läks siiski kergeusklikult Laertesega võitlema, ega osanud aimatagi vastase tegelikke kavatsusi. Kui ta oleks midagigi aimanud ja mõõgad enne ära kontrollinud, siis oleks ta end surmast päästnud. Ka Ophelia poleks endalt elu võtnud, kui ta oleks rohkem oma enda peaga mõelnud ning mitte oma isa ja venna tallaaluseks jäänud, sest siis kui neid kumbagi tema kõrval polnud, siis läks ta hulluks ega osanud sealt edasi enam kuidagi oma elu elada. 4) Missugune oli naistegelaste osa teoses? Kuidas sellesse suhtud? Naistegelaste osa teoses oli minumeelest väga alla surutud julmade. salakavalate ja manipuleerivate meestegelaste poolt. Kuninganna Gertrud oli väga kergeusklik tegelane. Ta ei osanud oma uue mehe kurje kavatsusi läbi näha ja kui ta ikkagi lõpuks haisu ninna sai, siis ei julgenud midagi ette võtta. Ka Ophelia rolli võiks piltlikult nimetada hüpiknukuks, sest ta ei olnud eriti iseseisva mõtlemisega, vaid lasi kogu oma elu isal ja vennal
läks siiski kergeusklikult Laertesega võitlema, ega osanud aimatagi vastase tegelikke kavatsusi. Kui ta oleks midagigi aimanud ja mõõgad enne ära kontrollinud, siis oleks ta end surmast päästnud. Ka Ophelia poleks endalt elu võtnud, kui ta oleks rohkem oma enda peaga mõelnud ning mitte oma isa ja venna tallaaluseks jäänud, sest siis kui neid kumbagi tema kõrval polnud, siis läks ta hulluks ega osanud sealt edasi enam kuidagi oma elu elada. 4) Missugune oli naistegelaste osa teoses? Kuidas sellesse suhtud? Naistegelaste osa teoses oli minumeelest väga alla surutud julmade. salakavalate ja manipuleerivate meestegelaste poolt. Kuninganna Gertrud oli väga kergeusklik tegelane. Ta ei osanud oma uue mehe kurje kavatsusi läbi näha ja kui ta ikkagi lõpuks haisu ninna sai, siis ei julgenud midagi ette võtta. Ka Ophelia rolli võiks piltlikult nimetada hüpiknukuks, sest ta ei olnud eriti iseseisva mõtlemisega, vaid lasi kogu oma elu isal ja vennal
toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Looming- Paralleele võib tõmmata Piibliga(Juudit) Palju on autobiograafilist ( ,,Tões ja õiguses"on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu aga on nende naaber J.Sikenberg, härra Maurus on Hugo Treffner,arvatakse et naistegelaste suhete kujutamisel kasutab omaenda kogemusi)Oluliseks peab mõistust ja tundeid.Matsi ja vurle käsitlus. Loomingu I periood- peamiselt külaainelised jutud.Lühijutt "Mäetaguse vanad"- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine."Kaks paari ja üksainus"- toonitab elupildi karmust, inimste vaen üksteise vastu."Vanad ja noored" - kunstiliselt selle perioodi tugevaim jutustus. Talu vahekord mõisaga
värvilisest tajust kui seda teeb tänapäeva kunst. Värvid ei kuulu kokkuleppelise sümboolika hulka, kuna ei saa öelda, et igaüks neist omaks mingit kindlast tähendust, kuid kindlad värvireeglid siiski eksisteerivad. 2.4) Riided ja muud esemed Viimasel kohal ei asu ka pühakute kostüüm, selle värv ja atribuudid, mida nad käes hoiavad. Iga tegelane on riides olenevalt tema sotsiaalsest, professionaalsest või mõnest muust kuuluvusest. Punased riided naistegelaste seljas ja rist käes räägivad sellest, et ikoonil on püha märter, kes võttis vastu märtsisurma. Sõjarüü viitab sõdalasele, tsaari kroon võib olla vaid tsaari peas, vürsti müts vaid vürsti peas, kõrgemad kirikutegelased evangeelium käes ning preestrid mungarüüs. 2.5) Sõna Kirjad kinnitavad mis või kes on ikoonil kujutatud. 16. 17. sajandist paneb kiri paika pühaku staatuse. Jumalaema ikoonidel on kirjutisi kiriku lauludest. Jumalaema
