Question 12 Sisemajanduse koguprodukt: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 võrdub residentide tootmisprotsessis saadud sissetulekutega on riigi kõikides majandussektorites loodud lisandväärtuste summa võrdub eratarbimiskulutuste, kodumaiste erainves¬teeringute, avaliku sektori kulutuste ja netoekspordi summaga mõõdab ainult riigi kodanike ja ettevõtete majandustegevuse tulemusi mõõdab riigi territoriaalsetes piirides valminud lõpptoodangu väärtust
ekspansiivse mõju kogutulule. 9. Alandades vahetuskurssi teiste valuutade suhtes, võib keskpank läbi viia dealveeremise või vastupidi, tõstes oma ametlikku vahetuskurssi, viia läbi revalveerimise Mundell-Flemingi mudelis nihutab devalveerimine LM* kõvera väljapoole. Tulemus on analoogiline rahapakkumise suurenemisega ujuva vahetuskursi korral. 10. Kitsendava kaubanduspoliitika rakendamisel toob impordikvootide või tollide sisseseadmine importkaupadele kaasa impordi vähenemine ja netoekspordi suurenemine. Kaubanduspiirangute tõttu (impordikvoodid, tollid importkaupadele) nihkub IS* kõver üles paremale. 11. Avaliku sektori kulutuste suurenemine nihutab IS kõvera paremale tõstes intressimäära ja kogutulu 12. Maksukoormuse tõus nihutab IS kõvera vasakule alandades intressimäära ja kogutulu 13. Rahapakkumise kasv nihutab LM kõvera paremale tõstes kogutulu kuid alandades intressimäära 14
Resident juriidiline või füüsiline isik, kes on tegutsenud antud riigis vähemalt üks aasta. Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt 3 meetodit: tootmismeetod ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaalmaksuga, rt renditulud, r netointressitulud, - kasum, D amortisatsioon, T kaudsed netomaksud). Sisemajanduse puhasprodukt SPP annab ülevaate sellest toodangust, mida saab kasutada laiendatud taastootmiseks ehk tootmiseks endisest suuremas mahus.
2 -2.8 (% sisemajanduskasvust) Jooksevkonto jääk -18.5 -12.1 -8.1 -6.5 (% sisemajanduskasvust) Joonis 1 Sügisene majndusprognoos. Allikas: Euroopa komisjon, 2008. Prognoosi kohaselt jääb Eesti majanduskasv 2008.2009. aastal negatiivseks, seda valdavalt sisenõudluse languse tõttu käesoleval aastal 4,6% võrra ja järgneval aastal 5,3%. Sisenõudluse vähenemine vähendab impordinõudlust, mille tagajärjel netoekspordi negatiivne saldo kahaneb ning selle panus majanduskasvu muutub 2008.2009. aastal positiivseks (Rahandusministeerium, 2008). Senine majanduskasvu aeglustumine ongi olnud peamiselt sisenõudluse keskne: ootuspäraselt on vähenenud kinnisvarainvesteeringud, kui samuti on aselt leidnud prognoositust tunduvalt kiirem korrektsioon eratarbimises (Eesti Pank, 2008). Töötleva tööstuse lisandväärtuse tootmist pärsib 2008.-2009. aastal nõrgenenud sisenõudlus,
7) Tegurid ehk ressursid, toodete turg ehk majapidamised saavalt sealt osta.. 8) SKP = C(eratarbimine) + I(investeeringud) + G(avalik sektor) + Nx(netoeksport) 9) Vaata 10 peatükk 10) Vaata 10 peatükk 11) Vaata 10 peatükk 12) SKP tasakaal tuleb, sissetulekud ja tarbimise on tasakaalust. 13) Ettevõtete puhul on tulu siis kui nad suudavad midagi maha müüa. (Kogutulu = Hind*Kogus[ettevõte]), avaliku sektori kulutsed on kaupade ja teenuste ostud. 14) Netoekspordi leidmine, Nx = eksport- import, positiivne siis on hea aga kui negatiivne siis riigil oleks endal võimalik tootmist rakendada sinna. 15) Inflatsioon, laiaulatuslik hinnatõus. Languslõhe, ulatuslik kasutatud ressursside piiratus. 16) Googelda...... 17) Fiskaalpoliitika põhimõjud - ressursside kasutus, aeg, maailmavaated, võimulolev valitsus 18) Riigivõlg – riik saab võlgu olla teistele riikidele, Euroopa Liidule.(Eestis üsna väike)
