Gellneri seisukoht Modernismi esindaja Ernest Gellner vaatleb rahvuslust kui poliitilist põhimõtet, mille põhipostulaadiks on, et nii rahvuslik kui ka poliitiline üksus langeks ühte. Rahvuslus on poliitilise seaduspärasuse teooria. Neid ühiskondlikke vorme, mis eksisteerisid enne uusaega, ei saa nimetada rahvusteks Rahvused ja rahvuslus on loomupärased ilmingud, mis said ilmsiks pärast Prantsuse revolutsiooni. Rahvused kujunesid 18. sajandi lõpul, mõjutatuna 17. sajandil toimunud radikaalsetest ja põhimõttelistest muutustest kommunikatsioonis, mobiilsuses ja ühiskondlikus vormis. Rahvusluse idee seisneb selles, et iga rahvuse eksistentsi primaarseks vajaduseks on riigi olemasolu, kuid mitte kõik riigid ei kujune rahvusriikideks ja mitte kõikide rahvuste kujunemise eelduseks ei ole riigi olemasolu. Rahvused kujunevad siiski ühtse ajaloolise tausta ja enesemääratlemise alusel. ...
liikmed ja nende sõbrad. Aga ta ei jäänud kõrvale ka näidenditest, mida etendati tema poolt 1901.a. perekonnamõisas Santiniketamis asutatud koolis. See kool, mille juurde kuulub ka rahvusvaheline ülikool Visva-Bharati (asutatud 1922.a.), töötab praegugi. Meie sajandi 20- ja 30-ndatel aastatel reisis R. Tagore palju Euroopas, Ameerikas ja Kaug- Idas, pidades kõikjal loenguid Inimese Religioonist, elu teostamisest, loovast ühtsusest, inimisiksusest. Ida ja Lääne suhetest, natsionalismist, haridusest jne. Nendes väljendas ta oma optimistlikku suhtumist inimese tulevikuväljavaadetesse - Inimese-seisundi, igavikulisuse saavutamisse. Küllap tunneb eesti lugeja R. Tagore'i kõige paremini tema luulekogu "Gitandzali" põhjal. Kui see luulekogu esmakordselt 1913.a. inglisekeelsena R. Tagore'i enda tõlkes ilmus, siis sai autor tohutu tunnustuse osaliseks nii Euroopas kui Ameerikas, mille loomulikuks tulemuseks oli talle samal aastal Nobeli kirjanduspreemia omistamine.
Noor William Butler Yeats alustas kahe keeruliselt ühilduva elemendi, müstika ja iiri rahvapärimuslike algeosiste seostamist oma teostes. Ta tahtis taasluua eriomast iiri kirjandust, soovimata seejuures olla originaalne. Kord kirjutas Yeats kirglikult koguni nii: "Rääkige mulle originaalsusest ja ma pöördun raevus teie vastu!" Suure innuga teenis ja kuulutas Yeats iiri kirjanduse renessanssi ning keltluse taassündi. Ta esimesed üldist imetlust äratanud teosed olid iiri tärkavast natsionalismist kantud "Oisini rännakud" ja "Tuul pilliroos", mis ilmusid veel 19. sajandil. Siis asutas William Butler Yeats koos oma mõttekaaslastega Dublinis Iiri kirjandusliku teatri, mille avaetenduseks oli ta enda kirjutatud "Krahvinna Kathleen". Uue aastasaja alguses avas Yeats Dublinis Abbey teatri, mille direktorina töötas ta kuni surmani. Selles teatris lavastati enamik ta näidendeist. Nobeli kirjanduspreemia omistati William Butler Yeatsile juba 1923. aastal, kuid ta kuulsamad
Selle taga oli ÜK(b)P Keskkomitee, kes võttis 1944.aasta 30.oktoobril vastu otsuse ,,Eesti NSV parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". Seda mõistet kasutas laiemas perspektiivis N.Karotamm. Seda mõistet siiski ühemõtteliselt ei defineeritud. EK(b)P VIII pleenium ja selle tagajärjed Sisemine võitlus Venemaa eestlaste ja juunikommunistide vahel suurenes. Tundus, et liiduvabariigi tippjuhtkond on nakatunud kodanlikust natsionalismist. 1949.aastal saabus Eesti NSV-sse parteikomisjon asju uurima. 1950 arutati küsimust Kremlis. 7.märtsil kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". 1950.aasta teisel poolel tuli kokku EK(b)P KK pleenium, et otsust aruatada ja olukorda parandada. Tolleaegset kõrgemat juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises ja paljudes muudes asjades. Süüdistuste esitajad olid Moskva emissarid ja nende kannupoisid. Karotamm vabastati ametist
