistlikke ja realistlikke teoseid. Talle meeldisid sellised suured kirjanikud nagu L. Tolstoi, È. Zola, H. Ibsen, E. Vilde ja luuleklassikud Dante, Goethe, Puskin, Heine ja Baudelaire. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks Schopenhaueri filosoofilist teost, mille lugemine suurendas Heiti Talviku huvi filosoofia vastu. Ta hakkas hiljem lugema ka teisi filosoofe, näiteks Nietzschet. Tema mitmekülgne lugemus kajastus suuresti tema loomingus [9]. Suurem huvi luuletamise vastu ärkas Talvikus keskkooli vanemates klassides. Tema käsikirju on säilinud alates 1923.st aastast. Sama aasta lõpus lahkus ta H. Treffneri gümnaasiumist ning läks tööle Kohtla-Järve põlevkivikaevandusse. Arvatavasti tegi ta seda koduste sisepingete pärast. Heiti Talvik polnud eriline võitleja ega teoinimene. Ta oli alati üksik ja eraklik, kergesti haavatav
futurism, sest kspressionistidel pole manifesti ja selgelt väljendatud tegevusprogrammi. Oma avaldusvormides on ekspressionism futurismist eripalgelisem ja laialivalguvam. Ekspressionismi kirjanduskeskne ajastu kestis 1910 kuni I MS, pärast sõda kujunes välja hilisekspressionism, mis on kirjanduskesksega võrreldes politiseeritum. Ekspressionismi keskuseks kujunes Berliin. 1909 asutas Kurt Hiller kirjandusliku ,,Uue Klubi", kus esitati ekspressionistliku luulet. Ekspressionistid hindasid Nietzschet ja saksa romantikuid, huvitusid okultismist ja eksotismist. Nende vaimsust, ellusuhtumist ja loomingut mõjutas I MS. Nagu futuristidki, soovisid ekspressionistid oma luules vahendada kaasaegse inimese, eriti linnainimese elutunnetust, närvilist kaasaega seda, mida traditsiooniline luule ei suutnud. Ekspressionismi keskne joon on autori eneseväljendus. Ekspressionistid pidasid oluliseks asjade olemuse esiletoomist. Maailma keskpunkt pidavat paiknema igaühes endas
vahenditega, et kontrollida nende paikapidavust neist ideedest kasvabki välja analüütiline filosoofia · R arvates kehtivad õige mõtlemise seadused, eeskätt loogikaseadused ning seetõttu on teaduslik tõde sõltumatu praktikast, praktika eesmärgid pärinevad alati tahtest · R aksepteerib Dewey't, aga kritiseerib ameerika pragmatismi, Rousseau'd, Kanti, Hegelit, Marxi, Schopenhauerit, Nietzschet etc. R on sümpaatsed Locke ja Hume · Tema mammutteos "Lääne filosoofia ajalugu" esitab põhjaliku ülevaate filosoofia ajaloost · R oli veendunud ateist ja patsifist, võitles Vietnami sõja ja tuumarelvade leviku vastu WITTGENSTEIN · Ludwig Wittgenstein (1889-1951) oli Austrias sündinud juudi filosoof üks viiest vennast, kolm sooritasid enesetapu, üks kaotas sõjas parema käe kuulus pianist, kirjutati töid ainult vasakule käele
-Rühmitus sai alguse õpilasseltsidest. 1. albumi nime järgi said ka nemad nime. Oli põhikoosseis + laiem ring kunstnike ja teatritegelasi. (põhi: Tuglas, Suits, Aavik, Grünthal-Ridala) väga noored asutades! - Murrand kultuuritraditsioonis, sisuks teadlik lahkulöömine senisest baltisaksa traditsioonist ja seega ka seda immiteerivast romantismist. Panid rõhku ka Prantsuse, Inglise, Vene, Soome ideedele (saksa visoonile lisandus uus, euroopalik mõõde). Lugesid Nietzschet, Karl Marxi, Darwinit, Ibsenit, Tolstoid, Gorkit, vene sümboliste jne..). Aavik loeb ja tõlgib Baudelaire'i, Poe'd . (Moto ju neil Olgem estlased, aga saagem ka eurooplasteks!). - Nooruse ideaal, kui edasiviiv jõud, eristasid end konservatiivsusest, pessimistlikust maailmavaatest (noorus kohustab..üksmeelt ja ühistunnet on meil nii väga tarvis.. selle puudus on meie rahva needus..). -Eesti kultuuriavalikkus oli killustunud
