Need teevad, nende teosed ka sümbolehitistena loetavaks, sündmuste jadale antakse süzee struktuur, mis toimub pigem troobiliste kui loogiliste diskursiivvõtete abil. See võimaldab teha ka ajaloodiskursusele topoloogilise analüüsi. Troobid: metafoor, metonüüm, sünekdohh ja iroonia võimaldavad ajaloodiskursusi klassifitseerida täpsemalt ning selgemani mõista, kuidas need sarnanevad ja isegi kattuvad väljamõeldud narratiiviga. Narratiiv on olnud ajalooteooria üheks tähtsamaks vaidluse teemaks. On vaieldud erinevate narratiivi suhete üle näiteks teadusega ning müüdi ja ideoloogiaga. Viimasel ajal on esile kerkinud kriitika just seoses müüdi ja ideoloogiaga. Sande Cohen on kritiseerinud narratiivset teadvust kui puhtreflektoorset ja "desintellektiivset" mõtlemislaadi ning teoreetilise mõtlemise pidurit humanitaarteadustes. Kuid narratiivile
Minu kui vaataja, kuulaja ja lugeja jaoks oli põnev jälgida, kuidas kõik kolm teost tõlgendusid minu mõttemaailmas täpselt ühte moodi. Kindlasti võib öelda, et nii visuaalne kui ka kirjas olev tekst jätsid loo tõlgendamise vaataja hooleks, tuues kõrvale veidike rohkem piire. Ütleksin, et nii film kui ka etendus olid tõsiselt hästi tehtud ning vaatajana suutsin visuaalset vormistust nautida sama palju ja kohati isegi rohkem, kui kirjutatud teksti. Soovitan kõigil selle narratiiviga tutvuda, et avardada mõttemaailma ja endale võimu olemust rohkem lahti mõtestada.
Proosaanalüüs Friedebert Tuglas Popi ja Huhuu Teose alguses tundub, et tegemist on suletud narratiiviga, kuid mida rohkem lugu edasi areneb, seda selgemaks saab, et tegemist ei ole realistliku teosega. Lugu algab selgitusega sellest, mis tundeid Isand Popis tekitab ning kuidas koer Isandat austab ning temast hoolib. ,,Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus." Lugu keerleb edasi ning lõppeb väga ootamatu püandiga, jättes lugeja endiselt toimunud sündmuste üle mõtisklema
Nende kõrval eksisteerib nt ka nn „narratiivne vaade“. Selle juurde kuuluvad mitmed inimese identiteedile omased elemendid: tema elukäik, väärtused ja eesmärgid. Ka inimese ihul on siin keskne roll. See vaade sobitub kokku eelpool vaadeldud Merleau-Ponty käsitlusega ja mugandatult nn „sõltuvuslähenemisega“. Šoti filosoofi Alasdair MacIntyre järgi on isiku ühtsus seotud ühtse narratiiviga: inimese sünni-elu-surma seotus on sarnane narratiiviga, millel on algus, keskpaik ja lõpp. Elusündmused on üksteisega seotud, minevik on seotud olevikuga. Võimalik on vaadelda, kuidas üks elufaas või -olukord on välja viinud järgmiseni. Samuti seda, kuidas isiku-välised sündmused ja olukorrad mõjutavad seda elukäiku. Siia on haaratud ka sihid ja eesmärgid: nt valitakse õendus teatud motiividel ja eesmärkidel. Eesmärgid on seotud väärtustega. Nt soov aidata teisi
Annika Lindok 01.11.2013. Proosaanalüüs Friedebert Tuglas "Popi ja Huhuu" Tegemist on suletud narratiiviga. Keskseid tegelasi on vähe. Karakterid on asetunud hierarhiasse, kus üks domineerib teise üle, siinkohal siis Huhuu ehk ahvipärdik koera Popi üle. Loo algusest lõpuni möödub määramatu palju aega. Ei saa teha kindlaks, kas möödub mitu nädalat, kuud või isegi aastat. On võimalik aimata aja kulgu toidu koguste järgi, mida kaks tegelast üksi jäänuna majast leiavad ning millal viimased otsa saavad.