R.Tagore oli ainus, kes avalikult reageeris hukkamõistvalt sellele sündmusele. Ta kirjutas oma kuulsa kirja India asekuningale Lord Chelmsfordile, milles loobus rüütliseisusest (India 2013) 1920ndatel ja 1930ndatel aastatel käis R.Tagore kogu maailmas ringi koos sõprade ja saadikutega. Rabindranath pidas loenguid religioonist, elu teostamisest, loovast ühtsusest ja inimisiksusest, Ida ja Lääne suhetest, natsionalismist, haridusest jne. Tagore püüdis oma loengutes väljendada positiivset/optimistlikku suhtumist inimeste tulevikku. (Rabindranath Tagore 2013) 1930. aastal rääkis Rabindranath Tagore Albert Einsteiniga oma teooriast, milles ta rõhutas, et maailm pole mitte abstraktne teadusemaailm vaid inimese maailm. Teaduslik maailmavaade on ka teaduse-inimese maailmavaade. Tol hetkel Albert Einstein ei uskunud seda, kuid tänapäeval areneb just teadus Tagore teooria suunas. Vägivalla vastasena kirjutas R
Kohe raamatu algul mainis autor filosoofi Francis Baconit, kes väitis järgmist: “Mõni raamat on maitsmiseks, teised neelamised ning väga vähe on neid, mida mäluda ja seedida.“ Selle kaudu kirjeldab ka Macfarlane, kuidas tema raamatus on kohti mida tuleks „mäluda ja seedida.“ Macfarlane mõistet „sotsiaalne sugu“ illustreeris feminist Simone de Beauvoir näide: “Keegi ei ole sündinud naisena, vaid saab selleks.” Rääkides natsionalismist toetus autor ka Albert Einsteini väitele, et natsionalism on lastehaigus. Justkui inimkonna leetrid. Macfarlane mainis kuidas me mõtleme välja ka oma päritolu, libastudes mõttel, et kõik mis meid ümbritseb leiutati või kohandati meie omaenda ühiskonnas. Selle juurde tõi autor välja antropoloog Ralph Lintoni, kelle näide keskmisest ameeriklasest, kui enesekesksest ja „klapid peas“ suhtumisega inimesest, ideaalselt antud arvamust toetab.
Üks rahvusriik, rassism, antikommunism, demokraatia vastasus, rahvuse terviklikkus, antisemitism, suures osas vabaduste kaotamine (ajakirjandus jne). 10. Miks kiusati natside valitsetud Saksamaal juute taga? Natsid olid antisemitistid, juute nähti tööpuuduse ja kõige halva süüdlasena. 11. Kes kuulusid alama rassi hulka? (2-3) Kõik peale aaria rassi juudid, neegrid, asiaadid jne. 12. Too näiteid, et natside ideoloogia on segu sotsialismist ja natsionalismist. Natsid järgisid nii eelmainitud natsionalismi, kui ka Marxi tõdesid ja küllaltki palju tegutseti sarnaselt venalastele. Üldine puhastus ja ulmelise riigi saavutamine nõrgemate tapmise läbi, kelle elul polnud väärtust. 13. Mõisted: · pruunsärklane Hitleri löögirühma võitleja · riigikantsler Valitsuse juht · NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei · Kolmas riik Saksamaa kujundlik nimetus Hitleri valitsemisajal
21.oktoober Esimest korda okupatsiooniajal tuuakse sini-must-valged tänavatele kui Vabadussõjas langenute mälestusdemonstratsioon kesklinna marsib. 12.detsember Tallinnas asutatakse Eesti Muinsuskaitse Selts Trivimi Vellistega eesotsas. 14.detsember NLKP Keskkomitee Poliitbüroos võetakse vastu salajasi otsuseid natsionalismi ilmingutest Eestis, Lätis ja Leedus. 1988 5.jaanuar ka EKP võtab vastu otsuseid kohalikust natsionalismist. 2.veebruar Tartu rahu aastapäeval blokeerivad võimud Tartu rahu sõlmimise hoonet ja leiavad aset kokkupõrked miilitsa ning noorte vahel. 22.veebruar Eesti Muinsuskaitse Selts kuulutab välja mälestuste suurkogumise. 24.veebruar 70.ndal iseseisvuspäeval organiseerivad NSVLi võimud Võidu väljakul protestimiitingu, mis avaldab meelt Reagani ja USA Kongressi Eesti iseseisvust toetava seisukoha vastu. Samal ajal on vastukaaluks
üldmõisteks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu jms. Selle ilminguid leiti kõikjalt: kirjandusest, kunstist, teadusest, majandusest. EKP VII pleenum ja selle tagajärjed Kõigepealt hakati kodanliku natsionalisti silti kaela kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele. Hiljem tundus Venemaalt tulnud võimumeestele, et liiduvabariigi juhtkond on ka nakatunud kodanlikust natsionalismist. 1949. aastal saadeti kõrge parteikomisjon Eesti NSV-sse asja kontrollima aja 7. märtsil kinnitati, et leidub vigu ja puudusi. 1950. aasta märtsis tuli kokku EKP VII pleenum, et arutada seda, kuidas olukorda parandada. Eesti tolleaegset juhtkonda süüdistati natsionalismis. N. Karotamm vabastati parteijuhu kohalt ja tema asemele nimetati Moskva poolt Ivan Käbin. VII pleenumi tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites,