mis on seotud sõjaga ning tõi naistegelased. Tema loomingust on säilinud ainult fragmente. Tema näidend keelati ja määrati rahatrahv. Aischylos - rõhutab üleinimlikke jõude. Tegelastel vähe iseloomujooni. Ühe eesnäitleja asemel on kaks. Sophokles – tegelaste individuaalsusel on suur rõhk. Vähendas koori osa tunduvalt vähemaks. Vähe visuaalseid effekte. Poeetiline keel. Isiku valikuvabaduse teema. Euripides – melodraama eelkäija/isa. Psühholoogiat on tunduvalt rohkem. Naistegelaste osakaal on suurem. Pigem realistlikum laad, mitte arhailine tragöödia. Realismi tunnustega. Kodaniku tunnet kinnitavad sündmused. Ühiskonnas oli kriis, väärtushinnangute muutumine. Tegutsesid sofistid(?), kes tegelesid tõe väänamise õpetusega. Muretses vanade väärtuste kadumise pärast. Tõi sobimatud teemad lavale. Draama tehnika pole nii ühene. Pole selgelt põhjus-tagajärg episoode. Jumalate sekkumine, kõrgema jõu mängu toomine. Keele kasutus oli vähem poeetiline
o Tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia Looming o Paralleele võib tõmmata Piibliga o Palju on autobiograafilist (näiteks “Tões ja õiguses” on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi) o Oluliseks peab mõistust ja tundeid o Matsi ja vurle kontseptsioon o Loomingu I periood peamiselt külaainelised jutud lühijutt “Mäetaguse vanad”- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine. “Käbe-Kaarel ja tema noor naine” “Kaks paari ja üksainus”- toonitab elupildi karmust, inimste vaen üksteise vastu
o 30. augustil 1936 avati A. H. Tammsaare ausammas Järva-Madisel. Kirjanik suri 1. märsil 1940. aastal Tallinnas. Looming o Paralleele võib tõmmata Piibliga o palju on autobiograafilist (näiteks “Tões ja õiguses” on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi o oluliseks peab mõistust ja tundeid o matsi ja vurle kontseptsioon Tammsaare mõtteid selle kohta: ... eurooplust ei saavutata üldse mitte Euroopale järeleahvimisega, vaid sellega, et õpime niisama intensiivselt mõtlema, tundma ja töötama, nagu on seda teinud eurooplane. [---] Sügav ja intensiivne saab aga olla mitte võõrsilt laenatud asjus..., vaid selles, mis meile kõige põlisemat. Selleks olluseks on meil
Edasi toon siis mõned näited värvide tähendusest. Valge on issanda muutmise ja vagaduse värv. Pruun värv meenutab inimese surelikusest. Roheline tähendab elu võitu surma üle ning ka igavest elu. On aga olemas värvid, mida ikoonidel eriti ei kasutata, näiteks hallid toonid. Mõned sümbolid ei oma kindlat tähendust, kuid lubavad määrata inimese staatust. Esmalt puudutab see riideid, mis on tähtsad hierarhia märgid. Punased riided naistegelaste seljas ja rist käes räägivad sellest, et ikoonil on püha märter, kes võttis vastu märtsisurma. Sõjarüü viitab sõdalasele, tsaari kroon võib olla vaid tsaari peas, vürsti müts vaid vürsti peas, kõrgemad kirikutegelased evangeelium käes ning preestrid mungarüüs. Sümboolset tähendust kannavad erinevad sümboolsed esemed pühakute käes ning iga ese meenutab kindlat iseloomulikku tegu, staatust või mõnda muud fakti pühaku elust
"Tee endale üks mõnus õhtu!". Marilyn läheb hirmkallisse ilusalongi, kui Jan sellest teada saab, küsib ta irooniliselt, et kas see ongi mõnus õhtu? Jan on mõnes mõttes vastuoluline isik, ta on irooniline, kui Marilyn veedab aega ilusalongis, samas meeldivad talle ilusad, aga mitte targad naised. Raamatus kohtab suhtumist, et naine on iluasjake, kelle põhiline ülesanne on hea välja näha ning oma tarka ja rikast meest kaunistada, nii mees- kui naistegelaste poolt. Võib-olla tuleneb see mingitest ühiskonnas juurdunud mõttemallidest, pealiskaudse elu (ja inimeste) eelistamisest. Lõpetuseks tooksin veel ühe huvitava lõigu: "Vaata," alustas Jan. "Ma olen eluaeg mõelnud, et mu naine peab olema eelkõige ilus. Sina olid esimene naine, kes nägi minu meelest hea välja ja kes mulle kohe närvidele ei hakanud käima. Sellepärast ma tahtsingi, et sa minu juurde koliksid. Ja, kui nüüd aus olla, siis ma armastan sind tõesti
· tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia Looming · paralleele võib tõmmata Piibliga · palju on autobiograafilist (näiteks "Tões ja õiguses" on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi) · oluliseks peab mõistust ja tundeid · matsi ja vurle kontseptsioon · Tammsaare mõtteid selle kohta: · ... eurooplust ei saavutata üldse mitte Euroopale järeleahvimisega, vaid sellega, et õpime niisama intensiivselt mõtlema, tundma ja töötama, nagu on seda teinud eurooplane. [---] Sügav ja intensiivne saab aga olla mitte võõrsilt laenatud asjus..., vaid selles, mis meile kõige põlisemat
Ennekõike nähakse meeste rolli priviligeeritu ja tähtsustatuna, kuna mehed on olnud Lääne ajaloos need, kellega on seotud tähtsamad tegevused; naisel on ühiskondlikku sfääri saamine piiratud naiste osaks on jäänud tegevus kodu ja perekonna ümber. Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid või väärtused? Milline on naistegelaste positsioon ja funktsioon tekstis (peategelane, kõrvaltegelane, episoodiline tegelane jne)? Kas selline kujutuslaad toetab või õõnestab neid norme ning väärtusi? o postkolonialistlik kriitika Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused (rass, klass, sugu, religioon,
sõna midagi ei maksnud. Lydia Koidula oli ise selle vastu ning tahtis saavutada neile suuremat vabadust. Ta ihkas naistele sõnaõigust, et ei oleks ebavõrdset kohtlemist. Teema iseenesest ei ole tänapäeval aktuaalne, sest noortele ei paku üldjuhul huvi teatrialane literatuur. Töö koosneb kolmest osast. Esiteks on vaadeldud naise positsiooni ja rolle 19. sajandi Eesti ühiskonnas, teiseks antud ülevaade naiskirjaniku enda elust, millele järgneb naistegelaste analüüs L. Koidula näidendite põhjal. Töö viimases osas on võrreldud tänapäeva, 21. sajandi ja 19. sajandi naise olukorda siinses ühiskonnas. Uurimistöö tegin L. Koidula nelja näidendi põhjal: ,,Saaremaa onupoeg", ,,Kosjakased", ,,Säärane mulk" ja ,,Kosjaviinad". L. Koidula isikuloo kirjutamiseks kasutasin Karl Mihkla teost ,,Lydia Koidula elu ja looming". 5 1. NAISED 19. SAJANDIL
väljendada universaalseid ideid ajaomasest laiemas kontekstis. Tihti esitas ta oma mõtteid vaimukates ja mänglevates seostes, pakkudes paradokse ja ootamatuid järeldusi. Mõningaid paralleele võib ka tõmmata piibliga. Tammsaare kasutas oma loomingus ka autobiograafilisi tegelasi, näiteks "Tões ja õiguses" on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi. Tammsaarele on omased veel ka pikad laused, hästi läbi mõeldud sõnakasutus ning pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade. Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu ning tema jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. KOKKUVÕTE Anton Hansen Tammsaare sündis 30
Kuidas kujutatakse teoses klassivõitlust? Kuidas nähtub teoses vajadus kujundada ühiskonda ümber, muuta maailmas? E. Vilde „Külmale maale“ H. Leberechti „Valgus Koordis“ 3. Feministlik või soouurimuslik meetod Kuidas defineeritakse tekstis mõisteid „naine“ ja „naiselik“? Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid või väärtused? Milline on naistegelaste positsioon ja funktsioon tekstis, tema väärtus kultuuris? Kas selline kujutuslaad toetav või õõnestab neid norme ja väärtusi? Kuidas kujutatakse naise keha ja kehaga seotud emotsioone? Milliseid soometafoore ja –sümboolikaid on tekstis kasutatud? E. Vilde „Mäeküla piimamees“, Mari Prillupi tegelaskuju 4. Retseptsiooniteoreetiline meetod Millised on lugeja ootused teksti suhtes?
