lugejat tõugata eemale ja ning panna mõtlema käsitletud teemade peale.Ta laidab väga maha usklikke ja üldse usku. Ta ei taha, et inimesed teda pühakuks peaksid.Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ovriks.Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust. Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. Ciorani Inimene on kõikuv ning inimese elu on seotud pettumustega, vajalik on lohutuse leidmine. Ciorani ülistab enesetappu. Kõige suurem hirm on hirm tuleviku ees, religioon on üks selle avaldumise vorme. Elu on justkui lõpplahenduse leidmine. Inimene on Ciorani arvates labane ning vastumeelsust tekitav. Olles looduse ohver, püüdleb inimene mõttetute eesmärkide poole, järgides sealjuures karjamoraali. Cioran märgib, et inimene on alistuv, lepib kõigega ning on juhitud oma ihadest
läbi mõtlemise, tehes järeldusi läbi erinevate moraalikäsitluste ja jõuab tähtsaimani- ELUni. Kohati on ta ka liiga sarkastiline, sestap esitab ta tihti küsimuse ,, kas mind on mõistetud". Ta saab hästi aru neist, kes teda ei mõista ja peavad teda ,, kuradiks", kuid ta lepibki ennem ,, kuradi" staatusega, kui lepib valetamisega. Hooplev on ta aga oma ütlustes, et on tähtsaim inimene, sest ,, murrab inimkonna ajaloo pooleks". Emil Mihai Ciorani leiab läbi kirjutise ,, Lahtiütlemine", et inimene on kõikide oma hoiakute, liigutuste, tujude ori. Inimene on kloun, kes püüab oma nägudega olla meelepärane kõigile ja kõigele, ta lepib saatuselöökidega, valib selle vahel mis eksitab, mis haised. Ehk siis kui varemalt oli inmene koopa vang, siis nüüd on ta selle arhitekt. ,, Ühiskond ei ole mitte häda ja viltsus, ta on tõeline katastroof..." Ta neab põhja kristluse, ,, mida võimsam on intitustsioon, seda vähem on tema
enam edasi eksisteerida. Ta seletab kõik vaid ühe lausega: ''Mõnel teisel hetkel küsisin endalt, milleks üldse pikendada oma siinviibimist, kui oled kõigest aru saanud ja selle teadmise tiivul tõstnud oma uhkuse taevatroonile?'' Ta leiab ka, et surm on ainuõige tõde, lunastus, tarkus ning ainuke mis on elus KINDEL. 4. Miks Cioran võitleb elu vastu? Elu, vajadused ning keskkond. Need mõjutavad meid ja me ei mõista tõde seni kuni me oleme elus. Surm aga, väidetavalt Ciorani järgi, vabastab meie keha nuhtlusest. Näiteks surmahirmuga inimene mõtleb ning tegutseb märkimisväärselt selgemini kui seda teeb ükskõikne inimene. Ja need, kes ei suuda end tappa kadestavad neid, kes naudivad elamist, kuna nemad ei suuda ei üht ega teist. Viletsus seega aitab vaimu virgena hoida. Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: 1. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"?
universumi kõrval on inimene nõrk nagu pilliroog teda on kerge hävitada. Ent inimene on universumist siiski üle seetõttu, et inimene teab, et ta sureb ja suudab selle üle mõelda. Aga universum seda ei tea, temal ei ole sellest aimugi. 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Cioran kirjeldab iniemst väga neagtiivsel toonil. Tema sõnul on inimene oma hoiakute, liigutuste ning tujude ori. Samuti kirjeldab Cioran inimest kui isekat olevust, kes on enda meelte ning ihade tallaalune. Ciorani sõnul on enamus inimesi osa nö hallist massist, kes kõik mõtlevad ja käituvad kollektiivselt ning ühtemoodi. Cioran võrdleb inimest ka klouniga, kelle trikid on otsakorral ning kes püüüab veel millegi tühisega muljet avaldada. Veel mianib Cioran, et inimesed püüdlevad tühiste sihtide poole ning tihti ei tea inimesed isegi, mille poole nad püüdlevad. 2. Mida arvab Cioran inimese elust? Cioran arvab inimese elust seda, et inimene ootab elult liiga palju.
19. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses a) Ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas)- on olemas loomupärased ja ilmutuslikud tõed b) "Mõõdukas" seisukoht (Hume, James) - on asju, mida me ei saagi teada, kuid teatud situatsioonides on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla (armastus, sõprus, uskumine jumalasse) c) Irratsionaalne (Augustinus, Kierkegaard) - Usun, kuna ei mõista. 20. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimene on Ciorani arvates labane ning vastumeelsust tekitav. Olles nii-öelda looduse ohver, püüdleb inimene mõttetute eesmärkide poole, järgides sealjuures karjamoraali. Cioran märgib, et inimene on alistuv, lepib kõigega ning on juhitud oma ihadest. Sageli käituvad inimesed lipitsevalt, kuna oma suhtumises teistesse juhinduvad nad inimeste positsioonist, tiitlist või muust sellisest. Kummalises kombel arvab Cioran, et
pakutava narrusega. Tema arvates on inimlik headus vastuolus elu endaga. Kõik inimlikud tunded nagu armastus, kurbus, rõõm jne jagab ta eksitavateks või haisvateks tunneteks. Tema arvates vaid pahedega inimesed on elamist väärivad isendid. 2.Mida arvab Cioran inimese elust. Inimese elu on elamist väärt vaid siis kui see on täis pahesi ja tundeid. Kõikide nende elu kes nii ei tunneta elavad elu, mis paikneks just kui surilina all. Ciorani arvates rabeleb inimene liiga palju. Kuid see inimene kes ei rabele põlatakse ühiskonna poolt. Isegi mõrvarit armastatakse tema sõnul rohkem kui mitte midagi tegijat. 3.Peatükis “Minu kangelased” ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Ciorani arvates iga tunde läbi elamisele järgneb häbi. Sama tunde mitmekordsel läbielamisel muutub see tunne aga tavaliseks. See aga muudab inimest vanameelseks. Inimesed kes
21. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Cioran väitis, et pole mõtet edasi elada, kui oled kõigest juba aru saanud. Enesetapp on ainus tegu, mille pärast ei pea häbi tundma, pigem edasi elades häbistaks inimene end. Enesetapp näitab kindlameelsust ja tarkust, väljaspool enesetappu pole lunastust. 22. Miks Cioran võitleb elu vastu? Inimesed peidavad pea liiva alla, nad ei näe paratamatust ning arvavad end olema surematud, nad petavad end. Ciorani sõnul saab nautida ülimat õnne siis, kui oled surnu sarnane. Ta väärtustab surma rohkem kui elu. Elus on nii palju negatiivset ning halba, surmas aga tarkus. Surmahirm paneb meid tegutsema ning mõtlema, viletsus hoiab virgena. 23. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? Alati on austatud pühakuid ning käidud nende sõnade järgi. Nietzsche aga väidab, et just pühakud on on kõige suuremad petised. See mida meie arvame olevat tõde, on tegelikult vale