Algasid Saksa-NL kaubandusläbirääkimised ja ehkki Prantsusmaa ja UK tegid hilinemisega katset taastada Esimese MS aegset Kolmikliitu, saabus saksa välisminister Joachim von Ribbentrop visiidile Moskvasse. Saksa eesmärk oli elimineerida Poola ja teha algust Lebensraumi eluruumi vallutamisega idas. Nõukogude-Saksa mittekallaletungi leping kirjutati alla ja kuulutati 23. augustil 1939 välja. Teine maailmasõda 1939. aastal kasvasid militarismist, natsionalismist ja territoriaalküsimustest tekkivad pinged, mis vallandusid 1. septembril välksõjas Poola vastu. 2 päeva hiljem kuulutasid britid ja prantslased sakslastele sõja ning Teine maailmasõda oligi alanud. 22. juunil 1941 murdis Hitler pakti Venemaaga avades Idaliini ja tungides Nõukogude Liitu. Peatselt pärast seda, kui jaapanlased ründasid Ameerika baasi Pearl Harbouris, kuulutas Saksamaa USAle sõja. 1945. aasta 8. mail andis Saksamaa pärast seda, kui Punaarmee okupeeris Berliini, alla.
Oma testamendiga asutas ta Nobeli füüsika-, keemia-, meditsiini/füsioloogia-, kirjandus- ja rahuauhinna, mis antakse neile, kes aasta jooksul suudavad inimkonnale suurimat kasu tuua. R.Tagore-oli India kirjanik, helilooja, filosoof, kultuuri- ja rahvustegelane, kes 1920ndatel ja 1930ndatel aastatel reisis ta sageli nii Euroopas, Ameerikas kui ka Kaug-Idas:pidas loenguid religioonist, loovast ühtsusest ja inimisiksusest, Ida ja Lääne suhetest, natsionalismist, haridusest jne. K.Klimt-Austria maalikunstnik, sümbolist. Ta on silmapaistev Viini juugendi esindaja ja üks maailma kuulsaimaid ja hinnatumaid kunstnikke.E.Munch-norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaksV.Kandinsky-vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik, keda peetakse üheks abstraktsionismi rajajaks P.Picasso-hispaania kunstnik, kubismi rajajaC
Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950. Aastal kaotati vallad ja moodustati rajoonid (ja nende ülesandeid asusid täitma külanõukogud), maakondade (13) asemele moodustati 39 rajooni, lühikest aega (1952-1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. 2. Poliitilised olud: 1950 aasta märtsi teisel poolel EK(b)P VIII pleenum Venemaa võimumeestel oli vaja eemaldada liiduvabariigi senine tippjuhtkond, kes oli nakatunud kodanlikust natsionalismist. Üldisemateks põhjusteks: juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas ning paljudes muudes möödalaskmistes. SOTSIALISM + EESTI 5 Pleenumi otseseks tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites
Algasid Saksa-NL kaubandusläbirääkimised ja ehkki Prantsusmaa ja UK tegid hilinemisega katset taastada Esimese MS aegset Kolmikliitu, saabus saksa välisminister Joachim von Ribbentrop visiidile Moskvasse. Saksa eesmärk oli elimineerida Poola ja teha algust Lebensraumi eluruumi vallutamisega idas. Nõukogude-Saksa mittekallaletungi leping kirjutati alla ja kuulutati 23. augustil 1939 välja. Pikemalt artiklis Teine maailmasõda 1939. aastal kasvasid militarismist, natsionalismist ja territoriaalküsimustest tekkivad pinged, mis vallandusid 1. septembril välksõjas Poola vastu. 2 päeva hiljem kuulutasid britid ja prantslased sakslastele sõja ning Teine maailmasõda oligi alanud. 22. juunil 1941 murdis Hitler pakti Venemaaga avades Idaliini ja tungides Nõukogude Liitu. Peatselt pärast seda, kui jaapanlased ründasid Ameerika baasi Pearl Harbouris, kuulutas Saksamaa USAle sõja. 1945. aasta 8. mail andis Saksamaa pärast seda, kui Punaarmee okupeeris Berliini, alla.