puidugraanulite tegemiseks vajaliku tooraine kogumist. Teine takistus on see, et riigis on konkureerivaid kasutajaid, näiteks puitkiudplaatide tootjad. 22 Poolal on oluline koht Euroopa mööbli tööstuses. 2000. aastal oli Poolast pärit puitmööbli impordi väärtus 1,29 miljardit dollarit, jättes kaugele maha nii teised KIE riigid kui ka kõik Aasia riigid. Poola on oluline konkurent kõigile mööblit tootvatele riikidele maailmas. 2000. aasta netoekspordi (eksport miinus import) järgi oli Poola maailmas neljandal kohal Itaalia, Hiina ja Kanada järel, osakaal maailma mööblikaubandusest 3,8%. KALANDUS Nagu enamikes Euroopa liidu liikmesriikideski moodustab kalandus Poola majandusest üsna väikese osa, piirdudes vähem kui 1%-ga, ometi ei saa alahinnata selle valdkonna majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust rannaaladele. Kuigi väliskaubanduse bilanss on
kaubavarudele. Investeeringuteks loetakse kokkuleppeliselt ka majapidamiste kulutused uue eluaseme muretsemiseks. Küsimus 12 Sisemajanduse koguprodukt: 4 Vali üks või enam: võrdub residentide tootmisprotsessis saadud sissetulekutega on riigi kõikides majandussektorites loodud lisandväärtuste summa võrdub eratarbimiskulutuste, kodumaiste erainves¬teeringute, avaliku sektori kulutuste ja netoekspordi summaga mõõdab ainult riigi kodanike ja ettevõtete majandustegevuse tulemusi mõõdab riigi territoriaalsetes piirides valminud lõpptoodangu väärtust Tagasiside Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. SKP tootmise meetodil on majanduses loodud lisandväärtuste summa (koos netomaksudega).
tootmisvahenditele ning kaubavarudele. Siia kuuluvad ka kodumajapidamiste kulutused uue eluaseme soetamiseks. Avaliku sektori kulutused (G)- sisaldavad avaliku sektori kulutusi kaupade ja teenuste ostuks. Tulusiirded on maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, firmadele ja avaliku sektori teistele institutsioonidele. Netoexport (X-M) Kogukulutused (E)- on tarbimis-, investeerimis- ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi summa. SKP deflaator- on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodi suhtes e. inflatsiooni. SKP nom deflaator = -------------------- * 100% SKP reaalne Inflatsioon = deflaator 100 SKP puhasprodukt: SKP D Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega. Rahvamajanduse puhastulu- e
(kogutoodang-maksud-tulusiirded) Kasum on ettevõtet omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtustest on kõik tulud (palgad, rent ja intresiid) maha arvestatud. Kaudsedmaksud on seotud spetsiifilise majandusliku tegevusega. Eestis on olulisemad kaudsed maksud käibemaks ja aktsiisimaks. Kogukulutused E on SKP komponentide suma, mis leitakse tarbimis, investeerimis ja avaliku sektori kuluuste ja netoekspordi liitmise teel. [SKP=E=C+I+G+(x-m)] Kulutuste lähenemisviis on rahvamajnduse arvepiadmises kasutatav meetod, mille korral liidetakse kokku kõik kulutused mis on tehtud lõpptoodagu ostmiseks vastavalt selel turuväärtusele. Sissetulekute lähenemisviis liidetakse kokku kõik saadud sissetulekud ja lisatakse juurde amortisatsioon ja kaudsed maksud. (SKP=E=palgad(w) +rent+intressid+kasum+amortisatsioon+kaudsed maksud)
Avavliku sektori kulutused G Riigi kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Investeerimiskulutused I on kulutused mida tehakse kapitaliakupade sooritamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Hõlmab endasse investeeringuid tootmisvahenditesse, investeeringuid elamutesse ja investeeringuid tootmissiendeisse. Kogukulutused E on SKP komponentide suma, mis leitakse tarbimis, investeerimis ja avaliku sektori kuluuste ja netoekspordi liitmise teel. [SKP=E=C+I+G+(x-m)] Kasutatav tulu Yd- saadakse kui isiklikust tulust lahtatakse netomaksud (T) see mis palgast päriselt endale jääb. (Yd=C+S) või (YD=isiklik tulu-T) või (YD=Y-TA-TR) ehk (kogutoodang-maksud- tulusiirded) Isiklik tulu on rahvamajanduse arvepidamise kohaselt kogutulu(TR) mida indiviidid tegelikult saavad. Kasum on ettevõtet omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtustest
liidetakse kokku palgad, kasumid, intressid ja rent, mida väljendatakse tootmishindades. 22. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. 23. Kogukulutused on SKP komponentide summa, mis leitakse tarbimus-, investeerimis-, ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi liitmise teel. 24. Investeerimine Investeerimiskulutused sisaldavad kulutusi nii kapitalikaupade osmiseks või tarbimisekski ka varude soetamiseks. Kapitalikaupade alla kuuluvad tootmisprotsessis kasutatavad hooned, masinad ja seadmed. Makroökonoomika 50. Rahapoliitika - Riigi majanduspoliitika üheks osaks on rahapoliitika ehk monetaarpoliitika. Rahapoliitika peab aitama tagada hindade stabiilsuse, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaalu, majanduse stabiilse kasvu jne
suurendamise efektiivseks poliitikaks: maksude alandamine 8. Kui fikseeritud vahetuskursiga väikeses avatud majanduses devalveeritakse rahvuslik valuuta, siis lühiperioodi uues tasakaaluseisundis vahetuskurss on …………….. ning LM* kõver on nihkunud …………………: alanenud; paremale 9. Kaubanduspiirangute kehtestamine toob fikseeritud vahetuskursiga Mundell- Flemingi mudeli kohaselt kaasa netoekspordi suurenemise, sest: säästud suurenevad 10. Impordipiirangute kehtestamine toob ujuva vahetuskursiga Mundell-Flemingi mudeli kohaselt kaasa netoekspordi ………….. ning fikseeritud vahetuskursi korral netoeksport ………….: samaks jäämise; suureneb 11. Teema 10.1 1. Töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus suurendavad friktsionaalset töötust, sest:
eksporditakse. Mis puutub importi, siis sellele tehtavad kulutsed kajastuvad nii tarbimiskulutustes, kui investeeringutes, kui ka avalikus sektoris, seetõttu lahutatakse see, kuid import ei ole autonoomne. Impordifunktsioon: M=M0+mY, kus M0-autonoomne import; m-impordi piirkalduvus. Impordi piirkalduvus(MPM marginal propention import) väljendab impordi muudu ja kogutulu muudu suhet: Olgugi, et import ei ole autonoome käsitleme me teda netoekspordi lihtsuse mõttes autonoomsena. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on taskaalus, kui kogukulutsed ja kogutoodang on võrdsed, s.t kõik, mis on toodtud, realiseeritakse. Y=E (tasakaalutingimus on väljendatav 45o joone abil.) Samuti saab väljendada tasakaalu väljavoogude ja sissevoogude abil. Kui nüüd sissevoogu väljendada plaanitud kulutuste kaudu, võib tasakaalutingimust väljendada kui SKP taset, mille
suurendamise efektiivseks poliitikaks: maksude alandamine 177. Kui fikseeritud vahetuskursiga väikeses avatud majanduses devalveeritakse rahvuslik valuuta, siis lühiperioodi uues tasakaaluseisundis vahetuskurss on …………….. ning LM* kõver on nihkunud …………………: alanenud; paremale 178. Kaubanduspiirangute kehtestamine toob fikseeritud vahetuskursiga Mundell- Flemingi mudeli kohaselt kaasa netoekspordi suurenemise, sest: säästud suurenevad 179. Impordipiirangute kehtestamine toob ujuva vahetuskursiga Mundell-Flemingi mudeli kohaselt kaasa netoekspordi ………….. ning fikseeritud vahetuskursi korral netoeksport ………….: samaks jäämise; suureneb Harjutus 180. Kõik järgnevad väited on Mundell-Flemingi mudeli kohaselt õiged, välja arvatud: IS* kõver on alla paremale langev kuna madalam vahetuskurss stimuleerib