imelikku. Kõlab ju Nietzsche ennast tõlgitseva teose "Ecce homo" (e.k. 1996) alapealkiri: "Kuidas saadakse selleks, mis ollakse". Nietzsche loometee lõppakordiks ja tõeliseks maiuspalaks biograafidele kujunes hullumine 1889. aasta algul. Tal diagnoositakse progresseeruv paralüüs ning mõtleja kuhtus perekonna hoole all. Vaatamata stiilirevolutsioonile filosoofia kirjutamisel, mahlakatele väljaütlemistele ning pidevale enesereklaamile ei võtnud kaasaeg Nietzschet filosoofina tõsiselt. Kui oletada, et Nietzsche oli prohvet, siis pole selles midagi imelikku -- prohvetid kuuluvad tulevikule. Postuumne tõlgitsusorgia Nietzsche ise aitas paljuski oma vääritimõistmisele kaasa. Ta ei soostunud filosofeerima ratsionaalse diskursuse raames, liikuma rangelt eeldustelt järeldustele püüdes seejuures end täpselt ja selgelt väljendada. Säärane argumentatsiooni ökonoomika -- mis valitseb muide tänaseni teaduses -- jätab meile mulje teadmiste
kokkuvarisemisega. 1889. aastal haaras ta Torino keskplatsil oma kallistusse ühe piitsutatava hobuse, millest saigi tema hüvastijätuzest. Viimased kümme aastat oma elust veetis Nietzsche oma ema ja õe järelvalve all. Ainus ja oma Nietzche pärandi lummav ilu ja jõud sisaldab palju sellist, mis alles ootab järele teadusliku mõtet, näiteks kosmoloogiline idee kõiksuse igavesest kordumisest. Ometigi tahan põgusalt tutvustada kirjameest, kelle sulest pärinevad teravad read Nietzschet ennetasid. Tegu on Max Stirneri ja tema prohvetliku teosega ,,Ainus ja oma" (,,Der Einzige und sein Eigentum" 1844), mis jõudis Berliini raamatupoodidesse kõigest mõned nädalad peale Nietzsche sündi. ,,Ainus ja oma" põlgab ära mistahes kujul moraali, peale ühe iseenda moraali. Stirner ründab järjepanu Jumalat, inimkonda, headust, ligimesearmastust, riiki, monarhi, abielu, parteid jne. Kui Jumal nõuab enese teenimist, siis keda teenib Jumal ainult iseennast. Keda
skulptuur. Kunstil on potentsiaal lükata inimene tundmatusse ruumi ja vabastada ta ahelatest, tõdede ahelatest. Kreeka DIONÜÜSIAD olid vabastavad. Impulsiivsus aitab paremini eluga hakkama saada. POSTMODERNISTLIK maailm on Nietzschelik, kus impulsiivsus maksab rohkem. Kus kohaneda tuleb muutuste ja hektilisusega. 35 Immanuel Kanti, A. Schopenhauerit ja Fr. Nietzschet peetakse SPEKULATIIVSETEKS kunstiteoreetikuteks. Sellele kriitikat annavad analüütilised kunstifilosoofia - ARTHUR DANTO, NELSON GOODMAN, WITTGENSTEIN JT - kunsti olemuse asemel tuleb uurida, kuidas kunsti mõistet kasutatakse. 25). ... (KÜSIMUS: Kunst kui väljendus. Väljendusteooriate kriitika.) Tööstusrevolutsiooniga 18. sajandil, tehniliste arengute, liikumisvõimaluste paljususe ja mehaanilise reproduktsiooni tekkega kadus jäljendamise kohustus kunsti pealt. romantismiaja
sidususest. Kõik romaanis tähistab mitte seda, millest kirjutatakse. Mittekokkulangevus on sõna, mida võiks kasut lugemise iseloomustamiseks. “Lugemise allegooria” kõneleb lugemise võimatusest. Võimatu on teksti lugeda ilma, et tekiks lugemise allegooriad. Selline lugemine suleb pääsu ühtse tähenduse juurde. De Man demonstreerib ka Nietzsche tekstide retoorilisust ja seab kahtluse alla kirj. ja filos. tekstide vahel vahetegemise. Nietzschet on ilmselt lihtsam nii dekonstrueerida kui Kanti. Teadmise metafoori dekonstruktsioon. Mõtlemise ja teadmise dekonstruktsioon läbi teksti retoorika. Samuti veenmise ja sisendamise dekonstr. Demonstreerib filosoofia muutumist kirjanduseks. Kõigi väärtuste ümberhindamine lõhub hierarhiat, mille tulemuseks on kunsti ja kirjanduse esiletõstmine ja väärtustamine. De Man näitab kuidas retoorika kuulub kokku apooriate ja ambivalentsusega. Troobid pole kunagi tõesed ega valed, mõlemad