Proosaanalüüs „Popi ja Huhuu“ – Friedebert Tuglas Tundus, et tegemist oli suletud narratiiviga: teoses oli olemas sissejuhatus – hommiku sündmustik, tegelaste tutvustus; sõlmitus – isanda lahkumine kodust, mis käivitas sündmustiku; teema arendus – Huhuu saab puurist välja, tema suhted Popiga; kulminatsioon – Huhuu käitumise mõju Popile, Popi ähmane piir tõelise ja une vahel; pööre – Huhuu toob Popile süüa, üksteisega leppimine; lõpp-pinge – leitud kast, mis oli igast servast kinni joodetud, milles oli arvatavasti lõhkeaine; lahendus – kasti plahvatus, maja
põimunud. See väide on arendatud Maurice Merleau-Ponty poolt. Tema arvates on mentaalsed ja füüsilised komponendid omavahel niivõrd segunenud, et moodustavad sujuva terviku. Inimene on ihu. 10. Mida tähendab „indiviid kui narratiiv“ meditsiini kontekstis? Narratiivse lähenemise korral on inimene terve siis,kui ta ei ole (kehaliselt) takistatud saavutamaks tema jaoks olulisi eesmärke. Inimese sünni-elu-surma seotus on sarnane narratiiviga, millel on algus, keskpaik ja lõpp. Elusündmused on üksteisega seotud, minevik on seotud olevikuga. Võimalik on vaadelda, kuidas üks elufaas või -olukord on välja viinud järgmiseni. Samuti seda, kuidas isiku- välised sündmused ja olukorrad mõjutavad seda elukäiku. Nii võtavad igapäevased tegevused narratiivi vormi, kuna neis lähtutakse teatud perspektiivist.Enesekäsitlus või arusaam endast on tõlgenduslik – inimene
Rüütlieepika keskajal – must-valge zanr
kangelaslaulu vorm, Assonants riim, lõpuvokaal, 10 silpi, luulevormis
teemad, kangelstegu/ suured tsükleid, graali motiiv (otsivad graali),
armastuse võitmine
ülesehitus (tüüpilised stseenid), esitati muusikuga, olid zanglöörid
(näitjejad/ lauljad)
karakterid, hea kangelane (ilus välis ja siseselt) , halb kangelane
(monstrivälimus)
ideoloogia oluline on usaldus kuningale, kuningate ja kristlust
ülistamine, õiglusekehastus, vennustavad unenäod
“Roland´i laul” -- kirjandus ja tegelikkus
Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,
frankide lüüasaamise põhjustaja Ganelooni reetlikkust ning Karl Suure
kätemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest.
Eeposes on 7 aasta kestev soda
Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja
herooiline, ülev tõsidus
...
mõista oma praeguse ja tulevase seisundi tähendust oma elus kui tervikus. Inimese igakülgne toetamine käesolevas hetkes eesmärgiga parandada abivajaja toimetulekut tulevikus. Lisaks tegelemisele inimese mineviku, oleviku ja tulevikuga keskendub hingehoidja oma töös eksistentsiaalsetele teemadele (näit. kannatuse tähendus, elu mõte ja elu mõttetus jmt). 33. Usulise rituaali eripärad võrreldes rituaaliga üldiselt. Usulise rituaali eripäraks on, et need rituaalid on seotud usulise narratiiviga ja täidavad konkreetseid religioosseid funktsioone 1. Usuliste rituaalide tähendus ja läbiviimine on seotud üleloomuliku või Jumala kategooriaga. Näiteks abielutõotus antakse Jumala ees, õnnistuspalves usaldatakse inimene Jumala hoole alla. 2. Usuliste rituaalides osalemise eesmärk on saavutada üleloomuliku/Jumala lähedus. Mõnedel juhtudel võidakse taotleda samastumist üleloomulikuga või selle otsest mõjutamist. Viimane toimib näiteks maagilistes rituaalides. 3. Kui