RS ja majandus- ülevaade Poliitökonoomia Teoreetilne lähenemine poliitika ja majanduse kohtumisele RV kaubanduse mudelid Poliitökonoomia (kuidas on omavahel seaotud majanduslik poliitika?) Kolm põhilist lähenemist: Realism-natsionalism- merkantilism Liberalism Marksism- strukturalism Majanduslik natsionlism Realism- teooria; merkantilism- poliitika Merkantilism oli üks näide majanduslikult natsionalismist Erinevad lained: Keskaegsed riigid Euroopas- merkantilism Väliskaubanduse bilanssi järgimine Kuld-hõbe head, sest siis palju sõjaväge Industraliseerimine (tähtis oli, kes suudab kõige rohkem/võimsamalt toota) Tööstusareng on kõige alus Kahe sõja vahel Protektsionalism Kolme lähenemise võrdls Realism Liberalism Liberalistiku majanduse märksõnad:
eluruumi vallutamisega idas. Kui läbirääkimised algasid, oli selge, et nii Saksamaal kui ka Nõukogude Liidul on sihikul suured territoriaalsed vallutused, milleks tuleb Poola ja Ida- Euroopa ära jagada. Nõukogude-Saksa mittekallaletungi leping kirjutati alla ja 23. augustil 1939 kuulutati ta välja. Tõeline sisu oli aga kirjas salaprotokollis, kus olid fikseeritud Poola ja Soome ning Eesti, Läti, Leedu jagamise üksikasjad. 1939. aastal kasvasid militarismist, natsionalismist ja territoriaalküsimustest tekkivad pinged, mis vallandusid 1. septembril blitzkrieg is Poola vastu. Esimesed ettevalmistused sõjaks olid alanud juba augustis ja 1. septembril toimus ilma sõda kuulutamata. Ettekäändeks olid valesüüdistused, et poolakad kohtlevad Danzigi sakslasi halvasti. Ning lisaks, sakslased olid fabritseerinud intsidendi, nagu oleks poolakad rünnanud piiri lähedal asuvat saksa raadiojaama ning leitasid sellest fotosid SS-laste seas
all suurem osa Euroopast. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Tema vastu peeti palju vandenõusid millest ükski ei õnnestunud. Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis enesetapu. 11 Adolf Hitler (3) 3.8 Teine maailmasõda 939. aastal kasvasid militarismist, natsionalismist ja territoriaalküsimustest tekkivad pinged, mis vallandusid 1. septembril välksõjas Poola vastu. Kaks päeva hiljem kuulutasid britid ja prantslased sakslastele sõja ning Teine maailmasõda oligi alanud. 22. juunil 1941 avas Saksamaa Idarinde tungides Nõukogude Liitu. Sellega oli mittekallaletungileping murtud. Peatselt pärast seda, kui Jaapan ründas Ameerikat Pearl Harbouris, kuulutas Saksamaa sõja ka USA-le. Sõda Euroopas lõppes 1945. aasta 8.mail kui Saksamaa kapituleerus.