d) feministlik kriitika Tekkis poststrukturalismi tuules, uurib ühiskonnas ja kultuuris (võimusuhetes) peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust (binaarde opositsioon mees vs naine tekstides juba väga ammusest ajast saadik) Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Luce Irigaray, Julia Kristeva Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid või väärtused? Milline on naistegelaste positsioon ja funktsioon tekstis (peategelane, kõrvaltegelane, episoodiline tegelane jne)? Kas selline kujutuslaad toetab või õõnestab neid norme ning väärtusi? e) postkolonialistlik kriitika seostub rahvuste, kultuuride kokkupõrgetega jne. Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused (rass, klass, sugu, religioon, kultuurilised tavad, identiteet)? Varem peeti Euroopa kultuuriga mitte
,,Antonius ja Kleopatra", mõjutusi on saanud ka Bacon, Goethe ning Schiller. 50. Millest kirjutas Lukianos? Lukianose (u 120 - pärast 180) stiil on voolav, kerge ja selge. Tema teoseid iseloomustab oli üsna satiir ja sarkasm (kreeka jumalate, poeetide ja kunstnike suhtes). Ta kirjutas nii sofistlikke lühipalu (,,Kärbse ülistus"), kui ka satiirilisi dialooge (,,Jumalate kõnelused"). 51. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile? Vanakreeka romaane iseloomustab naistegelaste tugev isiksus, kuid meestegelaste füüsiline tugevud ja psüühiline nõrkus. Keskseks teemaks on armastajate sunnitud lahkuminek ja teineteise taasleidmine (tegevus Väike-Aasias või Aafrika aladel). Romaanid olid mõeldud pigem lugemiseks naistele (Longos ,,Daphnis ja Chloe", Heliodoros ,,Etioopia lood" ehk ,,Aithiopika"). 52. Millise teose on kirja pannud keiser Marcus Aurelius? Marcus Aurelius (121 180) on kirja pannud oma Doonau sõjakäikudel aforismidest
olulist rolli representatiivsete süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Feministliku kriitika areng: Naistegelaste analüüs; Naiskirjanduse traditsiooni ja naiskirjutuse poeetika uurimine; Fookus soouuringutel – kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses; Erinevused – kuidas rassi, klassi, seksuaalsuse jne erinevuste roll sooliselt markeeritud kirjutamise ja lugemise mudelite juures, ka maskuliinsuse uuringute esiletõus kirjandusteostes. Postmodernismi oluline küsimus on küsimus võimust. Suurkorporatsioonide võim inimestele, kes nende heaks töötavad
Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Fem. kirjandusteooria alused: * kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel ideoloogial: meeste kirjutatud, meessoost peategelased, suunatud meessoost lugejale) * kirjanduse hindamine: traditsiooniliselt maskuliinsed eeldused, huvid, mõtteviis Fem. Kirjandusteooria arengujooni. Algselt uuriti naistegelaste kujutamist kirjandusteostes, võimusuhete kujutamist, meeskriitikute suhtumist naiste loomingusse. Hilisemal ajajärgul liikus fookus naiskirjanduse uurimisele. Vaadeldi, kuidas on kirjandustekstides soolisust markeeritud, milline on soolisuse roll kirjanduses üldse. Mida uurib kirjanduses feministlik kirjandusuurija (küsimused, vt. viimane slaid). *kas naised kirjutavad/loevad teisiti kui mehed? *kas naiskirjanduse keelekasutus on meesautorite omast erinev?