Religioosne seis ei omanud tähtsust, kolmandast grupist abistas 65% inimestest. 13. Rituaalne käitumine, usulise rituaali eripära. Oluline on täheldada, et rituaalne käitumine on inimesele üldiselt omane. See, kuidas me tervitame teisi inimesi, tähistame sünnipäevi, peame pulmi ja matuseid, vastame telefonile kõik see on kitsamas mõttes rituaalne käitumine. Rituaalne käitumine ei ole religioonile ainuomane. Usulise rituaali eripäraks on, et need rituaalid on seotud usulise narratiiviga ja täidavad konkreetseid religioosseid funktsioone. Samas on aga usulistel rituaalidel veel mõned erijooned: 1. Usuliste rituaalide tähendus ja läbiviimine on seotud üleloomuliku või Jumala kategooriaga. Näiteks abielutõotus antakse Jumala ees, õnnistuspalves usaldatakse inimene Jumala hoole alla. 2. Usuliste rituaalides osalemise eesmärk on saavutada üleloomuliku/Jumala lähedus
See on üks dramaatika zanre (teised on komöödia ja draama) Müüti peeti üldiselt ajalooliselt tõepäraseks ning kuigi tragöödia võib põhineda mütoloogial, nagu Sophoklese "Oidipus", siis võis autor siiski kujundada motiive ja narratiive oma äranägemise järgi. Kui müüdid on hajusad, püsimatud, läbipõimunud, mitmesuguste vastuoluliste variatsioonidega, siis tragöödia on reeglina, vähemalt antud näite puhul kindlat vormi järgiv komponeeritud narratiiviga teos. b) Mis "Kuningas Oidipuse" kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklese- poolsest töötlusest?: Täpselt ei ole seda võimalik tuvastada, sest tugineda saab vaid kirjalikele allikaile, mis on säilinud juhuslikult, st, et kõik müüdi versioonid ei ole tõenäoliselt säilinud. Näiteks Sophoklese Oidipuse-versioonis leiduvad varasemas kirjasõnas tundmatud motiivid - katk, silmade väljatorkamine võisid, aga ei pruukinud
See, kuidas me tervitame teisi inimesi, tähistame sünnipäevi, peame pulmi ja matuseid, vastame telefonile – kõik see on kitsamas mõttes rituaalne käitumine. Usulised rituaalid on rituaalse käitumise alaliik. See tähendab, et rituaalne käitumine kui niisugune ei ole religioonile ainuomane. Samas on usulistel rituaalidel oma eripärad ja on olemas rituaale, mida me saame pidada vaid religioosseteks. Usulise rituaali eripäraks on, et need rituaalid on seotud usulise narratiiviga ja täidavad konkreetseid religioosseid funktsioone.Samas on aga usulistel rituaalidel veel mõned erijooned: 1. Usuliste rituaalide tähendus ja läbiviimine on seotud üleloomuliku või Jumala kategooriaga. Näiteks abielutõotus antakse Jumala ees, õnnistuspalves usaldatakse inimene Jumala hoole alla. 2. Usuliste rituaalides osalemise eesmärk on saavutada üleloomuliku/Jumala lähedus. Mõnedel juhtudel võidakse taotleda samastumist üleloomulikuga või selle otsest mõjutamist
Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? Lastekirjanduse puhul peab arvestama lugeja vanusega, sooga ning ideed peavad olema lihtsas vormis edasi antud. Arvestama peab ka lapse tähelepanuga. Täiskasvanukirjanduse puhul seda tegema ei pea. Missugune on lastekirjanduse liigitus huvieelistuste alusel? muinasjutu-, seiklusjutu-, robinsonaadide ja realismiiga Nimeta pildiraamatu liigid *Ainult pildid *Pilt + napp tekst *Värvimisraamat *Multifilmipildiraamat*Sarjapildiraamat*Narratiiviga pildiraamat (sh koomiks) 3 Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641 esimene eestikeelne aabits 1782 Fr. G. Arvelius „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat“ (80 juttu ja luuletust) eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19. sajandi keskpaika