S = Id , kui toodang on tasakaalus ja I = Id 10.RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE Avaliku sektori kulutused (G) kaupade ja teenuste ost avaliku sektori poolt, nad ei sisalda kodumajapidamistele ja ettevõtetele tehtavaid tulusiirdeid. G mõjutab tasakaalutulu, kuna on kogutulu üks komponent ning maksud ja tulusiirded kasutatavat tulu. Mudelis on kasutatav tulu võrdne rahvusliku kogutuluga. Eeldatakse, et G on autonoomne ja ei sõltu kogukulutustest. E = C + Id + G Lisades juurde ka netoekspordi (X M), moodustuvad kogukulutused E = C + Id + G + (X M) Eksporti käsitletakse konstentsena antud riigi tulutaseme suhtes, aga import ei ole SKP suhtes autonoomne. Impordifunktsioon: M = Mo + mY, kus Mo autonoomne import, m impordi piirkalduvus Lihtsustuse huvides käsitletakse antud peatükis importi M = Mo ja seega netoeksporti kui konstantset suurust. Rahvusliku kogutoodangu tasakaalu puhul eeldatakse, et kogutoodang ja
(nt autokütuse ja varuosade ostmine). Kaupade ja teenuste eksport suurenes 2012. aastal hindade mõju arvestades 6%. Kaupade eksport kasvas 7%, mida mõjutas enim arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete väljaveo kasv neljandas kvartalis. Kaupade ja teenuste sissevedu suurenes 9%. Enim mõjutas kaupade ja teenuste importi masinate ja seadmete, elektriseadmete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete sissevedu. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo suhe SKP-sse oli 2012. aastal 0,5%. 24 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 SKP reaalkasv Euroopa Liidus, 2012 Läti Leedu Eesti Slovakkia Poola Bulgaaria Malta
hinnaga P ning jagatud välismaise kauba hinnaga P*. Kui reaalne vahetuskurss on liiga kõrge, siis on välismaised kaubad suhteliselt odavad ja kodumaised kaubad aga suhteliselt kallid. Kui reaalne vahetuskurss on suhteliselt madal, siis välismaised kaubad on suhteliselt kallid ja kodumaised kaubad on suhteliselt odavad. Protektsionistlik kaubanduspoliitika viib reaalse vahetuskursi tõusuni ilma, et netoekspordi tasakaalutase muutuks. Kui reaalne vahetuskurss tõuseb, siis kodumaised kaubad muutuvad välismaiste kaupade suhtes kallimaks. Seetõttu uue tasakaalu reaalse vahetuskursi korral me ekspordime vähem. Kuna netoeksport on muutumatu, siis me ka impordime vähem. Järelikult protektsionistlik kaubanduspoliitika toob kaasa impordi ja ka ekspordi vähenemise.
-1 0 ,0 % -1 2 ,0 % -1 4 ,0 % -1 6 ,0 % -1 8 ,0 % 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Joonis 20. Jooksevkonto suhe SKP-sse Eestis aastatel 1995-2007 Alustada tuleks sellest, et jooksevkonto langeb sisuliselt kokku netoekspordiga. Et SKP = C + I + G + NX, siis on sellest võrrandist võimalik avaldada ka netoekspordi ehk jooksevkonto. Tähistades viimase JK, on tulemuseks järgmine võrrand: NX = JK = SKP - (C + I + G) (19) Järelikult, jooksevkonto on positiivne, kui majanduses tehakse tulude tasemest, mida mõõdab SKP, rohkem kulutusi. Sisuliselt tähendab see seda, et majanduses osalejate heaolutase on kõrgem kui lubaksid seda nende tulud.
migratsioonist. 33 1.43 Riigi kogunõudlus ja selle muutumine. Kogunõudluse all mõistetakse kaupade ja teenuste kogust, mida tarbijad antud hetkel kõigis ostusektorites soovivad osta kehtivate turuhindade alusel. Kogunõudlus koosneb neljast ostusektorist e. -elemendist: eratarbimis-, investeerimis-, avaliku sektori kulutuste ja netoekspordi summa. Netoeksport on omakorda ekspordinõudluse ja impordipakkumise summa, kus impordipakkumine on negatiivne. Hindade tõus toob kaasa tarbitava koguse vähenemise. Peale hindade üldise taseme võib muud kogunõudlust mõjutavad tegurid jagada kahte rühma: 1) poliitilised mõjutusvahendid: rahapoliitika-rahamassi suurendamine alandab laenuprotsenti, seega parandab laenutingimusi ja stimuleerib investeeringuid ning
annaabi.ee 
