Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nepal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nepal, nepali, nepalis, suremus, rahvastikupoliitika, energiamajandus, troopiline, metsamajandus, global, globalis, paiknemine, eluea, püramiid, tööjõud, metsatööstus, photius, lipp, vapp, kuulumine, 2050, maastik, rändesaldo, imikusuremus, census, soolis, linnastumine, maapind, maakasutus, suved, lähistroopiline, stsoon, vihmamets, indicatorPOLIITILINE SÜSTEEM 1990. aasta põhiseaduse järgi on Nepal konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipea on päritava võimuga kuningas. Kahe kojalise parlamendi esindajatekoja 205 liiget valitakse 5aastaks enamusvalimistel, rahvusnõukogu 60 liikmest valivad 50 esindajatekoda ja riigi haldusüksused, 10 määrab kuningas. Rahvusnõukogu tegutseb 6aastat, iga 2aasta järel vahetub 1/3 liikmetest. Valimis õigus hakkab 18 aastaselt. Valitsusjuhi ja valitsuskabineti liikmed nimetab kuningas. Nepalis on mitmeparteisüsteem
NEPAAL Asukoht: Aasia Ajavöönd: GMT + 5.45h. Erinevus Eesti ajaga +3.45h, märtsist oktoobrini +2.45h Pindala: 147 181 km² Rahvaarv: 29 163 000 Haldusjaotus: 14 ringkonda Keeled: nepali keel Naaberriigid: Hiina, India Piirid: põhjas piirneb Põhja-Jäämerega, idas Vaikse ookeaniga ja lõunas India ookeaniga. Edelas eraldavad Aasiat ja Aafrikat Punane meri ja Suessi kanal. Piir Euroopaga kulgeb üle Vahemere, Egeuse, Marmara ja Musta mere ning kokkuleppeliselt piki Kaukasuse peaahelikku ja üle Kaspia mere. Seejärel kulgeb piir mööda Uurali jõge ja Uurali mäestiku
.................................................................................5 3.4. Taimestik ja loomastik......................................................................6 4. Rahvastik.....................................................................................7 4.1. Rahvastiku paiknemine......................................................................7 4.2. Linnade paiknemine..........................................................................8 5. Riigi energiamajandus.....................................................................9 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus..........................................................................10 6.1. Mida kasvatatakse Indias...................................................................10 7. Metsamajandus...............................................................................11 8. Transport.....................................................................................12 9. Turism....
maagaas, boksiit)ning paremad võimalused töötamiseks ja elamiseks. Hõredamalt on aga asustatud lõunaosa, kus on vihmametsad. 3.Rahvaarvu kasv Rahvaarv on iga aastaga suurenenud. Kui aastal 1950 oli rahvaarv ~5 miljonit ,siis aastaks 2010 oli see arv juba kasvanud ~27 miljonini. Prognoosi järgi kasvab ka rahvaarv järgnevatel aastatel ja aastaks 2050 võib rahvaarv olla ~40 miljonit. 4. Rahvaarv 4.1 Sündimus, suremus, migratsioon Sün- Sure- Mi Loo- Rah- Sündide arv Surmade arv Rände- Loomulik Rahvaarvu di- mus g- mulik va- saldo iive muutus mus () rat- iive arvu () sio (%) kasv on (%) () Riik 20,29 5,14 0 1,515 1,5 552,359 139,927 0 412,432 412,432
Ennustatavalt 0,6%-ni. Joonis 2. Brasiilia rahvaarvu muutus Allikas: Population Pyramid of the World from 1950 to 2100 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. b) Brasiilias on sündimus natuke väiksem kui Lõuna-Ameerikas. Rändesaldo on palju suurem kui mujal Lõuna-Ameerikas. Loomulik iive ning rahvaarvu muutus on samuti mitu korda kõrgemad. Imikusuremus on palju kõrgem ja oodatav eluiga madalam kui mujal Lõuna-Ameerikas. Suremus ning rahvaarvu kasv on nii riigis kui ka regioonis sarnased. c) Rahvaarv kasvab sel juhul, kui sündimus on suurem suremusest. Brasiilias on see nii, järelikult rahvaarv kasvab. Rahvaarvu kasvu põhjustab ka suremuse langus ja eluea kasv. Brasiilias ei ole oodatav eluiga just kõige kõrgem ning järelikult selle arvelt rahvaarv märgatavalt kasvada ei saa. d) Riigis ei ole tõsiseid probleeme AIDS-iga. AIDS on väga levinud arengumaades, kus ei kasutata rasestumisvastaseid vahendeid