naiskirjanduse traditsiooni uurimine naiskirjanike loomingu uurimine (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoreist) kuidas loevad mehed ja naised? Feministlik kirjanduskriitika ühendab kaasaegseid kirjandusteoreetilisi raamistikke ja feministlikke eesmärke. Feministlik teooria on olnud oluline mitmete teooriate arengus, nt, uushistoritsism, postkolonialistlik teooria ja kriitika, eetiline kriitika, ökokriitika. Feministliku kriitika areng 1 ) Naistegelaste analüüs (mees)autorite teostes: Kate Millet "Sexual Politics," (1969), M. Ellmann, "Thinking About Women" (1968) 2) Naiskirjanduse traditsiooni ja naiskirjutuse poeetika uurimine: E. Showalter, A Literature onf Their Own (1977) S. Gilbert ja S. Gubar, Madwoman in the Attic (1979), No Man's Land. Place of the Woman Writer in the Twentieth Century I-III (1988-1994), (Felski "Beyond Feminist Aesthetics" (1989)
naiskirjanike loomingu uurimine (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoreist) kuidas loevad mehed ja naised? Feministlik kirjanduskriitika ühendab kaasaegseid kirjandusteoreetilisi raamistikke ja feministlikke eesmärke. Feministlik teooria on olnud oluline mitmete teooriate arengus, nt, uushistoritsism, postkolonialistlik teooria ja kriitika, eetiline kriitika, ökokriitika. Feministliku kriitika areng 1 ) Naistegelaste analüüs (mees)autorite teostes: Kate Millet “Sexual Politics,” (1969), M. Ellmann, “Thinking About Women” (1968) 2) Naiskirjanduse traditsiooni ja naiskirjutuse poeetika uurimine: E. Showalter, A Literature onf Their Own (1977) S. Gilbert ja S. Gubar, Madwoman in the Attic (1979), No Man’s Land. Place of the Woman Writer in the Twentieth Century I-III (1988-1994), (Felski “Beyond Feminist Aesthetics” (1989)
Palad üsna laialivalguvad, venivad, pole suuremjaolt väärtuslikud, Karl August Hindrey "Sädemetes" ka kriitika Toomas Oskarile, et pole kirjatüki kallal vaeva nähtud. 1912 määras Eesti Kirjanduse Seltsi näitemängude auhinnakomisjon Lutsule preemia "Pildikesed Paunverest", see inspireeris Lutsu edasi kirjutama "Kevadet" ja uusi lavateoseid. Luts armus kergesti, 1908. aastal tutvus leedulanna Gertrud Vaduschatiga, samal ajal kirjutas Luts "Kevadet", arvatakse Teele ja mitmete teiste naistegelaste prototüübiks just Gertrudi, 1909. aastal suhte katkevad, säilinud kirjavahetus. Esimeseks teadaolevaks näidendiks 1911 "Paunvere" (tollal "Pildikesed Paunverest"), võitis ka preemia ja lavastati samal aastal, järgmine näidend "Ärimehed" 1912 ja "Kapsapea" 1912. 1913 aga peaaegu kõige olulisem loomeaasta, asus kirjutama kolme teost korraga: "Kevade" II osa, draamat "Laul õnnest" ja jutustust "Soo". Osales Maailmasõjas.
· tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia Looming · paralleele võib tõmmata Piibliga · palju on autobiograafilist (näiteks "Tões ja õiguses" on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi) · oluliseks peab mõistust ja tundeid · matsi ja vurle kontseptsioon Loomingu I periood · peamiselt külaainelised jutud · lühijutt "Mäetaguse vanad"- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine. · "Käbe-Kaarel ja tema noor naine" · "Kaks paari ja üksainus"- toonitab elupildi karmust, inimste vaen üksteise vastu · "Vanad ja noored" - kunstiliselt selle perioodi tugevaim jutustus
annaabi.ee 