jäljendavad teistelt kuuldut, eriti lause viimast sõna; küsivad lihtsamaid küsimusi (kes, kus) Telegrammstiil 3aastaseks saanuna kasutavad lapsed juba liitlauseid (ja, et, kui) ja esitavad mitmekesisemaid küsimusi (millal, kuidas, miks) 3-5aastaselt esineb grammatikareeglite üleüldistamist ehk ebareeglipäraste sõnade reeglipärast kasutamist; võib esineda arenguline kogelus: millestki kaootiline jutustamine asendub kronoloogilise narratiiviga Viiendaks sünnipäevaks peaks lapse kõne nii häälduse kui lauseehituse poolest olema üpris sarnane täiskasvanute kõnega Kõne arengut lasteaiaeas soodustab dekontekstualiseeritud kõne Keele omandamiseks on vajalik suhtlemine Ühine tähelepanu; üks-ühele suhtlemine; mäng koos täiskasvanuga mitte otsene õpetamine (NB! kuidas korrigeeritakse väärvormide kasutamist) o Rääkimine parasjagu siinsamas toimuvast
Kolmas osa Black Harvest räägib, kuidas Joe Leahy ärgitusel hakkab terve kogukond kasvatama kohviubasid, kuna maailmaturul on hind hea, aga siis teisel hetkel hind kukub ja pärast polnud neil midagi kohviubadega teha ja siis jutustataksegi, kuidas kogukond sellest aru saab. Suudetakse anda edasi emotsioone, mida tähendab elada sellises keskkonnas (isoleeritud paigas). Filmid on kaasakiskuva narratiiviga ja samas on loost eraldiseisvad kõnekad kultuuri edasiandjad. Dennis O’Rourke – teinud mitmeid filme, mis vaagib problemaatikat, kuidas põlielanike grupid on seotud laia maailmaga. YAP räägib kuidas kohalikku kogukonda tuleb TV ja millised pinged tekivad ja kas on mõistlik valimatult näidata, mis ameerikas toodetakse jms. Cannibal Tours analüüsib, mis mõju on kohalikele ookeani elanikele turistid, kes käivad neid lihtsalt vaatamas
- Intellekt – kõrge IQ ei garanteeri edukust Käitumuslik vaatenurk - Tehakse asju mida ei peaks tegema – söömishäired, sõltuvused - Mida tehakse liiga palju või liiga vähe Eristuvad - Füsioloogiline tung - sotsiaalselt õpitud käitumised Eluloo vaatenurk - kuidas elukogemus mõjutab kedagi - mis tingimustes üles kasvatakse, kuidas ollakse õppinud reageerima asjaoludele - Raske on olla ise jumal - Probleem oma elu narratiiviga Psüühikahäirete levik - Levimus – haigete inimeste arvu suhe uuringu objektiks oleva elanikkonna üldarvu - Intsidents – uus juhtum uuritava elanikkonna kohta ECA: psüühikahäirete levimus - 1991 toimusid klassikalised uuringud - 32% elujooksul psüühikahäire - Kuu jooksul 15% - Pooled said ravi NCS: psüühikahäirete levimus - Elu jooksul 49% - Aasta levimus 28% - Ravi said 40%
Sel juhul saab neist töö pemine sisu (olulised on ka kontekst - aeg ja koht). "Vorm on sisu nähtav kehastus" ütles Ben Shahan. Koreograafuilise vormi erinevad tasandid on: kineetiline, nähtav (visible), auditoorne. Süzheetu tants võib väljendada missiooni, tõestades vaatajatele, et liikuvad kehad on piisav, et sünniks tants kui kunst, et koos eksisteerivad heli ja valgus on samuti võrdväärne kunst ja võrreldav integreeritud narratiiviga. See oli üks Cunninghami missioone. Narratiivsed ja süzheetud tantsud võivad avada sotsiaalseid väärtusi: ansambli väärtustamine -versus solisti esile tõstmisega, eluliste probleemide -peenemaitselise maailmapildi vastandus, sexism homofoobia jne. Väärtuste avaldumine toimub läbi koreograafi tehtud valikute - nii osatäitjate, liikumismaterjali, grupikoreograafia vormides ja ka kostüümis.