rahvastiku tiheduselt maailmas 49.kohal, rahvastik paikneb riigi territooriumil tihedalt. (http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2009_0.h tml) Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 1 b) © Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 2 Joonis1. Suurbritannia rahvastiku tihedus. Allikas: Gridded Population Of The World and the Global Rural Urban Mapping Project http://sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/country.jsp?iso=GBR# Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 3 Rahvastik paikneb tihedamalt suuremates linnades ja linnade ümbruses, kus on rohkem töökohti ja paremad suhtlemisvõimalused. Sotimaal, mis on mägine ja kus kliima on karmim ning inimestevaheline suhtlemine piiratum, paikneb rahvastik hõredamalt kui Inglismaal, Walesis ja Põhja - Iirimaal. 3. Rahvaarvu kasv
See on maailmaga võrreldes väike arv, nimelt on see alles 154.kohal. Eestis on keskmine eluiga meestel 72,1 aastat ja naistel 81,9 aastat. Saksamaal on see näitaja meestel 78,5 aastat ja naistel 83,3 aastat. 4 1.4 Rahvastikupüramiid Joonis 4 Venemaa rahvastikupüramiid. Allikas cia.gov (15.11.17) Venemaad võib kirjeldada kui nüüdisaegset rahvastiku tüüpi. Seda iseloomustab väike sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane suurenemine või isegi mõningane kahanemine. Pereplaneerimine võimaldab sündimust reguleerida; abiellumine, seksuaalsuhted ja laste sünd pole enam nii otseselt omavahel seotud kui varem .Laste osakaal rahvastikus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal rahvastikus tõuseb 20-25%-ni. Vanade inimeste suurem osakaal suurendab omakorda suremuse üldkordajat. Surma põhjused
Aastal 2013 on Bangladeshi rahvastiku kasvutempo 1,6%, kuid prognooside järgi on see aastaks 2025 langenud 1,4 protsendile. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. a) Koosta tabelid oma riigi ja kultuur-geograafilise regiooni rahvastiku andmete kohta. Andmed leiad: http://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php või http://esa.un.org/unpd/wpp/unpp/panel_indicators.htm Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon (2010-2015) Net Number Births Death of Mig- per s per rants per Rate of Net 1,000 1,000 1,000 natural Growth Number popula- popul popula- increase rate of Natural Population
5 World Urbanization Prospects: The 2007 Revision Population Database - http://esa.un.org/unup/p2k0data.asp 6 France (Major Cities): Regions & Marjor Cities Statistics & Maps on City Population http://www.citypopulation.de/France-Cities.html 7 Pariis Vikipeedia, vaba entsüklopeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Pariis 4. LOOMULIK JA MEHAANILINE IIVE Prantsusmaal on loomulik iive positiivne: aastal 2012 on tuhande elaniku kohta sündimus 12,72 inimest ja suremus 8,85 inimest. Prantsusmaa iga naise kohta on keskmiselt 2,08 last. Imikusuremus tuhande elaniku kohta on 3,37.8 Võrreldes Eestiga on Prantsusmaal sündimus 2012. aastal ligi 20% kõrgem ning suremus ligi 35% väiksem. Ka imikusuremuse näitaja on Eestis võrreldes Prantsusmaaga tunduvalt halvem: Eestis sureb tuhande elaniku kohta poole rohkem imikuid (Eesti näitaja 2012. aastal on 6,98). Prantsuse eripära avaldub selles, et sündimust ei tõsta mitte immigrandid vaid jõukad kodumaalased
................................................................8 4.6 Linnastumine......................................................................................................................9 4.7 Tööjõud.............................................................................................................................10 4.8 Rahvastiku poliitika..........................................................................................................10 5. Riigi energiamajandus................................................................................................................10 6. Riigi põllumajandus....................................................................................................................11 7. Riigi metsamajandus ja metsatööstus.........................................................................................11 8. Riigi tööstuse areng.......................................................................................