Samuti tähistas see klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu, seotust ,,kodanliku" korraga. Kodanliku natsionalismi ilminguid leiti kõikjalt: kirjandusest ja kunstist, teadusest ja majandusest. ix. EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed Esmalt hakati kodanliku natsionalismi silti külge kleepima Eesti Vabariigiaegsetele loovharitlastele. Venemaalt tulnud võimumeestel tekkis arvamus, et Eesti tippjuhtkond on ka nakatanud kodanlikust natsionalismist. 1949. aastal saadeti kõrge parteikomisjon Eesti NSV-sse olukorda kontrollima. 1950. aasta veebruaris arutati Kremlis Eesti küsimust ning 7. märtsil kinnitas poliitbüroo oma otsuse. 1950. aasta märtsis kutsuti kokku EK(b)P VIII pleenum, et otsustada, kuidas parandada olukord. Poliitbüroo süüdistus seisnes pleenumi Eesti tolleaegses kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikat, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas.
nõukogude meelseid aktiviste. PILET 18 1.Poliitilised olud Eesti NSV's Eesti NSV sisepoliitilise arengu keskseks tunnuseks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu. Andrei Zdanov tõdes, et kodanlikud nationalistid on eesti rahva verivaenlased ning võitlus nendega ei ole lõppenud. Vene võimumeestele tundus, et eesti NSV tippjuhtkond on samuti nakatunud kodanlikust natsionalismist. 1950. Märtsi keskel tuli kokku EK(b)P VIII Pleenum, et arutada otsust selle kohta ja mõeldi ka meetmeid olukorra parandamiseks. Tagajärgedeks olid: vähene kolhooside loomine ning võitlus natsionalismiga, puudulik kaadrivalik(parteis valed inimesed), vähe kriitikat ja enesekriitikat, mõõdukas laveerimispoliitika. Ivan Käbin oli pleenumi valmistamise üks juhte, ta oli selles osas Moskva poolt kiidetud mees, kes tegeles mõõduka laveerimispoliitikaga
natsionalismi vastu, kes olid eestlaste verivaenlased. *EV aegsetele loovharitlastele hakati külge kleepima kodanliku natsionalisti silti. *Järjest avalikumaks muutus ka sisemine võitlus tollases ENSV võimuladvikus eelkõige juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. *1949 saadeti kõrge parteikomisjon ENSVsse kontrollima tippjuhtkonna tööd (arvati, et liiduvabariigi tippjuhtkond on nakatunud kodanlikust natsionalismist), komisjoni aruande põhjal võeti Moskvas vastu eraldi otsus vigadest ja puudustest EK(b)P juhtkonna töös. *1950 märtsis tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et kõik läbi arutada ja olukorda parandada. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas ja puudulikus kaadrivalikus. *Laussüüdistuste pärast Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele valiti Johannes Käbin
natsionalistlike vaadetega mehed, kes soovisid kättemaksu Versailles' rahu eest ja süüdistasid sõja kaotamises sotsiaaldemokraate ning juute. Partei oli seotud antisemiitliku Thule Ühendusega (Thule-Gesellschaft), mis püüdis müstitsismi ja idamaade filosoofia abil leida uut identiteeti ja uskus saksa rahva erilisse rolli maailmas. Selle liikmed (nende seas olid näiteks ka Rudolf Hess ja Alfred Rosenberg) tulid välja teooriatega aaria rassist ja saksa natsionalismist. Enamasti võtsid nad ka tõe pähe igasuguseid okultistlikke ja vandenõuteooriaid. Juulis 1919 liitus selle Töölisparteiga Austriast pärit kapral Adolf Hitler (1889-1945), kellest kujunes Müncheni õllekeldrites peatselt tunnustatud kõnemees. Austriast pärines ka partei uus, 24.02.1920 vastu võetud nimi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei). 28.07.1921 valiti Hitler NSDAP esimeheks