Ka emotsioonide antropoloogia. Need on väga raskesti uuritavad. Austraalia dokumentaalfilmid. Tuntuimad dokumentalistid Bob Connolly & Robyn Anderson. Film Fist Contact 1982 kuidas kohtuti esimest korda valgete inimestega. Joe Leahy's Neighbourhs, 1988 keskenduvad segaverelistele. Black Harvest, 1992 kuidas John Lay ärgitusel hakkab kogu kogukond kasvama kohviubasid ja ühel hetkel hind kukub ja mis siis kogukonnas edasi saab. On ühest küljest põneva narratiiviga ja on kõnekad selle kultuuri kohta, annavad edasi emotsionaalsemat poolt. Tuntud ka Dennis O'Rourke. Vaagib problemaatikat oma filmides, kuidas suhteliselt isoleeritud põliselanike grupid on seotud sellega, kuidas on need rahvad seotud välismaailmaga. Nt mis mõju on kohalikele elanikele, et neid käivad vaatamas turistid inimsafarid. David & Judidh MacDougall. Abielupaar, kes on koos teinud mitmeid filme. David on kirjutanud mitmeid esseesid antropoloogia kohta
oluline, et tekstid sisaldavad ka teadmiste saamise teed. Romaanid teadmis- te saamist ning tõendamist oluliseks pidama ei pea. Ajaloo puhul oodatakse, et ajaloolane ütleb, kust on pärit tema teadmised. 3.2 Kvalitatiivse erinevuse eeldus Loone jagab laiali lehed, millel on ingliskeelsete ajalootekstide näited. Kõigil neist võrreldakse midagi11 . Loone arutleb jagatud näidete teemadel, lubab 9 Loone toob näiteks Larry Durrelli ühe romaani, kus ilmselt ei ole tegemist narratiiviga. 10 Loone toob taas oma kaljuga pähe saamise näite. 11 Näited on ilmselt pärit ajakirjast Developments in Modern Historiography 93 pp 166-167 38 PEATÜKK 3. SELETUS lehed loengu lõpus tagasi korjata. . . Ajad muutuvad, kultuurid muutuvad. Keskajal oleks olnud täiesti võimalik see, et Robert Lepikson kuulutab Jü- ri Mõisale sõja, samal ajal Eesti sõjas ei peaks olema. Tänapäeval ei saaks
Sellel naisel on võime rännata ajalises ruumis. Ennekõike rändab ta 19 ja 20 sajandil. Nende rännakute käigus kohtub ja suhtleb ta mitmeduguste ajaloost tuntud isikutega kunstnikega, Leniniga, Kar Lagerfeldiga jne. Paljudega, kellega ta kohtub, ta ka abielub. Need Olivi erinevad elud ja suhted selle romaani liigendavadki. Siin on ka olemas need asjad nagu vägivaldne surm, võitlus jumala vastu jne. Õunapuu esitab siin ju tegelikult sellist tüüpi narratiiviga laiema või Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi filosoofilisema probleemi aega ja ruumi ei saa inimene nii lihtsalt teiste aegruumide vastu vahetada. Küsimus siin selles, et sellise omaduse kaudu, mis sellel Olivial on, tõstetakse see naine samale tasemele jumalaga ja ta hakkab selle mõttes jumalaga konkureerima. Ta on
Äiapapa Ilmarine kingib Jutale hõbetraadist imeliniku (liniku vaatamisega on võimalik taas minevikku läbi elada). Faehlmanni idee: rahvus, 9 millel on ühine olevik, ühine tulevik, on ka ühine minevik. Eestlane seisab näoga mineviku poole ja seljaga tuleviku poole – igatsetakse fiktsionaalse õnnemaa (= Kungla) poole. Faehlmanni lugu „Koit ja hämarik“ on lüürilise narratiiviga armastuslugu, taustaks looduses toimuva igavese ringkäigu motiiv. Selle keeltekeetmise muistendi sissejuhatuses osutab Faehlmann teistsugusele paatose tüübiga – satiir: koomiline esteetika, selge poliitiline hinnang. Sisu: inimesi oli vaja tülli ajada, jumal annab igaühele oma keele. Vanaisa alusta ettevalmistustega hommikul: ta on asetanud keedukatla murule, kust kõik rahvad pidid oma eripära, nime ja keele vastuvõtmiseks läbi käima. Vesi ei
annaabi.ee 