Bangladeshi kuulumine suurregiooni : Lõuna- Aasia Lõuna- Aasia hõlmab India, Bangladeshi, Pakistani, Sri Lanka, Nepali, Bhutani ja Maldiivid. See regioon asub aasta läbi soojas ning vihmase ja kuiva aastaajaga lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Selline kliima tagab vähemalt ühe korraliku saagi aastas, aga tavaliselt arvestatakse vähemalt kahe ja mõnes kohas, näiteks Bangladeshis, ka kolme saagiga aastas. Selle kliimavöötme
.........................................................lk 12 6. Linnastumine........................................................................................lk 13 6.1. India suuremad linnad kaardil...............................................................lk 13 6.2. Rahvastiku paiknemine linnades............................................................lk 13 6.3. Linnade paiknemine..........................................................................lk 13 7. Energiamajandus....................................................................................lk 14 8. Riigi põllumajanduse iseloomustus..............................................................lk 15 8.1. Mida kasvatatakse Indias....................................................................lk 15 9. Metsamajandus ja metsatööstus..................................................................lk 16 10. Transport.................................................................................
Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7. juuni 1905 Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/flags/no-flag.html Joonis 2. Norra kaart Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/no.html Riigi arengutase Inimarenguindeks (IAI) 0,968 (OECD riik) Vaesuse indeks 2 Vastsündinute suremus (1000 elaniku kohta, 2008.a) 3,61 Elektri tarbimine (kWh; 2005.a) 113,9 miljardit Töötuse tase (2007.a) 2,5% Interneti kasutajaid 3,8 miljonit Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Norra astus WTO (World Trade Organisation) liikmeks 1.jaanuaril 1995. Ta on ka Rahvusvahelise Valuutafondi IMF liige. www.transnationale.org andmetel on Norrast pärit sellised tuntud firmad nagu Statoil ja IF kindlustusfirma. Rahvastiku üldiseloomustus Rahvaarv
Vaesuse indeks 0,006 (%) Puuduse intensiivsus 38,5 JÄTKUSUUTLIKKUS Süsinikdioksiidi heitmed inimese kohta 4.3 (tonni) Kaitsealused piirkonnad maismaal 19,6 (%) SOOLISED NÄITAJAD Keskharidus (naiste-meeste suhe) 0.8 Nooruki sündimuskordaja (sündide arv 37,3 1000 naise kohta vanuses 15-19) Aktsiad parlamendis 0,2 Emade suremus suhe 48,0 Soolise ebavõrdsuse indeks 0,536 INIMESTE TURVALISUS Töötuse määr 1.4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1 Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid
Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra. 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba peaaegu 30 000 000 inimeseni. Vaadates tabelit ja tulevast rahvaarvu, siis rahvastik hakkab kiiremini kasvama. (Rahvaarv on märgitud tuhandetes) 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel1. Sündimus, suremus ja migratsioon. Net Number Rate of Net of natural Growth Number Births per Deaths per Migrants increase rate of 1,000 1,000 per 1,000 (percent (percent Migrant Natural Population
Arvatakse, et tulevastel aastatel on oodata väikest langust. Kasvutempo oli 1995-2005 aastatel positiivne ning alates 2005.aastast kuni 2012 on kasvutempo olnud negatiivne -0.2. Oodatakse, et 2025.aastani on kasvutempo jätkuvalt negatiivne -0.3. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2012 2 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number Births Death of Mig- per s per rants per Rate of Net 1,000 1,000 1,000 natural Growth Number popula- popul popula- increase rate of Natural Population
Koguiibe kordaja 1000 inimese kohta on 0,38. See näitab, et rahvaarv kasvab riigis tänu immigratsioonile. Sündide arvult 1000 inimese kohta asutakse maailmas 216. kohal. Euroopa keskmine sündimuse üldkordaja on 10 ehk lähedane Itaalia omale. Sündimuse üldkordaja maailmas on aga 21. Sellega võrreldes on Itaalia sündimus madal nagu teistelgi infoühiskonna riikidel. Surmade arvuga ollakse kahjuks kõrgel 59. kohal. Euroopa keskmine suremuse üldkordaja on 11 ja maailmas 9. Itaalia suremus on natuke madalam kui Euroopa keskmine, kuid pisut kõrgem maailma suremuse üldkordajast. Need vahed on väikesed ja üldiselt võib öelda, et Itaalia suremuse üldkordaja on madal nagu arenenud riigile kohane. Selle peamiseks põhjuseks on arenenud meditsiin, mis võimaldab ravida rohkem haigusi, päästa elusid ja pikendada eluiga. Ühe naise kohta sünnib Itaalias 1,28 last. Euroopa keskmisele 1,4 jääb see vähesel määral alla