ja pleenumidel osales üliharva. Otsustav murrang Cyrillus Kreegi personaalküsimuses leidis aset 1950. aasta kevadel. Kahes järjestikuses Sirbis ja Vasaras 6. ja 13. mail ilmusid pikad anonüümsed artiklid Eesti kultuurielu kohta. Agressiivsuse ja nimeliste rünnakute poolest ületavad need kirjutised kõiki varasemaid. Esimene kannab pealkirja ,,Tugevdada võitlust kodanlike natsionalistide ja nende käsilaste vastu". Selles on juttu klassivaenlastest, kodanlikust natsionalismist, roiskuvast lääne kultuurist, venelaste ja vene keele rolli otsustavast kasvatamisest jms. 1950.aasta augustis sunniti Kreek lahkuma Tallinna Riiklikust Konservatooriumist. Konservatooriumi direktori kt Bruno Lukk andis vallandatud Kreegile kaasa iseloomustuse, milles on kirjas: ,,Karakteristika. Sm. Kreek oma tööalal oli püüdlik ja kohusetruu, kuid arvestades, et T.R. Konservatoorium on ainuke kõrgem muusikaline
käituma paipoisina, kes püüab liigse innuga täita kõiki Euroopa Liidu õigusnorme isegi siis, kui need satuvad vastuollu Eesti põhiseaduse tuumaga.*55 Samuti ei tarvitse olla midagi halba mõningal määral diferentseeritud integratsioonis, seda enam, et liikmesriigid on varemgi kaubelnud välja reservatsioone liidu üldise poliitika suhtes.*56 Pretensioon valvata selle üle, kas Euroopa Liit austab talle loovutatud pädevusi, ei pruugi võrsuda kitsarinnalisest natsionalismist, vaid siirast soovist kaitsta demokraatiat ja liikmesriikide põhiseaduste kõige tähtsamaid väärtusi. Asjaolu, et kõiki neid väärtusi on aluslepingute järgi kohustatud kaitsma ka EK, ei piira esmapilgul hinnates kuidagi liikmesriikide kohtute õigust olla samuti valvel. Miks peaks EK-l olema absoluutne otsustusõigus? Euroopasse näib igati sobivat Madisoni visandatud mitmetasandiline otsustusmehhanism, kus kõik osalised esitavad oma arvamuse 52 M. Kumm. V. Ferreres Comella
hääletusvoor (osaleda saavad ainult need, kes kogusid esimeses voorus vähemalt 12,5% häältest), mille võitjaks osutub suhtelise häälteenamuse saavutaja. Samal põhimõttel valitakse ka nt. Leedu presidenti ja poolt parlamenti. 3. pilet Poliitilised ideoloogiad- fašism Mõiste tuleneb itaalia keelest (fascio- kimp, kõrgema võimu tähis). Segu rassismist, totalitarismist ja natsionalismist. Fašismi ja kommunismi ühisosa on totalitarism. Fašism järgib müüti, üks grupp on üle kõigist teistest. Rahvusühtsuse propageerimine on keskne komponent. Olulised on bioloogilised ja geneetilised kaalutlused- rahvustõug, kehakultuur. Fašismi iseloomustab autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine parteiga, klassivahedel pole tähtsust, sest kõik toimub rahvuse heaks, ühiskonna elu
on omandus. Võrdsus – see on tähtsaim mõiste. Marksistide arvates tuleb eraomand kaotada. Sotsiaaldemokraadid aga arvavad, et kapitaliseerumist tuleb piirata. Ühiskonna omandus – eraomandi kaotamisel jääb alles ühisomand. Tuntumad esindajad: Vladimir Lenin, Jossif Stalin, Mao Zedong, Fidel Castro, Anthony Giddens, Tony Blair, Gerhard Schröder, Göran Persson. Fašism Mõiste tuleb itaalia keelest fascio kimp, kõrgema võimu tähis. Segu rassismist, totalitarismist ja natsionalismist. Fašismi ja kommunismi ühisosa on totalitarism. Fašism järgib müüti, et üks grupp on üle kõigist teistest.. Rahvusühtsuse propageerimine on keskne komponent.. Olulised on bioloogilised ja geneetilised kaalutlused – rahvustõug, kehakultuur jne. Fašismi iseloomustab autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine parteiga, klassivahedel pole tähtsust, sest kõik toimub rahvuse heaks, ühiskonna
Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepresseerimine polnud nii hull kui hitleri rassi represseerimine. 20. saj kui lühike sajand, mis algas 1914-1991 G. M. Trevelyan, E. P. Thompson. Mõlemad markstistlikud ajaloolased. Inglased. 19. saj algust iseloomustatud sõnaga Sattelzeit by Reinhart Koselleck. Püütud kokku
annaabi.ee 