tungide maailma võttis nietzsche kokku võimutahte kontseptsiooni. võimutahe on tung, mis lubab inimesel ennast maailmas kehtestada, püüelda täiuslikkuse suunas. võimutahe on elutahe, kõik elab tahab väljendada oma võimu. siin on nietzsche tekstis viide ka tolleaegsetele loodusteadustele, ka darwini liikide tekke teooriale. nietzsche selline loogika on otseselt mõjutanud ka sotsiaaldarwinistlikke eksperimente, isegi sellist asja nagu saksa fasism. nietzschet on püütud seostada saksa natsismiga, aga sellega ei maksa liialdada. nietzsche teoorias oli siiski palju sellist, millega hitleri seisukohad kuidagi kokku ei sobinud. [viide nietzsche õele, kes hoolitses tema eest tema elu viimastel aastatel, kui nietzsche oli sügavalt vaimuhaige, ja õel oli seoseid natsismiga] heideggeri küsimus. heidegger tegi otseselt natsidega koostööd. igale tahtele on omane püüdlus olla midagi enamat
põneva, elava, rahvapärase romaani, kus oli nii detektiivloo elemente kui ka palju armuvalu, mis keerles aga intellektuaalse teema ümber. Küsimus oli selles, kas pärast religioossete piirangute kadumist ja jumala surma on "kõik lubatud", kas siis, kui viimsepäeva kohut ei tulegi, tohib röövida ja tappa ja elada täiesti oma suva järgi. Dostojevski kangelane, 23-aastane õigusteaduse tudeng Raskolnikov küsib endalt ka Friedrich Nietzschet vaevanud küsimuse: kas seadused kehtivad ainult "karjainimestele", ja kas erandlik üliinimene tohib, ehk isegi peab neid rikkuma. Raskolnikov targutab: "...inimesed jagatakse loodusseaduste poolt üldiselt kahte liiki: alamliik (harilikud), kes on ainult selleks, et endasuguseid sigitada, ja teiseks inimesed, kel on anne ehk talent oma ümbrusele uut sõna öelda. Teise liiki kuuluvad need, kes astuvad üle seaduse, siin on purustajad või selle poole kaldujad..." Raskolnikov teab: et
hea meel ja Ithakale saabub jälle rahu! 2. G.Suitsu elu ja looming, paari luuletuse analüüs Sündis Tartumaal, Võnnus. Isa koolmeister. Oli suurte vaimsete annetega lapsepõlves. Luges 4-aastaselt läbi piibli (ei tea, kas midagi aru ka sai). J. Liivi looming avaldas muljet. Gümnaasiumihariduse sai Tartus. Käis venekeelses gümnaasiumis. Õppis vene, saksa, prantsuse, kreeka keelt. Luges enda silmaringi laiendamiseks Marxi, Darwinit, Nietzschet. I luuletus 1899 „Vesiroosid”. 1904 lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Astus Tartu ülikooli, mõne kuu pärast siirdus Helsingi ülikooli. Teda huvitas üldine kirjanduslugu, esteetika, soomekeelne kirjandus, rahvaluule. 1905 ilmus I luulekogu „Elutuli”, märkimisväärne luulekogu, leidis palju lugejaid ka noorte hulgas, loodud maailma muutmise vaimus, jõulised arusaadavad vormimeisterlikud luuletused. 1910 lõpetas ülikooli, ei leidnud meelepärast tööd Eestis, jäi Helsingisse
Aga tülitsemiseks polnud neil vähematki põhjust. Nemad lahendasid isekeskis ainult üht või teist teaduslikku küsimust, see oli kõik. Ja kes asjale lähemal seisid, need mõistsid, et on võimata päris kaineks ja ükskõikseks jääda, kui hakkad rääkima näiteks marksismist või üliinimesest. Aga mis öelda veel siis, kui oled värskelt täis pumbatud ühte kui teist. Härra Miilinõmmega oli just see viimane lugu. Ta isegi ei teadnud õieti, kumba oli temas rohkem, kas Marksi või Nietzschet, aga üks oli kindel, mõlemat oli hea voos. Ent kui inimesel on midagi niisugune hea voos, siis tahaks ta sellest ka teistele jagada, et näidata oma rikkust, sest inimene ei rahuldu sellega, et tal midagi on, vaid tema tahab tingimata, et ka teised teaksid, mis tal on. Selle inimliku nõrkuse tagajärjena tekkisidki need elavad kõnelused Miilinõmme ja Koovi vahel, mis tundusid peaaegu tülidena. Koovil nimelt ei olnud õiget filosoofilist arusaamist ei marksismist
annaabi.ee 