Vanemaid inimesi on väga vähe, sest meditsiin pole hästi arenenud ning haiguse levib palju selles piirkonnas. Saudi Araabia rahvastik kindlasti ei vanane, pigem on tegu nooreneva rahvastikuga Meeste keskmine eluiga on 20-39, naistel aga 15-34. Need näitajad väga madalad. Põhjused arvatavasti samad mis eespool juba mainitud (meditsiin, haigused). 20120. Aasta sündimuse kordaja oli ~16 promilli ja suremuse kordaja ~2 promilli. Viimastel aastatel on sündimus suurenenud ning suremus vähenenud. Linnastumine Saudi Araabia suurimad linnad Linnades elab ligikaudu 75% rahvastikkust. Linnad on tekkinud peamiselt rannikutele või rajoonidesse, kus leidub naftat ning maagaasi. Asustus on kõige tihedam kolmes piirkonnas: Punase mere rannikul, Pärsia lahe rannikul ning Rijadis. Linnade arv kasvab kiiresti võõrtööjõu arvel. Rijad õhtul päikeseloojangu ajal
RAHVAARVU MÕJUTAVAD TEGURID · Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks · Meditsiini areng, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus · Traditsioonid, normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisesse ja pereellu · Ebaterved eluviisid (ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkohol, narkootikumid) · AIDS · Õnnetusjuhtumid, liiklusohutus RAHVASTIKUPOLIITIKA USA rahvastikupoliitika on väga sarnane Eesti omaga, kuna siin kasutatakse peaaegu kõiki arenenud riikidele omaseid meetmeid. · Lapsed saavad lastetoetust, kooliõpilased koolitoetust · Väikelapse hooldamise tõttu kodused olevad vanemad saavad lapsehooldustasu · Toetatakse üksikvanemaid, suuri peresid ja kaitseväes teenivate meeste peresid · Sisserännet mõjutatakse karmide viisaseadustega ning elamis- ja tööloa taotlemise reeglid
Miks on seal kõige tihedam asustus? Sellepärast, et seal asuvad suuremad linnad ja inimestel on, kus töötada. Nt lõunas pole suuremaid linnu ja seega ka rahvastiku tihedus väiksem. On vaid väiksed külad, kus inimesed tulevad ots otsaga kokku. Argentina rahvastiku paiknemise kaart, kui palju elab inimesi km2. Joonis 2. Kaart Loomulik iive Argentinas on 17,8 sündi/ 1000 elaniku kohta ja suremus 7,4 elanikku/ 1000 elaniku kohta. Loomulik iive on nende andmete põhjal 10,36 inimest/ 1000 elaniku kohta. Argentinas rändesaldo on 0 rännet/ 1000 elaniku kohta. Imikusuremus on 11,1 surma/ 1000 sünni kohta. Keskmiselt on Argentina naisel 2,4 last. See näitaja on madal.Põhjuseks võivad olla majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase, riigi poliitika). 11
Umbes aastal 2050 peaks seal ennustuse põhiselt algama rahvastiku vananemine. Selleks ajaks on rahvastikuarv kasvanud umbes 3,5-4 miljonini. Joonis 2. Mongoolia rahvastiku kasv aastatel 1950-2100. Allikas: Population Pyramid of the World from 1950 to 2100 Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2013 2 4. Rahvaarvu kasvamise või kahanemise tegurid Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Numbe r of Mig- rants Births Deaths per Rate of Net per 1,000 per 1,000 1,000 natural Growth Number
.......................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................................ 5 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................................5 1.5 Rahvastikupoliitika......................................................................................................... 7 1.6 Tööjõud.......................................................................................................................... 7 . ASUSTUS............................................................................................................................. 9 1.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine...........................................................................
andmeid siit ja ka meie geograafia õpikust) 3. Loomulik iive Sündimuse näitaja : 18.66 births/1,000 population (2009 est.) Riik on oma sündimuselt teiste riikide seas 109-dal kohal. Suremuse näitaja : 6.1 deaths/1,000 population (July 2009 est.) Riik on oma suremuselt teiste riikide seas 159-dal kohal. Loomulik iive on : 12,56 Rändesaldo on 0.56 migrant(s)/1,000 population (2009 est.) Riik on oma rännetelt 62-l kohal. Imiku suremus on total: 25.78 deaths/1,000 live births. Riik on imikusuremuselt 79-dal kohal ,mis on võrreldes teiste riikidega siiski suhteliselt kõrge. Näiteks Jaapanis on imiku suremus vaid 2.58 deaths/1,000 live births. Keskmiselt on lapsi naise kohta : 2.21 children born/woman (2009 est.) Riik on teiste riikidega võrreldes 105-dal kohal . See on samuti keskmine tulemus,näiteks võrreldes esikoha riigi Nigeeriaga,kus sünnib naisel keskmiselt 7 last.
2020 23,938,599 2025 25,053,669 Kasvutempo ei ole väga muutunud. Alates 1950. aastast on Austraalia rahvaarv tasapisi ja üsna stabiilselt kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra.. Rahvastik hakkab kiiremini kasvama, 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba üle 29 000 000 inimese. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv () arv () iive () kasv (%) () üldarv Austraalia 270351 12,3 152788 6,9 0.53 1,13 6 131000 Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Imikusuremus Väikelaste Oodatav keskmine Keskmiselt lapsi () suremus () eluiga naise kohta
sügiseti). Veel on seal lihtne ringi reisida, kuna tegemist on sarnase linnaga nagu Aasia Frankfurt. Koos Tapeiga on see Aasias üks kesksemaid ühendussõlmi. 4. Loomulik ja mehaaniline iive a)Sündimuse näitajad: 12.31 sündi/1,000 elaniku kohta (2012 est.) Maailma tasemel koht:158 Suremuse näitajad: 7.17 surma/1,000 elaniku kohta (Juuli 2012 est.) Maailma tasemel koht: 126 Loomulik iive: Sündimus-suremus. Sündimus on 12,31, suremus 7,17. Loomulik iive on 12,31-7,17=5,14 tuhande elaniku kohta. b)Imiku suremus: kokku: 15.62 deaths/1,000 sündiva kohta maailma tasemel koht: 111 mehed: 15.38 deaths/1,000 sündiva kohta naised: 15.9 deaths/1,000 sündiva kohta (2012 est.) Keskmiselt lapsi naise kohta: 1.55 last sündis/naise kohta (2012 est.) Maailma tasemel koht: 181 Imiku suremuse näitajad on küllaltki madalad, kuna Hiina on arenenud riik ning imikuid sureb põhjustel vähe
Yea Population r 2005 43,704,367 2010 46,505,963 2015 48,146,134 2020 50,015,792 2025 51,415,437 2030 52,445,388 2035 53,138,844 2040 53,450,198 2045 53,270,006 2050 52,490,640 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Migrat- Rahvaarv Sündimus Suremu sioon Loomulik u kasv Surmade Rände- Loomulik Rahvaarvu () s () () iive (%) (%) Sündide arv arv saldo iive muutus 126,96
võime ühendada ühise siduva joonega , mis on nad nii tihedalt asustatuks teinud . Kõik need linnad on tugeva ajaloolise väärtusega ning on seetõttu ka turismidele meelispaikadeks . Samuti on need kõik ka tihedamini asustatud , kui teised Rootsi linnad sest nendes asuvad suuremad haridus-, kultuuri- ja teadusasutused . vaata kaarti 1 Kaart 1 Rootsi rahvastiku tiheduse kaart 2000 aastal 3. LOOMULIK ja MEHAANILINE IIVE Rootsis on sündimus 10.18 promilli. Suremus seevastu , aga 10,2 promilli . Seega võime arvutada , et loomulik iive on nullilähedane ehk 0.02 promilli (6) . Sündimus on maailmas 188 ndal kohal. Võrreldes Nigeeriaga ,kus on sündimus 50.54 promilli . Kuid see , et nigeerias on sünde nii palju ei näita , et rahvaarv kasvab väga kiiresti , vaid seda , et tegu on arengumaaga ning , et Nigeeria on demograafilise plahvatuse etapis . Nimelt on Rootsi just seetõttu , et tegemist on arenenud maaga , väikesema sündimusega , kui Nigeeria
Ungaris on keskmine eluiga 73,6 aastat, meestel 69,5 ja naistel 77,6 aastat. Kõige madalam eluiga meestel nendes kolmes riigis on Eestis. Küll aga kõige madalam eluiga naistel on Ungaris. Keskmiselt elavad kõige kauem inimesed kes elavad Saksamaal (79.8 aastat) ja kõige vähem kes elavad Ungaris(73,6 aastat). 3.2 MAAILMARAHVAARV JA SELLE MUUTUMINE Hans Roslingi videoloeng rääkis sellest, kuidas maailmas on palju inimesi. On olemas riike kus peredel on 4-6 last, aga laste suremus on kõrge. Lisaks on ka olemas riike kus peres elab 1-2 last ja suremus on madal. Inimesed saavad aina rikkamaks, ja neid tuleb ka juurde. Kui meie soov on hoida inimeste arvu aastaks 2050 9 miljardi ligi, oleks eesmärk kõigis riikides saavutada madala suremusega 1-2 lapse olukord. Loengust sain kinnitust, et hetkel on maailmas 7 miljardit inimest ja inimesi saab jõukuse ja vajaduste järgi ,,kastidesse“ panna. Lisaks sain teada, et tervelt 40 aastaga lisandub 2 miljardit inimest
kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. RIIGI ARENGUTASE Arenguastme iseloomustamine USA kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka (OECD). Viimase 30 aasta jooksul on USA olnud stabiilselt OECD keskmisest 3-5% kõrgema arengutasemega. 2005 aasta seisuga on USA 10% arenenum kui Eesti. SKT inimese kohta on USAl ligi 3 korda suurem kui Eestil (41,420 vs 15,478). Laste suremus on sama (7 last/1000). Riigi arengutaset iseloomustavad indikaatorid: Puhta vee kättesaadavus: 100% elanikkonnast; Üle 65-aastased: 12% elanikkonnast; Sooline võrdsus teenistuses: 48,6% ; Energia tarbimine (naftat või mõnda alternatiivset energiaallikat): 7798kg/inimene; Inflatsioon (alates 1990): 137% . USA on väga kõrgelt arenenud riik. Enamik inimarengut iseloomustavaid tegureid on keskmisest kõrgemad (keskmine eluiga, interneti kasutamine, kirjaoskus jne) . Riikide võrdlus
Geograafiline asukoht 3-4 Kliima 4 Taimestik 4 Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Summary 15 Kasutatud allikad 16 Lisad 2 Üldandmed Joonis 1. Dominikaani Vabariigi kaart. Pindala: 48720 km2 Rahvaarv: 9183984 (2006) Pealinn: Santo Domingo Elanikke pealinnas: 1887586 (2002)
2. Jõustus Kondakondsusakt 3. Piirivalve muutus palju rangemaks 2004. aastal ühildati poliitika Euroopa Liidu nõuetekohaseks. 2000. aastal langes sündimus censuse andmetel 1995 aastal ja 2000 aastal circa 18%. 2000-2010 on sündimus enam-vähem sama olnud. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 2 4. Analüüs, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number of Births per Deaths Migrants Rate of Net 1,000 per 1,000 per 1,000 natural Growth Number populatio populatio populatio increase rate of Natural Population
kohta.Umbes sama suure rahvastiku tihedusega on ka Türgi 99,65 ja Austria 99,59 kuigi Austria on pindalalt palju väiksem kui Prantsusmaa. Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Rahvaarvu kasv Prantsusmaa rahvaarv praegusel hetkel kasvab, sest sündimus on riigis suurem kui suremus. Kui laste juurdekasv rohkelt väheneb, siis võib Prantsusmaa iive muutuda negatiivseks ehk suremus oleks suurem kui sündimus. Selle tagajärjeks on rahvavananemine. Keskmiselt on Prantsusmaa naisel üks kuni kaks last ja see soodustab rahvaarvu vähenemist. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Crude Crude birth death rate Net Number
C · Pealinna rahvaarv: 599 657 inimest. · Ametlik riigikeel: inglise keel · Rahaühik: USA dollar (USD) · Rahvusvaheline lühend: USA · Asukoht: Põhja-Ameerika mandril, Ameerika maailmajaos, Vaikse ookeani ja Atlandi ookeani vahel. · Merepiiri on USA-l 19 924 kilomeetrit. · Pinnamood: mitmekesine, kõrgete mägedega läänes, tasandikega keskosas ja väiksemate mägedega idas. · Kliima: esindatud on kõik kliimavööndid, välja arvatud ekvatoriaalne. Troopiline kliima Floridas ja Havail ning arktiline Alaskal ja Yukonis. · Loodusvarad: Ameerikas leidub peaaegu kõike: kivisüsi, vask, tina, molübdeen, fosfaat, uraan, boksiit, kuld, raud, elavhõbe, nikkel, hõbe, tsink, maagaas ja puit jne. Ameerikas on maailma suurimad kivisöevarud, mis moodustavad 27% kogu maailma kivisöevarudest. Ameerika Ühendriigid tekkisid Briti kolooniatest 18. sajandil. Peale seda toimusid
annaabi.ee 
